2013 Archives

Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Silveri debüütplaat “Mis asi see on?” ja Kristiina “Paleontoloogi Päevaraamat” on valmis saanud kevadpurjetamiseks mööda kruusateid, rohumaid ja jõekäänakuid. “Loomelaev” on trubaduurlik plaadiesitluskontsert fantaasiapillidega, lugude jutustamine täis poeetilisi väljakaevamisi, ettearvamatu lõkkeäärne vabalava saabuvas polaaröös. Tuleb üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning vabalava on avatud kõigile.

Kui Su südame sahtlitesse on kogunenud loomingut, mida võiksid ka teistega jagada, olgu see pilt, jutt, laul, mõte, luuletus või mis iganes, siis tea, et “Loomelaeva” vabalava ootab Sind väga! Varu aega, et pärast kontserti teiste
vabalavaliste ja kuulajatega üllatuslikke etteasteid pidi hommiku poole kulgeda.

“Talvel helistuudios ja kirjutuslaua taga hakkasime unistama aasta kõige lõhnavamast ja rohelisemast eeljaanipäeva-aegsest rännakust, mis oleks täis laule ja lugusid ning kaasmaalasi, kellega oleme ühte ja sedasama talve jaganud ja keda ühendab seesama kevadtung, mis viib meid nelja seina vahelt väja loodusesse talvel valminud loomingut jagama. Seda kaheksa peatuspaigaga retke kutsume “Loomelaevaks”, sest meile kingiti talvel üks vana paadipuri, mille heiskasime elutuppa ning mille all hakkasime suvisest kontsert-retkest unistama. Nüüd heiskame purje igas peatuspaigas ja kutsume kõiki Loomelaevale, et koos silmapiiride poole purjetada.”

Kohtumiseni!
Silver ja Kristiina

Vaata “Loomelaeva” ajakava
Loe edasi: Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Erametsakeskus kutsub jahiseaduse, metsaseaduse ja ulukihajustuste koolituspäevadele

Erametsakeskus kutsub kõiki huvilisi 13. ja 14. juunil toimuvatele koolitustele Tallinnas ja Tartus. Teemad: metsaseadus, jahiseadus ja selle praktiline rakendamine ning ulukikahjustuste ennetamise võimalused. Palume edastada kutse kõigile võimalikele huvilistele.

Koolitus on tasuta ja toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.

Koolituspäevade kava:

Tallinn 13.06, KUMU auditoorium

15:00-15:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
15:45-16:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
16:45-17:15 Kohvipaus
17:15-18:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / esineja selgitamisel
18:15-19:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Taavi Ehrpais

Tartu 14.06, Atlantise konverentsiruum

13:00-13:45 Uus metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri / Marku Lamp
13:45-14:45 Uus jahiseadus / Andres Talijärv
14:45-15:15 Kohvipaus
15:15-16:15 Ulukikahjustused metsas ja nende ennetamise võimalused / Jüri Tõnisson
16:15-17:00 Jahiseaduse praktiline rakendamine / Olavi Udam

Lisainfo: Kaiko Kell, kaiko.kell@eramets.ee või Priit Jõeäär, priit.joeaar@eramets.ee, tel 683 60 67.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Loe edasi: Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek peetakse augustis

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek toimub 10. augustil 2013 kell 13 Rõuge Ööbikuoru keskuse juures. Kõik on oodatud osalema koos peredega.

Oma osavõtust saab teatada kuni 31. juulini 2013 e-mailil ruttake@gmail.com, erlvoru@hot.ee või telefonil 5115 826. Osalustasu 5 eurot iga täiskasvanud osaleja kohta saab tasuda ülekandega Rõuge vallavalitsuse arveldusarvele SEB pangas 10402006965009, Swedbankis 221019920141 või valla raamatupidamisse sularahas. Ülekannet tehes märkige selgitusse “Sohvoosi kokkutulek ja täiskasvanutest osalejate nimed”. Täpsem päevakava ilmub Rõuge valla kodulehel.

Allikas: Tiit Toots

Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Lipupäeva tseremoonia Viljandi maavalitsuse ees Vabaduse platsil, räägib maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeva, 4. juuni hommikul tähistasid Viljandi maavalitsus ja -linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil lühikese piduliku tseremooniaga, kus osalesid maakonna riigiasutuste esindajad ning need, kes pidid oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu. Kell 8.00 heiskasid Kaitseliidu noorkotkad Viljandi maavalitsuse ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipu. Tseremooniast kogunes osa saama sadakond inimest.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse rääkis lipu sünniloost ning olulisusest eesti riigi sümbolina. “Ometi on igasugune austusavaldus alati südameasi,” rõhutas Kruuse.

