Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.
Päev: 23. oktoober 2010
Ain Lutsepp reklaamib metsa majandamist
Algas meediakampaania metsakasutuse tõhustamiseks. Reklaamklipid jooksevad ETV ja Kanal 2 eetris kuni 1. detsembrini.
Tegemist on kolme erineva klipiga, kus metsaomanik käib mööda metsa ja kontrollib puid. Metsaomaniku rollis on Ain Lutsepp. Kampaania eesmärk on ärgitada metsaomanikke oma metsa rohkem majandama – küsida nõu ja abi ning taotleda toetusi.
Kõige rohkem ohustab internet Euroopas just Eesti lapsi
Eesti laste internetiriskide tase on endiselt Euroopa kõrgemaid, näitab värske, Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. Siiski rõhutavad teadlased, et enamik lapsi pole internetis kogetust häiritud ning tulevad hästi toime asjadega, mida täiskasvanud peavad riskantseks.
Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel. TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.
“Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. “Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus,” ütles Kalmus.
“Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%”, lisas Kalmus.
EU Kids Online’i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist. Täismahus aruanne “Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk” on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net
Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris
Noortepeo korraldajad kutsuvad õpilasi appi pidu kujundama
1.-3. juulini toimuva noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad noori appi pidu kaunimaks tegema. Et 
seekordne laulu- ja tantsupidu omapäraseks saaks, kutsub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki Eestimaa lapsi ja noori oma pidu ilusaks ehtima ning osalema käsitöö- ja kunsti konkurssidel ehe maa ja ilm.
Noortelt oodatakse kaunistusi laulupeo rongkäigule, kujundusi erinevatele lauluväljaku piirkondadele, ehteid osalejatele ning pilte kunstivõistlusele.
Korraldajad pakuvad osalejatele võimalust avada ja avastada paikkondlikku pärandit, mis kaunistaks ja pakuks traditsioonilist või selle juurtest loodud uusi ehedaid ehteid ja kaunistusi laulu- ja tantsupeol osalejatele ja peo keskkonnale.
Konkursile oodatakse omatehtud töid kunsti, käsitöö ja tööõpetuse valdkonnast, mis on valminud 2010. ning 2011. aastal. Tööde esitamise aeg on 14. veebruaril 2011.
Pärimusmuusika teabekogu sai tunnustuse
Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.
Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.
Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.
Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele
Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.
Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.
Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.
ETV Jõulutunnel kogub raha hiidlaste abistamiseks
MTÜ Hiidlaste Koostöökogu sai ETV saate Jõulutunnel toimkonnalt rõõmustava vastuse. Saatejuht Margus Saar teatas koostöökogu tegevuskeskuse juhatajale Reet Kokovkinile, et kuue taotluse hulgast valiti välja hiidlaste palve koguda tänavu jõuluajal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks. Valik tehti eelkõige seepärast, et insuldihaigete uuringuteks ja raviks hädavajaliku tomograafi soetamine toetab Hiiu saare regionaalset arengut.
Eelmisel aastal surid Hiiumaal pooled insulti haigestunuist, sest patsientide elu sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse korraldada transport pealinna tomograafiuuringule. Kriitiline aeg diagnoosimiseks on neli tundi, mis Hiiumaalt pealinna suundudes kulub ainuüksi transpordile. Insulti ja muidki haigusi aitaks kiiresti diagnoosida kompuutertomograafiga tehtav pilt ning seda võimalust on haigla endale soovinud juba viimased paar aastat.
Oktoobri alguses otsustas MTÜ Hiidlaste Koostöökogu haarata õlekõrrest ja saatis ETV saatele “Jõulutunnel” taotluse palvega koguda sel aastal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks.
Eestis keelekümbleb 4500 last
2010. aasta sügisel liitus keelekümblusprogrammiga neli kooli ja kaks lasteaeda. Liitunute hulgas oli ka üks eestikeelne kool, kes avas vene kodukeelega lastele 1. klassi kümblusklassina, et tagada seeläbi lastel vene keele säilimine. Keelekümblusprogrammi rakendamine ja sellega liitumine on koolidele vabatahtlik.
Koolide hulgast kuuluvad nüüdsest keelekümblejate ridadesse Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tallinna Kunstigümnaasium. Keelekümbluslasteaedade sekka astusid Sillamäe Jaaniussike ja Kohtla-Järve Väikemees.
Keelekümblusprogrammis osaleb üle 4500 lapse ja enam kui 600 õpetajat. Täpsed andmed sel õppeaastal programmis osalejate arvude kohta selguvad novembris, mil kogutakse traditsioonilist kümblusklasside statistikat.
Keelekümblusprogrammiga on kokku liitunud 34 kooli. Varane keelekümblus toimub lasteaiast põhikooli lõpuni, hiline keelekümblus viiakse läbi 6.–9. klassides.
Sama palju osaleb programmis ka lasteaedu. 17 lasteaiarühma rakendavad osalist keelekümblust ja 37 rühma täielikku keelekümblust. Osalise keelekümblusega rühmades käib enam kui 300 ja täieliku keelekümblusega rühmades üle 700 lapse.
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse
Äsja lõppenud rahvusvahelisel Natura metsakonverentsil arutati metsaomaniku rolli Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitsel ja majandamisel. Konverentsil leiti ühiselt, et metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse ehk Natura 2000 alade looduslähedasse majandamisse.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnul on kõige efektiivsem moodus metsaomaniku kaasamiseks läbi esindusorganisatsioonide ehk metsaühistute, mille kaudu liigub metsaomanikele vajalik informatsioon ja abi kõige tõhusamalt.
Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu loodi Eestisse Natura 2000 alad, mille eesmärgiks on tagada liigiline mitmekesisus looduses. Eestis on Natura aladel 90 000 ha metsamaad, ent ainult pooled metsaomanikud on esitanud SA Erametsakeskusele taotluse toetuste maksmiseks.
Too oma ingel näitusele
MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.
Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.
Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.
22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.
Uurimustööde laviin Põlvas
Täna toimuval Põlva Ühisgümnaasiumi 60. aastapäeva kokkutulekul leiab ühtlasi aset gümnasistide kaheksa aasta jooksul tehtud uurimistööde ettekandmine, teatab polvamaa.ee.
Põlva Ühisgümnaasiumis on aine uurimustöö alused ainekavas olnud juba kaheksa aastat. Just antud ainest ajendatult sündis Põlva ÜG õpetajal Maie Karatatšil idee aastate jooksul kogunenud tööd ette kanda.
„Kõigis Eesti gümnaasiumides peavad uue õppekava järgi õpilased kehastuma noorteks teadlasteks ning koostama ühe uurimistöö,“ rääkis Karakatš. „Meie koolis on puhtalt uurimisele keskenduv aine tervelt kaheksa aasta jagu töid tekitanud.“
Ühele huvipakkuvamale teemale, kooli mainele viitades leidis Karakatš, et see võib veel tänagi aktuaalne olla. „Kooli nimevahetuste tõttu leidub veel siin-seal Eestis arusaam justkui Põlvas oleks ainult üks kool – Põlva Keskkool (Põlva Ühisgümnaasiumi kunagine nimi – R.V.). Tegelikkus on teistsugune, aga teema uurimine tõi välja, et nimede segadus külvab arusaamatust,“ andis Karakatš mõista.
Varasematel aastatel on Põlva Ühisgümnaasiumis traditsiooniliselt korraldatud õpilaskonverentse, et vahetada kogemusi gümnasistide ja keskastme õpilaste vahel.
Allikas: Rivo Veski, põlvamaa.ee
Hoidmetsa Ilme: Ku sul midä öelda ole-ei, sõs olõ vaka
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Autor: Mirjam Nutov, setomaa.ee