Elina Allas

Võrumaa aasta külaks valiti Urvaste

Urvaste kandi aktiivsed naised Mariina Kõller ja Airi Hallik-Konnula Urvaste seltsimajas oma kuulsat kama pakkimas. Foto: erakogu

Võrumaa aasta külaks 2015 valiti Urvaste kant, mis tõusis mitme aktiivse külapiirkonna seast esile oma kogukonda arendava sotsiaalse ettevõtlusega ja mis on suutnud hoida koos erinevaid põlvkondi. Žüriil oli valikut teha siiski väga keeruline, sest tublisid ja tegusaid külapiirkondi on Võrumaal mitmeid.

“Urvaste eristub oma sotsiaalse ettevõtluse suunaga,” sõnas žürii liige Ivika Nõgel. “Nad kasutavad oma Urvaste kama kaubamärki selleks, et ülal pidada oma küla tegevusi ja samas luua ka töökohti.”

Urvaste külade (Urvaste, Kirikuküla, Ruhingu, Koigu) arengut veab eest Urvaste külade selts. Selts pakub praegu tööd kolmele inimesele. Selts haldab Urvaste seltsimaja (endist koolimaja) ning on suutnud selle täita sisuga: hoones on köök, kus tehakse üle Eesti tuntuks saanud kama; latsitare (lastetuba), käsitöötuba, pesumaja, kino jne. Seltsimaja aknast paistab piirkonna legendaarseim loodusobjekt: Tamme-Lauri tamm.

“Nii uhket külamaja on vähestel,” kommenteeris Ivika Nõgel. “Nad on jaksanud selle sisuga täita. Neil on maja end õigustanud. See on üks paremaid külamaja ülalpidamise näiteid.”

Peale seltsi tegutseb külapiirkonnas Urvaste kogudus, SA Pokumaa, naiskodukaitse ja loodukaitsele pühendunud seltsing Roheline Urvaste. Viimane suutis aastatepikkuse visa võitlusega jätta piirkonda alles olulise loodusobjekti Ess-soo raba.

Urvaste piirkonnas korraldatakse aasta jooksul mitmeid traditsioonilisi üritusi, sealhulgas urbanipäeva laata, ümber Uhtjärve jooksu, kirjanduslikku Contra sünnipäeva, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi jm.

Urvaste seltsimajas valmistatav kama on võitnud tuntust kogu Eestis. Seda tehakse käsitööna Urvaste seltsimaja tunnustatud köögis. Kamategu pakub töökohta kahele noorele inimesele. Kamast saadav tulu paigutatakse külapiirkonna arengusse, eelkõige projektide omaosalusse. Urvaste kama valiti mullu Eesti parimaks mahetooteks.

Urvaste kogukonnal on ka oma “raha” urban. See on tänukaart ja väike maksevahend inimestele, kes on panustanud oma aega ja jõudu kogukonna hüvanguks talgutel osaledes. Urbanipäeva laadal on võimalik urbani eest lunastada loteriipilet või pannkook.

Võrumaa aasta küla konkursi eesmärgiks oli avaldada tunnustust maakonna küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust maakonnas.

Võrumaa aasta küla valisid välja Võru Maavalitsuse, Võrumaa Arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Komisjon esitas Urvaste aasta küla üleriigilisele konkursile.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti külade XI maapäeval.

Järgmine Võrumaa aasta küla konkurss toimub 2017. aastal.

Võrumaa aasta küla konkurssi pikendati 16. märtsini

Kuna Võrumaa aasta konkursi žüriil oli põhjust arvata, et info konkursist ei ole jõudnud kõikide küladeni, võetakse aasta küla kandidaate vastu kuni 16. märtsini.

Võrumaa aasta küla valimist veab külaliikumise Kodukant volitusel tänavu eest MTÜ Vastseliina Külade Ühendus. Võrumaa aasta küla esitatakse omakorda Eesti külaliikumise Kodukant üleriigilisele aasta küla konkursile.

Aasta küla valimisega soovitakse avaldada tunnustust küladele, külade piirkondadele või alevikele tubli tegutsemise eest.

Aasta küla peaks olema viimase kolme aasta jooksul silma paistnud oma kogukondliku positiivse arengu ja külasisese koostööga. Kasuks tulevad külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide ja eestvedamiste edukas algatamine ja teostamine, lisapunkte annab ajaloo talletamine. Aasta küla valimisel hinnatakse ühistegevusi ja koostööd avaliku sektoriga ning avatust ja tuntust maakondlikul või riiklikul tasandil.