Viljandi linnapea Loit Kivistik meenutas 1988 aastat, kui koos kursusevendadega lipu alla koonduti, kuigi õhus oli veel arreteerimishirmu. Laulis meeskoor Sakala.

Seejärel viisid noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas. Loe edasi: Viljandis toimus Eesti lipu auks tseremoonia

Nädala foto

Nädala pilt (04.06.2013)
Turbiinipoiss Albert. Estonian Airi usin pardateenindaja abiline 11 km kõrgusel. Foto: Kylauudis.ee

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Täna, 4. juunil, on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepääl tähistatakse Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga, milles lisaks teistele ametkondadele osaleb ka üle 360 koolinoore ja lasteaialapse. Otepää on ehitud lipuehteisse.

Rongkäik algab Otepää vallamaja eest kell 10.00, rongkäik suundub Otepää kirikumõisasse, kus toimub pidulik lipuheiskamine ja kõned. Kell 19.00 on Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Siiri Sisask – oma laulud“. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, kontsertosas esineb Siiri Sisak.

Otepää on Eesti lipu päeva auks ehitud lipuehteisse – Keskväljaku, Lipuväljaku ja osal Tartu maanteel on sinimustvalged trikoloorid paigutatud tänavapostide küljes olevatesse hoidikutesse. Otepääl asub ka teadaolevalt Eesti kõige pikem lipumast, kuhu Eesti lipu 125. aastapäeva puhul 2009. aastal heisati sini-must-valge rahvuslipp.
Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu päeva rongkäiguga

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.

Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.

Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Noored korraldavad külaskäike nii Hiiumaalt Vastseliinasse kui Nursist Toilasse

Juunis alustavad noored reise üle Eesti, et külastada eakaaslasi ja avastada kohalikke väärispaiku. Projekti “Noored ja ääred” raames luuakse ühiselt reisijuht Eestimaa vaatamisväärsustest läbi noorte silmade ning genereeritakse ideid ja tegevusi, kuidas Eesti 100. juubelit tähistada.

“Noored ja ääred” projektis osalemiseks pidid noored omaalgatuslikult välja valima sihtkoha ning koos vastuvõtvate eakaaslastega leppima kokku kohapealse tegevuse. Näiteks toimub kohtumine Vastseliinas, kus Hiiumaa noortele tutvustatakse seto kultuuri ja õpetatakse võro keelt, Nursist pärit noored külastavad Narva linnust ja Toila vallas asuvaid riigikaitsega seotud objekte; Lõuna-Eestist asuvad teele Lasva valla noored, kes külastavad koos Leisi valla noortega Saaremaa laulupidu; Kurtna ja Karksi-Nuia noored hakkavad lisaks kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele ka üheskoos kokkama.

“Noored ja ääred” ettevõtmist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer selgitas, et projekti üheks eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikust. “Noortelt arvamuse küsimine ja noorte kaasamine neid puudutavate tegevuste kavandamisse ja teostamisse on äärmiselt oluline. See on nende jaoks väga väärtuslik kogemus,” ütles Schlümmer.

Igas osalevas grupis on vähemalt üks noor, kes jäädvustab toimuvat teksti-, pildi- ja videomaterjali näol, mille põhjal koostatakse Eesti vaatamisväärsuste reisijuht noortele. Kõiki noortegruppe saadab noorsootöötaja.

Ettevõtmine “Noored ja ääred” on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta raames, mille fookuses on lapsed ja noored. “Noored ja ääred” uus taotluste esitamise voor avaneb sügisel.

Projekti “Noored ja ääred” täiendav info: www.facebook.com/nooredaared

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17. Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Loe edasi: Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

3D-kursused töötutele noortele ja lapsevanematele

“Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” on Tartu Kunstikooli tööalase täienduskoolituse projekt, mille raames toimuvad 3D-modelleerimise ja kujundusgraafika kursused töötutele noortele ja lapsevanematele.

Veel 5 päeva on aega Tartu Kunstikooli 3D-modelleerimise täienduskoolituse avalduse esitamiseks.

