Aksel Lõbu

Euroopa filmikohvik VII – „Lumivalgeke“

22. augustil algusega 21:00 linastub Võru kultuurimajas Kannel Euroopa filmikohvikute sarja seitsmes film. Ekraanile tuleb humoorikas ning samas melodramaatiline „Lumivalgeke“ (Hispaania 2012), mis asetab klassikalise „Lumivalgekese” loo romantilisse 1920ndate Hispaaniasse, kus noor tüdruk põgeneb oma õela kasuema eest ning otsustab isa jälgedes saada matadooriks.

Flamenkohõnguline ning lummava visuaaliga mustvalge film võitis praktiliselt kõik Hispaania filmiauhinnad, teiste seas kümme Goya preemiat ning lugematul hulgal rahvusvahelisi auhindu. Film on eesti- ja venekeelsete subtiitritega, pikkus 1 h 40 min. Sissepääs on kõigile tasuta.

Ürituse evendi leiab siit.

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Rauno Põld, reporter

8.-10. augustil peeti Käsmus iga-aastane Viru folk. Tänavu seitsmendat aastat toimunud folk oli saamiteemaline. Sõites reedel Rakverest Käsmu tasuta folgibussiga, oli vähestest kaasreisijatest hoolimata bussis tunda ootusärevust. See ärevus jõudis vist ka bussijuhini, kes oli kohale jõudes segaduses, kuhu ja mis ajaks sõita, nimelt ei olnud ta enda sõnul vastavaid juhtnööre saanud. Kuid Käsmu bussijaama siiski lõpuks jõudsime, saime folki nautima minna.

Esimese kontserdina oli võimalus Vinteri laval kuulata Virumaa noorteorkestrit. 38-liikmelist orkestrit juhendas Kiviõli kunstide kooli direktor Jaanus Põlder. Meeleolukaid viise ja polkarütme mängisid noored tunnijagu. Avapäeva õhtul tegi meeleoluka esinemise metsalaval esinenud Viljandi päritoluga ansambel “Angus”. Inimesed keksisid ja laulsid kaasa. Tõepoolest, “Angus” on meeleolukas ja väga energilise loominguga muusikute koosseis.

Loe edasi: Arvustus: Viru Folk tõi Käsmu maagilisust

Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

**Päikese soojus jõuab ka siia. Foto: Theresa Toom**

Stina-Simona Epner

Kuna rongipilet Tallinnast Tartusse on odavam kui bussipilet, siis tuleb mul nüüdsest Balti jaama palju tihedamini külastada. Jah, seda omamoodi idüllilist paika vanalinna müüride ja munakivide küljel, mis ühendab rööpaid pidi Tallinnat väikeste Eesti linnade ja paikadega ning koguni välismaaga.

Kohati tundub, et elu selles ristumispunktis on kirevam kui reklaambänneritest ja inimestest pungil Times Square’il New Yorgis. Kõrvuti longivad väsinud eluheidikud ja kiirustavad edukad ärimehed, kõigil mingi eesmärk kuhugi jõuda või midagi korda saata, loodetavasti.

Jaama alal laiub nüüdsest Selver, jättes hetkel veel siiski ruumi ka Balti jaama turuplatsile. Juba sõit kesklinnast trammiga Kopli poole on eriline, teatud mõttes. Ma alati justkui muuseas tõmban oma pealt lahtise koti enda poole ja kontrollin nelja peatuse ajal viis korda, kas mu telefon ja rahakott ikka on endiselt seal, kus nad olema peavad.

Trammist väljudes tervitavad esimesena tolmused tuvid, meeletu rööbaste vilin mööduva trammi tõttu ja palju vanainimesi. Edasi juba lillemüüjad, hipsterid, alaealised suitsetajad, pirukaputkad, tšebureki lõhn, pillimängijad, mõni päikese käes magama jäänud elunautleja… Kõrvuti seisavad uued kaugele silma torkavad oranžid diiselrongid ning juba tuhmunud toonides vanad rongid. Päike aga paistab selles segasummasuvilas kõigile ühtmoodi ja annab sellelegi paigale oma soojuse.