Aasta küla kandidaadi võib esitada igaüks. Selleks tuleb täita ankeet ja saata see aadressil akuhlap@online.ee. Lisainfo samalt meiliaadressilt või Aado Kuhlapilt telefonil 5140 920.

Aasta küla valivad välja Võru maavalitsuse, Võrumaa arenguagentuuri, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, MTÜ Piiriveere Liider ja MTÜ Vastseliina Külade Ühendus esindajad. Žürii valikul teise vooru pääsevaid külasid on žüriil kavas külastada 20. märtsil.

Aasta külasid valitakse üle aasta ehk Eesti külade maapäeva toimumise aastal. Tänavu kuulutatakse Eesti aasta küla välja 7. augustil Järvamaal Eesti Külade XI Maapäeval.

Aasta küla konkursi ankeedi ja täpsema info leiab siit.

Sibulatee avab homme Peipsi ääres hooaja

Kevadised sibulad, milleni on veel aega. Foto: Ahto Sooaru

Laupäeval, 7. märtsil, avab Peipsi ääres looklev Sibulatee oma hooaja. Päev on täis toimetamisi Nina külas Peipsi serval ning õhtu lõpeb Alatskivil. Hooaega avava sündmuse teemaks on sibulateelise argipäev.

Sibulatee eestvedaja Liis Pärtelpoeg: “Eesti turismimaastikul on kaks hooaega: suvi ja talv. Talvine hooaeg on sel aastal napiks jäänud, suvi veel aga mägede taga. Siiski on üle Eestimaa erinevaid sihtkohti, mida tasub avastada ka madalhooajal. Oma hooaja avamisega märtsis soovime tähelepanu pöörata võimalusele ringi rännata Eestis ka kevadel.”

Laupäeval näitavad Nina küla ettevõtjad Vaino talu ja Nina Põhumajad, milline näeb välja tavaline sibulateelise argipäev varakevadel, kus töid ja tegemist jagub nii oma perele kui ka külalistele. Tööle käed külge löönutele pakutakse kohalikku toitu ning Vaino talu kütab soojaks sauna. Nina põhumajade peremees Mikk Suursild avab ühes oma majadest fotonäituse, kus on kajastatud tema ekspeditsioon Gröönimaale.

Õhtul ootab külalisi Alatskivi loss. Kell 18 avatakse lossis Sven Začeki fotonäitus Lõuna-Eesti loodusest, mis valmis projekti “Elu kahe maailma piiril” raames. Õhtu lõpetab Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi kontsert, mis toimub samuti lossi saalis.

2015. aasta hooaeg toob Sibulateele peale traditsiooniliste sündmuste ka uusi põnevaid ettevõtmisi. Nii on Voronja galerii avamas uut suvenäitust, mille kuraatoriks on Mari Kartau, ning Alatskivi loss korraldab maikuus esimest korda paruness Josephine Caroline auks kevadise lillepeo. Sibulatee tegemistega kursis olemiseks vaata www.sibulatee.ee või Sibulatee Facebooki lehte.

RMK jahilubade enampakkumisel
tõusid hinnad 40 protsenti

RMK jahilubade ostueesõiguse enampakkumisel tõusis keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta 3,62 euroni, mis on ligi 40 protsenti rohkem kui aasta varem. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 280 000 euro, mida jagatakse jahipidamist lubavate eramaaomanikega.

Veebruaris välja kuulutatud enampakkumisele pandi kolme RMK hallatava jahipiirkonna jahiload. Jahipiirkonnad on jagatud 13 väiksemaks jahialaks, jahilubade ostuks jahialadel tehti 30 pakkumist. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras. Enampakkumisele pandud 77 900 hektaril saab sel jahihooajal küttida 240 metssiga, 138 põtra, 50 metskitse ja 35 punahirve.

Enampakkumisel saadud tulusid jagatakse võrdeliselt eramaaomanikega, kes loovutavad jahipidamisõiguse oma maal. Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas makstakse 1 hektari jahimaa kasutuse eest eramaaomanikule 2,83 eurot, Väätsa jahipiirkonnas 5,46 eurot ja Kuressaare jahipiirkonnas 6,21 eurot. RMK sõlmib selle kohta maaomanikega kokkuleppe.

RMK hallatavates jahipiirkondades tuleks eramaa jahindusliku kasutamise nõusolekust teada anda aadressile jaht@rmk.ee. Kirjas tuleb ära tuua oma nimi, kinnistute või katastriüksuste number ja arveldusarve, kuhu maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kanda. Oma nõusolekust palub RMK teada anda hiljemalt 1. juuliks 2015.

Need maaomanikud, kes soovivad ise väikeulukijahti pidada või korraldada ja kelle maaomand asub RMK hallatavas jahipiirkonnas, saavad RMK-lt taotleda tasuta väikeuluki jahilube. RMK on ette valmistanud vastava taotluse vormi, mida saab täita ja edastada RMK-le e-posti teel. Taotluse leiab siit.

RMK haldab Kilingi-Nõmme, Väätsa ja Kuressaare jahipiirkonda, alates sellest jahihooajast ei halda RMK enam Nõva, Jäärumetsa ja Anguse jahipiirkonda.

Loodusõhtu Lehtses: Aasta loom metssiga
ja teised meie metsa loomad

11.märtsil kell 13.30 toimub Lehtse kultuurimajas loodusloeng teemal “Aasta loom metssiga ja teised meie metsa loomad”. Loomadest räägib looduse- ja jahimees Vahur Sepp.

Juttu tuleb nii seatempudest kui ka teistest meie metsade neljajalgsetest asukatest, nende eluviisist ja suhetest inimestega. Lisaks on Vahuril kaasas hulganisti loomade nahku, millega kohapeal tutvuda saab.

Osalemine on tasuta.

Kohtumised muinasjutulises kaduvikus

Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.

Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.

Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.

Eduard Wiiralti kunstiauhinna 2015 võitjad
on Marje Üksine ja Mari Prekup

Mari Prekupi "USA Tolli- ja Piirivalveamet". Foto: Teet Malsroos — Mari Prekupi “USA Tolli- ja Piirivalveamet”. Foto: Teet Malsroos

Eesti Rahvusraamatukogus anti kuuendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avati Eesti nüüdisgraafika näitus. 2015. aasta Eduard Wiiralti peapreemia võitis Marje Üksine tööde “Avanemine, VII, VIII, IX” (kuivnõel, metsotinto, 2014) eest.

Auhinna žürii esimees, kunstiteadlane Mai Levin ütles, et Üksine on esinenud pidevalt kõrgel tasemel.

“Värvilises kuivnõela-metsotinto tehnikas teostekolmik “Avanemine” ühendab traditsiooniliste tehnikate perfektse valdamise kaasaegse ja väljenduslikult konstrueeritud kujundlikkusega,” ütles Levin.

2015. aasta Eduard Wiiralti noore autori preemia pälvis Mari Prekup. Võidu tõi töö “USA Tolli- ja Piirivalveamet” seeriast “Järjekorrad” (puulõige, 2013).

“Kunstniku üllatavalt suur ja meisterlikult teostatud puulõige köidab hea huumoritundega, mis on tunnuslik tänapäeva kunstile üldse. Noor kunstnik on tähelepanu äratanud juba aastaid,” märkis Levin.

Wiiralti kunstiauhinna nominendid olid veel Mare Vint, Peeter Allik, Benjamin Vasserman, Tarrvi Laamann, Gudrun Heamägi ning Jaak Visnap. Wiiralti kunstiaauhinna eesmärk on arendada ja väärtustada eesti graafikakunsti traditsioone. Mõlema preemia suurus on 2100 eurot, millele lisandub Wiiralti originaalteos.

Auhinnaga seotud graafikanäitusele valis žürii seekord välja 94 teost 44 autorilt. Näituse kujundas Loit Jõekalda.
Nüüdisgraafika näitus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, fuajeegaleriis ning 6. korruse näitusesaalis ja galeriis jääb avatuks 3. aprillini. Aasta läbi saab 3. korrusel Eduard Wiiralti galeriis näha tema tööde püsikollektsiooni. Näituse puhul ilmub trükis ja valmivad Wiiralti-ainelised meened.

Esmakordselt anti Wiiralti kunstiauhind välja 20. märtsil 1998. aastal seoses Wiiralti 100. sünniaastapäevaga. Viimati, 2011. aastal sai peapreemia Evi Tihemets ning noore autori preemia Lembe Ruben. Wiiralti kunstiauhinna algatajateks olid Harry Männil, Henry Radevall, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Rahvusraamatukogu. Praegusteks koostööpartneriteks on Henry Radevall, Harry Männili perekond, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu. Toetab ka Eesti Kultuurkapital.

