2013 Archives

Peipsi kandi lasteaialapsed esitasid Palal näitemänge

Pala lasteaia näitlejatar Meribel Tarto. Fotod: Pala lasteaed

Pala lasteaias toimusid Jõgevamaa Peipsi-äärse piirkonna lasteaedade näitemängupäevad, kus tüdrukud ja poisid paistsid lisaks näitlemisele silma ka laulmise ja tantsimisega. Osalejaid ja juhendajaid tunnustati meenetega.

Anna Haava nimelise Pala kooli alushariduse õppealajuhataja ehk rahvakeeli lasteaiajuhataja Tiina Karu sõnul olid trupid repertuaari võtnud õpetliku sisuga näidendid. Tiheda lasteaia lapsed Kasepää vallast mängisid terviseõpetusliku loo “Sööbik ja pisik”. Torma lasteaia Linnutaja poisid ja tüdrukud aga “Jussikese seitset sõpra”. Mustvee lasteaed tuli kohale venekeelse etendusega “Kuidas kassipoeg näugumise ära õppis”, millele tänu veenvale ja atraktiivsele mängimisele elasid hoogsalt kaasa ka eesti lapsed.

Tiina Karu rääkis, et Saare valla lasteaia Siilike etenduse “Kana Kaaga” tegi lustlikuks ja hoogsaks tibutants. Pala lasteaia etendatud muinasjutus “Pöial-Liisi” osutus üheks elamusi tekitavamaks “numbriks” konnade tants, mida esitati laste ja noorte seas populaarse Gangnam Style’i stiilis tantsuna.

Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses "Pöial-Liisi " nõia ja ema osades. — Pala lasteaia lapsed Eliis Tupits ja Eliise Värk etenduses “Pöial-Liisi ” nõia ja ema osades.

Rollidega said igati hästi hakkama Meribel Tarto, Martin Kiigjõe, Sebastian Sildver, Matthias Värv, kolme osa mänginud Eliis Tupits ning teisedki Saare valla lapsed.

Näidendi õpetas selgeks Tiina Karu koos muusikaõpetaja Malle Sildveriga. Fotodele jäädvustas näitemängusündmuse Eliis Tupitsa isa.

Kõiki näitemängudes kaasa teinud lapsi ja nende juhendajaid tunnustati meenetega. Morsi- ja suupistelaua katmisel oli abiks Jõgevamaa omavalitsuste liit. Jõgevamaa Peipsi-äärsete piirkondade näitemängupäevad said teoks 14.

korda.

Jaan Lukas

Heategevuskontsert Pikakannu kooli toetuseks

17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”

Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.

Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.

Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale.

Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevaditi
kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. “Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest
hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada,” sõnas ta. “Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga
teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk.”

Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil “Kaunis kodu”. Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem
korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada. Loe edasi: Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Taevi-konkursi laureaadid 2011: Andrei Savtšenko, Elina Šimkus ja Pirjo Püvi. Foto: Ants Liigus

Pärnu Rahvusvahelisel Ooperimuusika Festivali Promfest raames toimuva Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi patroon on Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Festival toimub 6.-12. juunil 2013. a Pärnus.

Promfesti kunstiline juht Erki Pehk: “Konkursi rahvusvaheline haare on aasta-aastalt kasvanud. Meile on suureks tunnustuseks, et konkursile on appi tulnud Eesti saadik Euroopa Parlamendis, endine välisminister Kristiina Ojuland, kes vaieldamatult aitab kaasa ürituse kõlapinna laiendamisele.”

Konkursi patroon Kristiina Ojuland: “Mulle on sümpaatsed noortele suunatud üritused, mis aitavad kaasa Eesti maine ja kohaloleku suurenemisele Euroopa kultuuriruumis. Antud festivalil on suur potentsiaal ning mul on hea meel, et saan kaasa aidata selle toimumisele.”