Loe edasi: Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu — Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega: “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

Nädala foto

Maq olõ seen! Foto: Kylauudis.ee — **Maq olõ siin!** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Rauno Põld, reporter

Harrastusteatris on grimm iseteeninduslik. Fotod: Rauno Põld

Poolteist aastat tagasi sündis Rakvere kodanikul Alina Klimoval soov lüüa Rakveres kaasa harrastusteatris. Aga sobiva teatri otsimisel selgus, et Rakveres polegi sellist truppi, kus näitlemist harrastavad kodanikud saaksid kaasa lüüa. Näitlemissoov oli aga Alinal suur ja ta otsustas luua ise trupi, kus esinemishimulised kodanikud saaksid kaasa lüüa.

Esimese asjana oli vaja leida lavastaja, mis õnnestus suurema vaevata, positsiooni sai endale Tiit Alte. Näitlejate proovide tegemise kohaks sai Rakvere kultuurimaja keldrisaal ning vajadusel muud kultuurimaja ruumid. Kuna teatris on siiski esmatähtsad näitlejad, siis nende leidmiseks pandi kuulutus Virumaa Teatajasse, mille peale tuli palju soovijaid. Rakvere esimese harrastusteatri nimeks sai Ka Rak Ter teater (edaspidi lihtsuse mõttes Karakter).

Nüüdseks on Karakteri näitetrupp 21-liikmeline, kuhu kuuluvad 30-70 aastased erinevate elukutsetega harrastusnäitlejad, on nii ehitajaid, klienditeenindajaid, kui ka lihtsalt pensionäre. Näitetrupil on ka üks takistus: kuna inimesed töötavad ja teater on rohkem kui hobi, siis esinemisaegade kokkuviimine töögraafikuga on vahel üsna raske. “Proovidega polegi enam nii raske, sest traditsiooniliseks proovide tegemise päevaks on saanud pühapäev, mil inimesed on enamasti vabad, aga raske on just esinemispäevade sättimine, sest nädala sees näitlejad ju töötavad”, tunnistas Alte.

Karakteri meeskond käis alles hiljaaegu Kärdlas andmas etendust “Õnnistatud Hullumeelsus” ning paari nädala eest esietendus “Kokaiin”, kus näitles ainult kaks inimest: Alina Klimova ja Margus Christopher Kalda. Enne etenduse algust sai uuritud Karakter teatri loojalt Alinalt, mis motiveerib teda Karakter teatriga tegutsema. “Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Kuna kooliaeg polnud selleks võimalust, siis teen seda nüüd. Lisaks on meil trupis toredad inimesed,” selgitas Alina peegli ees grimmi tehes.

Loe edasi: Kodanikualgatuse vili – Rakvere oma harrastusteater

Viljandis avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“. Mäng, mäng, mäng… öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Peale "Atlase" etendusi. Foto: Kristel Pohlak — Peale “Atlase” etendusi. Foto: Kristel Pohlak

Rauno Põld, osaleja

2.-5. juulini toimus Baltimaade suurim teatrite festival Baltoscandal Rakveres. Tegemist on festivaliga, mille käigus etendused lavastuvad lõunast hilisõhtuni ja mis toimub iga kahe aasta tagant.

Eesti ja Portugali ühisetendus „Atlas“

Ühe Baltoscandali lavastusena toodi inimesteni 100 vabatahtliku äänevirulase ja Portugali lavastajate vahelise koostööna valminud lavastus “Atlas”.

Lavastus “Atlas” on alguse saanud Portugalist. Lavastaja kuulas ühte Portugali lastelaulu, mille sõnad olid “Kui üks elevant, segab paljusid, siis kaks elevanti segavad veel rohkem” ja sealt see areneski edasi lavastuseks, kus nüüdseks osaleb 100 kohalikku inimest ning igaüks saab omale numbri ja tuleb lavale öeldes lause (näide: Kui 35 noort ajakirjaniku häirivad paljusid inimesi, siis 36 ajakirjaniku häirivad veel rohkem), lause teist poolt kordavad kõik teised laval olijad koos ütlejaga.