Vaata ka: www.nlib.ee/wiiralti-kunstiauhind

Lastefond ja Selga koguvad taas annetusi
kuulmispuudega lastele

Kuni aprilli lõpuni saavad kõik küpsisesõbrad juba teist korda panustada kuulmispuudega laste abistamisse. Algas SA TÜK Lastefondi ja küpsisetootja Selga ühiskampaania, mille raames annetab Selga igalt müüdud küpsisepakilt 1 sendi viiele lapsele kuulmisimplantaadi kõneprotsessori soetamiseks.

Tänavu ootavad heade inimeste tuge 9-aastane Aleksander, 9-aastane Helena, 8-aastane Kirke, 14-aastane Markus ja 10-aastane Raimond. Nad kõik vajavad seadme eluea lõppemise tõttu uut sisekõrva implantaadi kõneprotsessorit, sest kui kuulmisimplantaadi peasisene osa opereeritakse põhimõtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor – vajab iga seitsme aasta tagant väljavahetamist.

“Sisekõrva implantaat on üks imepärane, kuid samas keerukas ja kallis abivahend lastele, kes ei kuule. Nii nagu paljud meie tänapäevased nutikad elektroonilised seadmed arenevad ja kuluvad ka sisekõrva implantaatide kõneprotsessorid kiiresti ning vajavad selleks, et nad tõesti meile hästi töötavateks abivahenditeks oleksid, iga teatud aja tagant väljavahetamist,” selgitas heategevuskampaanias osaleva Kirke ema Aune.

Lisaks teevad nende seadmete tootjad pidevalt tööd, et arendada välja uusi ja järjest paremat kuulmist võimaldavaid kõneprotsessoreid, mis on väiksemad, seisavad paremini kõrva taga ning on varustatud spetsiaalsete kileümbristega, millega lapsed saavad kuulda ka ujudes.

“Kõik see on kuulmispuudega laste kvaliteetsemaks eluks hästi oluline. Ning selleks, et meie lapsed saaksid oma igapäevases elus – lasteaias, koolis ja suhtlemisel – oma sõpradega neid arendustegevuse tulemusi ka kasutada ja uued sisekõrva implantaadi kõneprotsessorid saada, on see kampaania lisaks riigi toetusele suurepärane võimalus,” tunneb Kirke ema suurt heameelt tütre võimaluse üle anda oma väike panus selleks, et kõik lapsed, kes vajavad kuulmiseks sisekõrva implantaati, selle endale lubada saaksid.

Ühe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaalkindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kaks kuud kestva kampaania käigus loodetaksegi kokku koguda ülal nimetatud laste omaosaluse summa. Eelmise aasta kampaania edule toetudes võib arvata, et abi saavad tõenäoliselt lisaks veel ka mitmed kuulmispuudega lapsed, kes konkreetses kampaanias ei osale. Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. märtsist kuni 30. aprillini Selga küpsiseid.

Tegemist on juba kolmanda Lastefondi ja Selga ühise heategevuskampaaniaga: möödunud aastal samal ajal koguti samuti raha kuulmispuudega laste toetuseks ning eelmise aasta sügisel vastsündinute hingamist toetava aparaadi soetamiseks TÜ Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnale.

Loodusõhtu Räpinas: Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?

Kolmapäeval, 18. märtsil algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?” Loodusõhtu külaline on loomaökoloog Raivo Mänd.

Raivo Mänd on zooloog, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja zooloogia osakonna juhataja. Ta õpetab käitumisökoloogiat, etoloogiat ja distsipliini. Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo ja registreerimine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Kas tahaksid osaleda Võrumaa vabaühenduste messil?

Võrumaa vabaühenduste ümarlaudade arutelude tulemina kerkis esile idee korraldada vabaühenduste mess. Mess on planeeritud toimuma Võru kultuurimajas Kannel laupäeval, 28. novembril kella 11-13.

Messile järgneb vabaühenduste konverents ja tunnustamisüritus. Päev lõpeb kell 17.

