2013 Archives

Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Esmase juhiloaga liiklusrikkujad peavad 2011. aastal jõustunud liiklusseaduse kohaselt läbima järelkoolituse, kus neid nõustab psühholoog. Eelmisel aastal läbis järelkoolituse 479 isikut.

Järelkoolitusi teevad autokoolide õpetajad ja liikluspsühholoogid.

«Psühholoog võib järelkoolitust läbi viia kõikidele esmase juhiloa omanikele, kelle juhtimisõigus on ära võetud ja seejärel kehtetuks tunnistatud,» rääkis eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Liikluspsühholoogiline tegevus toimub koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor viies Eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Narvas. Lisaks on psühholoogil õigus järelkoolitust teha nendele isikutele, kes on saanud karistada mootorsõiduki alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest ning isikutele, kelle juhtimisõigus on korduvalt ära võetud. Loe edasi: Ligi 500 algajat autojuhti saadeti tagasi kooli

Ugala nime all püüab teatriauhinda kuus inimest

Eile teada antud teatriauhindade nominentide hulgas on rõõmustavalt palju Ugalaga seotud inimesi ja töid.

Lavastaja auhinnale kandideerib külalisena Viljandis «Ukuaru» lavastanud Madis Kalmet, naispeaosalise auhinda püüab samas lavastuses Minna rollis üles astuv Carita Vaikjärv.

Meeskõrvalosa auhinna kandidaat on Tarvo Vridolin koguni mitme rolliga. Need on Griffin Montgomery lavastuses «Ööhaigur», Lebedev lavastuses «Idioot» ning osatäitmised lavastustes «Ameerika piison» ja «Õed nõiduses».

Salme Reegi nimelise auhinna vääriliseks võib osutuda Oleg Titov lavastusega «Tuul pajuokstes», mida lastelavastuse žürii pidas kunstiliselt terviklikuks säravate näitlejatöödega kogupereteatriks.

Algupärase dramaturgia auhinda 2011. ja 2012. aasta loomingu eest püüab Ott Aardam «Mee hinnaga». Žürii hinnang sellele kõlas: argielu poeetiline pusle.

Teatritöötaja auhinnale lavastust ettevalmistavas kategoorias pretendeerib juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste, kes on Ugalas töötanud üle 30 aasta. Selle aja jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele. Teatrikunstnikud ja kolleegid hindavad tema loomingulist ja meisterlikku tööd kõrgelt. Mitmel korral on ta valitud koduteatris aasta parimaks lavastust ettevalmistavaks töötajaks.

Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale

Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.

Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.

Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.

Nii Praxise tehtud kokkuvõtteid kui ka ekspertide koostatud mõjuanalüüse on kõigil soovijatel võimalik www.rahvakogu.ee kommenteerida, näiteks kui leitakse, et mõni oluline asjaolu on ekspertidel jäänud välja toomata. Loe edasi:

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele Jääkeldrist välja! Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen.

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Euroopa keskkonnauudised vallutas veebruarikuus suuresti niinimetatud hobuseliha skandaal. Paljudes riikides on niisiis selgunud, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha.

Hobuseliha skandaal on välja toonud mitmeid tänase põllumajanduse kitsaskohti ja probleeme. Keskkonnaportaalis The Ecologist kirjutatakse, et müügilejõudva liha kehv kvaliteet pole kaugeltki mitte kõik, mis selles vallas praegu halvasti. Näiteks on tänapäeva intensiivne põllumajandus üheks peamiseks põhjuseks, miks bioloogiline mitmekesisus vähenemas on.

“The Ecologist´i” toimetaja Andrew Wasley kirjutas aga, et peaksime ehk olema sellele skandaalile tänulikud, sest viimaks ometi on süngele salajasele ärile valgusvihk langenud. Wasley andmetel läheb Euroopas iga-aastaselt tarbijaile teadmata toiduks umbes 65 000 hobust. Suurem osa neist pärineb Ida-Euroopast või Hispaaniast, kust need transporditakse tapmisele Lõuna-Itaaliasse ehk hobuste lihaga kauplemise peamisesse kantsi.

