Valminud on Võrumaa UMA MEELÜSe meenete tänavune kataloog

Möödunud aasta lõpus toimunud Võrumaa omanäoliste meenete konkursil UMA MEELÜS osalenud tööd on kokku kogutud tutvustavasse kataloogi, kus peale meenete piltide on välja toodud ka valmistajate nimed ja kontaktandmed.

Kataloog annab võimaluse kõigil huvilistel leida meened, mida enda või oma organisatsiooni headele sõpradele ja koostööpartneritele kinkida. UMA MEELÜSe kataloogiga on võimalik tutvuda Võru maavalitsuse kodulehel või Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel.

Otse kataloogi juurde pääseb siit.

Ostes meene või kingituse UMA MEELÜSe tööde hulgast, toetatakse kohalike ettevõtjate tegemisi.

Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele

2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.

Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.

Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.

Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

Talurahvamuuseum otsib lugudega kindaid

Vilustes kuulutati välja pärandkultuuri aasta Põlvamaal, mille motoks on „Pärandita pole pärijat“; tutvustati selle vastet kohalikus keelepruugis ning kogumisaktsiooni “Kinnas kõneleb”, mille idee on algatanud Põlva Talurahvamuuseum. 

„Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht,“ toonitas talurahvamuuseumi direktor Reet Roop. „Kirikinnas on soe, st meie kliimas hädavajalik. Kuid kirikinnas kannab ka informatsiooni, see tähendab jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, st et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.”

Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.

Muuseum ootab täiendust oma kogudele: KINNAST ja LUGU – ehedat, lihtsat ja Põlvamaale omast.  KINNAS ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) paaris ega eriline. LUGU ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) kindaga seotud ega eriline.

Kinnas ja lugu jäävad muusemisse hoiule ning kasutamiseks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Suvel paneme nad välja näitusele,“ lubab muuseumi pdeagoog Marge Luude. „Lahkeid annetajaid-osalejaid tahame omalt poolt ka tunnustada.“

Kinnas/kindad koos looga (ja annetaja andmetega) tuleb toimetada Põlva Talurahvamuuseumisse soovitavalt aprillikuu lõpuks.  Lisainformatsiooni saab telefonil  797 0310, e-aadressil muuseum@polvamaa.ee või facebookist. Kogumisaktsiooni patroon on Põlva maavanem Ulla Preeden. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Allikas: Põlvamaa Infoportaal

Narva ballil kuulutati välja aasta inimene

Oksana Sobol

Esimest korda valiti Narvas rahvahääletuse teel aasta inimene, kelleks sai Oksana Sobol.

 Kandidaadid aunimetuse omistamiseks seadsid üles linnaelanikud ja avalik hääletamine toimus Facebookis. Oksana Sobol sai üle 300 hääle, rohkem kui näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, rahvaliikumise “Teeme liikluse Narvas loogiliseks” organisaator Aet Kiisla, loome- ja vabaajakeskuse “Gagarin Keskus” juhataja Jüri Raud.  Loe edasi: Narva ballil kuulutati välja aasta inimene

Tulude deklareerimises on mõned muudatused

Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimises puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.

Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piir 3196 eurot.

Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust mahaarvamisel piirangut kuni 15 protsenti maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata või kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile edasi kanda metsamajandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi maksu- ja tolliamet (MTA). Ameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde selgitust mööda saavad maksumaksjad sel aastal oma investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, nagu edastatakse laenuintresse. «Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,» lisas Udde.

Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.

Eelmise aasta tulu saab deklareerida elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast saab ka eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke MTA teenindusbüroodest.

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Uus peokeskus

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Võru linn pakub majadele Navitrolla joonistusi

Pildid majadelVõru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.

Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.

Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.

Elvas avati liuväli

OLYMPUS DIGITAL CAMERA
Elva liuväli

Tartu maratoni finišipaigas Elvas avati liuväli,  mis on kuni hiliste õhtutundideni valgustatud.

Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viksi sõnul on kavas hoida ligi 600 ruutmeetrine uisuplats kogu talve püsivalt heas korras. Priit Viksi sõnul on Elvas ammu puudus olnud pidevalt hooldatavast ja korraliku valgustusega liuväljast.

Ühtlasi lahendab uus liuväli paljude perede probleemi. Samal ajal kui pereisa läheb maratoni rajale suusatama, saavad lähedased aega veeta uisutades.

Kellel endal uiske kaasa võtta pole, saab varustust laenutada liuvälja kõrval asuvast tervisespordikeskuse peamajast. Ühe uisupaari laenutamine maksab 2 eurot. Gruppidele, alates neljast inimesest, kehtib soodustus.

Liuvälja kasutamine on tasuta.

 
Lisainfo: Priit Viks, Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja, tel +372 5049 643

 

Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.

National Geographic_Brian Skerry_Ocean Soul_Right Whale
OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC

Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.

25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.

Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Kitarrimäng Rõuge Avatud Noortekeskuses

18.jaanuaril algusega kell 19.00 toimub kitarrimänguõhtu Rõuge Avatud Noortekeskuses. Üritus toob kokku kitarrimängu õppivad Rõuge noored koos juhendaja Ive Ruusamäega ning Jaanipeebu Kitarrikooli õpilased koos juhendaja Indrek Huntiga.

 
Juuakse teed, mängitakse kitarril ja arutatakse, milliseid muusikalisi tegevusi võiks veel üheskoos teha. Arutatakse teemal kas  kevade tulekuga jätkata kitarriõhtuid lõkketule ümber, elustada noortebänd või mõelda välja hoopis midagi muud.

Tule veeda mõnus õhtu kitarrimängu seltsis!

Rakvere toetab toidupanka mullusest poole suurema summaga

IMG_0367_parnu_8.12_520x347
Toidukorvid. Foto: www.toidupank.ee

Rakvere linn toetab MTÜ Rakvere Diakooniakeskuse Rakvere toidupanka, mis jagab Rakvere linna vähekindlustatud inimestele toiduabi, poole suuremas summas kui mullu. Varasema 3000 euro suuruse summa asemel otsustas linnavalitsus toidupanga tegevust toetada tänavu 5574 euroga.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on projektirahad, millega toidupank 2011.aastal ellu kutsuti, praeguseks lõppenud ning linn otsustas suurendada toidupangale antavat toetust vajaliku tegevuse jätkamiseks tänavugi. „Inimeste aitamise kõrval on oluline toidupanga tegevus raiskamise vähendamisel ühiskonnas – paljud toidukaubad, mis varem läksid hävitamisele, jõuavad nüüd toidupanga abiga reaalse vajajani,“ lisas Aron.

Rakvere toidupank alustas tegevust 2011. aasta algul. MTÜ Rakvere Diakooniakeskus sai toidupanga loomiseks Avatud Eesti Fondi kriisiprogrammist enam kui 13 00 eurot, SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill andis toidupangale tasuta kasutada auto Citroën Nemo, Vabakoguduselt Hüüdja Hääl (Viru 8) renditud ruumide eest tasus linn.

Rahvusraamatukogu kingib vanale raamatule uue elu

Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.

Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.

Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Raamatute nimekiri.

Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.

Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

MTÜ ETNA Eestimaal otsib ettevõtlikku naist

Tegusaid maanaisi ühendav MTÜ ETNA Eestimaal otsib kandidaate konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitlile.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti maapiirkondades elavaid ettevõtlike naisi, kes tegutsevad nii ettevõtluses kui ka panustavad maapiirkondade arengusse laiemalt. Tiitli  kandidaat elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.

Kirjalikult esitatud kandidaatide ankeetide  hulgast teeb valiku MTÜ ETNA juhatus ja valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat.

MTÜ ETNA Eestimaal ootab ettepanekute tegemisel abi Eestis tegutsevatelt ettevõtlusorganisatsioonidelt ja üksikisikutelt.

Kirjalikke ettepanekuid “Ettevõtlik Naine 2012” kandidaatide kohta saab jätkuvalt esitada kuni 31.jaanuarini aadressil: Vahe 23-6, Pärnu, 80031 või e-mailile  fem@fem.ee.

Ankeedi konkursil osalemiseks leiab aadressilt http://www.fem.ee/files/d62dc569fb032d178be022405c125437.doc või  www.fem.ee

Konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitli laureaat  kuulutatakse välja 8.veebruaril 2013 Paides.