Konkursile registreerumine on tänaseks lõppenud. Osalemiseks avaldas soovi kuuskümmend seitse noort ooperisolisti kuueteistkümnest riigist (sh Eestist). Rahvusvaheline žürii valib 18. aprilliks välja kolmkümmend lauljat, kes pääsevad konkursi teise vooru, mis toimub 9. juunil Endla teatris.

Taevi-konkursi president Toomas Kuter: “Žürii teeb valiku anonüümsete helisalvestiste põhjal. Informatsiooni laulja päritolumaa, rahvuse, karjääri, õpetajate jms kohta neil ei ole. Üllatavalt palju laekus tänavu osalemissoove Lätist. Ilmselt andis selleks tõuke Läti soprani Elina Šimkuse kõrge auhinnaline koht eelmisel konkursil ja sellega kaasneval preemial laulda üht pearolli PromFesti raames etenduvas Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis “Tsaari mõrsja.”

Promfest on alguse saanud Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis toimub sel aastal kaheksandat korda. Konkursi žüriid juhib Kölni Muusikaakadeemia professor, maailmanimega omaaegne tippsopran Edda Moser (Saksamaa). Soovijatel on haruldane võimalus osaleda Edda Moseri meistriklassis, mis toimub 5.-7. juunil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Loe edasi: Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Osale projekti “Riverways” avaseminaril Siguldas!

17. aprillil toimub Siguldas Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi projekti “Riverways” avaseminar, kuhu on oodatud kõik asjasthuvitatud.

Projekt “Riverways” (täisnimega “Development of water tourism as nature and active tourism component in Latvia and Estonia”) on suunatud loodusturismi ja aktiivse puhkuse ning eelkõige veeturismi arendamisele Eestis ja Lätis. Projekti eesmärk on parandada jätkusuutliku veeturismi arendamise tingimusi ning suurendada veeturismi konkurentsivõimet programmi piirkonnas – Lõuna- ja Lääne-Eestis ning Põhja-Lätis. Eestis on projekti kaasatud Võrumaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Valgamaa, Läänemaa, Emajõe piirkond ning Põltsamaa linn. Jõgedest on haaratud Suur ja Väike Emajõgi, Amme jõgi, Võhandu, Ahja, Põltsamaa jõgi, Õhne, Halliste, Kõpu, Koiva, Mustjõgi ja Kasari jõgi. Järvedest Peipsi, Võrtsjärv ning Vagula.

Projekt keskendub veeturismitaristu rajamisele, puhastatakse ka jõgesid ja püstitatakse infotahvleid hõlbustamaks looduses liikujate teekonda. Kõige suurem projekti raames rajatav objekt on aurulaev, mis hakkab tulevikus huvilisi sõidutama Haapsalu lahel.

Projekti avaseminari eesmärgiks on tutvustada projekti ning luua koostöövõrgustikke veeturismi huvigruppide – ettevõtjate,
omavalitsuste, riiklike- ja regionaalsete turismiorganisatsioonide ning teiste osapoolte vahel. Seminari töökeeleks on inglise keel. Avaseminarile on võimalik registreeruda 15. aprillini.

Kutse ja päevakavaga saab tutvuda: http://southestonia.ee/est/uudised.n/osale-projekti-riverways-avaseminaril-siguldas

Lisainfo: Elo Mets, Eesti-poolne projekti koordinaator, Valgamaa Arenguagentuur, tel +372 5113 932, e-post elo.mets@gmail.com

Tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal

20. aprillil toimub suur üle-eestiline liikumispäev “Sinu sammud loevad”. Liikumispäeva raames toimub tervislik matk Piusa jõe ürgoru matkarajal.

Päevakava:

10.00 – kogunemine Vastseliina rahvamaja platsil

10.30 – tervisenäitajate määramine Piiri kõrtsi juures

11.00 – linnuse tutvustus

11.30 – start matkaraja läbimiseks

13.30 – puhkepaus päevapööramismäel. Soovi korral saab bussiga Vastseliina tagasi sõita

14.30 – matk jätkub

16.00 – Jõeveere talus ootab lõhesupp ning kerged sportmängud

17.00 – tagasisõit Vastseliina

Registeerimine ja lisainfo: Heidi Normann, tel 5647 0610

Tule ja liigu oma südame heaks!