“Atlase” etendust on mitmel pool kirjeldatud, kui minirevolutsiooni, kus 100 inimest on kogunenud lavale, et jõuda oma lausete ja jutustustega inimeste südamesse, hoides nendega intensiivselt silmsidet. Baltoscandali infos on “Atlase” etenduse kohta öeldud järgmiselt: „Nii nagu Antiik-Kreeka mütoloogiline kangelane Atlas kandis oma õlgadel taevast, kannavad lavale astuvad sada läänevirulast oma õlgadel kogu kodumaakonda. Igaüks on kunstnik. Koos tehakse ära.“ Lavastajateks olid Portugalist tulnud Ana Borralho ja Joao Galante.

Loe edasi: Vaadates tagasi teatrifestivalile “Baltoscandal”

Nädala foto

Mõista-mõista: on see kunst või päris? Foto: Kylauudis.ee — **Mõista-mõista: on see kunst või päris?** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

11.-12. juulil toimub Mõisakülas Viljandimaal Eesti pikim mootorsõidukitele mõeldud enduro ehk kestvussõit, mille pikkuseks on 24 tundi. Võisteldakse originaalsetel Riga sääreväristajatel ning ka koopiatel ehk nn. “hiinakatel”. Võistlus on oma kestvusest tulenevalt saanud nime “24h Mõisaküla Le Mans”.

Võistluse start antakse reedel, 11. juulil kell 18.00 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast järgmisel päeval. Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada.

“24h Mõisaküla Le Mans’i” peakorraldaja Ilmar Kuusk sõnas, et suuremad ettevalmistused punnvõrride võidusõiduks on tehtud: 1,4 km rada on korralikult ette valmistatud, paigaldatud rajapiirded, valgustus ning kohaldatud tsoonid pealtvaatajatele.

Loe edasi: Viljandimaal peetakse Eesti pikim 24 tunnine enduro võistlus sääreväristajatel

Reedel tähistatakse Tallinnas rulluiskudel jõule

Eelmise aasta jõulukarnevali kostümeeritud osalejad

Juba sellel reedel võib Tallinnas märgata jõuluvanasid, päkapikke ja muid detsembris elutsevaid olendeid. Et suveaega veidi värskust tuua, riietavad Friday Night Skate’i osalejad ennast kostüümidesse ning läbivad üheskoos uisuringi, mis kulgeb sellel nädalal Stroomi suunas.

Osalema on oodatud kõik uisusõbrad, kes soovivad oma reede õhtut tervislikult ning koos lõbusa seltskonnaga veeta. Uisutajad hakkavad vabaduse väljakule kogunema alates 19.30. Liikvele läheb uisurong kell 20. Tagasi alguspunkti jõutakse kell 23. Parimad kostüümid saavad ka autasustatud.

Nagu traditsiooniks saanud, toimuvad karnevalid iga kuu esimesel reedel ja nii kuni septembrini.

Facebooki ürituse leiab siit.

Pühajärvel toimub laupäeval mahetoodete laat

Pühajärve Spa hotelli pargis toimub sel laupäeval, 5. juulil kell 10-15.00 mahetoodete laat. Mahetootjad kauplevad juba ka värskete aiasaadustega.

Valikus on ka mahlad ja moosid, jahud ja helbed, maiustused ja toornäksid, maitse- ja ravimtaimed, kanepitooted, vinnutatud liha, mesi, pagaritooted jm. Müüakse ka ökoloogilisi pesu- ja puhastusvahendeid ning ökokosmeetikat.

Külastajaid oodatakse kogu perega kauni Pühajärve kaldale suvepäeva nautima. Samal ajal toimub ka ümber Pühajärve jooks.

Pärnus selgus Eesti raiemeister 2014

Üleeile Pärnus vallikäärus toimunud Eesti raiemeistrivõistlused 2014 võitis Pärnu Kutsehariduskeskust esindanud Erik Rist. Viiest alast koosneva võistluse lõpptulemused selgusid alles viimase ala, laasimise järel. Teise koha saavutas Andres Olesk (Valga Puu) ja kolmandaks tõusis Taavi Ehrpais (Alemaa ja Mets).

Parim juuniorvõistleja oli Jarro Mihkelson Luua Metsanduskoolist, kes jäi üldarvestuses seitsmendaks. Võistluste eel värske Eesti meister suurfavoriitide hulka ei kuulunud. 24-aastase Erik Risti võit oli üllatus ka talle endale, rääkis noormees. Samas näitas ta häid tulemusi enamustel võistlusaladel – puu langetamise ta võitis, saeketi vahetuses oli kolmas, kombineeritud järkamises neljateistkümnes, täppissaagimises 22. ja laasimises teine.

Lisaks Eesti raiesportlastele võtsid võistlustest osa Läti, Leedu ja Soome võistlejad, kokku oli osalejaid 35. Üle aastate osales raievõistlustel ka naisvõistleja, Luua Metsanduskoolis õppiv Kirke-Maarja Järvesaar. „Õpin ise metsamajandamist ning see ala hakkas kuidagi meeldima,“ rääkis Kirke-Maarja. Ta lisas, et tänased võistlused olid talle esimesed suurvõistlused, varem on ta osalenud kooli kutsevõistlustel. Kõige olulisemaks omaduseks, mis aitab kaasa edule raiespordis, peab Kirke-Maarja Järvesaar tahtejõudu.

Rahvusvahelises formaadis läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – puu langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja okste laasimine. Eesti raiemeistrivõistluste tulemused läksid arvesse ka septembrikuus Šveitsis toimuvate maailmameistrivõistluste koondise liikmete selgitamisel.

Raie maailmameistrivõistlusi peetakse aastast 1970. Samal ajal hakati raiesporti harrastama ka Eestis. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1994. Kõige resultatiivsem raiesportlane on Andres Olesk 8 Eesti meistri tiitliga, Taavi Ehrpais on Eesti meistriks tõusnud 5 korda.

Pildigalerii leiab siit.

Teeme jaanilõkked prügivabaks

Katrin Jõgisaar, www.Bioneer.ee toimetaja

Ilmade soojenedes algab suur sagimine kodudes ja aedades, sest käsile võetakse suurpuhastus. Eks neid üleliigseid asju ikka koguneb ajapikku ning kõike alles hoida ei saa. Tihtilugu rändavad vanad riided, katki läinud mööbel ning muu mittevajalik kraam lõkkesse, eriti kui tulemas on jaanipäev. Keskkonnainspektsioon saab üsna tihti kõnesid naabritelt või lihtsalt möödujailt teatega, et kusagil tehakse lõket, mille toss haiseb hirmsasti ning värvuski pole päris see, mis normaalse lõkke puhul olla võiks.

Tõepoolest, osad elanikud leiavad, et parim viis prügist vabanemiseks on see oma aias põlema panna. Põletatakse ka tavalisi olmejäätmeid, et prügiveo pealt kokku hoida. Esmapilgul tundub see ju lihtne. Kahjuks on see mürgitamine. Sobimatu prügi põletamine tähendab, et mürgitatakse ennast, oma naabreid ja lähedasi ning rikutakse keskkonda.

Tihti ütlevad rämpsu põletavad inimesed inspektsioonile, et nad on majapidamises tekkinud jäätmeid alati lõkkes põletanud, pakendeid sealhulgas. Aga võrreldes 20-30 aasta taguse ajaga on jäätmete koostis muutunud. Varem olid enamus pakendeid paberist ja papist, nüüd pigem kilest ja plastist. Isegi vorst ja leib on tänapäeval kilesse pakitud. Või vaadake muid kaupu – hambaharjad, mänguasjad, tordid, puuviljad, kommid, isegi tualettpaber on tänapäeval pakendatud kilesse. Kui 30 aastat tagasi põletati jäätmetena paberit ja pappi, siis nüüd põletatakse ka muud.

Lõket võib muidugi teha, aga tuleb väga hoolikalt vaadata, milliseid asju sinna panna. Jäätmetest sobivad koduses lõkkes põletamiseks vaid immutamata puit ja kiletamata paber. Kõige muu koht ei ole lõkkes, sest sobimatute jäätmete põletamisel tekkivad keemilised ühendid on mürgised kõigile ja kõigele. Ütlus, et kõik, mis läheb üles, tuleb ka alla, kehtib ka koduse prügilõkke korral.

Mürgine õun

Kujutle pilti, et lähed aeda ja võtad sealt ühe mahakukkunud ja valminud õuna. Teinekord korjad maasikaid, mida oled innukalt hooldanud ja väetanud vaid looduslike väetistega, et marjad saaksid suured ja mahlased. Mõnikord teed lõkke, kus küpsetad orgi otsas oma aia õuna või loobid tuha sisse koduaia kartuleid, mille eest oled ka kenasti hoolt kandnud. Sa saad ju väikest viisi mahetootmist teha koduaias. Paraku on asi mahedast ikkagi üsna kaugel, kui sina oma koduaias või mõni su naabritest lõkkes sobimatuid jäätmeid põletab.

Isegi, kui su naabrid ei ole su nägemisulatuses, jõuab see mürgikokteil ka nendeni, sest jäätmete põletamisest õhku paiskuvad ained levivad väga kaugele. Kuna prügilõkkes tekkivad ained, mida me sisse hingame, on väga püsivad ning neid järjest koguneb, võivad need ajapikku tekitada mitmeid kroonilisi terviseprobleeme.

Loe edasi: Teeme jaanilõkked prügivabaks

Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Laupäeval, 21. juunil kell 13.51, mil algab kalendri järgi suvi, saab Ebavere Tervisekeskuse juurest stardi suve alguse heategevusmatk, mille osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat kümnelapselist peret ahju ehitamisel.

“Amortiseerunud ahju asemele uue ehitamine maksab 1400 eurot ja oleme rahalistes raskustes perele uue ahju ehitamiseks kogunud heade inimeste abiga pool vajalikust summast,” kommenteeris Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. “Väga kogukonda liitev on olnud koos naiskodukaitsjatega ühtse eesmärgi poole püüelda ja lausa hämmastav kui palju headust meie ümber on,” kiitis vallavanem otsust piirkonna naiskodukaitsjatega üheskoos perele head teha ja tänas kõiki seniseid heategijaid.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver selgitas, et olles ise kahe lapse ema, mõistab ta Kiltsis elava kümnelapselise pereema vajadust uue ahju järele väga hästi. “Maja ei küta soojaks ainult pliidi ja elektriga. Meie Eestimaa suvi on kah nagu kehv suusailm. Alles paar päeva tagasi sadas meil Väike-Maarjas lund,” kõneles Mikiver. “Ma hoian pöidlaid pihus, et ilmataat meid hoiab ja saame laupäevasel heategevusmatkal suve hea muusika, mõnusa liikumise ja heade tegudega vastu võtta,” lisas ta. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada ristsõna, lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Loe edasi: Suve alguses pakatab Ebavere heateost

Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas kahepäevane muusika- ja matkafestival Seto Folk – üle piiri! Festivalil astuvad üles esinejad Venemaalt, Lätist, Soomest, Setomaalt ja Eestist. Seto Folgi teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad muuhulgas Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse Kõrsikud ning Peterburist pärit ülimenuka ansambli Otava Yo. 28. juunil astuvad üles kohalikud kuulsused – ansambel Zetod ning Setomaalt pärit Madonna slackliner Jaan Roose. Laupäeva varahommikul saab Õrsava järve kaldal nautida Silver Sepa ja Kristiina Ehina loomingut, õhtu lõpetab Läti torupilli- ja trummiansambel Auli. Seto Folgil astuvad üles veel Trad. Attack, Aapo Ilves, Mari Kalkun, Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised.

Kontsertid toimuvad nii Värskas kui kaugemal – esimesel päeval saavad külalised minna kohaliku giidi Arvo Kukumäega viisavabalt läbi Venemaa territooriumi Eesti piirinurka Saatsesse, kus toimub erikontsert Silver Sepa, Kristiina Ehina ja seto leelonaistega. Mõlemal päeval toimuvad Pihkva järvel lodjakontsertid, kus esinevad muusikud Seto Folgi programmist.

Loe edasi: Seto Folk üllatab matkaprogrammiga

Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Eelmise aasta raievõistlused. Foto: Eesti Metsaselts

28. juunil toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti Meistrivõistlused raiespordis. Tegu on viimase võistlusega, mille tulemused lähevad arvesse raiespordi maailmameistrivõistluste koondisse pääsemiseks.

„On üsna kindel, et Eesti parimad – Taavi Ehrpais ja Andres Olesk – saavad koha koondises,“ räägib raievõistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. „Kuid üllatuste eest pole keegi kaitstud, nii et kõik mehed annavad endast parima,“ lisab ta.

Raiespordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, sel aastal võisteldakse septembrikuus Šveitsis. „Kuna kõik raiesportlased püüavad saavutada tippvormi, osaletakse võimalikult paljudel võistlustel,“ lisab Kelk. Nii on ka Pärnusse oodata maailma tippe – lisaks Eesti sportlastele ka Soome, Läti, Leedu ja Valgevene esindajaid. Soome koondis on praegu ka valitsev maailmameister.

Loe edasi: Pärnus selgub Eesti raiespordi maailmameistrivõistluste koondis

Uue portaaliga leiab tasuta huvialaõpetaja

Uue portaali www.vahetaoskus.eu loojad leiavad, et oskuse õppimiseks või teenete vahetamiseks ei pea kulutama hingehinda kursuste või erialaspetsialisti eest. Portaali abil saab leida endale õpetaja ja talle vastutasuks enda oskusi õpetada. Äsja käivitatud portaal on igasugustele oskuskuulutustele avatud.

Üksteist saab aidata teadmiste saamiseks või teenete vahetamiseks, ükskõik mis ajal ja kohas. Näiteks võib oma autoremondi teeneid pakkuda programmeerimistundide eest, või oskate hoopis kitarri – see on üks neid oskusi, mis on kallis ja kättesaamatu paljudele ning võib osutuda eriti väärtuslikuks.

Õpetaja leidmine toimub lihtsasti, lisades uue oskussoovi kuulutuse või otsides märksõna abil. Portaali kasutamine on tasuta. Oskuste vahetus ehk “skillswapping” on tuntud üle maailma ning põhineb üksteise aitamisel ilma rahata. Selle sarnaseid klubisid on eriti Inglismaal ja Berliinis, kus toimuvad ka regulaarsed kokkusaamised.

www.vahetaoskus.eu on tehtud veebifanattide poolt, kelle eesmärgiks teha sotsiaalse mõjuga veebiprojekte. www.seowebdevelop.com

Näduvere külaseltsi eestvedaja pakkus peotule edasiviijatele allikavett

Peotuli on jõudnud Näduvere külasse. Foto: Külli Kraft

XXVI laulu ja IXI tantsupeo “Puudutus. Puudutuse Aeg ” peotule teekonnal Jõgevamaal oli viimane peatus Torma vallas Näduvere külas, kus TuleTulemise tseremoonial osalejatele pakuti allikavett.

Näduvere Külaseltsi juhatuse esinaine Ülvi Nool pakkus peotule edasiviijatele ja sündmust vaatama tulnud paikkonna ja selle ümbruse elanikele Rausi allikast võetud vett. “Allikavett sai pakutud suuresti selle tervisliku ja jõudu andva toime pärast, kuid ka selle kultuuriloolist tähendust arvestades. Nii oli 2011. aastal toimunud I Eesti Naiste Tantsupeol kesksel kohal legend kolmest naisest, kes Siniallikal nõidumas käisid. Tuntud ooperilaulja Margarita Voites on aga öelnud, et kuulajate sõnul tekitab tema laulmine sellise rahuliku tunde nagu istuks allika ääres, ” lausus külaelu eestvedaja.