Lisainfo: Margo Orupõld, tel. 5201737, e-post margo.orupold@gmail.com

Lastehommik Sõmerpalus

Adrenalin Arena ja Motokrossipisik korraldavad Sõmerpalus 25.jaanuaril taas Lastehommiku, mis on järjekorras juba kümnes!

Lastehommik ootab Sõmerpallu lapsi, kes soovivad proovida tsiklit krossirajal. Proovisõidule pääsevad lapsed, kellel jalgrattal abiratasteta sõit selge. Kohapeal on olemas erinevas mõõdus mootorrattad ning igale suurusele vajalik krossivarustus.

Lastehommik avatakse kell 10.00 ning samal ajal on rajale oodatud ka oma tsikliga sõitjad. Rajale pääsevad nii algajad kui ka 50 jun masinaklassi sõitjad.

Proovisõidu registreerimine: hannes@pyyne.ee, tel 5296 556

Proovisõidu hind on 15 €. See sisaldab tsikli kasutamist, varustust, juhendamist ning 30 minuti pikkust proovisõitu. Isikliku tsikliga sõitjatele on pilet 10 €.  Isikliku tsikliga sõitjad saavad rada kasutada kell 10.00 – 14.00

 
Lisainfo: Hannes Prikk, motokrossipisik@pyyne.ee, tel: 5296556,  www.motokrossipisik.eu,  motokrossipisik.blogspot.com

Otepää vallas viiakse läbi suusapäevakuid

suusadSellel aasta talvel viiakse Otepää vallas läbi suusapäevakuid, mis toimuvad viiel kolmapäeva õhtul. Starti oodatakse sõitma kõiki suusasõpru, olenemata vanusest ja tasemest. Esimene suusapäevak toimub 16. jaanuaril. Start on avatud ajavahemikus 16.30-18.30.

Suusapäevakute üks korraldajatest, Tanel Ojaste spordiklubist Karupesa Team, ütles, et starti võib tulla nii üksi kui ka koos kaaslasega. Registreerida saab kohapeal. Sõit toimub valgustatud ja tähistatud radadel. Distantsi pikkus jääb sõltuvalt vanusest 1 – 7,5 km vahele. Ette on nähtud ka üks sprindietapp.

„Medaliarvestust peetakse kaheksas erinevas vanuseklassis ja selleks tuleb osaleda vähemalt neljal etapil,“ selgitas Tanel Ojaste. „Lisaks suusasõidule on huvilistel võimalik kahel korral osaleda suusatehnika algõpetusel, mis toimub kell 17.30-18.15 Karupesa Teami treeneri juhendamisel.“

Päevakutest osavõtt on kõigile tasuta ning pärast sõitu ootab osalejaid soe tee.

Pikem juhend on leitav Karupesa Teami kodulehelt www.karupesateam.ee , kuhu ilmuvad pärast etappe ka päevakute protokollid.

Etappide toimumisajad ja -kohad:
16.01.2013 Tehvandi, 1-10km klassika distantsid + klassikatehnika algõpe.
30.01.2013 Kääriku, 1-10km vabatehnika distantsid + uisutehnika algõpe.
06.02.2013 Kääriku, 0,5-1km klassika distantsid.
27.02.2013 Tehvandi, 1-10km vabatehnika sprindid.
13.03.2013 Tehvandi, 1-10km vabatehnika distantsid.

Registreerimine toimub kohapeal ja start on avatud kella 16.30st kuni 18.30.

Suusapäevakud saavad teoks tänu spordiklubi Karupesa Team, Otepää valla ja Tehvandi Spordikeskuse koostööle.

Näitus “Postinstrumentum” Pärnus

Pärnu Linnagaleriis on kuni jaanuari lõpuni avatud interaktiivne näitus

372900_543722708972208_1195308436_n

“Postinstrumentum”.

“Postinstrumentum” on interaktiivne näitus, mis annab ülevaate seni kaks aastat väldanud masina-esteetilisest sound-art projektist. Lisaks tehnoloogilistele helimasinatele on eksponeeritud ka dokumentatsioonid esinemistest Eestis, Lätis ja Leedus.

Instrumentaarium, mida kasutatakse kaasaegse akadeemilise muusika mängimisel, pärineb oma tsentraalses osas mitme sajandi tagusest muusikainstrumentide evolutsioonist (mõistagi kasutatakse ka kõike muud mis kätte juhtub ja häält teeb, aga klassikaliste viiulite, oboede ja klarnetite rakendatust pole see kuigivõrd vähendanud). Peamine probleem niisuguse esituspraktikaga seisneb selles, et pillide evolutsioon liikus tempereeritud häälestuse võimalikult efektiivse ja heakõlalise kasutamise suunal. Kõik need traditsioonilised pillid arendati välja selleks, et muusika kõlaks kokku nii kõrvasõbralikult ja «hästi» kui vähegi võimalik. Operatsioonid mürade ja atonaalsusega ei kuulunud nende pillide evolutsiooni eesmärkide hulka.

Tulemus on ühene. Klassikalistel pillidel puudub mürade esitamiseks vajalik/sobilik tämbriline iseloom ja tempereeritud häälestus mürade esitamiseks tundub nagu katse kokteilikõrrega merd tühjaks juua.

See tähendab, et müradega adekvaatselt töötamiseks on vaja teha uued pillid, sellised, mille iseloom algusest peale ongi orienteeritud mürade esitamiseks.

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti 75041_554339567912031_1886979105_nKunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.

Avalik konkurss “Saaremaa suveniir 2013”

Kuressaare Linnavalitsus korraldab koostöös Saare Maavalitsusega avaliku konkursi „Saaremaa suveniir 2013”. Konkursi eesmärk on mitmekesistada Saare maakonda ja Kuressaare linna tutvustavate ning piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning virgutada kohalikku loomepotentsiaali. Konkursile oodatakse kvaliteetseid suveniire, mis rõhutavad piirkonna omapära, on huvitavad, esteetilised ning väiketöönduslikes kogustes toodetavad.

Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, v.a hindamiskomisjoni liikmed. Mitu isikut võivad esitada ka ühise töö. Konkursile tuleb esitada töö kohta järgnevad eestikeelsed materjalid: töö joonise või fotona A4 formaadis; töö kirjeldus, sh info töö valmistamise (tehnoloogia ja materjalid) ning turustamise võimaluste kohta ning märge, kas töö on uus, olemasolev või tootmises (kokku maksimaalselt kaks A4 formaati); töö omahinna maksumuse kalkulatsioon; töö originaalformaadis valmistatuna ühes eksemplaris.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 26. aprill 2013 kell 16.00.

Rohkem infot Kuressaare linna kodulehelt

Heateo sihtasutus otsib suuri algatusi

Kümne aastaga on Heateo sihtasutus aidanud elu sisse puhuda paljudele uutele ettevõtetele, kes on võtnud ühiskonna paremaks muutmise oma südameasjaks.

Nüüd on aeg küps hakata otsima uusi eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas. Konkurss kestab kuni märtsi alguseni, tingimused on kirjas SIIN.

Theatrum Hospitalis ootab filmistsenaariume

2013. aasta suvel plaanib Theatrum Hospitalis ja pisike punt kinomehi (sõna

251741_205449182831542_775093_a

otseses mõttes) minna paariks nädalaks Aegna saarele, et valmis treida üks lühifilm. Paraku ei ole veel kokkulepet, millest tulevane linatükk võiks rääkida.

Seetõttu palume abi ägeda stsenaariumi näol. Tegu peaks olema 1 – 6 põhitegelasega karakteripõhise komöödiatükiga. Tegevuspaik eelkõige vabas looduses (liivarand, männimets, rändrahnud, koopad, üksikud lagunevad majad). Tegevustik võiks olla üsna minimalistlik ja realistlik (see tähendab, et laevu me põhja laskma ei tahaks hakata ja suuremat sorti lennuõnnetust uhkete plahvatuste ja põlengutega kah võimalusel ei tekitaks). Tähtis koht on dialoogil ja rollide omavahelisel suhtlusel. Kuigi ülesvõtmine toimub saarel, siis tegevus võib, aga ei pea seonduma saarega. Teksti pikkus võiks olla umbes 20 lk.

Oma kirjatüki palume saata hiljemalt 15. veebruariks aadressile keith@theatrumhospitalis.eu.