3D koolitustsükli avalduste esitamise tähtaeg läheneb. Lae avaldus alla TK kodulehelt ja saada see koos vabas vormis motivatsioonikirjaga aadressile kunstikool@art.tartu.ee hiljemalt reedel, 7. juunil kl 13ks.

Juba reede õhtuks selguvad avalduste põhjal kandidaadid, kes saavad võimaluse osaleda 10.-21. juunini toimuval karjäärinõustamisel ja eelpraktikal Tartu Kunstikoolis ja 3D ettevõttes. Karjäärinõustamise ja eelpraktika eesmärk on aidata kandidaatidel oma valikus veenduda, koostada karjääriplaan ja tegeleda vajadusel sisseastumisportfoolio ettevalmistamisega. Eelpraktika tulemuste põhjal portfooliovooru pääsenutel on portfoolio esitamiseks aega 26. juunini. Osalejad selguvad 3. juulil ja õppetöö läheb lahti 2. septembril.

Asja kohta saad lähemalt pärida ka kolmapäeval, 5. juunil toimuval lahtiste uste päeval, meili teel kunstikool@art.tartu.ee või telefonil 5333 5088. Tutvu projektiga ka meie kodulehel www.art.tartu.ee.

Reedel esietendub Vanemuises kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”

7. juunil kl 19 jõuab Vanemuise suures majas vaatajate ette kontsert-tantsuetendus “Thriller – Tribute To Michael Jackson”. Sellega jätkab Vanemuine muusikalavastuste traditsiooni, mis sai alguse 2009. aastal lavastusest “Queen – The Doors of Time”.

“Thrilleri” koreograaf-lavastaja on Cedric Lee Bradley (USA), muusikajuht Tarmo Leinatamm, kostüümikunstnik Mare Tommingas, valguskujunduse teeb Palle Palmé Rootsist, muusikalised seaded Alari Piispea ning video- ja arvutigraafika Janek Savolainen.

Hittidest koosnevat muusikavalikut esitavad Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Sergei Morgun (Semy), ansambel Noorkuu ja taustajõududena Lauri Pihlap, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ja Susan Lilleväli. Lavastuses osalevad bänd ja Vanemuise balletitrupp.

Cedric Lee Bradley: “Praeguse ajahetkeni on “Thriller” minu lavastajakarjääri suurim ja silmapaistvaim professionaalne väljakutse. See on austuseavaldus kunstnikule, kes on mõjutanud kogu mu karjääri ja peaaegu iga artisti ning inimest üldisemalt. Näidata ja anda enda poolt vastu midagi sellest, mida tema on andnud mulle, oli väga raske ja isegi heidutav ülesanne, kuid tulemus on nüüd teie ees.”

Lisaks Tartus toimuvatele etendustele saab lavastust näha ka Tallinnas Nokia Kontserdimajas 15. ja 16. juunil.

Vaata lisaks Vanemuise kodulehelt!

Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Heategevusfondid Aitan Lapsi ja Minu Unistuste Päev sõlmisid koostööleppe, mille alusel jõuab erinevates Eesti haiglates ja kliinikutes viibivate lasteni käesoleva aasta jooksul 23 teatrietendust ja mitmeid teisi kultuuriüritusi.

SA Aitan Lapsi, mille eesmärk on kultuurielamuste pakkumine vähekindlustatud lastele, on tänaseks tegutsenud kaks aastat ning viinud teatritesse enam kui 27 000 last. Eelmisel aastal saadud Kultuurkapitali aastapreemiaga otsustati toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev 7000 euroga, et viia teater haigete lasteni ja jätkata heategevusfondide koostööd. SA Minu Unistuste Päev toetab ettevõtmist 1400 euroga.

“Kultuurkapital tunnustas eelmisel aastal enim silma paistnud kultuuri tipptegijad ning kaheksa aastapreemia saajate hulka arvati ka Heategevusfond Aitan Lapsi. Aastapreemia 7000 eurot kasutataksegi täies ulatuses haigetele lastele teatrielamuste pakkumiseks. Haiglates esinevad teatrid parandavad kasvõi natukene haigete laste meeleolu ning on seeläbi abiks ka nende paranemisele,” ütles Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal.

Loe edasi: Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Haanja vald tunnustab parimaid õppureid, noorsportlasi, nende juhendajaid Rogosi mõisas

Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.

Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 32 noort inimest ja 14 nende juhendajat.

Vastuvõtule lisab pidulikkust Mats Piho viiulisoolo, millele järgneb parimate õppurite, noorsportlaste, nende juhendajate tunnustamine. Vastuvõtt lõpetatakse väikese kohvilauaga. Noortele ja nende juhendajatele antakse vallavalitsuse poolt mälestusese.

Juri Gotmans
Vallavanem
51 74 584

Ööbikuoru villa kohvik on avatud

Alates 1. juunist on avatud Ööbikuoru villa kohvik Andreas, mis pakub teile menüüd, mille koostamisel on inspiratsiooni saadud Võrumaa toidukultuurist, tänapäevastest trendidest ning aastaaegade vaheldumisest.

Kohvik Andreas on avatud:
Esmaspäevast laupäevani kell 13-21
Pühapäeval kell 13-18
Igal lõunal päevapakkumine!

Ööbikuoru Villa lisateenused:
Soolakamber, massaaž, vesijalgratta laenutus, kummipaadi laenutus, kanuu laenutus, jalgratta laenutus, kalastusvahendite laenutus, batuudi rent.

Tel: 509 9666, villa@villa.ee, www.villa.ee

Suur rattanädalavahetus tõi Klubi Tartu Maraton üritustele kokku üle 7600 ratturi

SEB 32nd Tartu Rattaralli. Foto: Karli Saul

Estonian Cycling Weekend, mis koondab enda alla SEB 32. Tartu Rattaralli üritused ning Tour of Estonia tõi kokku enam rattureid kui varasemalt – kokku ületas esialgsetel andmetel rattanädalavahetusel finišijoone 7673 ratturit.

Eile toimunud SEB 32. Tartu Rattarallil sõideti 135 ja 65 km distantsid, kokku ületas eile finišijoone 3945 ratturit. Päev varem toimusid SEB 32. Tartu Rattaralli lastesõidud, kus osales kokku rekordilised 3604 last – sellist arvu ei ole Klubi Tartu Maraton lasteüritustel varasemalt nähtud.

SEB 32. Tartu Rattaralli parimaks klubiks tunnistati Hawaii Express, edukaima firma karika viis endaga Eesti Post.

Kokku oli SEB 32. Tartu Rattarallil esindatud ligi 30 riigi esindajad, nende seas ka Tour of Estonial osalenud profiratturid.

UCI esimese kategooria mitmepäevasõit Tour of Estonia tõi kokku 124 profiratturit 17st meeskonnast. Selle aasta meeskondade tase oli ühtlaselt tugev, kontinentaalmeeskonnad näitasid, et saavad ka pro-kontinetaalmeeskondadele vastu. Ajaloolise võidu, esimese Tour of Estonia võitis Gert Jõeäär, kes tuuri ajal võistles Eesti Rahvusmeeskonnas.

Võistluste direktor Indrek Kelk võtab nädalavahetuse kokku: “Tour of Estonia ellukutsumise eesmärk sai täidetud – tõmmata tähelepanu rattaspordile ja seda eelkõige harrastustasandil. Vaadates meediakajastusi ja asjaolu, et suurem osa profimeeskondadest startis koos harrastajatega rattarallil – isegi Androni Giocattoli – Venezuela pro-kontinentaalmeeskond, kelle ajakava ei lubanud tervet sõitu kaasa teha, läksid rattarallil starti, et asuda teele üheskoos tuhandete rahvasportlastega. Selles valguses oli esimene Tour of Estonia tõesti edukas ning täitis oma eesmärki. Loodan, et see pani aluse ja vundamendi ilusa ja uhke traditsiooni sünnile, mis omakorda viib rattaspordi armastuse veelgi suuremate ringkondadeni.”

Estonian Cycling Weekend algas profiratturite võidusõitudega – 30. maist 1. juunini toimus Tour of Estonia, mis viis ratturid Viimsisse, Tallinna vanalinna, stardiga Jürist Tallinnast Tartusse, tuuri lõpetas Tartu Grand Prix. Lastesõidud toimusid 1. juunil vahetult enne Tartu Grand Prix starti, rattanädalavahetuse kulminatsiooniks oli 2. juunil toimunud SEB 32. Tartu Rattaralli.