Messil on kolm peamist eesmärki:

– oma tegevuste (teenused, tooted jne) vahetu tutvustamine avalikkusele ja teistele MTÜ-dele;

– vabaühenduste omavahelise koostöö julgustamine ja suurendamine;

– kodanikuühiskonna võimaluste teadvustamine laiemalt

Alloleval lingil palutakse hiljemalt 12. märtsiks teada anda, kes on valmis messil oma ühenduse tegemisi tutvusatama:

https://docs.google.com/forms/d/1I6wTqQvVM1vFK-owG6C1usgATScdIR9JEHXxFfqWKw4/viewform

Mess on planeerimisjärgus ja oodatud on kõik ettepanekud, mis aitavad teha sellest üritusest ühe suurepärase sündmuse Võrumaal. Kui tahad ka messi korraldamisel abiks olla, siis kirjuta evelyn@vaa.ee.

Messi korraldusmeeskonda kuuluvad:

Martin Mark ja Viivika Nagel (MTÜ Revolutsioon), Ene Aedma (Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts, MTÜ Plaani Kotus), Helle Kivi (MTÜ Võluvõru), Evelyn Tõniste (Võrumaa Arenguagentuur).

Terve Pere Kool kutsub Parksepasse kuulama loengut

Terve Pere Kool kutsub kuulama loengut “Kuidas täiskasvanute koostöö aitab luua ja hoida laste turvalist kasvukeskkonda”.

Loeng toimub neljapäeval, 12. märtsil kella 17.15-19.45 Parksepa lasteaia waldorfrühmas Terve Pere Aed.

Seekord on külalislektoriks Mati Valgepea, kes on aastate jooksul vedanud kollegiaalse juhtimise ning koostööteemalisi töötubasid waldorfkoolide ning lasteaedade lastevanematele ja pedagoogidele. Lektorina seob ta oma analüütilised teadmised ja pikaajalised kogemused äri- ja haridusvaldkonnas kaasahaaravaks ettekandeks.

Loengus kuuldut aitavad kinnistada intuitiivpedagoogikal tuginevad sotsiaalseid oskusi arendavad mängud. Need on nauditavad ning õpetlikud nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Mänge aitab läbi viia Mari Peetsalu.

Loeng on tasuta. Loengu ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Et teaks arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid, palutakse loengusse registreerida e-posti aadressil evelin@vaa.ee.

Algamas on vaimse kultuuripärandi kursus

Rahvakultuurikeskus kutsub vaimse kultuuripärandi kursusele.

Eesmärk: Koolituse tulemusel oskab õppija väärtustada vaimset pärandit kogukonna kestliku arengu osana ning rakendada saadud teadmisi muu hulgas vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamisel
Sisu:	I moodul Kirev, põnev ja elav vaimne kultuuripärand 31. märts – 1. aprill Tallinnas, Rahvakultuuri Keskuses
	Mis on vaimne kultuuripärand?; Kuidas innustada kogukonda nii linnas kui maal elavat pärandit hoidma?; vaimne pärand loomemajanduse ja piirkondade arengu teenistuses; Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
	II moodul Kuidas koostada vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannet? 2 päeva septembris + 2.-3. detsember Rahvakultuuri Keskuses
	Töö etapid sissekande teema valikust valmis tekstideni; teabe kogumise meetodid ja nipid: arhiivid, andmebaasid ja välitööd, proovisissekande koostamine
Koolitusel osaleja võib läbida kas ühe või mõlemad moodulid. I moodul annab ülevaate vaimse pärandiga seonduvast, mis on vajalik igaühele, kes töötab kultuurivaldkonnas. II moodul ootab neid, kes soovivad süveneda vaimse kultuuripärandi nimistusse. Osalemiseks on soovituslik I mooduli läbimine.
Sihtgrupp:	kohalike omavalitsuste esindajad, kultuuri- ja haridusasutuste töötajad, kodu-uurijad, turismiasjalised, vabakondade esindajad
Õpetajad:	Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi vanemteadur, Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi teadusdirektor, Külli Eichenbaum, Võru Instituudi projektijuht; Anu-Maaja Pallok – Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik jt
Kursuse tasu: I moodul (2 päeva) 20€, II moodul (4 päeva) 20€
	Registreerumine I moodul kuni 23. märts; II moodul kuni 5. september

Kursuse korraldamist toetab Kultuuriministeerium

Konverents “Eesti keel ja Piibel” Maarja-Magdaleenas

Pühapäeval, 15. märtsil kell 10 toimub Jõgevamaal Tabivere vallas Maarja-Magdaleena pastoraadis emakeelepäevale pühendatud Konverents “Eesti keel ja Piibel”.

PÄEVAKAVA:
10.00 Konverentsi avamine, tervitused
10.30 Ettekanded
* Mart Rannut – Eesti kirjakeele kujunemislugu
* Jaan Bärenson – Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil
* Aivo Prükk – Meie Isa palve eestikeelsetest tõlgetest
* Marek Roots – Vennastekoguduse liikumine Eestis
14.00 Jumalateenistus. Jutlustab Keila koguduse õpetaja Marek Roots
15.00 Lõunasöök
16.00 Dokumentaalfilm “Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200”
16.30 Kokkuvõtted

Info: Aivo Prükk, tel 5163 487.

Hajaasustuse programmi toetusesaajate ring laieneb – Lääne-Viru voorust

Siseministeeriumi hajaasustuse programmist saavad tänavu koduse taristu väljaehitamiseks toetust taotleda kõik hajaasustusega maapiirkondades elavad majapidamised. Varem oli toetus mõeldud vaid lastega peredele.

Sel aastal toetab riik maaperesid kokku 1,78 miljoni euroga. Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Riigipoolsele toetusele lisandub kohalike omavalitsuste toetus ja kolmandikuga kogumaksumusest panustab taotleja ise.

Lääne-Viru maavanem kuulutab Lääne-Virumaal hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru avatuks alates 9. märtsist 2015. a. Toetust saab taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elab.

Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse nii eelmistest hajaasustuse programmi voorudest kui ka aastatel 2010-2012 hajaasustuse elektriprogrammist ja veeprogrammist saadud toetuse summa. Taotlusi võetakse vastu alalise elukoha järgses kohalikus omavalitsuses. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 11. mai 2015. a.

Lääne-Viru maakonnas saavad taotlusi esitada Haljala, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rakvere, Rägavere, Sõmeru, Tamsalu, Tapa, Vinni, Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valdade hajaasustuses asuvate majapidamiste alalised elanikud.

“Kohalike omavalitsuste programmi menetlejate kontaktid on kättesaadavad Lääne-Viru Maavalitsuse kodulehel hajaasustuse programmi all ja programmdokument, lisamaterjalid ja taotlusvormid on leitavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel,” selgitas programmi maakondlik kontaktisik, Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Mari Knjazev, lisades, et hajaasustuse programmi 2015. aasta vooru infopäev toimub Lääne-Viru maavalitsuses 9. aprillil algusega kell 15:00.

2014. aastal esitati Lääne-Virumaal hajaasustuse programmis 79 projektitaotlust, neist rahastati 62. Riigipoolne toetus oli ligi 93 tuhat eurot, omavalitsused panustasid samuti ligi 93 tuhande euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 95 tuhande euro.

Kokku on üle kogu vabariigi läbi aastate hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha ligi 5000 peret.

Jälgimisseadmega isane hiireviu otsib nime

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

Üks tänavustest aasta lindudest, hiireviu, on varustatud jälgimisseadmega.

Praegu asub lind Lõuna-Saksamaal Müncheni lähistel ja ei ole veel kevadrännet alustanud. Peagi võib see juhtuda ja siis saame teda loodetavasti jälgida nii rände kui ka pesitsuse ajal rändekaardil. On põhjust loota, et jälgitav hiireviu rändab Eestisse ja pesitseb siin. Aga sel hiireviul pole nime.

Kuulutame välja konkursi jälgitavale hiireviule nime leidmiseks. Sobilikke hiireviu isaslinnu nimesid saab pakkuda viuaasta kodulehel www.eoy.ee/viu kuni 15. märtsini. Pakutud nimede seast valib viuaasta meeskond parima.

Tutvu praegu veel nimetu hiireviuga rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf ja löö kaasa talle sobiva nime leidmisel!

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Aarne Tuule

KÜSK toetab vabaühenduste koostöövõrgustike arengut 225 000 euroga

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avab taotlusvooru, mille raames arendatakse 225 000 euroga vabaühenduste koostöövõrgustikke ja partnerlust avaliku ning ärisektoriga. Ühe koostöömudeli väljatöötamist või edendamist toetatakse kuni 15 000 euroga. Projektide esitamise tähtaeg on 2. juuni.

“KÜSKi senine kogemus on näidanud, et vabaühingud peaksid olema avatumad ja tegema tõhusamat koostööd oma eesmärkide saavutamisel,” ütles KÜSKi juhataja Agu Laius ning tõi näitena, et KÜSKi poolt toetatud sotsiaalsete ettevõtete ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste võrgustikud ja teised sarnased koostööd on olnud tulemuslikud. “Liigne killustatus ja kõige ise tegemine ei vii enamasti sihile ega võimalda ka viljakat partnerlust avaliku ja ärisektoriga,” lisas ta. Vabaühenduste koostöökultuuri arendamise eesmärgil saigi vastav toetusmeede loodud.

