Aasta: 2011

Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.

Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.

Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema

Sindis tähistati Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin paneb relvarahu aastapäeva tähistamiseks kellad helisema. Foto: Urmas Saard

Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.

Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.

Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.

Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja

Imelidse Võromaa nime

Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär

«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.

Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.

Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime

Detsember tõi lumerekordeid

Lumerohke detsember on toonud mitmele vaatlusjaamale Eestis uue lumikatte paksuse rekordi. Kõige rohkem lund on viimastel andmetel Kuusikul: detsembri lõpupäevade seisuga 75 cm.



Detsembri läbi aegade kõige paksem lumikate on mõõdetud Haanjas 20. detsembril 1988. aastal, mil lume paksus oli 85 cm.

Rohkem infot lumikatte paksuse kohta Eestis leiab veebilehelt www.emhi.ee.
 

Rakvere ausambamäel mälestati Vabadussõjas võidelnuid

Viru maleva liikmed mälestushetkel. Foto: Tarmo Matti
Täna ennelõunal kell pool 11 mälestati Eestis Vabadussõjas võidelnuid, sest täna 90 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas. Sel puhul kutsuti kõiki üles mälestusmärkide juures kirikukellade helina saatel küünlad süütama ja lilli asetama. Rakvere ausambamäel asetasid Viru maleva staabi liikmed kimbud ja pärjad, süüdati küünlad ning tehti minutiline mälestusseisak.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Allikas: Kaitseliidu Viru Malev

Viljandis on “Villast võlutet” piltvaibad

Jaanuaris saavad huvilised Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajees ja klaassaalis uudistada värvilisi piltvaipu.

Näitus “Villast võlutet” koosneb kümnekonnast Koidu Lauri vaibast, mis on loodud villaloorist ja villaheidest. Pilte ilmestavad pärlid, litrid, paber ja mitmed muud materjalid.

 Väikese osa ekspositsioonist moodustavad vaibad, mille puhul on põnevaid tulemusi saadud käsitsi valmistatud vilti lõigates. Tegemist on tehnikaga, mida eesti vaibakunstnikud on viljelenud väga lühikest aega.  

Kõik vaibad on valminud eelmisel aastal ning neisse on sisse vilditud palju rõõmsaid mõtteid, soove ja unistusi. Lisaks on autor teostesse peitnud vihjeid, vigureid ja mõistujutte.

Koidu Laur on sündinud Setomaal Petseri lähedal. Koolis käis ta Vilustes, Räpinas ja Tartus. Tartu Ülikoolist sai kunstnik keemiku hariduse ning on töötanud õpetajana, pabermaterjalide konservaatorina ning arhiivimaterjalide säilitamist korraldava riigiametnikuna. Käsitööga on Koidu Laur tegelenud kogu elu. Ta on end täiendanud mitmetel kujutava kunsti kaugõppekursustel ja viimased kolm aastat Konrad Mäe maalistuudios. Viltimisvaimustus haaras teda paari aasta eest, kuid esimesed suuremad tööd jõudsid esmakordselt avalikkuse ette alles läinud sügisel.

Rahvatantsijad avavad TeateTantsu aasta

Kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimub sel pühapäeval, 9. jaanuaril kell 12, Tallinnas Raekoja platsil TeateTantsu avapauk. Kohal on enam kui 200 tantsijat, kes tantsivad vahetuste kaupa läbi vanalinna. Iga osalev tantsupaar läbib mõõdetud vahemaa ja annab seejärel teate ja oma hoo edasi järgmisele tantsupaarile. 

Sellega avatakse ühtlasi registreerumine suvisele TeateTantsule 2011, mis toimub 20.-28. augustini. Selle käigus läbitakse tantsides tuhat kilomeetrit Eestimaa maanteid. Teatetantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. Eeldatavalt osaleb selles üle 3000 tantsupaari ja muusiku üle Eesti. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Teatetants on ERRSi suurprojektina osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 sündmustest.