Kultuurilised tabud hobuseliha söömise osas on loo üks külg. Samamoodi probleemne on tõsiasi, kuidas toimib inimkett, et hankida liha võimalikult odavalt.

Skandaal avas toidulauale sattunud odava liha varjupoole, kirjutab Briti ajaleht „The Guardian“. Ajalehe teatel on mitmed teadlased ja arvamusliidrid seisukohal, et ilmnenud tõsiasjad võiksid suunata tarbijaid vähem liha sööma.

ÜRO keskkonnaprogrammi juht professor Mark Sutton ütles, et hobuselihaskandaal on toonud välja selle, et ühiskond peaks rohkem hakkama mõtlema loomakasvatusele ja toiduvalikule üldisemalt. Suttoni hinnangul võiks inimeste toidulauale hakata jõudma rohkem köögivilju ja vähem loomaproteiini. „Liha võib süüa, kuid seda võiks süüa harvem,“ lausus ÜRO keskkonnaprogrammi juht Sutton. „Ja portsjoni suurus on oluline. Tihti on need liiga suured,“ lisas ta.

ÜRO teadlaste hinnangul arengumaades liha tarbimist piirata ei tohiks, sest miljardid sealsed inimesed kannatavad loomaproteiini puuduse käes. Kuid samas arengumaade inimeste lihatarbimine võiks kasvada selle arvelt, et arenenud maades see väheneb. Loe edasi: Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Veel märtsis toimuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

Lõõtspillituba – 10. märtsil kell 12 Haanja rahvamajas, kaasa tuleb võtta pill. Juhendab Tarmo Noormaa.
Tantsutuba lastele – 14. märtsil kell 12.30 Ruusmäe Rahvamajas. Juhendajad Kati Soon ja Toomas Valk.
Väikekandletuba – 16. märtsil kell 10 ja 30. märtsil kell 11 Haanja Rahvamajas. Kaasa tuleb võtta pill. Juhendavad Ivi Rausi ja Kati Soon.
Kohalik köök – 16. märtsil kell 11 Plaani Lodge’is. Juhendaja Triin Vissel Setumaalt.
Laulutuba – 16. märtsil kell 15 Plaani Lodge’is. Lauldakse regilaule. Juhendaja Ivi Rausi.
Käsitöötuba – 17. märtsil kell 13 Rogosi mõisas. Kindakudumine, erinevad randmekirjad. Juhendaja on käsitöömeister Riina Piir Viljandimaalt.

Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, ivirausi@gmail.com, 511 2280.

Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.

“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.

Lisainfo: www.vorufolkloor.ee

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Haanja naiste käsitööseltskond koguneb taas

Pühapäeval, 3. märtsil kell 13.00 toimub käsitööseltskonna kohtumine Plaani Lodges. Huvilistel paluvad korraldajad kaasa võtta, vastavalt oma eelistusele, kas vardad või heegelnõela (suurus nr 3 ringis) ja pisut lõnga. Plaanis on ruudumotiive heegeldada/kududa ning proovitakse veel üht-teist huvitavat, kui aega jääb.
Oodatud on kõik huvilised, ka need, kelle oskused on roostes ja tahavad ülesturgutamist. Need, kellel kõik käsitöövõtted on selged ja soov seltskonnas näputööd teha, on samuti oodatud.

Lisainfo Kärdilt (5399 8609, kpettai@gmail.com) või Jutalt (554 3161, eestijuta@hotmail.com).

40 000 eurot jagatakse rahvale kohvi ja koogina

Põlva linnas asuv talupood otsis enda kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakuti 50 aastat tasuta kohvi ja kooki, rahalises väärtuses hinnanguliselt pea 40 000 euro eest. Üleskutsele vastanuid oli kokku 16, nende hulgas väga erineva taustaga inimesi: amatööre, sisekujunduseriala tudengeid ja professionaale.