Fotod suurest rattanädalavahetusest leiab galeriidest:

Tour of Estonia 2013

SEB 32. Tartu Rattaralli

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

Laupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

31.aprillil toimus Liikumise Kodukant Üldkogu

Juhatuse esimees Liina Saar, tegevjuht Kaie Toobal ja raamatupidaja Anne-Ly
Aalde andisid koosolijatele ülevaate eelmise aasta tegevustest,
töötulemustest ja tulude-kulude arvestusest. Otsused majandusaastaaruande ja
2013. aasta eelarve kinnitamiseks võeti vastu üksmeelselt.

Viimase päevakorrapunktina oli kavas juhatuse koosseisu määramine. Eelnevalt
esitatud 8 kandidaati tutvustasid ennast, oma kompetentsi ja seda, mis on
juhtimise tulemus Liikumises Kodukant kolme aasta pärast. Peale
tutvustusringi toimus juhatuse liikmete valimine salajasel hääletusel.

Viis enim häälisaanud kandidaadid olid: Tõnu Leitsmaa, Liia Lust, Anneli
Kana, Urmas Kristal ja Krista Habakukk, kes moodustavad nüüd Liikumise
Kodukant juhatuse koosseisu.

Liikmed kinnitasid juhatuse koosseisu ja juhatusele anti volitused
järgmiseks kolmeks aastaks. Valitud juhatuse esimeseks suuremaks ülesandeks
on organisatsiooni uue strateegia koostamine perioodiks 2014-2020. Edu,
pealehakkamist ja järjepidevust neile!

Organisatsioon tänas oma senist juhatust tehtud töö eest. Esimees Liina
Saarele anti üle Kodukandi märk ja tänukiri kauaaegse organisatsiooni
juhtimise ja panuse eest rahvusvahelisse tegevusse. Juhatuse liikmeid Margus
Vainu ja Kaie Toobalit tänati tänukirja ja Kodukandi meenega.
Kaie Toobal
Liikumine Kodukant tegevjuht

Haanja loodusklassis saab uudistada metsatööriistu

Haanja loodusklassis saab alates tänasest, 1. juunist vaadata näitust mootorsaagide ja Eesti metsanduse arengust 20. sajandi keskpaigast. Väljapanekuga on võimalik tutvuda kogu suve jooksul. Pärandkultuuri aastale pühendatud näitusel esitletakse killukest ajalugu nõukogude perioodi Eesti metsanduse arengust. Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK loodushoiu osakonna ühine loodusklass asub Haanja külas asuvas RMK teabepunktis.

Üks näitusel aukohale tõstetud eksponaatidest on 1957. aastal esimest korda kasutusse võetud bensiinimootorsaag Družba. Kogu Nõukogude Liidus metsa ülestöötamisel väga populaarse tööriista leiutaja oli eestlasest kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja Boris Kabur.

“Idee omaaegseid metsatööriistu teistele eksponeerida tekkis tänavusele pärandkultuuri aastale mõeldes,” räägib Võrumaa erametsanduse tugiisik Erki Sok, kelle kodust enamus eksponaate ongi pärit. Näitusel väljas olevaid tööriistu on kasutanud tema isa ja ka ta ise. “Talukultuur on osake meie rahvuslikust pärandist, pean oluliseks selle järjepidevuse hoidmist,” selgitab Sok, kes lisaks talupidamisele tegeleb tugiisikuna igapäevaselt ka metsaomanike nõustamisega. Talunik on Erki Sok ise viiendat põlve, tema kodus kasvab jõudsalt juba kuues põlvkond.

Näituse koostamisel ulatasid oma abikäe Võrumaa Metsaomanike Liit ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Vudila mängumaal avatakse veeliumägi ja saadetakse Vutt maratonile

Vudila omanik Kajar Lember liumägede juures. Foto: Jaan Lukas

Homme, 2. juunil peetakse Kaiaveres paiknevas turismiettevõttes Vudila mängumaa suvehooaja avapidu, kus avatakse ka atraktiivsed veeliumäed.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul alustati liumägede ehitamist sügisel metallkonstruktsiooni paigaldamisest. “Tööd lõppesid eelmisel nädalal, kui basseinispetsialistid lõpetasid liumägede katmise spetsiaalse kattematerjaliga. Projekti käigus väga palju üllatusi polnud, kuid eks inseneridel oli nuputamist omajagu, et see suur karkass olemasoleva hoone ja suhteliselt pehme pinnasega kokku sobitada, ” ütles ta.

Lember märkis, et kindlasti ei saa liumägesid vaadelda eraldi eelmisel aastal avatud basseinikompleksist. “Tervikuna moodustavad nad ühe tõelise veeatraktsiooni, mis on täna kindlasti suurim väline veepark Eestis. Kolmetasandilise liumäe kõrgeima raja alguspunkt on ligikaudu ühteistkümne meetri kõrgusel ja raja pikkuseks üle 35 meetri. Arvestades neid mõõtmeid, jätkub teismelistel ja nende emadel-isadel põnevat ajaviidet piisavalt. Suve teises plaanis on püsti saada ka tänase veepargi viimane osa ehk üle 60 meetri pikkune liutoru, mis saab olema eriline maiuspala ekstreemsemat liuglemist soovijatele. Ehk kui pisematele mudilastele oli ka siiani juba meil tegevusi küllalt, siis nüüd on ka „suurtel lastel“ üks vahva lisategevus juures,” ütles Vudila peremees.

Vudilas on aeg-ajalt ikka mängitud lasteteatri etendusi. “Varem oli meil teatrikuu august. Tänavu püüame aga spetsiaalselt Vudila jaoks lavastatud tükiga pakkuda etendusi juba eelolevast pühapäevast alates. Etenduse “Vuta läheb maratonile” on lavastanud ja ka näitetruppi veab eest Tess Pauskar, kes on lavastanud ja mänginud erinevates harrastusteatrites ja olnud mitmete laste- ja täiskasvanute näitemängude kunstnikuks. Eelmisel aastal valiti Tess Pauskar oma aktiivse tegevuse eest Tartus tegutsevas Vilde Teatris „Aasta vildakaks“. Loo peategelane vutt Vuta, nagu vutt Vurr-Leengi, on Vudila maskotid,” rääkis Kajar Lember. “Lisaks teatrietendusele korraldatakse avapäeval maskottide eestvedamisel erinevaid võistlusi, töötab meisterdamisnurk, kohal on näomaalija ning osalejatele on meie head koostööpartnerid välja pannud rohkelt vahvaid auhindu, ” lisas ta.

Vudila motorajal peaks alates jaanipäevast pisikeste ATV-de asemel sõitma väikesed automobiilid. Suve vältel saab valmis ka uus ronimispüramiid ning töös on ka vahva labürindi projekt. Grillmaja toitlustamist täiendatakse toreda pannkoogikohvikuga. Kajar Lemberi sõnul on Vudila mängumaa pidevalt arenev mängumaa, mis kindlasti kunagi päris valmis ei saa…

Jaan Lukas

Riik hukkub, kui lapsed on vaesed

Täna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, pöördub MTÜ Lastekaitse Liit üleskutsetega valitsusorganisatsioonide poole.

Rahvaloenduse andmeil elas 2012. aasta alguses Eestis 246 346 kuni 18aastast last. Nende osa rahvastikust oli pisut üle 18%.

MTÜ Lastekaitse Liit pöördub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole üleskutsega. Palume otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Kui lapse heaolu on ohus ja perekond ei suuda mis tahes põhjusel ohtu tõrjuda, peab tulevast kodanikku aitama mitte vähese jõuga vabatahtlik lastekaitsja või ülekoormatud sotsiaaltöötaja, vaid lapse praeguse ja tulevase kodumaa ehk riigi teadlik, süsteemne ja tõhusalt toimiv lastekaitsepoliitika. Selleks peab järgmise aasta riigieelarvet koostades laps olema prioriteet.

Riiklikul tasemel tuleb tagada tasuta igapäevane tervislik soe lõuna kõikidele lastele nii lastehoius kui lasteaias, samuti kõigil üldhariduskooli astmetel ning kutseõppeasutustes. Kindlustada tuleb kõige haavatavamate ja negatiivsete sotsiaalsete kogemustega laste pikaajaline tervistav suvepuhkus lastelaagri programmides, samuti nende laste psühhiaatriline ravi ja rehabilitatsioon. Jätkuma peab ennetustöö ja selle lapsekeskse sisu kujundamine. Suurendama peab riikliku perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni arvamus „Eesti riigi stabiilsusprogrammi 2012–2017“ kohta.

Praegu on esmatähtis tagada igale lapsele ja tema perele inimväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Suunates tulevased ühiskonnaliikmed, pea viiendiku Eesti rahvast varakult elu ääremaile, hukutame täna tahtlikult homse Eesti riigi.

MTÜ Lastekaitse Liit missioon on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit ühendab liikmeskonna kaudu 34 organisatsiooni üle Eesti.