Kui oled vanem kui 50 aastat ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!
Vabatahtliku teenistus seenioritele
Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
25. jaanuaril kell 20 toimub Otepääl Pühajärve laululaval Eesti esimene talveöölaulupidu. Valgamaa talveöölaulupidu 2013 muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Talveöölaulupeo kavas on 12 tuntud talveteemalist laulu.
Valgamaa talveöölaulupidu pakub vaheldust traditsioonilistele Otepää talispordivõimalustele ning muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Omalaadne laulupidu kooride ja publiku osavõtul aitab rikastada Valgamaa ühisüritusi ning aitab kaasa maakonna maine parandamisele.
Talvine laulupidu saab alguse mõnesajameetrise kooride rongkäiguga Pühajärve lauluväljakule. Valgamaa talveöölaulupeo korraldaja Margit Tali sõnul lähtuti laulupeole laulude valimisel sellest, et enamik inimestest teab ja oskab neid kaasa laulda. Üritus on suunatud kõikidele muusikahuvilistele ja lihtne repertuaarivalik on väga oluline, et igapäev laulmisega mittetegelevaid inimesi julgustada tulema ja laulurõõmust osa saama.
19. ja 20. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Risti Käsitöömajas taaskasutuse õpituba “Vanast uus”.
Tekstiilidisainer Miina Leesment annab ülevaate taaskasutusest ja taasringluse võimalustest. Igal osalejal on võimalus disainida-tuunida oma vanast rõivaesemest midagi täiesti uut. Õpitoa käigus valmib igal osalejal 1-2 uut rõivaeset. Kõik materjalid ja ka vanad rõivaesemed on kohapeal olemas. Töötuba toimub kohaliku omaalgatus programmi poolt rahastatud projekti “Taaskasutame tekstiile” raames.
Osalustasu on 3 eurot. Vajalik eelregistreerimine rahvaselts@risti.ee või tel.56 352 591, sest kohtade arv on piiratud.
Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna, 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.
Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti; MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet mitte ainult sõnades!
Ajaleht Sauga Sõnumid korraldab Sauga valla elanikele fotokonkursi. Konkurss ise toimub neljas etapis teemadega:
– 21. detsember 2012 – 19. märts 2013 “Talv Sauga vallas”;
– 20. märts 2013 – 20. juuni 2013 “Kevad Sauga vallas”;
– 21. juuni 2013 – 21. september 2013 “Suvi Sauga vallas”;
– 22. september 2013 – 21. november 2013 “Sügis Sauga vallas”
Parimad fotod trükitakse ära Sauga valla 2014. a kalendris ja ajalehes. Fotograafid osalevad lisaks mitmetes vaheloosimistes, lõpphindamine toimub 2013. aasta detsembris.
Fotod tuleks saata aadressidele piia@sauga.ee või gerda@sauga.ee või tuua Sauga raamatukokku.
Harju maavalitsus külastas 10. jaanuaril MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu. Liigutav oli nendepoolne tunnustus MTÜs tehtud tööle, seda jäi meenutama tänukiri. Harju maavalitsuse töötajad annetasid omalt poolt sihtotstarbeliselt 234,21 eurot.
Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit tänab Harju maavalitsust. Märkamisel ja tunnustamisel on väga suur väärtus!
Katerina Puusepp, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esinaine
Võru maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit ootavad 7. veebruariks taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
·kultuurielu edendaja
·hariduselu edendaja
·sotsiaal- või tervishoiutöötaja
·omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
·omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
·maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru maavalitsusele hiljemalt 7. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus
Novembri lõpus maha sadanud paks lumekiht võimaldas Palivere suusaklubi Sula rajameistritel ettevalmistada Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse juures asuvad suusarajad nii klassika kui ka vabatehnika harrastajatele.
Enne lume tulekut oktoobris-novembris toimunud tööde käigus valmis suusaradadele uus uhke suusasild, mis muutis ohutumaks järsult nõlvalt kurviga laskumise. Paigaldati ca 385 m liikumisradade piirdeid, mis suunab keskuse külastajaid sportimisrajatistele. Aktratiivsele kelgu- ja lumelauanõlvale valmis külastajate jalavaeva kergendamiseks nõlvatrepp. Lisaks veel istepingid, suunaviidad, infotahvlid – need teevad Palivere turismi- ja tervisespordiseskuse kasutamise külalisele või tervisespordi harrastajale mugavamaks ja arusaadavamaks.
Suusa- ja liikumisradade korrastamiseks enne lume tulekut korraladati SA PLTS HK, SK Sula ja OK Okas korraldusel mitmel nädalavahatusel talgupäevi, kus osales hulk kohaliku Palivere aleviku, Taebla valla ja naabervaldade suusa- ning tervisespordihuvilisi, nii suuri kui ka väikesi, kõige väiksem talguline oli nelja-aastane väikemees. Talgute käigus kaeti suusa- ja liikumisrajad ning eriti uue suusasilla peale- ja mahasõidud saepuruga, koguti kokku raiejäätmeid. Mõni päev pärast talgutööde lõppu kattusid suusarajad koheva lumevaibaga, mida kohalikud suusaentusiastid varmalt kasutama asusid.
Vana kalendri järgi uue aasta esimesel päeval minnakse Uus-Meremaale. Pikast retkest ja seiklustest Uus-Meremaa alpides räägib ning näitab pilte mägironija Tõivo Sarnet.
Teda toetab käsikellade ansambel Campanelli. Dirigeerib Inna Lai, kes äsja tuli Venemaalt.
Ülekanne algab veerand tundi enne ürituse algust. Ülekannet teostavad ITrotid.
2013. aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 16. jaanuaril ja jututeemaks on linna sotsiaalhoolekande tulevik.
Tugirühmale tuleb külla Raivo Allev, kes töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis arendus- ja haldusosakonna juhatajana. Räägitakse, millised tulevikukavad on linnal, tehakse ülevaade hoolekande arengukavast aastateks 2012–2027 ning omastehoolduse arenguplaanidest.
Kohtumine toimub Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Kohtumine algab kell 13. Üritus on tasuta. Jaanuarikuu kohtumise viivad läbi tugigrupi enda liikmed Tiiu Einlo ja Maria Oja. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja!
Tallinna omastehooldajate tugigrupp kohtub 2013. aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval, v.a juulis. See, kas Tallinna omastehooldajate kooskäimisi toetatakse linna poolt aastal 2013, selgub veebruarikuu tugigrupi kokkusaamise ajaks.
Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Elva linn kandideerib 2013. aasta Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutavad Eesti metsaselts ja Elva linnavalitsus
välja metsapealinna tunnuslause konkursi.
Elva linna üldpindalast on ligi pool kaetud looduskaitsealade ja metsaparkidega. Väärtuslikumate parkmetsade osakaal linna territooriumist on umbes üks neljandik, millest suurema osa moodustavad männikud. Linnas kasvavatest puudest ligi 90 protsenti on männid. Elva linna parkides on mitmeid jooksu- ja terviseradasid. Elvas ja selle lähiümbruses asuvad ka mitmed puiduettevõtted, nagu RPM, AS Tarm jt.
Kuna Elva linna looduskeskkond omab tervise-, spordi- ja puhkemajandusalast tähtsust, siis väärtustaks metsapealinna tiitel veelgi enam Elva linnarahva tegevust looduse hoidmisel ja keskkonnasõbralikul kasutamisel linnaruumis.
Tulevane metsapealinn otsib tunnuslauset, mis:
on positiivse sõnumiga, lihtne, ainulaadne ja huvitav;
iseloomustab Elvat metsapealinnana;
seda on võimalik kasutada Elva linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel;
Statistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.
Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.
10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal
Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.
PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi. „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.
Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.
Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.
Saabuval kolmapäeval, 16. jaanuaril esinevad Tartu Folgiklubis Jaan Sööt (laul, kitarr, klaver) ja prantsuse folkduo Sophie Cavez / Baltazar Montanaro (lõõts ja viiul). Klubiõhtu algab kell 19 Tartu klubis Jazz (Ülikooli 20). Tartu Folgiklubis autoritunnis esineb Jaan Sööt, keda küsitleb Ants Johanson, jutu sekka kõlab muusikat. Jaan Sööt on Jääääre liige, lisaks mängib Lindpriides ning teeb muusika ja teatri piiril olevaid projekte koos Rain Simmuliga. Jämmima on klubiõhtule oodata ka Söödi sõpru.
Sophie ja Baltazar alustasid oma muusikalist seiklust aastal 2007. Pärast peaaegu kuut aastat ja kahte albumit on nad palju mänginud ja oma muusikaga ringi reisinud. Nad on esinenud Belgias, Portugalis, Hollandis, Itaalias, Kanadas ning Prantsusmaal. Sophie ja Baltazari muusika on inspireeritud nende erinevatest kultuurilistest taustadest. Sophie pärineb Prantsuse keelt kõnelevast Belgiast ja Baltazari juured viivad Lõuna-Prantsusmaast Ungarini.
Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, mis oma paljude tegevussuundade hulgas tegeleb folgikontsertide korraldamisega. Tartu Folgiklubi headeks koostööpartneriteks on Tartu Jazziklubi (Oleg Pissarenko jt) ning Noorte Moosekantide Selts (Jalmar Vabarna jt), kes kutsus Eestisse esinema prantsuse folkduo.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. “Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks,” nentis ta.
Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. “Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida,” nentis ta.
EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. “Eesti Korteriühistute Liit on välja
töötanud “Korteriühistu juhi” tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas,” kõneles Uustal. “Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt
töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel
korteriühistutel tegutseda,” lisas ta.
Täna, 12. jaanuaril esietendub Vihula mõisa viinaköögis Rakvere Teatri lavastus „kevad ja suvi ja“. Aastal 2008 pidas luuletaja Tõnu Õnnepalu päevikut. Samal aastal, aga ka eelneval ja järgnevatel käis loodusfotograaf Peeter Nahko Eesti metsades, rabades, mere ääres ja saartel ning pildistas. 2011. aasta oktoobris sattus Tiina Mälberg ühes Londoni klubis kuulama Taavo Remmeli kontrabassimängu. Nüüd on nende loomingulise koostöö tulemust võimalik näha, kuulda ja kogeda Vihula mõisa viinaköögis.
„Mõned mõtted saavad teoks. Kuidas? See on umbes nii nagu kevadel nurmenukuõisi korjata, kuivatada ja sügisel neist teed teha või suvel õuntest talveks moosi keeta – teed kaane lahti ja kõik suved tulevad meelde ja soe hakkab ja tervis tuleb tagasi ja lõpp lähemale, elu läheb edasi.“
Etenduste vaheajal on müügil Vihula mõisa kokkade valmistatud ja Tõnu Õnnepalu luulest inspireeritud suupisted.
Sõnalis-muusikalise õhtu lavastaja on Tiina Mälberg ja tekstide autor Tõnu Õnnepalu. Lavastust saadavad Peeter Nahko loodusfotod, mängivad Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.
Igal laupäeval viib suusabuss Rõugest huvilised Haanjasse suusatama. Buss väljub kell 10.00 Rõuge korrusmajade parklast ja 10.05 Rõuge koolimaja juurest.
Haanjasse sõidetakse mööda Rebase teed. Kohapeal ollakse kaks tundi.
Bussisõit on tasuta!
Buss käib seni, kui suusatamisolud püsivad. Info tel 5560 3989 (Karel).
Suusatamas käimine toimub projekti “Tervist edendav kogukond” raames ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustatakse esmaspäevast, 14. jaanuarist avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Esmakordselt hakatakse Narvas uue õppekava alusel automaalreid välja õpetama.
Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu viiele erialale – automaalri (pindade töötleja ja värvija), kelneri, müügikonsultandi, tarkvara arenduse tugitehniku ja turismikorralduse õppesse. Kõigile viiele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud isikud.
Esmakordselt alustatakse Narva KÕK-is automaalrite õpetamist, õppeajaga üks aasta.
„Meie õppekeskuse traditsioonilisel talvisel vastuvõtul on valdavalt lühema õppeajaga erialad,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Erialade õppekavade arendusega oleme aasta-aastalt suurendanud erialade valikut ja õppimisvõimalusi. Kooli õppekavadega saab tutvuda kooli kodulehel,” lisas Veidenbaum.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.
“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”
Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.
Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.
Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).
EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.
Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.
15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.
Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee
Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!
MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel “KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.
Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.
Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.
Tule palun ise ja teavita teisi.
Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.
16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Haanjamaal jätkuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad. Lähiajal on plaanis järgmised ettevõtmised:
Käsitöötuba – 20. jaanuaril kell 11 Haanja rahvamajas. Õpituba juhendab Viivika Riikel. Teema: ühenõelatehnika.
Lõõtspillituba – 13. jaanuaril kell 12 Haanja rahvamajas. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.
Väikekandletuba – 20. jaanuaril kell 13 ja 23. veebruaril kell 18 Haanja rahvamajas. Juhendab Ivi Rausi.
Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com.
Lisainfo: ivirausi@gmail.com
Toetavad: Leader Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu, Haanja vald
Haanja Kool koostöös Haanja Vallavalitsusega on juba mitmendat aastat läbi viinud kodanikuõpetuse tundi kohaliku omavalitsuse teemal.
Koolilapsed külastasid reedel, 11. jaanuaril vallavalitsust. Vallavanem viis läbi õppetunni vallavalitsuses, rääkides kohaliku omavalitsuse struktuurist ja ülesannetest.
Tunni raames tutvuti vallavalitsuse tööruumidega ja ametnike tööga.
Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.
Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:
Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.
Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).
Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.
SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.