Väljavalituks osutus OÜ Indoorsi, 15-aastase staažiga, kuid hetkel lapsepuhkusel viibiv sisekujundaja Janne Maal. Peale korraldajate jaoks ägedate ideede sai määravaks kaalukeeleks aga asjaolu, et Janne ei soovinud saada tasuta kooki ja kohvi. Janne soovib, et see kook ja kohvi antakse iga päev kellelegi, kes tundub seda vajavat või lihtsalt mõnele toredale kohvikukülastajale. Vastutasuks soovib Janne, et üllatuse saaja kirjutaks mõned read endast ja söödud koogist ning kohviku meeldivusest raamatusse, mille Janne lõpuks endale mälestuseks saab. Seega on kõigil Põlva talupoe kohviku külastajatel võimalik osa saada 40 000 euro vääringus kohvitamisest ja koogitamisest. Ka teised sisekujundaja üleskutsele vastanud ei jää tühjade kätega, maiustamisele on neilgi oma õigus.

Veel enne, kui kohvik 27. aprillil talupoe sünnipäevapeo käigus avatakse, saavad aga kõik soovijad sellele oma käed külge lüüa. Läheb käiku teine Janne suurepärastest ideedest. Kõik tööd kohviku remondi ja sisekujunduse osas toimuvad töötubade vormis. Seega on kõigil soovijatel võimalus tulla ning oma käega kaasa aidata Põlva ühe omanäolisema kohviku loomisele. Töötubade käigus saab aga kätt proovida nii mõnegi põneva väljakutsega, nagu mööbli restaureerimine, vanadele asjadele uue hinge andmine, oma kätega meisterdamine.

Lisainfo: www.talutoit.blogspot.com, Põlva talupoe või kodukohvik Tillu Facebooki leht.

Kristina ja Sylva Viin, Evelyn Grzinich ja Karolin Ott Võru Linnagaleriis

Märtsikuust on Võru linnagaleriis uued näitused. 4. märtsist on galeriis Kristina ja Sylva Viini näitus “Initsiatsioon”, 6. märtsist Evelyn Müürsepa joonistuste näitus “Puud, varjud ja teised joonistused” ja 9. märtsist Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

“Puud, varjud ja teised joonistused”

Evelyn Müürsepp (eku) on Kagu-Eestis elutsev kunstnik ja kultuurikoordinaator. Pärast Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetamist on ta toimetanud vabakutselise kunstnikuna. Pärast loomemajade külastamist Soomes ja Islandil pani ta 2001. aaastal aluse Mooste KülalisStuudiole (MoKS). Olles multifunktsionaal MoKSis (koordinaator, koristaja, finantside leidja), on ta samal ajal jätkanud tegutsemist kunstnikuna, teinud koostöid performance ja helikunstnikega Eestist ja välismaalt. Kunstnikku huvitavad lisaks joone visuaalsetele omadustele ka joone tekke- ja väljendusvõimalused läbi heli, liikumise ja korduse. Näitusel “Puud- varjud ja teised tööd. Joonistusi aastaist 2009-2013” väljasolevate tööde jooneloome ongi sündinud keskendumisel kuulamisele ja liigutusele. Kunstniku tegemistega saab lähemalt tutvuda: maaheli.ee/eku

“Tagasi armastuse juurde”

Karolin Otti näituse kirjeldus: “Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik… sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine: sul pole olnud enam piisavalt aega…
Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud: kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele – neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega. Ehk siis näitus keskendub minu kui noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.”

Näitused jäävad avatuks kuni 28. märtsini. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12-18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

www.vorulinnagalerii.ee

Algab aasta linnu viktoriin

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Täna algas nurmkana veebilehel aasta linnu viktoriin, mis kestab oktoobrini. Iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus kui mängu kokkuvõttes. Peaauhinnaks on Pentax`i binokkel. Auhinnad on välja pannud Nordic Digital AS, ajakiri Eesti Loodus, raamatupood Krisostomus, Remo Savisaar ja Margus Ots.

Viktoriini leiad siit: www.eoy.ee/nurmkana

Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.

Loe edasi: Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Maanteemuuseum alustab isikliku sõiduautoga seotud mälestuste kogumist

Maanteemuuseum alustab tänasest mälestuste kogumist teemal “Sõiduautode must turg Eesti NSVs – ost, müük, vahetus. Kogumise eesmärk on saada infot kasutatud autode musta turu kohta. Mälestuste talletamiseks on muuseumi kodulehel vastavasisuline küsitlusleht.

Nõukogude Liidu ametlikes allikates vaadeldi autot kui tarbeeset, aga selle omanikule tähendas isiklik sõiduk enamasti palju rohkem. “Auto oli staatuse sümbol, sest luba selle ostuks ei saanud igaüks ning isikliku auto nimel oldi nõus paljukski,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk ja lisas, et aastaid autoostuloa järjekorras ootamine oli tavaline praktika. Suuremale osale jäi aga unistus uuest isiklikust sõidukist kättesaamatuks. Need, kes riiklikus järjekorras seista ei jaksanud, said auto osta ka eraisiku käest.

Mälestuste kogumine on osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist “Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs”. ENSVst oli 1980. aastate keskpaigaks saanud Nõukogude Liidu kõige autostunum liiduvabariik. Unistus isiklikust autost sai siinmail valdavaks 1960. aastatel. Kuna nõukogude autotehaste tootmisvõimsused jäid turunõudlusele oluliselt alla, hakkas järk-järgult suurenema kasutatud autode turg koos suletud süsteemile iseloomulike eripäradega – kasutatud auto maksis tihti uuest, riigi poolt fikseeritud hinnaga sõiduautost mitu korda rohkem. Vaatamata sedalaadi moonutustele oli kasutatud autode turul keskne ja oluline roll eestlaste autoihaluse taltsutamisel.

“Usume, et Eestimaal leidub palju neid, kellel on meile jagada kasutatud autode turuga seotud isiklikke kogemusi ja mälestusi,” rääkis Rääsk. “Selleks valmistasime ette küsitluslehe, millele saab vastata nii elektrooniliselt kui ka traditsioonilisemas vormis paberil. See kõik ikka selleks, et osavõtt oleks võimalikult rohkearvuline. Aega oma mälestuse kirjapanekuks on selle aasta 1. oktoobrini,” täpsustas Rääsk.

Kogutud andmed töötatakse läbi ja analüüsitakse muuseumi teadurite poolt. Andmeid kasutatakse erinevates muuseumi teadus- ja näitusetegevusega seotud projektides. Saadetud mälestused talletatakse maanteemuuseumi kogudes.
Mälestuste kogumisel osalenutele korraldab muuseum tänuürituse ja tunnustab põhjalikumaid vastajaid.

http://muuseum.mnt.ee/malestuste-kogumine/

Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Riigimetsa majandaja RMK käivitab alates 1. märtsist eratarbijatele ühtse registreerimissüsteemi küttepuidu müügi paremaks korraldamiseks.

“Kui siiani sai ühtses süsteemis registreerida vaid 3-meetriste nottidena müüdava küttepuidu ostusoove, siis edaspidi registreeritakse samamoodi ka kõik eratarbijate soovid varuda küttepuitu kasvava metsana,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul aitab uus süsteem küttepuidu müüki paremini planeerida. Alates 1. märtsist saavad eratarbijad küttepuidu ostusoovist teada anda kas telefoni 676 7676 või e-posti kyte@rmk.ee kaudu.

Vaheladudesse koondatud 3-meetrist küttepuitu pakutakse jätkuvalt koos kohaleveoga ning need tellimused on võimalik täita paari nädala jooksul.

Kütte varumine kasvava metsana toimub uue korra järgi vahemikus 1. november kuni 31. märts. Vastavaid sooviavaldusi registreerib RMK kuni 1. oktoobrini. Metsa hindamisandmete alusel tehakse igale eratarbijale konkreetne hinnapakkumine, misjärel sõlmitakse leping ja väljastatakse ka arve. Kõik tänaseks esitatud kasvava metsa raieõiguse ostusoovid täidetakse käesoleva talve jooksul.

Timbergi sõnul muutub alates märtsist ka seniste RMK metsnike vastutusvaldkond ning töökorraldus, mille järgi uue ametinimetusega metsnik-metsakorraldajate põhitegevus kevad-suvisel perioodil on metsavarude hindamine ja metsakasvatuslike tööde kavandamine. “Metsa inventeerimistööde käigus kaardistatakse ühtlasi kõik sanitaarraiet vajavad metsaosad, mida saab sügisel pakkuda eratarbijaile kasvava metsa ülestöötamiseks,” selgitas Timberg. Loe edasi: RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Homme, 1. märtsil avatakse Võru Spordikeskuse staadionil pühapäevani kestvad Eestimaa Talimängud, kuhu on oodata üle 3000 osaleja. Mõõtu võetakse 17 spordialal.