Taotlusvooru kaudu toetatakse uute koostöövõrgustike või -mudelite loomist ja olemasolevate arendamist, mille eesmärgiks võib olla nii piirkondlike, üleriigiliste kui ka valdkondlike probleemide lahendamine. Toetust saavad vabaühenduse koostöövormid teiste ühendustega ja avaliku või ärisektoriga. Täpsemat infot saab KÜSKi kodulehelt.

KÜSKi eesmärgiks on toetada vabaühenduste arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda. Aastate jooksul on erinevate konkursside ja taotlusvoorude raames arendatud sadade vabaühenduste võimekust ning toetatud kodanikualgatuslikke ettevõtmisi üle Eesti.

Kodukontsert Loosi külas –
Sakarias Leppik “Lood ja laulud”

15. märtsil kell 17 toimub Humaliste talus Loosi külas Vastseliina vallas Võrumaal kodukontsert, kus esineb Sakarias Leppik. Kontserdi pealkirjaks on “Lood ja laulud”.

“Olen tegelenud nii looduse, poliitika, usuteaduse, kultuuride arengu, ajakirjanduse, etnoloogia, muusikalise interpretatsiooni kui ka poeesiaga,” tutvustab end Sakarias Lepik. “Mulle meeldib hirmsasti suulise pärimuse loogika. Ma ei olegi nõnda eales midagi sättinud perspektiivi üksnes oma mõistuse kohaselt või plaaninud ratsionaalselt. Olen vanamoodselt usklik inimene ja ikka eeldanud, et lähtekohad asjade väärtustamiseks annab Jumal. Õigel ajal ja õiges kohas, kui ma ise olen valmis. Mulle meeldib teadmine, et asjaolude ja sündmuste toimumisel elan läbi enneolematuid ja spontaanseid passioone, mida ma ei saa ette planeerida. Küllap on mu muusikas mitmeid mõjusid, mida ma ei vaevugi tõrjuma. Esmalt regilaul. Siis 1970. aastate folk, vene sümbolism, 1980. aastate looduslüürilised ballaadid. Ja muidugi proge-rock, gregoriaani ja bütsantsi laul, renessansspolüfoonia. Just selles muusikas olen kujunenud. See on mu maailm.”

Sakarias Leppik on sündinud Mulgimaal Helmes. Õppinud bioloogiat, usuteadust ja muusikat ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikuna. Õigeusu preester, laulja ning muusikaõpetaja.

Piletid on müügil eelmüügis, sülelastele sissepääs tasuta. Kohtade arv piiratud.

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Loe edasi: Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

KOPi infopäev Võrus ning koolitused Tartus ja Valgas

1. aprill on kohaliku omaalgatuse programmi projektide esitamise tähtaeg. Sarnaselt varasematele aastatele võtab taotlusi vastu Võru maavalitsus, kes korraldab ka programmi infopäeva.

Programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu.

Rahastatakse projekte, mille eesmärkide saavutamisel ühendus pakub konkreetseid lahendusi kooskõlas programmi üldise strateegilise eesmärgiga. Omaalgatuslike eesmärkide saavutamise tulemustest peab olema selgelt näha kogukonnaliikmete initsiatiiv ja kaasamine.

Kohaliku omaalgatuse programmi infopäev toimub Võrua 12. märtsil kella 10-12ni Võru maavalitsuse II korruse saalis. Eelregistreerimist ei ole. Info: kerli.kanger@voru.maavalitsus.ee, tel 7868 322.

Tartus ja Valgas toimuvad KOPi infopäevad koos koolitusega 10. märtsil. Vajalik eelregistreerimine. Valgas kell 11 (Valga maavalitsuse I korruse suur saalis Kesk 12, Valga). Registreerimine hiljemalt 6. märtsiks: Marika Muru, e-post: marika.muru@valga.maavalitsus.ee, telefon 766 6137. Tartus kella 13-16.30ni (Tartu hotelli konverentsikeskuse suures saalis). Registreerimine tel 7305 237 või aadressil: heili.uuk@tartu.maavalitsus.ee hiljemalt 03. märtsiks. Koolitaja on kogukonna arengu konsulentEha Paas.

Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:

· KOPi eesmärgid ja nende haakumine taotlusega
· kohaliku algatuse ja kogukonna osalemise tähtsus KOPis
· kogukonnateenus – mis see on ja kelle jaoks?
· millele taotluste ettevalmistuses tähelepanu pöörata? Millised küsimused tekivad hindajatel taotlusi lugedes?

Täiendav info Kohaliku omaalgatuse programmi kohta Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kodulehel

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone
ja asutusi 530 000 euroga

Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:

· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks

· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot

· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot

· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot

· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015” tegevusteks

· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks

· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks

· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.

Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki "Lennujaama lutikad ei anna alla". — Tänavu pälvis hea lasteraamatu tiitli ka suurematele lastele mõeldud Kairi Looki “Lennujaama lutikad ei anna alla”.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma “Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lastevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Sel aastal said “Hea lasteraamat” märgi 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:

Loe edasi: Eksperdid tunnustasid kuuendat korda
parimaid lasteraamatuid

Uudne MoNo buss sõidutab kolme valla noortevolikogu noored Luunjasse koostööseminarile

6. ja 7. veebruaril kohtuvad Luunja noortekeskuse ruumides Luunja, Puhja ja Rannu valla noored, et üheskoos jagada kogemusi ning arutleda noortevolikogude teemal. Tegemist on Luunja noorte poolt kokku kutsutud koostööseminar-talvelaagriga, mille tulemusena soovivad noored olla pädevamad valla noorte esindajad.

MTÜ Noored Toredate Mõtetega projekti “Tartumaa elanike elukestev mobiilsus – Tartumaa VEEMO” raames alustasid Luunja noored möödunud aasta novembrist oma vallas noortevolikogu taasloomisega. Noorsootöötaja toel on iganädalastest kohtumistest välja arenenud aktiivgrupp, keda peagi võib ametlikult Luunja noortevolikoguks nimetada.

Koostööseminari idee tekkis noortel soovist laiendada oma teadmisi ning kogemusi just õppides teistelt Tartumaa valdade noortevolikogudelt. Kahe päeva jooksul koolitatakse end avaliku esinemise teemal, arutatakse ja arutletakse noortevolikogude tegemiste ja tulevikuplaanide üle. Kohtumisele oodatakse Rannu valla noortevolikogu ning Puhja noortekeskuse aktiivgrupi noori.

Koostööseminar saab teoks tänu Luunja kultuuri- ja vabaajakeskusele ja MTÜ-le Noored Toredate Mõtetega, kes sõidutab noored kohale oma uuendusliku Mobiilse Noorsootöö bussiga. MoNo buss ja Luunja noortevolikogu taasloomise toetamine on osa projektist “Tartumaa VEEMO”, mida rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mariliis Maremäe

Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal

Jaan Viska,

Vängla külavanem, Vigala vald

“Maa tuleb täita lastega…” – nii algab Hando Runneli luuletus. Eestlased olid oma taasiseseisvumise algul lootusrikkad, nüüd ollakse maaelu hääbumise pärast tühjenevates külades mures pärast üht inimpõlve kestnud iseseisvust.

Võib küsida, et miks lähevad sõnad ja teod lahku. Miks on usk tulevikku kadunud ja otsitakse mujalt tuge ja raadio ütleb just praegu, et Soomes väärtustatakse töötajat? (29. jaan. kell 10.02) Meenutame veel laulusõnu: maa tuleb täita lastega, maa oma enda lastega, sest lastele jääb tulevik.

Tavaliselt öeldakse, et ega naabritel paremini lähe. Vaatame ja veendume. Kõige algus on Vigala mehelt doktor Jaak Uibult, kes on öelnud: “Olen juba kaks aastakümmet riigivõimu hoiatanud Eesti üha kahaneva rahvaarvu pärast – trendi jätkudes pole rahvas enam jätkusuutlik.” Appi on ta kutsunud ühisele arutelule riigikogu liikmeid, ministreid, loomeliitusid, ülikoole…. Pöördumised on jäänud peamiselt vastuseta või on vastatud mitte midagi ütleva vormitäitena. Uibu viimane teleesinemine jaanuaris pani kaasa mõtlema, sest kohalikke volikogusid huvitab rohkem palganumber kui elanike arv omavalitsustes. Loe edasi: Mõtisklus: rahvastikust Raplamaal