Infopäev “Kodanikuõigused Euroopa Liidus”

Europe Direct’i teabekeskus – Võru koos EURES Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva “Kodanikuõigused Euroopa Liidus”. Euroopa kodanike aasta raames korraldatud üritus keskendub erinevate kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas (Vabaduse 26) ning 19. aprillil Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12).

Infopäeval osalemine on tasuta!

Lisainfo telefonil 786 8322 või e-posti aadressil kerli@mv.werro.ee

Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

Eesti_Ema_monument_Rõuges — Eesti Ema monument Rõuges
Foto: Wikipedia

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa Aasta Ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa Aasta Ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi. Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, 2012. aastal pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Katrin Parv.

Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval, 12. mail Võru Kandles toimuval emadepäeva kontserdil.

Kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju sobivate kandidaatide kohta oodatakse 30. aprillini aadressil Jüri 12, 65620 Võru, mv@mv.werro.ee.

Info: Kersti Kattai, tel 7868 355, e-post kersti.kattai@mv.werro.ee

Toimus Põlvamaa esimese noormeeste tervisefoorum

Aide autokooli esindaja mootorratturi ohutusvesti tööpõhimõtet demonstreerimas. Foto autor: Maret Reinumägi

11. aprillil toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses esimene Põlvamaa noormeeste tervisefoorum, millest võttis osa rohkem kui 140 noormeest vanuses 15-19 eluaastat.

Foorumil räägiti meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Ettekannetega astusid üles meestearst Kristo Ausmees, suusataja Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti Põlva politseijaoskonna vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Tervisefoorumi avas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Oma sõnavõtus julgustas Preeden noormehi juba praegu oma tervisele teadlikult tähelepanu pöörama. Meestearst Kristo Ausmees tõi oma ettekandes välja meeste tervise kriitilised näitajad ja nende põhjused. Jaak Mae õhutas noori sportima ja jagas praktilisi nõuandeid oma kogemusest. Eesti Kaitseväe esindaja rääkis noormeestele ajateenistusest kui võimalustest mitte kohustusest. Järgnes kohaliku vanemkomissari sügav ja eluline ettekanne alkoholist põhjustatud liiklusõnnetustest ning esinejate rea lõpetas Kertu Jukkum, kes rääkis, kuidas tervisesport ja tervislik eluviis on tema elulaadi muutnud.

Lisaks esinemistele oli kultuurikeskuse fuajees minimess ja töötoad, kus sai tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

Päev oli sisutihe ja kindlasti leidis iga noor enda jaoks infot, mida kõrva taha panna.

Tervisefoorumi eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule. Tervisefoorumi korraldajateks on projekt Mehed Liikuma ja Põlvamaa Maavalitsus. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Lisainfo: Irena Viitamees, Terviseedenduse spetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 7998 932, e-post irena.viitamees@polvamaa.ee

Otepääl toimub laulukonkurss “Otepää Laululaps”

Otepää valla laste laulukonkursi “Otepää Laululaps 2013” avalik kontsert toimub 13.aprillil 2013.a kell 14.00 Otepää Kultuurikeskuses.

“Kokku osaleb 30 last ja see ei ole võistlus,” toonitas Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter. “Soovime julgustada lapsi laulma, samuti saavad lapsed hea kogemuse koos bändiga esinemisest.” Lapsi saadab Ursel Oja saatebänd.

Žüriiliikmed Luisa Värk ning Heino Elleri nim Tartu muusikakooli I kursuse tudengid Jana Kütt ja Kristel Denisov valivad välja välja kaks paremat lauljat igas vanusegrupis, kes esindavad Otepää valda maakondlikul lauluvõistlusel “Valgamaa Laululaps 2013”.

Lisaks 30-le lauljale, võtab Otepää Laululapsest osa veel kaks last, kes esinevad teistele lastele. Oma etteaste teevad ka žüriiliikmed. Proovid algavad juba kell 10.00 hommikul.