TeateTantsu korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Perimüskultuuri talvõlaagri koolilatsilõ Vahtsõliinan

Koolilatsõ omma oodõdu Vahtsõliina perimüskultuuri talvõkuuli 4.–6. vahtsõaastakuu pääväni (4.–6.01.2011). Paiga pääl saias Vahtsõliina liina ja aoluuga tutvas, tetäs savitüüd, küdsetäs leibä, om tiatrioppus ja pidoõdak. Muidoki saa võro kiilt mano oppi. Laagrilõ oodõtas 30 nuurt 5.– 12. klassist. Laagri kõrraldas Võro instituut.

Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

Vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja tänavused kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajad, kelleks on vabaühendustest Toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esmakordselt välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Tunnustus jäeti välja andmata avaliku võimu esindaja kategoorias, sest valiku teinud EMSLi nõukogu ei leidnud tänavusest selliseid silmapaistvaid näiteid nagu kaasamise edendaja Hille Hinsberg eelmisel aastal või e-kodaniku harta loonud Riigikontroll üle-eelmisel. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna aasta tegijad

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Jalaka leht
Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee

Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Eesti krooni mälestuskivi avavad Pärnus aadressil Kanali 2F Avo-Jaak Kaust ja Evelin Mei. Foto: Urmas Saard
Pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust avas täna keskpäeval Pärnus Kanali tänaval oma elamu krundi nurgal Eesti kroonile pühendatud mälestuskivi.

„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“

Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Loe edasi: Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile

Aasta viimasel päeval joosti Meremõisas 826,3 km

Aasta viimane päev värskes õhus. Vasakult: Kristina Vennikas, Anastasia Andrejeva, Lembit Õunlo ja Jaan Vehlmann keha kinnitamas ja jooksumuljeid vahetamas. Foto: Henri Vennikas
31. detsembril 2010 toimus Laulasmaal Meremõisa metsas jooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus. Ultrajooksuklubi Estonian Ultrarunners Team korraldas esmakordselt Eestis 12-tunnise non-stop ürituse. Selle eripäraks on see, et iga osaleja võib ajavahemikus 12.00-24.00 alustada, millal soovib ning käia või joosta nii palju kui tahab.

Üritus õnnestus suurepäraselt. Joosti kilomeetrisel lumisel metsarajal, mis oli küünaldega valgustatud. Ilmataat soosis üritust mõõduka pakase (-7 kraadi) ja tuulevaikse ilmaga. Korraldajad pakkusid kehakinnituseks lõkkel keedetud suppi, pastat ja putru ning joogiks kuuma spordijooki, mahla, kakod, teed, glögi jm. Meeleolu hoidsid üleval Elujooksu võistkond oma lustakate lauludega, jooksuklubi Hermese võistkond oma abivalmidusega, Kaitseväe Logistikakeskuse võistkond oma innukusega jt osalejad oma naeratavate nägudega.

Värsket õhku ja looduse ilu tulid nautima 25 jooksusõpra, kes läbisid aasta viimasel päeval ühtekokku 826,3 km. Vanim osaleja oli 69-aastane Lembit Õunlo, noorim 18-aastane Kristina Vennikas. Kõige rohkem kilomeetreid kogus Heleen Vennikas (86 km). Meestest jooksis enim kilomeetreid Mart Maasikrand (62 km). Naiskond Lumejänesed silkasid kolme peale kokku 169 km, segavõistkond Kaitseväe Logistikakeskus 142 km ja meeskond Hermes 78,2 km.

Uude aastasse jooksnud kuus vaprat osalejat ja korraldajad tervitasid 2011. aastat Meremõisa rannas tähistaeva all ilutulestikku nautides. Järgmine Viimase Öö Unistus toimub 31. detsembril 2011.

Täpsem info www.estonian-ultrarunners.com

Heleen Vennikas, Ultrajooksuklubi

Haanjas tegevust jätkav joogagrupp ootab uusi huvilisi

Haanja joogagruppi juhendab Mari Peetsalu (vasakul). Foto: erakogu
Haanjas jätkab ka uuel aastal kooskäimist joogagrupp, kuhu oodatakse liituma uusi huvilisi lähedalt ja kaugemalt. Esmaspäeva õhtuti toimuvat joogatreeningut juhendab Mari Peetsalu.

Kohalike inimeste initsiatiivil taas ellu kutsutud joogagrupp alustas kooskäimist oktoobris. Mari ütleb, et grupiga on oodatud liituma kõik huvilised. “Oled sa naine või mees, noor või veel noorem – jooga on tõesti kõigi jaoks. Eriti hea meel on selle üle, et meie joogatrenni on tee leidnud ka mehed,” sõnab Mari.

Aasta algus on hea võimalus teha korrektiive oma eluviisis, anda lubadusi ja katsetada uut. Kelle jaoks jooga tundub kauge ja imelik, võib rahulikult selle hirmu kõrvale jätta. “Ole avatud ja uudishimulik. Me kõik peame ju oluliseks head tervist, jooga pakub selleks lihtsalt ühe võimaluse. Hakka tegelema iseendaga ja võta suurema tähelepanu alla oma keha. See on parim viis, et jõuda ka sisemise tasakaaluni,” märgib Mari.

Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 17.30 algav joogatreening kestab 1,5 tundi ja on avatud nii haanjarahvale kui kaugema kandi inimestele. Uue aasta esimene kogunemine toimub 3. jaanuaril.

Anna kuusepuule uus elu!

Et jõuluajal rohket rõõmu pakkunud kuused kurvalt konutama ei jääks, kutsub Elistvere looduskeskus 8. jaanuaril kõiki oma kuusepuuga Elistverre.

Üritus algab kell 11 Elistvere loomapargis asuva aida ees. Seal tehakse ettevalmistustööd (lõigatakse oksi, saetakse need parajaks jne). Looduskeskuses kooritakse puud ja antakse lõplik lihv esemetele, mida keegi iganes oma kuusepuust teha tahab. Lõpuks on kavas ka kõik jõuludest järele jäänud piparkoogid ära süüa.

Spordiklubi Presidendirada kutsub kõiki huvilisi matkale

presidendimatkKaheksas Presidendimatk toimub 26. veebruaril.  Taas on võimalus matkata Aegviidust läbi Nelijärve Jänedale, kus kõiki matkajaid ootab Musta Täku Talli lahke pere sooja supiga. Kellel päevasest matkast rammu üle jääb, siis samal õhtul kell 20 algab Musta Täku Tallis simman-tantsuõhtu, mille kulminatsiooniks on ansambli Meie Mees esinemine.

MTÜ Spordiklubi Presidendirada asutati 2004. aasta novembris eesmärgiga piirkonna liikumisradade arendamiseks ja nendel ürituste korraldamiseks.  Hoidke end kursis Presidendimatk 2011 tegemistega, teavet saate veebilehelt www.presidendirada.ee, telefonil 51982723 ja e-maililt: kadritoomingas@gmail.com

Ringhäälingumuuseumi näitus kandideerib aastaauhinnale

tootearendusEesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.

Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12  Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum

Täna antakse välja postmark euro kasutuselevõtu auks

Täna, 1. jaanuaril annab Eesti Post euro kasutuselevõtu tähistamiseks välja postmargi. Tegu on esimese eurovääringus emiteeritud postmargiga, nominaal on sümboolselt 1 euro.

2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Eesti postmargil oli eurovääring esimest korda kasutusel 1999. aastal, kui ilmus postmark „Euroopa Nõukogu 50”.

Kahe nominaalväärtusega margid ilmusid 4. jaanuarist 2006 kuni 25. novembrini 2010.

Kroonivääringus postmargid kehtivad kuni 31. detsembrini 2013, kahes vääringus (kroon, euro) postmargid kehtivad tähtajatult.

Postmark nominaalväärtusega 1 euro (15,65 krooni) on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 1 000 000, postmargi kujundas Indrek Ilves.

Allikas: Eesti Post

Võrru Laane tänavale rajati kodanikualgatusel uisuväljak

Ettevõtlikud kodanikud rajasid Võrru Laane tänava spordimängude platsile uisuväljaku, kuhu kutsutakse kõiki huvilisi talverõõme nautima iga päev kell 10–20.

Suurema lumesaju korral võib 36×16 meetri suuruse platsi puhastamine võtta aega, ning nendel päevadel oodatakse uisutajaid alates kella 12st. Aktiivsetel linnakodanikel aitasid uisuväljakut rajada Päästeamet, Võru Soojus, Võru Vesi ja Võru Kinnisvara.

Infot uisuväljaku olukorra kohta saab küsida telefonil 58451759. Samuti on oodatud kõik vabatahtlikud, kes oleksid nõus uisuväljaku hooldamisel abistama.

Allikas: Võru linnavalitsus

Täna õhtul peetakse Haanjas “Pääparandusõpido”

Foto: Teet Ristioja
1. jaanuari õhtul kell 19.00 on Haanja Rahvamajas “Pääparandusõpido”. Kahe Võrumaa bändi – ANALYSISe ja FIBRILLi – ning kohalike inimeste eestvedamisel toimuv pidu on aastavahetuse kärtsust ja mürtsust ülesaamiseks ette valmistatud. Kohapeal on võimalik kuulata muusikat erinevale maitsele: rokist folgini ja veel enamgi.

Hangover Party vol 3 kannab sellel aastal Võrumaale tagasijõudnuna ka kodusemat nime. Veelgi enam, tegemist on teise peoga, mis samal kuupäeval rahvamajas toimub, kuna aastavahetuse varahommikul tantsutab rahvast Haanja kohalik Säde koos oma sõpradega ning järgmiseks õhtuks haaravad ohjad juba järgmised Võrumaa mehepojad. Nagu kõigest sellest veel vähe oleks, on muudki pillimehed ning laululinnud oodatud oma varustust kaasa võtma (ja õlitama) – kunagi ei tea ette mida pidu toob ning välistatud pole ka võimalus, et sünnib mõni uus muusikaline kollektiiv.

Kuna eelmisel õhtul saadetakse Suurel Munamäel väärikalt ära Kroon ning samal päeval pole võimalik kõigil uusi €urosid hankida, on kogu pääparandusõs ettenähtu pido ilma rahalda, a ku om tahtsmist, või iks uma viimätse karmanihe jäänu kopka pillimiihile jätta. Külapeole kohaselt on lubatud oma meelepärane lauale kaasa võtta, kuid ka hajameelsete peale on mõeldud.
Pidu kestab senimaani kuni viimane mees kukub!

Lisainfo: www.analysisband.com

Moostes tulevad teatripäev ja uued fotokoolitused

Jaanuaris toimub Mooste Veskiteatris teatripäev, ajaloolises viinavabrikus asuv Eesti fototurismi keskus aga kutsub osa saama Sven Zaćeki juhendatavast fotokoolitusest, annab teada Põlvamaa infoportaal.

8. jaanuaril Moostes Veskiteatris toimuval teatripäeval mängitakse A. Gailiti, E. Vilde, E. Krusteni ja K. Kassi novellide põhjal loodud lavastust „Meeste jutud”. 



28.-29. jaanuaril on huvilistel võimalus osaleda Eesti fototurismi keskuses fotokoolitusel, mida juhendab Sven Zaćek. 


HÄÄD UUT, KÜLAUUDISTE SÕBER!

Vulkaanitulevärk (Havai 2010). Foto: Mari Peetsalu

Andku alanud 2011. aasta Sulle:

ARMASTUST JA AVASTUSI
ENESEKINDLUST JA ELAMUSI
ISESEISVUST JA IMESID
KOHTUMISI JA KALLISTUSI
PUHKUST JA PÕNEVUSI
REISIMIST JA RAHU
SÕPRUST JA SIIRUST
TÖID JA TEGEMISI
USKU JA UNISTUSI
VÄGE JA VAIKUST
ÕNNE JA ÕIGLUST
ÜMINAID JA ÜLLATUSI

Soovivad Sinu külauudiste tegijad!
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts