27 oktoober 2012 Archives

Viljandimaa eakad kogunevad konverentsile

Teisipäeval, 30. oktoobril on Viljandi linna ja maakonna eakad oodatud Sakala Keskusesse konverentsile “Mina, elutark eakas”.

Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa korraldatav konverents algab Sakala Keskuses (endine Viljandi kultuurimaja) kell 9.45. Konverentsi peakorraldaja, tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul on ettevõtmine pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Konverentsi avamisel ütlevad tervitussõnad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Riigikogu liige Helmen Kütt. Päeva jooksul saab kuulata asjatundjate ettekandeid liikumisest ja toitumisest kui tervise pandist; sisekõrva funktsiooni muutusest vanuse kasvades; töötava eaka õigustest; testamendi ja kinkelepingu tegemisest; kogukonna võimalustest eaka turvalisuse tagamisel; Viljandi bussiliiklusest ja uuest piletisüsteemist; libisemisõnnetuste ennetamisest jt. teemadel.

Lisaks on huvilistel võimalus tutvuda erinevate turvalisust ja tervist toetavate vahenditega ning neid ka endale osta ning jagatakse harjutusi ja nippe oma keha vormishoidmiseks. Erinevates töötubades saavad huvilised mõõta oma terviseparameetreid; jagatakse helkureid ning räägitakse liiklusohutusest ja tuleohutusest; tutvustatakse häirenupu teenust jm.

Konverentsil on väljas ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, et jagada infomaterjale Euroopa Liidu kohta. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.

Konverentsi muusikalise meeleolu loob Julius Vilumets lõõtsaga.

Konverentsi “Mina, elutark eakas” korraldab Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba koostöös Viljandi linnavalitsuse ja maavalitsuse, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni, Maanteeameti, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Europe Direct Viljandimaa teabekeskusega.

Konverentsi ajakava ja töötoad!

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Pädaste mõisa restoran Alexander võitis kolmandat aastat järjest Eesti parima restorani tiitli. Parimate restoranide esikümnesse mahtus ka Pädaste restoran NEH Tallinnas.

Pädaste restoranide pidaja Martin Breueri sõnul on Eesti parima restorani tiitel, mis kolmandat aastat järjest Pädastesse tuli, auväärt tunnustus nii Pädaste mõisale kui restoranile Alexander. “See on meile suur au,” sõnas Breuer. “Püüame saavutatud taset kindlasti hoida ning jätkata oma missiooni Põhjala saarte köögikunsti tutvustamisel, samuti Eesti kulinaarseid edusamme niipalju kui võimalik, ka laia maailma viia.” Breuer õnnitles ka kolleege ning tänas Pädaste restoranide kliente ja koostööpartnereid. “Aitäh kõigile, kes meid on aastate jooksul on omaks võtnud ning meie ideid toetanud – see tähendab meile väga palju.”

Loe edasi: Pädaste mõisa restoran Alexander võitis Eesti parima restorani tiitli

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Viiratsi vallavolikogu kinnitas neljapäeval, 25. oktoobril peetud istungil neljast vallast esimesena Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemislepingu.

Viiratsi vallavolikogu istungil oli arutlusel ühinemine Paistu, Pärsti ja Saarepeedi vallaga. Pärast arutelu otsustas vallavolikogu kinnitada Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla ühinemislepingu koos lisaga nr 1 „Prioriteetsete investeeringute nimekiri aastateks 2013–2017“ ning taotleda Vabariigi Valitsuselt nimetatud nelja valla haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel uueks omavalitsusüksuseks, mille nimeks saab Viljandi vald. Otsuse poolt oli 12 Viiratsi vallavolikogu liiget, vastu oli kolm ning erapooletuks jäi kaks volikogu liiget.

Loe edasi: Viiratsi volikogu kinnitas esimesena nelja valla ühinemislepingu

Seiklejate Vennaskond ootab vabatahtlikke

Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!

Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.

Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.

Uuri lähemalt!

Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.

Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.

Loe edasi: Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

“Ühe lossi hääled…” toob hang-trummide maagilise kõla Padise kloostrisse

10. novembri õhtul muudavad Mari Pokinen, hang-trummi duo Hang Massive ja Storia koos kitarrist Peter Wickströmiga Padise kloostri muinasjutuliseks paigaks. Padise kloostri müstilised müürid, sajad küünlad, unikaalse hang-trummi helid ja siirad naishääled – retsept ideaalseks hilissügiseseks elamuseks.

Storia esinemised on ainulaadsed ja nende muusika ajatu. Ta on üks väheseid Šveitsis käsitsi valmistatava hang-trummi mängivaid lauljaid. Storia ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks rännakuks läbi helide. Esimest korda Eestis esinev Storia juhib kuulajaid oma lugude maagiasse Rootsi kitarristi Peter Wickströmi abiga, kellega koos anti hiljuti välja ka live-album “Light as a feather” (“Kerge nagu sulg”). See nimi sobib ka iseloomustamaks Storia esinemist Padise kloostris.

Hang Massive’i nime taga peituvad Danny Cudd ja Markus Johansson. Praeguseks üle maailma esinenud hang-trummi duo alustas koos mängimist 2010. aastal. Aina rohkem maailmas tuntust koguv Hang Massive võlub publikut võimsa, aga samas rahustava muusikaga. Eestis esimest korda kõlava hang-trummi mängimise meistritena pakuvad Danny ja Markus Padisel unustamatu elamuse, milles on läbi põimunud maagilised rütmid iidsetest müüridest õhkuvate mälestustega, mis omakorda tekitavad täiusliku sünergia. Nende debüütalbumilt “Beats for your feet” pärit lugu “Once again” on kogunud Youtube’is ligi poolteist miljonit vaatamist.

Mari Pokinen – Eestis pikemat tutvustamist mitte vajav näitleja, laulja ja laulukirjutaja. Mari on vahetu ja siiras tüdruk kitarriga. Maril on haruldane oskus oma lauludega pugeda iga kuulaja salajasemasse hingesoppi ja punuda sinna pesa… ja sinna jääda.
Padisel on laval Mari, kitarr ja tema laulud.

Kontserdi algus kell 20. Uksed avatakse tund varem. Piletid ja info Piletilevis.

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
osaleja(te) CV-d
kontaktid
pildimaterjal
soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.