Päev: 7. september 2010

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest. 

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil  www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contesthttp://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Nädalavahetusel Vilusis šamaani tee algkursused

Sel nädalavahetusel, 11. – 12. septembril toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km kaugusel Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsaskäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, s.o oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast. Kursus algab laupäeva hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on pühapäeva pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursuse kohta saab lisa lugeda osalenud ajakirjanike artiklitest:

Pärnu Postimees: Andres Adamson http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$151 (ilmunud 2001-03-21) ja Postimees: Margus Haav http://www.postimees.ee/200608/esileht/ak/335504.php (ilmunud 2008-06-07)

Kursusetasu on 1400 krooni (sisaldab käibemaksu), see tuleb kanda arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 5557 7795, maa@ilm.ee või tel 528 6357.

Vello Paluoja portreed kultuuritegelastest
Pärnu keskraamatukogus

Foto: Pärnu Postimees

Täna kell 17 avatakse Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis kunstnik Vello Paluoja (fotol) sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreede näitus. See on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitus.
Tänavune portreenäitus, kus on väljas 11 tööd, on pühendatud ülemöödunud sajandi kirjanduslikele suurkujudele.
Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.
Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja on portreteerinud peamiselt neid 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku. Näiteks on kujutatud proosakirjanik Elisabeth Aspet, poetess Anna Haavat, koolikirjanik Mihkel Kampmaad, kirjanik Andres Saali, Jaan Oksa jt.
Pärnu Keskraamatukogu bibliograaf Heda Piiriste on täiendanud portreenäitust kirjanduslike tekstide ja trükistega.
Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.

Allikas: Pärnu keskraamatukogu

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Haapsalus sel nädalavahetusel VI nostalgiapäevad

Foto: nostalgiapaevad.wordpress.com

10.-12. septembril toimuvad Haapsalus juba kuuendad nostalgiapäevad, mis pakuvad mitmekesist programmi väga erinevale maitsele.

Nostalgiapäevade üheks tippsündmuseks on kindlasti laupäeval toimuv endisaegsete sõidukite paraad mööda Haapsalu peatänavat, millele järgneb Krahviaias väljanäitus koos laada ja täikaga. Paraadist osavõtvate sõidukite arv on aasta aastalt kasvanud.

Kuursaalis on kontserdid „Näitleja laulab“, mis sisaldab Sirje Kaasiku loodud laule lavastustele ja „Ho-ho-horoskoop“, mille kava spetsiaalselt Nostalgiapäevadeks koostab Ulrika Grauberg. Samas on ka pärastlõunane kohtumine Enn Eesmaaga, kus jutuks tuleb Eesti Televisiooni (tähistatakse ju ETV 55. aastapäeva) ja Reklaamiklubi ajalugu ning perepäev Raivo Järviga, kus ei puudu ka „Jutupliiats“.

SEE Teatris näidatakse endisaegseid filme, toimuvad temaatilised puhkeõhtud nii elava muusika, kui ka videodisko ja makimuusika saatel. Siin saavad selgeks endisaegsed tantsud ning esinevad tantsutüdrukud.  Käredama muusika austajatele on spetsiaalselt nostalgiapäevade puhuks projekt-kontsert „Sex Pistols Tribute“ ja palju muud.

Vaata VI nostalgiapäevade kava aadressil http://nostalgiapaevad.wordpress.com/np-2010-ajakava/

Allikas: Läänemaa portaal, www.seeteater.ee

Kanepis tuleb ümarlaud elukeskkonna edendamiseks

Kanepi Seltsimajas toimub 14. septembril kell 18.00 ümarlaud „Ühtne Kanepi vald“, kuhu on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate seltside, seltsingute ja MTÜ-de esindajad.

Ümarlaua kokkukutsumise eesmärk on teada saada, mida erinevad organisatsioonid ja üksikisikud teevad ning kuidas oleks võimalik tegevusi ühitada – sooviks leida ühiseid jooni ja tegevusi Kanepi valla edasises arengus.

Tegevus on planeeritud läbi viia kolmes etapis: esimesel kokkusaamisel kaardistatakse tegevused, probleemid ja ideed. Teine kokkusaamine on oktoobrikuus, kuupäeva lepitakse kohapeal kokku, kolmas etapp on novembris, siis on läbitöötatud materjali kokkuvõtmine ja tegevuskava kinnitamine.

Kokkusaamisele on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate organisatsioonide esindajad ja ka need ärksad kodanikud, kes tunnevad, et tahavad kaasa rääkida Kanepi vallas seltsielu ja miljööväärtusliku elukeskkonna edendamisel. Ümarlauda juhib Haimar Sokk.

Info telefonil 556 12427 ja e-postiga: seltsimaja@kanepi.ee

Hummuli kool sai uued tuletõkkeuksed

Ära maksa maksuLõpule on jõudnud projekt “Hummuli Põhikooli tuletõkkeuste paigaldamine”, mille tulemusena on koolis paigaldatud kolm korrustevahelist tuletõkkeust.

Hummuli vallavalitsuse teatel kujunes projekti koguamaksumuseks 88 176 krooni. Projekti rahastas Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm. Vald sai programmist selle projekti jaoks toetust 57 544 krooni ja valla omafinantseering oli 30 632 krooni.

Rõuge seenepäevad peibutavad seenegurmaane

6.-12. septembrini Võrumaal Rõuges toimuvatel seenepäevadel leiavad aset seenematkad, seenenäitus, seenehoidiste konkurss, Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert ning pärlina meisterkokk Dimitri Demjanovi Seenepada.

“Sügisene seenehooaeg on väga hästi alanud – metsad on seeni täis,” kutsub Viitina Loodushariduskeskuse juhataja ja seenenädala korraldaja Toivo Tuberik huvilisi matkadest ja teistest seenepäevade sündmustest osa võtma. “Seenenädala üks eesmärk ongi inimeste teadlikkust tõsta, et kahetsusväärsed juhtumid, kus mürgiseid seeni müüakse turul söödavate pähe, ei korduks.”

Tavavahelik. Foto: Mats Kangur

Esmaspäevast neljapäevani toimuvaid seenematku Rõuge ja Varstu metsadesse juhendavad seeneteadlased Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Seente makropildistamist õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Ainuüksi esimesel päeval leiti metsast 125 erinevat liiki seeni ning neid saab kuni pühapäevani Rõuge Rahvamajas paikneval näitusel uudistada.

Reedel kell 14 hakkab kõigi seenegurmaanide silme all podisema restoran Gloria peakoka Dimitri Demjanovi seenepada. Laupäeval kell 12 valitakse koduste kokandusgeeniuste valminud hapendatud, marineeritud või mõnel muul kombel purki pandud seenehoidiste seast parim.

Muusikalist naudingut pakuvad Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam, kes esitavad oma vanu ja uusi laule reedel kell 19 Rõuge Rahvamajas. Kogu nädala vältel saab rahvamajas jälgida loodusfotograafide Mats Kanguri, Urmas Tartese ja Aigar Kulli fotoprogramme.

Kolmandate Rõuge Seenepäevade peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus. Täpse ajakava ja muu informatsiooni leiab aadressilt
www.viitinalhk.ee.

Lisainfo: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskuse juhataja, tel 507 6214

Türi vald kutsub ettevõtteid õunapuude alleed looma

Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.

Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.

Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.

Vastseliinas kohtusid suusapõlvkonnad

Suusapõlvkonna kokkutulek Kirikumäel. Foto: Vastseliina Spordiklubi
Kirikumäel kogunes lõppenud suvel seltskond, kes on nakatunud spordipisikuga. Täpsemalt toimus Vastseliina suusapõlvkondade III kokkutulek.

Üritus algas rongkäigu ja lipu heiskamisega. Ilmataat lisas omaltpoolt veel uhke ,,ilutulestiku“ ja valas osalised üle värskendava ,,duššiga“. Praegune spordiklubi treener Üllar Tähe eestvedamisel toimus ühine vestlusring, kus eri ajastu spordimehed meenutasid oma teed suusaspordi juurde ning andsid kindlasti innustust praegusele suusapõlvkonnale.

Üheskoos peeti maha rida toredaid võistlusi: ühissuusatamine, ,,immikas“ (kes asjaga tegelenud, saab aru millest jutt käib), erialavõistlus treenerite tiimile (suuskade, määrdekohvri ja suusapuki pakkimist ning nn bussi transportimist said proovida sel päeval küll kõik soovijad), ,,seanaha“ heitmine, seiklusorienteerumine, maahoki ja võistkondlik rõnga ajamine. Päev oli väga meeleolukas, sportlik ning täis toredaid kohtumisi.

Vastseliina spordiklubi tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes päeva õnnestumisele oma jõu ning nõuga kaasa aitasid. Taaskohtumiseni IV suusapõlvkondade kokkutulekul!

Allikas: Vastseliina Spordiklubi

Ülekaehus täämbädsest Umast Lehest

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.

Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.

Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.

Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.

Kae perrä: www.umaleht.ee

Rõuge noortekeskuses algab edu saavutaja kursus

Alates esmaspäevast, 13. septembrist pakub noor koolitaja Martin Mark (fotol) võimalust osaleda oma kümnenädalasel edu saavutaja kursusel.

Edu saavutaja kursusel saab selgust oma eesmärkides ja unistustes ning hakata neid teoks tegema; mõista, millised uskumused aitavad edasi ja millised hoiavad tagasi; kujundada endas positiivseid ja kasulikke harjumusi ning õppida loobuma halbadest; õppida oma raha haldama ja kuludel-tuludel silma peal hoidma; saada teada, mida teha rahalise vabaduse saavutamiseks; saada inspiratsiooni ja motivatsiooni tegutsemiseks ning edu saavutamiseks

Edu saavutaja kursus hakkab toimuma alates 13. septembrist esmaspäeviti kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kohtumiste kuupäevad on 13., 20. ja 27. september, 04. ja 11. oktoober, 1., 8., 15., 22. ja 29. november. Algus kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kui kõik kuupäevad ei sobi, saab osaleda ikka. Investeering iseendasse on sümboolne 25 krooni kohtumise kohta.

Kursusel osalemise soovist palutakse teada, registreerides ennast aadressil http://revolutsioon.ee.

Enn Esko esitleb homme Põlvas raamatut

8. septembril kell 12 toimub Põlva keskraamatukogu saalis Enn Esko raamatu “Põlvamaa aladelt kadunud koolid 1700-2010 ehk Raamat Põlvamaa aladel kunagi olnud koolidest” esitlus. Huvilised on oodatud!

Maaleht kirjutab, et autori sõnul võttis raamatu koostamine aega oma pooltosinat aastat, sest oli soov leida andmeid iga kadunud kooli kohta ja kooli lugu ka lühidalt jäädvustada. Raamatu sünnile aitas kokkuvõttes kaasa rohkem kui poolsada huvilist.

Raamatu esitlusele on oodatud kõik kaasautorid, kelle lood moodustavad poole raamatu kogumahust. Samuti on oodatud kõik maakonnas tegutsevad kodu-uurijad, endised ja praegused õpetajad, kes koostajale vajalikku teavet jagasid, kõik teised abilised, kes raamatu ilmumist toetasid ning mõistagi kõik, kellele selline teema huvi pakub.

Allikad: Põlva keskraamatukogu, Maaleht

Raadio Ööülikool salvestab Rakvere teatris
Marju Lauristini loengu

Teisipäeval 14. septembril kell 19 salvestatakse Rakvere teatri kohvikus Eesti Raadio populaarse saatesarja „Raadio Ööülikool“ loeng teemal „Vasakpoolsus / Parempoolsus“. Loengut peab Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.

Avalikul loeng-salvestusel arutletakse üheskoos maailmavaadete tähenduse ja olemuse üle, samuti tuuakse paralleele tänapäeva Eesti ja kogu meid ümbritseva maailmaga, kus ühiskonnas toimuvaid erinevaid protsesse sildistakse tihtilugu kergekäeliselt märksõnadega vasakpoolne/parempoolne, süvenemata vastandliku sõnapaari põhiolemuslikule tähendusele.

Peagi Rakvere Teatris esietenduva lavastuse „Tuulte pöörises“ näitetrupp ja lavastaja Andres Noormets kutsuvad „kuulama, kaasa mõtlema ja iseendas selgusele jõudma …

„Tuulte pöörises“ on August Kitzbergi 104 aastat tagasi kirja pandud lugu, mis on endiselt värske ja kõnekas materjal ka tänapäevases Eestis, sest tegeleb meid kõiki igapäevases elus jälitava dilemmaga: kas võtta suund paremale, kas võtta suund vasakule või jääda üldse elu ristteele paigale seisma? Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?

Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatav saatesari, mis alates aastast 2000 on raadioeetri vahendusel pakkunud üle saja kohtumise erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Omapärane Ööülikool sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast, kes kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda nende „koolis“ tavaliselt kuulata ei ole võimalik. Ööülikooli temaatika hõlmab muusikat, teatrit, filmi, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada „inimene ja keskkond“

Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kes aastal 1980 kirjutas alla legendaarsele “40 kirjale”, olnud Eesti Kongressi liige, aastatel 1992-1994 täitnud Eesti Vabariigi sotsiaalministri kohustusi.

Heigo Teder, Rakvere teater

Rohkem infot:
www.rakvereteater.ee
www.ylikool.ee

Intelligentse egoismi e-kursus õpetab teadlikult tarbima

Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.

Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.

Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.

MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast,  samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.

„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.

Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1)    õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2)    oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3)    tunned praktilise säästmise nippe
4)    oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5)    oled keskkonnateadlikum.

Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.

Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.

Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.

Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.

Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.

“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”

Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.

Loe edasi: Kirjastus Petrone Print jagas lastekodulastele stipendiume

Pühapäevane Kolkja sibulapidu
on avalöök Peipsimaa meistrite projektile

Pühapäeval, 12. septembril kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusesse suurele sibulapeole.

Aime Güsson ja Kairi Villemson MTÜst Piiri Peal soovitavad kohale tulla oma sibulate, sibulapatsi või sibulatoiduga. Viimast võib valmistada ka koha peal, kuid sel juhul tuleks oma tulekust teada anda hiljemalt 9. septembriks, eriti kui vajatakse lõkketuld, elektrit vms.

Peipsi sibul õitseb. Foto: www.peipsimaa.blogspot.com

Peol valitakse „Sibul 2010“ – kandidaatide puhul hinnatakse maitset ja sibulapatsi väljanägemist. Veel vestetakse mitmes keeles sibulamuinasjutte ja loetakse sibulaluuletusi, tehakse koos erinevate rahvaste sibularoogasid ja maitstakse kohalikke hõrgutisi, räägitakse sibulast maailma kultuuriloos, vaadatakse Cipollino multikaid, avatakse kunstinäitus „Meie – sibulad“. MTÜ Piiri Peal tutvustab Peipsimaa meistrite projekti. Pidu saab teoks iga ilmaga.

Peo korraldab Kolkja külaselts ja see on projekti “Saame koos Peipsimaa meistriteks!” avaüritus. Projekti käigus koolitatakse Peipsi piirkonna vabaühenduste (MTÜde) huvilisi ja liikmeid. Algust tehakse giidide koolitusega eesmärgiga aidata kohalikel inimestel töötada omakandi giidina ja seeläbi elatist teenida.

2011. aastal algavad käsitööhuvilistele tootearenduskoolitused, kus õpetatakse oma töödega eristuma ning tegema piirkondlikku (nt Torma, Kodavere, Iisaku, vanausuliste jne) traditsioonilist käsitööd tänapäevases võtmes.

Projektis on oodatud osalema Peipsimaa inimesed, kes tahavad õppida juurde uusi teadmisi ja neid rakendada tulu teenimiseks. Ühineda võivad eestlased, venelased, ukrainlased, juudid, setud, valgevenelased, lätlased, poolakad, soomlased, hispaanlased ja kõik teised, kes Peipsimaal elavad. Usu- ja vanusepiiranguid pole. Eriti on oodatud inimesed, kes ei oma  Eesti kodaniku passi. Kõik koolitused ja tegevused on osalejatele tasuta.

Lisainfot jagavad Aime Güsson, tel 5690 2502 ja Kairi Villemson, tel 5662 9329. Projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, toetavad kultuuriministeerium ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Projekti tegevused hõlmavad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaad ja kestavad 2011. aasta juunini. Projekt lõpeb Pliinipeoga 2011 kevadel.

Vaata ka:
www.peipsimaa.ee
www.peipsimaa.blogspot.com