Veel kostitas Nool tseremooniale kogunenuid rääbisevõileibadega. “Enne tule jõudmist Ida-Virumaale on ka Peipsi kala pakkumisel sümboolne tähendus, sest kalapüük on oluliseks ettevõtlusvaldkonnaks ja harrastuseks mõlemas maakonnas. Rääbis on küll haruldame kala, kuid hea tahtmise korral on seda võimalik saada. TuleTulemine on sedavõrd erakorraline ja pidulik sündmus, et sel puhul tasuks rääbise saamise nimel pingutada, ” märkis ta.

Mitmedki Näduvere küla elanikud ja samuti sinna paika kogunenud Mustvee kultuuritöötajad ning naiskoori “Meeliko” lauljad ühinesid jalgratastel Ida-Virumaa suunas suunduva peotule edasiviijate teekonnaga. “Sellisel päeval on tunne tõeliselt rahvuslik ja meeleolu ülev,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina.

Jaan Lukas

Jõgevamaa Võidupüha paraad toimub Mustvees

Mustvee kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Jõgevamaal toimuvad tänavune Võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine Mustvee linnas. 23. juunil kell 15.30 saab kesklinnast alguse Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik paraadmarss. Peipsi pealinnas peetaval paraadil osalevad Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad. Üksused rivistuvad Mustvee Kultuurikeskuse ette.

Pärast pidupäevakõnesid annavad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg üle rahvusvärvides mastivimplid konkursi Jõgevamaa „Kaunis kodu 2014“ parimatele.

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese süüdatud võidutuli saabub tänavu Valgast, Jõgevamaalt on tuletoojateks on abielupaar Torma vallast: kaitseliitlane Jaak Laurikainen ja naiskodukaitsja Ilje Laurikainen. Maavanem jagab tule Jõgevamaa võidutulede süütamiseks omavalitsuste esindajatele.

Sündmusel pakutakse kehakinnituseks sõdurisuppi. Vaadata saab Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei ja Piirivalveameti korraldatud näitust relvastusest ja tehnikast.

“Jõgevamaal toimuvad Võidupüha paraadid ja maakaitsepäeva tähistamised vastavalt välja kujunenud traditsioonile kolmes maakonnas paiknevas linnas Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Tänavugi on selleks paigaks pikaajalise ajaloo ja kultuurilooga Mustvee, mis paikneb Euroopa Liidu idapiiril ja on saanud tuntuks kahe rahvuse ja elulaadi põlise kõrvuti eksisteerimise poolest, ” lausus maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Samovarimuuseum avas teetoa ja korraldab kursused ikoonikirjutamisest

Kasepääl asuvas Samovarimuuseumis avati nädalavahetusel külaliste kostitamiseks Varvara Samovari Teetuba. Augusti algul toimub aga muuseumis ikoonikirjutamise kursus.

Samovarimuusumi rajaja ja perenaise Veronika Kookmaa sõnul saab Varvara Samovari Teetoas rüübata samovariteed ja maitsta pirukaid, kooke ja teisigi suupisteid, mille valmistamisel kasutakse paikkonnast pärit saadusi, näiteks Peipsi sibulat. “Küpsetame muuseumimajas. Selles töös on abiks ema ja tütar Zinaida ja Kathy,” ütles Kookmaa.

3. augustil saab Samovarimuuseumis aga teoks ikoonikirjutamise kursus. “Õppisin seda kunsti Kultuurikoja ikoonimaali ringi juhendaja Einike Vasseli juures ja juuli keskel osalen Võrumaal ka ikoonimaali laagris. Muuseumis hakkan kursust juhendama ise, kuid loodetavasti saab õppimispäeval Kasepääle tulla ka Einike Vassel. Ikoonide autorid saavad oma kunstitööd kaasa, ” märkis ta.