Kui neli aastat tagasi Põlvamaal võisteldi kaheksal spordialal, siis praeguste talimängude programmi kuulub tervelt 17 ala. Suurendatud on just talispordialade osakaalu. Nii on programmis murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusaorienteerumine, laskesuusatamine, jäähoki ja suusahüpped. Võisteldakse ka ujumises, motokrossis, naiste ja meeste korvpallis, maadluses, lauatennises, kabes ja males. Mängude
peakoordinaator, EMSL Jõud peasekretär Tarmo Volt lisas, et plaanis on ka Võrumaale iseloomulikud “Ummamuudu hullud talimängud”, kus on palju huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Mängude peakorraldaja, Võrumaa Spordiliidu tegevjuhi Merike Õuna sõnul sai mängude Võrru toomisel otsustavaks see, et Võru maakonnas on niivõrd palju panustatud spordirajatistesse. “Lisaks on meil väga kaasaegsed tingimused: renoveeritud on kultuurimaja Kannel, milles on kohalike väga tublide kultuuriesindajatega esinduslik spordile vaheldust tekitada ning ka meie klubide ja pubide rohkus ja tegusus on muljetavaldav,” ütles Õun.

Võru linnapea Jüri Kaveri ootab ja loodab ennekõike, et võistlused sujuvad ning et on palju osalejaid ja kaasaelajaid. “Korraldustoimkond on terve aasta teinud selle nimel tööd, et mängud saaks edukalt toimuda. Võrus on alati sporti au sees hoitud. Oleme teinud suuri investeeringuid ning loonud parimad võimalused,” sõnas Kaver.

Võru on ka selle traditsioonilise ürituse sünnipaik, sest just siin korraldati 1965. aastal esimesed Eesti NSV Maanoorte Talimängud. Loe edasi: Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Küttekulud renoveeritud majades on väiksemad kui uutes elamutes

Eesti Korteriühistute liit viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse.

Küttekulude koondtabelisse kanti küsitlust juhtinud EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul ligi 160 kortermaja andmed. “Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades,” rääkis Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust.”

Küsitluses osalenud korterelamute keskmine vanus oli 41 aastat, soojusenergia kulu 1m² kohta 22,63 KWh ning hinnaks 1,71€. “Parim
küttekulu oli 10 KWh ja 0,81€ 1m² kohta, mis on keskmiselt viis korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Varasematel
aastale oli see vahe üle kümne korra. See tähendab, et enamik uuringus osalenud kortermaju on renoveeritud ning sellega saavutati
märkimisväärne energiasääst,” nentis Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996. aastal Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Küsitluse tulemustega saab tutvuda ka EKÜL kodulehel: www.ekyl.ee.

Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Pühapäeval 3. märtsil Kõrvemaal peetav 16. Tallinna maraton on 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja eelviimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 69 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud koguni seitse suusatajat.

Oma 70. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kelle kontole on sel hooajal suusakilomeetreid kogunenud ligi 1000. “Tänavu on mul Estoloppetil läinud üllatavalt hästi, enne sarja viiendat maratoni olen oma vanuseklassis (M50) viiendal kohal. See on endalegi üllatuseks, sest nii head tulemust ma küll ei lootnud,” soovib peamiselt Pirita ja Nõmme suusaradadel treeniv Raja oma kohta hoida. “Tänavu on kiiduväärt talv, sai varakult sõitma hakata ning see on hea ettevalmistuse võimaldanud. Ka Tartu Maratoni läbisin siiani kõige lühema ajakuluga, rada oli kiire ja eriti lõpukilomeetrid läksid väga hästi. Eks selle nimel sai ju ka spetsiaalselt harjutatud, näiteks Alutaguse suusamaraton sai praktiliselt vaid paaristõugetega läbitud. Proovimise mõttes, et kas ja kuidas jaksab.”

Treeningu eesmärgil on mees tänavu juba ka ees ootava Tallinna suusamaratoni raja läbi sõitnud. “See on väga hea koht, kus end ette valmistada – vahelduv maastik, kus saab kõiki stiile ja liigutusi proovida ning trenni teha.” Loe edasi: Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Eesti laste ja perede eestkosteorganisatsioonid kogunesid, et arutada omapoolset nägemust seoses hasartmänguseaduse muutmise seadusega, millega üllatuslikult soovitakse muuhulgas likvideerida Hasartmängumaksu Nõukogu.

Üheskoos valmis pöördumine Vabariigi Presidendile, õigukantslerile, Riigikogule, rahandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. „Oleme seisukohal, et hasartmängumaksu seadus ja selle rakendus moodustab olulise osa laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õiguste ja kaitse süsteemist,“ seisab pöördumises. Me oleme olukorras, kus 2011 aastal riigi poolt vastu võetud Laste ja perede arengukava nõuab stabiilsust ning lapsed ja pered tuleks seada prioriteedis mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Sellisel hetkel ei saa ilma sügava kaalumiseta seada löögi alla organisatsiooni, mis ka eelnimetatud arengukava järgi peaks toetama vabasektori potentsiaali. Loe edasi: Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

7. märtsil on Viljandis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev, kus programmi ja selle muudatusi tutvustab huvilistele SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Saima Mänd.

Tasuta infopäev on kavas neljapäeval, 7. märtsil kella 11-15 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus). Korraldajad paluvad huvilistel ennast infopäeval osalemiseks kirja panna hiljemalt 4. märtsiks e-postiaadressil: kristi@viljandimaa.ee.

“Kõigil kohaliku omaalgatuse programmist toetust taotleda soovijatel soovitan infopäeval kindlasti osaleda, sest programm on tänavu põhjalikult muutunud,” toonitas KOPi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

“Kui varem haldas regionaalministri haldusalasse kuuluvat kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis alates 2013. aastast haldab seda sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital,” selgitas ta.

Seetõttu on vahepeal täpsustatud programmi eesmärke ja rahastatavaid tegevusi ning taotlusvoorude tingimusi. Samuti on koostatud uued taotlusvormid. “Seekordne infopäev ongi mõeldud eeskätt KOPi uute tingimuste ja taotlusvormide tutvustamiseks taotlejatele,” sõnas Jane Lumiste.

KOPi taotluste esitamise tähtaegadeks jäävad ikka 1. aprill (kevadvoor) ja 1. oktoober (sügisvoor) ning taotlused tuleb ka edaspidi esitada maavalitsusse.

Lisaks saavad infopäeval osalejad veel ka ülevaate sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning lähemat teavet Euroopa Liidu programmi “Kodanike Euroopa” kohta.

Eelmisel, 2012. aastal esitati Viljandi maakonnas kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks kokku 163 taotlust, millest rahuldati 102 taotlust kogusummas üle 75 000 euro. Teistest enam läks toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.

Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOPist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust. Loe edasi: Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Tsõõriklaual kooskõlastatakse taotlust UNESCO-le

Võrumaa suitsusaunade koostöökogu kutsub 1. märtsil kell 15 Võru Instituuti kokku võrokõisi tsõõriklavva, et üheskoos vaadata üle UNESCO-le valminud taotlus, allkirjastada kogukonna nõusolekukiri ja vahetada teemakohast infot.

Võrokeste kogukonna koostöös on kolme aasta jooksul kokku pandud materjalid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Võromaa suitsusaunatava UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Taotluse koostamist on juhtinud vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide ja aktiivsete inimeste toel.

Taotluse eestikeelset teksti saab lugeda kodulehel www.savvusann.ee. Küsimused ja ettepanekud taotluse sisu kohta saab saata veebruari kuu jooksul: kylli.eichenbaum@wi.ee.

Taotluse UNESCOle esitamise kohta langetab otsuse kultuuriminister. Taotluse esitamise lõpptähtaeg on käesoleva aasta 31. märtsil.

Tsõõriklaua arutelu on kõigile avatud, teata osalemisest:

Külli Eichenbaum

Võromaa suitsusaunade koostöökogu infojuht

tel 56611924

e-post: kylli.eichenbaum@wi.ee