Konkursil “Otepää Laululaps” astuvad lapsed üles järgmistes vanuserühmades:
I vanuserühm 3 – 4 aastased, II vanuserühm 5 – 7 aastased, III vanuserühm 8 – 10 aastased, IV vanuserühm 11 – 13 aastased, V vanuserühm 14 – 15 aastased, VI vanuserühm 16 – 18 aastased, VII vanuserühm 19 – 26 aastased.

Maakondlik lauluvõistlus “Valgamaa Laululaps 2013” toimub laupäeval 20. aprillil 2013.aastal algusega kell 12.00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Ürituse korraldab Otepää Kultuurikeskus, toetab Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp ja Otepää vald.

Meremäe kool pühendus teatrile

Viimaste nädalate koolielu on Meremäe Koolis osaliselt olnud seotud teatritegemisega. 2. aprillil toimus Võru lasteraamatukogus 8. tooliteatripäev. Paljude esinejate hulgast pälvis esikoha Meremäe kooli 9. klassi õpilane Liisi Saare katkendiga Jaan Lattiku jutust “Imä õe”.

9. aprillil vaadati Meremäe vallamaja saalis kooli näiteringi esituses H. Männi tükki “Roosa muinasjutt”, mille seadis lavale Hele Verrev. Laulutekstidele kirjutas muusikaõpetaja Peeter Pai. Laste mäng oli meeleolukas, kostüümid ja lavakujundus huvitavad. Mängisid Kärt Karro, Agnes Annemäe, Liisi Saare, Merli Urbanik, Merle Saare, Kristel Parmen, Nadežda Toomik ja Kaire Parmen. Etendust oli ka varem mängitud märtsikuus Võrumaa näitemängupäeval, kus saadi kiidukiri kostüümide ja parima kavalehe eest.

S. Palm

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikud tulemused

30.-31. märtsil toimunud traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja üle 23 000 linnu 95 liigist.

Kõige enam vaadeldi sinikael-parte (2738), üle tuhande linnu ka hakke, hallvareseid, rasvatihaseid, rohevinte ja põldvarblaseid. Kõige sagedamini vaatlusnimekirjades esinenud liikideks olid seekord võrdselt hallvares ja rasvatihane, keda nägid peaaegu kõik
osalejad (92 nimekirjas). Neile järgnesid harakas (80), suur-kirjurähn (77), siisike (77) ja rohevint (70). Põnevaimateks vaatlusteks olid meil talvel harva kohatavad liigid soopart, piilpart, metskurvits ja kaelus-turteltuvi ning Eestis vähearvukad liigid roherähn, vöötkakk ja karvasjalg-kakk.

Kestva talve kinnituseks nähti lihavõtte linnuvaatlusel vaid ühte valge-toonekurge ning väga vähe ka põldlõokesi, kuldnokki ja

teisi sel ajal tavapäraseid kevadekuulutajaid. Talvele viitab ka rekordiliselt väike kohatud lindude koguarv ning vaatluspäevadel ei
täheldatud mingit suuremat lindude rännet.

Eesti Ornitoloogiaühingule saadeti täpselt 100 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales üle 300 linnusõbra. Pikima vaatlusnimekirja edastas Peep Veedla oma perega, kes kohtas Põhja-Eestis tehtud retkel 50 linnuliiki. 46 liiki said kirja perekond Lehtmets, perekond Aus ja perekond Arak. Lihavõtte linnuvaatlus toimub igal aastal lihavõttepühade nädalavahetusel ning seda korraldab Eesti Ornitoloogiaühing juba alates 1998. aastast. Vaatluspäevadega pööratakse tähelepanu Eesti linnurikkusele ja rändlindude saabumisele.

Lihavõtte linnuvaatluse lõplikud tulemused on EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Elva matkakeskus avab matkahooaja

27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.

27. aprillil pakub matkakeskus järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22

Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.

Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/

Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Projekt “Maale elama” on pealinlaste seas menukas

Huvi linlasi maale kutsuva algatuse “Maale elama” vastu on osutunud suureks. Kodulehte maale-elama.ee on kolme nädala jooksul külastanud 11 000 inimest, kellest pooled on tallinlased ning viiendik tartlased. Neljandik kodulehe külastajatest on teinud seda korduvalt, mis lubab korraldajatel oodata homme, 13. aprillil Tallinna Tehnikülikoolis toimuvale “Maale elama” messile publikumenu.

Algatust on asunud toetama ka 14 Lõuna-Eesti ning pealinna ettevõtet, kes on pannud õla alla messi korraldamisele, turundamisele ning kodulehe arendamisele pärast projekti.

Messil “Maale elama” jagavad 26 Lõuna-Eesti kogukonda ausat teavet oma kandi võimalustest: haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: http://www.maale-elama.ee/mess-maale-elama

Homme tähistatakse Tartus Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva

Homme, 13. aprillil kell 14 tähistatakse Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Aastapäevale pühendatud konverentsil “25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust” meenutatakse aega, kui Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.

Avalike ja isiklike väärtushinnangute ja ajakirjanduse sisu muutustest kõnelevad:

Helle Tiikmaa “Regulatsioonide muutus ja ruumi-ajakäsitluse muutusi 20. sajandil”;
Ragne Kõuts “Persoonid ja refleksiivsus ajakirjanduses”;
Andres Kõnno “Teemade muutusi 20. sajandi ajakirjanduses”;
Margot Ots ja Jevgenia Dotsenko “Inimese-ühiskonna väärtuste muutumisi 20. sajandil”;
Agnes Aljas ja Ants Johanson “Kultuuri mõiste ja sisu muutused 20. sajandil”;
Merike Kaunissaare “Avalikkuses esinevad naised ja/või mehed”;
Kristjan Pihl “Intellektuaalide rolle Eestis”,
Maarja Lõhmus “Eesti avalikkuse ja salalikkuse struktuurimuutusi”.

Konverents toimub Tartus Lossi tn 36, ruumis 215.

Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

MTÜ Karukäpp käsitööselts peab 19. aprillil kell 10 Otepää kultuurikeskuses oma juubelit käsitööpeoga ja praktiliste koolitustega.

MTÜ Karukäpp juhatuse liige Mari Mõttus meenutas, et tegevust alustati Otepää naisseltsi käsitöörühmana. Otepää ja Saksamaa Tarpi sõprusvahetuse käigus Otepääle sattunud saksa käsitööõpetaja Inge Jensen märkas käsitöörühma töid ja hakkas käsitööhuvilisi õpetama. Käsitööhuvilisi kogunes aja jooksul nii palju, et sellest kasvaski välja MTÜ Karukäpp.

“Esialgu koolitasime iseennast, korraldasime õppepäevi ja kirjutasime projekte, hiljem hakkasime juba teisi õpetama,” rääkis Mari Mõttus. “2011. aastal kuulutati MTÜ Karukäpp Valgamaa koolitussõbralikumaks organisatsiooniks.”

Karukäpp on oma toodangut müünud nii Eestis kui ka välismaal: Venemaal, Rootsis, Norras, Saksamaal. Korraldatud on mitmeid käsitöönäitusi nii Otepääl kui ka Valgas, kolm viimast aastat on Otepää Kultuurikeskuses toimunud käsitööringid. 2012. aastal anti välja sokikalender. Mitu aastat järjest on korraldatud ülemaailmset õueskudumise päeva. Tulevikus on MTÜ-l plaanis leida uued ruumid ja laiendada oma tegevust.

“Meil on olemas kudumis- ja tikkimismasinad, soovime, et meil oleks rohkem ruumi, kuhu neid panna, et huvilised saaksid neid kasutada,” ütles Mari Mõttus. “Kui siiani oleme põhiliselt kudunud, heegeldanud ja viltimistöid teinud, siis edaspidi soovime tegeleda ka õmblustöö ja lapitehnikaga.”

Liikmeid on MTÜ-l praegu 28, lisaks sellele lööb tegevuses kaasa palju käsitööhuvilisi, kes otseselt MTÜ-sse ei kuulu.

MTÜ Karukäpp käsitööpeol 19. aprillil Otepää kultuurikeskuses saab kuulata erinevate käsitöömeistrite loenguid. Kõik huvilised on oodatud. Käsitööpidu on tasuta.

Loe edasi: Käsitööselts Karukäpp peab sünnipäevapidu

Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

Jüriöö ületõusu 670 aastapäeva tähistatakse Padisel 20. aprillil seiklusrikka päevaga, mis saab alguse kell 15 Padise kloostris. Näha ja kuulda võib erinevaid esinejaid (näiteks pisikest ühiskontserti kammerkoor Studium Vocalelt, Keila noorte segakoorilt La&Do ja Padise segakoorilt), vanade Lonkava Hundi Koja sõjameeste mälestusi jüriööst, saab kehakinnitust ja keelekastet, võib nautida Karjatse talu suus sulavaid küpsetisi ja elada kaasa laste võistlustele.

Lastele ja peredele toimub teatejooks ümber mõisatiigi, maastikumäng ja suurematele seiklusrännak “Tuleretk” 10- ja 25- kilomeetristel radadel. Rännakule minevad salgad koosnevad kolmest-neljast täisealisest osalejast. Järgmisse punkti saamiseks on vaja täita ülesanne uute koordinaatide saamiseks. Rajal on ka ohtlikud alad, kus liiguvad “Saksa ordu” ehk vaenlase väed, kelle eest peavad võistlejad ennast varjama. Lastele, koolidele ja pealtvaatajatele on sündmusel osalemine tasuta.

Registreerimine, reeglid ja lisateave http://uus.partysafari.eu/tuleretk/

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Loe edasi: Padisel tähistatakse seiklusrikka päevaga Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tartus tutvustatakse võru-eesti veebisõnaraamatut

Teisipäeval, 16. aprillil kell 18 tutvustavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Kaur Männamaa ja Jüvä Sullõv võru-eesti veebisõnaraamatu uut versiooni: http://synaq.org.

Vaatame, kuidas sõnu otsida, kuulata ja (NB!) kuidas ise oma häälega sõnu sisse lugeda! Kõik huvilised on oodatud! Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu

Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Loe edasi: Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Tartu Folgiklubis esinevad Kärt Johanson ja Maarja Nuut

Kolmapäeval, 17. aprillil esinevad Tartu Folgiklubis Kärt Johanson ja Maarja Nuut. Tartu Folgikubi algab kell 19 traditsioonilise autoritunniga, mille esinejaks on seekord Kärt Johanson. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Tartu Folgiklubi autoritunnid jõuavad ka Klassikaraadio eetrisse, saatesse Folgialbum. Kell 20.30 jätkub õhtu plaadiesitluskontserdiga: oma albumit “Soolo” esitleb noor viiuldaja Maarja Nuut.

Maarja Nuut on Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja. Mõned aastad tagasi Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asudes võlusid teda vanade eesti külapillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Hetkel õpib Maarja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppes ning uurib eesti vanemat viiulimuusikat ja tantsu. Ta tegutseb õpetajana ning on andnud kursusi nii Eestis kui välismaal. Maarja mängib ka ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, neist viimasega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa aga ka Austraalias.

Tartu Folgiklubi algab kell 19 klubis Jazz (Ülikooli 20, I korrus). Pileti hind on 3 eurot, sooduspilet õppuritele ja pensionäridele 2 eurot, kuni põhikooli lõpuni tasuta, rahvarõivastiil riietuses annab lisasoodustuse piletihinnas.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo:
Ants Johanson, tel 5057303
Maarja Nuut, tel 56606958

Keväjäne sildirõõm

Ku talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».

«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.

Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.

Harju Ülle, Uma Leht