Kookmaa märkis, et tänavuselgi hooajal toetab Samovarimuuseum Kükita vanausuliste palvela korda tegemist. “Pühakojas on tarvis uuendada vihmaveesüsteemid, kaks põrandat ja koridor, ” lausus Peipsimaa kultuuripärandi hoidja ja tutvustaja.

Jaan Lukas

Nädala foto

Metsmaasikasuvi lõhnab ja maitseb. Foto: Kylauudis.ee — **Metsmaasikasuvi lõhnab ja maitseb.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Rulluiskudel retropidu teeb Tallinna kesklinnale ringi peale

Eelmisel aasta Friday Night Skate'i stiilipeo teemaks oli tutipidu — Eelmisel aasta Friday Night Skate’i stiilipeo teemaks oli tutipidu

Täna õhtul toimuv rulluisutajatele mõeldud üritus Friday Night Skate viib osalejad tagasi minevikku, sest teemaks on retro. Stiilikad ja karnevalid on üritusega kaasas käinud algusaegadest peale. “Neid on vaja, et skeiti põnevamaks teha. Saab rohkem nalja ja pealtvaatajatele hakkab samuti seltskond silma,” selgitab Rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme ning lisab, et inimesed, kes uisuseltskonda teel kohtavad, võiksid kindlasti kaasa elada. “Meid võib pildistada või filmida ning kellel on olemas kergliiklusvahend võib seltskonnaga liituda.”

Uisurong saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema alates 19.30. Liikvele lähevad uisutajad 20.00.

Vaata üritust siit: www.facebook.com/events/773041112729670/

Friday Night Skate koondab uisusõpru tänavu juba 15. hooaega. Friday Night Skate’i toetavad Surfhouse, Kingivabrik ning Rulluisukool kelle abiga loositakse kõigi uisusõprade vahel alates juunikuust välja Rollerblade’i Fusion GM rulluisud, T-särgid, koolitused ja palju muud huvitavat.

Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja

Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.

25. mail avaldas Lääne Elu veebileht artikli pealkirjaga „Raudtee lõikab Taebla pooleks“, milles kirjeldati Sweco Projekt AS-i töös käsitletud ühte alternatiivi kui Taebla aleviku ainuvõimalikku lahendust. Tegelikult on väikeste muudatustega võimalik kasutada ka olemasolevat trassi. Eeldatavasti hirmutas see kontektist väljarebitud infokild paljusid Taebla elanikke ja tekitas nördimust, et nende arvamust ei küsita. Küsitakse ikka. Järgnevatel kuudel kaalutakse läbi eskiisprojektis väljapakutud lahenduste plussid ja miinused ning seejärel on võimalik kõigil trassivalikusse oma sõna sekka öelda.

Loe edasi: Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup kolmas etapp – Haanja kõrgustikel sõidetav 63 kilomeetri pikkune Rõuge Rattamaraton, on rohkem kui 900 tõusumeetriga kaheksast osavõistlusest raskeim aga samal ajal ka sarja üks põnevamaid etappe. Homme, 7. juunil toimuva Rõuge Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1465 ratturit.

Üldseis sarja liidrite vahel, pärast senitoimunud kaht etappi, on tasavägine. Esimesel kahel etapil ei tõusnud üldarvestuses keegi poodiumile mõlemal võistlusel.

Laupäeval lähevad Haanja kõrgustikel toimuva Rõuge Rattamaratoni starti võidu- ja poodiumieesmärgiga vähemalt kümme Eesti tippratturit. Spordiennustusportaal Paf peab Rõuge Rattamaratoni favoriitideks avaetapi võitnud Silver Schultzi, Tallinna Rattamaratoni kiireimat meest, lätlast Dimitry Sorokinit ja vanameister Alges Maasikmetsa, kes võitis Rõuge Rattamaratoni aasta tagasi ning on ka tänavu näidanud teravat minekut.

Loe edasi: Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton