võistlus

Juhtraja automudelismi võistlusreisil Soomes

26.-28. aprillini toimusid Soomes, Lappeenrantas, Soome meistrivõistlused juhtrajasõidus. Võistlejaid tuli kohale Soomest, Venemaalt ja Eestist. Eestlased võistlesid Soomes kuuekesi. Sindi mudelispordi klubist osalesid Andy Aron, Karmen Mets ja Karin Mets. Peale meie klubi esinduse osalesid veel EinarViira, Margus Jõgilaine ja Heiko Tamme. Viimased kaks elavad ja töötavad hetkel Soomes.

EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto Johannes Mets — EM-24 klassi võistlus- Karin paremalt kolmas. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Andyl jäi finaalikohast puudu 1,5 ringi![/pullquote]Sõiduks läks reede varahommikul ja peale lõunat olid meie võistlejad viperusteta kohal. Võistlustel oli kavas viis klassi: EM-24; EL-24; F1-32; ES-32 ja ES-24.

Esimesena oli kavas klass ES-32. Kokku osales 27 võistlejat. Meie klubist platseerus Andy 12. kohale ja Karmen 21. kohale. Karmeni mudel ei saanudki õiget hoogu sisse ja nii tuli leppida tagasihoidliku kohaga. Soome meistriks tuli selles klassis Olli Kantamaa.

Järgmisena oli meie klubist võistlustules Karin Mets noortele mõeldud klassis EM-24. Võistlejaid oli 13. Selles klassis antakse noortele kaks sõitu. Esimeses sõidus oli Karin üheksas ja teises sõidus seitsmes. Kokkuvõttes 8. koht. Nii Karinile kui ka Karmenile tegi peavalu raja vasakpoolne ülemine kurv, kus nad andsid teistele võistlejatele palju ringe ära.

Loe edasi: Juhtraja automudelismi võistlusreisil Soomes

Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Täna toimus TÜ Pärnu kolledžis järjekordne Pärnumaa parima õpilasfirma võistlus, millega innustati koolinoori osalema ettevõtlusõppes ja omandama praktilisi kogemusi õpilasfirma tegevuse kaudu.

Võistlus Pärnumaa parim õpilasfirma 2019 Pärnu kolledžis. Foto Urmas Saard — Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” Pärnu kolledžis. Foto: Urmas Saard

Võistlusel lubati osaleda Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilastel, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning on kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade nimestikku. Võistlust korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusel hinnati nii õpilasfirmade aruannet kui oma toote või teenuse suulist esitlemist publikule ja žüriile. Õpilasfirmade vahelise võistluse ühe peakorraldaja TÜ Pärnu kolledži projektijuhi Mari Suurvälja selgitusel on õpilasfirma peamine eesmärk tegevuse kaudu õppimine. „Ma arvan, et tänase päeva jooksul saite te teha oma aastapikkuse õpilasfirma tegevusest päris hea kokkuvõtte,” ütles Suurväli.

Kõik õpilasfirmad esitasid paberkandjal trükitud aruanded kahes eksemplaris züriile enne tänast stendiesitluse algust. Aruande maksimaalne pikkus oli koos kirjelduste, graafikute ja tabelitega tervelt jumalatosin A4 lehte. Aruanne pidi sisaldama muu hulgas toote või teenuse kirjeldust, finantstulemuste kokkuvõtet, üldhinnangut õpilasfirma tegevusele, raamatupidamise lõpparuannet.

Loe edasi: Võistluse „Pärnumaa parim õpilasfirma 2019” edukaimaks võistlejaks tunnistati Sinu Pliiats

Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mida on korraldatud juba 45 aastat.

91. Rabajooksu esimene start. Foto Endel Apsalon — 91. Rabajooksu esimene start. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. „Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, millel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,“ rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (sünd 2007. a või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Loe edasi: Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pärnumaa naised käisid öörännakul

Reedel, 12. aprillil, videviku saabudes ja öötundidel vastu laupäeva läksid naiskodukaitse juhid Väike-Maarjas esimesele öörännakule. Jumalatosin kolmeliikmelist võistkonda pidid lahendama kõikvõimalikke ülesandeid, kus tuli esmaabi anda või ajapeale torni ronida ja voolikuotstest pika toru kokku panema. Selles ja muust jutustab Ave Rallmann, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine.

Naiskodukaitsjate üheteistkümne võistkonna hulgas on ka Pärnumaa kolmeliikmeline võistkond. Foto Kristel Kitsing — Naiskodukaitsjate üheteistkümne võistkonna hulgas on ka Pärnumaa kolmeliikmeline võistkond. Foto: Kristel Kitsing

Öörännakul osalenud Ave Rallmann. Foto Kristel Kitsing — Öörännakul osalenud Ave Rallmann. Foto: Kristel Kitsing

Kes Pärnumaa naiskodukaitse juhtidest öörännakul osalesid?

Ave Rallmann: Pärnumaad esindasid Margit Velston Pärnu jaoskonna aseesinaine, Marje Arumäe Ülejõe jaoskonna juhatuse liige ja mina kui Pärnu jaoskonna esinaine.

Loetud märge Facebookis: meid nähes läksid kohalikud mehed näost halliks, kukkusid kummuli ja ajasid hullu juttu. Palun lause või paariga lähemat selgitust?

Ave Rallmann: Tegelikult oli tegemist esmaabi punktiga, kus tuli lahendada situatsioonülesanne. Ebavere Tervisespordikeskuse taga ootas meid verine nuga, näost hall šokis meesterahvas, kellel oli noahaav jalas ja kes avaldas soovi ujuma minna või kiiresti tööle tagasi ning lämbumistunnustega naine. Naisterahvast oli tabanud astmahoog ning me pidime aru saama, et tahab saada oma kotist kätte inhalaatorit. Noahaavaga meest mängis Väike-Maarja vallavanem Indrek Keskküla. Saime oma tegevusele kannatanutega positiivse tagasiside koos kommentaaridega, et ehk oleks võinud rõhkside haaval olla tugevam ja suhtlemist šokis mehega rohkem.

Loe edasi: Pärnumaa naised käisid öörännakul

Suur pildigalerii: Tori valla laste ja noorte laulukonkurss 2019

Täna Pärnumaal toimunud esimesel Tori valla laste ja noorte laulukonkursil jagati rohkelt tunnustusi ja auhindu neile, kes naudivad laulmist. Kui enamikke lauljaid saatsid nende juhendajad klaveril, siis oli neidki, kes mängis ise klaverit, suupilli, kannelt.

Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard — Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Uue lauluvõistluse ellu kutsumise eesmärgiks on oma valla lastele hea esinemisvõimaluse ja lavakogemuse andmine. Sindi seltsimajas aset leidnud tänasele ligemale nelja tunni pikkusele võistulaulmisele eelnesid eelvoorud, mida korraldasid koolid ja lasteaiad iseseisvalt.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Tori valla laste ja noorte laulukonkurss 2019

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni — 89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard — Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise võistlused. Kokku laekus 9 tööd kaheksalt vallakodanikult. Kirjutisi vaatas üle luuletaja Margus Konnula ehk Contra, kes valis välja kolm parimat.

Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto Merle Soonberg — Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto: Merle Soonberg

15.märtsi õhtul toimus koos vaikse muusika õhtuga Otepää Kultuurimajas ka riimkroonika kirjutajate tänamine ning tunnustamine. Kohal oli ka Contra ise, kes luges kõik tööd ette ning kuulutas välja parima, kelleks oli Karl Mõts tööga ” Investeeringute nimekiri”. Teise koha sai Tiia Lehismets, kolmanda Kätlin Tamm.

Kõik osalejad said endale Contra luulekogu “Samal ajal sajal jalal“ luuletaja autogrammiga. Kolm parimat läksid koju uue kauni läikiva märkmikuga, kuhu oli Contra kirjutanud tagasisidet nende tööde kohta.

„Riimid olid kõik väga vaimukad ja toredad,“ märkis Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. „Loodan, et riimkroonika kirjutamisest saab üks tore traditsioon, mille kaudu saab antud hetke emotsioone ja eluolu kirja panna, millega talletuvad ka mälestused ja Otepää ajalugu.“

Loe edasi: Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Sibulatee aarded on kokku kogutud

Sibulatee üleskutse oma piirkonna aarete leidmiseks pälvis suurt tähelepanu ning nii esitati konkursile kolmkümmend kuus erinevat objekti ja nähtust. Alates teada-tuntud muinasjutulisest Alatskivi lossist kuni Tähemaa külani, kus on suurepärane võimalus augustiöö tähti vaadata.

Kallaste ja Peipsi järv. Foto Ahto Sooaru — Kallaste ja Peipsi järv. Foto: Ahto Sooaru

„Sibulatee esimese juubeli ehk 10-aastaseks saamise puhul on meil 2019. aasta jooksul plaanis mitmeid ettevõtmisi. Neist esimene, mis ühelt poolt haarab Sibulatee piirkonna elanikke ja teisalt Sibulateele saabuvaid külalisi, on Sibulatee 25 aarde kampaania. Idee selleks saime Muinsuskaitseameti loodud „Eesti 100 aaret“ mängust ning nii liidamegi oma aarded Eesti 100ga,“ selgitab MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe.

Loe edasi: Sibulatee aarded on kokku kogutud

Tartu Maratoni võit läks esmakordselt Soome

Hoolimata viimase nädala soojakraadidest, sõideti täna legendaarne suusapidu Tartu Maraton klassikalisel Otepää-Elva 63-kilomeetrisel rajal. Ja muide, väga kiirel rajal!

Meeste konkurentsis läks võit esmakordselt Soome, kui tulises grupifinišis saavutas uue rajarekordiga võidu Niko Koskela (aeg 2:31.08,9). Talle järgnesid prantslane Damien Tarantola (+1,4) ja šveitslane Fabio Lechner (+2,9).

„Suurepärane on olla esimene soomlasest võitja! Vaatasin, et ükski soomlane pole varem Tartu Maratoni võitnud ning mõtlesin, et võtan täna selle võidu ära. Olud olid väga kiired, mis tegi rekordi võimalikuks,“ ütles Koskela.

Naiste seas kordas mullust vägitegu rootslannast Worldloppeti karikasarja liider Maria Gräfnings (2:50.59,2). Talle järgnesid kahekordne Tartu Maratoni võitja Tatjana Mannima (+03.04) ning prantslanna Marie Kromer (+04.38).

Samal ajal põhidistantsidega oli kavas ka nostalgiahõnguline Tartu Maraton Vintage. Ühtekokku registreeris eelmise aastatuhande varustusega 63 ja 31 km distantsidele 104 retrosõitjat.

Kokku pani end tänastele põhisõitudele kirja 4867 suusasõpra, neist 3506 pikemale 63 km distantsile ja 1361 lühemale 31 km distantsile.

Tartu Maratoni Kuubiku hooaeg veereb edasi 12. mail, kui joostakse 37. Tartu Maastikumaraton.

Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi osaleb üheksa-aastase vahe järel suusavõistlusel, startides sel pühapäeval Tartu Maratoni programmi kuuluval Tartu Teatemaratonil.

Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto Stanislav Moškov Õhtuleht Scanpix — Pildil Kristina Šmigun-Vähi 2013. a põhja suusaalade MM-il Val di Fiemmes. Foto: Stanislav Moškov / Õhtuleht / Scanpix

Esmaspäevase seisuga on end Tartu Teatemaratonile kirja pannud 82 neljaliikmelist tiimi, mida on mullusega võrreldes poole enam. Stardinimekirjast leiab ka Šmigun-Vähi, kes sõidab Reformierakonna võistkonna viimast vahetust (Palu-Elva, 16 km).

Kristina, millal viimati suusavõistlusel osalesid?

2010. aastal Falunis oli viimane MK-etapp ja pärast seda osalesin veel kevadel ka Eesti meistrivõistlustel. Pärast seda pole ma numbrit selga pannud. Ütleme nii, et viimasest stardist on ikka hea mitu aastat möödas.

Kuidas on olnud viimastel aastatel lood suusatamisega? Ehk et palju oled viimastel aastatel rajale jõudnud?

Üks mis kindel – ma olen suusatamist alati armastanud ja see ei ole muutunud. Just viimasel paaril talvel olen suusatamist kohe erilise mõnuga võtnud! Minu viimaste aastate suusatamised on tavaliselt olnud koos oma lastega.

Loe edasi: Kristina Šmigun-Vähi stardib Tartu Teatemaratonil

Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Küünlapäeval toimus järjekorras juba X Euroopa Saunamaraton, kus rajale läks 188 neljaliikmelist võistkonda. Läbida tuli 19 erinevat saunapunkti. Kokku osales 16 erinevast rahvusest saunalist. Lisaks sellele osales saunamaratonil BBC võttegrupp.

X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto Adam Illingworth — X Euroopa Saunamaraton Otepääl. Foto: Adam Illingworth

Eestlastele lisaks osales saunamaratonil ungarlasi, sakslasi, venelasi, norrakaid, kreeklasi, soomlasi, uus-meremaalasi, itaallasi, poolakaid, inglasi, jaapanlasi, ameeriklasi, mehhiklasi, ecuadorlasi, lätlasi, leedukaid.

Euroopa Saunamaraton on ka mujal maailmas populaarsust kogunud, meie tublidele Eesti meediaväljaannetele lisaks tulid rajale BBC, SWD Magazin Saksamaalt, Reuters, European Pressphoto Agency.

Üks Saunamaratoni peakorraldajatest, Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald ütles, et ta jäi saunamaratoni korraldusmeeskonna tööga väga rahule. „Tagasiside saunaliste käest oli samuti positiivne, mulle tundub, et Saunamaraton hakkab muutuma rahvusvaheliseks tippspordiks!“ lisas Jorma Riivald.

Võitjad valiti välja nende neljaliikmeliste võistkondade vahel, kes läbisid saunakaardil märgitud kohad ja lõpetasid finišis kell 17.30. Esimesed kolm auhinda loositi välja esimesse kolmekümnesse jõudnud võistkondade vahel.

Loe edasi: Kümnes Euroopa Saunamaraton pakkus lusti ja põnevust

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets — Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile[/pullquote]Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro — 90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

27.septembril korraldas Eesti Spordiselts Kalev koostöös Eesti Kaitseväe, Viimsi Valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsiga järjekorras juba 19nda Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu. Üldvõit läks esmakordselt sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubid võistlusklassi esindajatele.

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond Foto Eesti Kaitsevägi — XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond. Foto: Eesti Kaitsevägi

[pullquote]Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu selleaastaseks üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond, kes viis koju ka rändkarika.[/pullquote]Tormituult trotsides kogunesid 27. septembril Viimsi mõisa esisele platsile 41 võistkonda.

Võisteldi kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste, gümnaasiumiealiste poiste, gümnaasiumiealiste tüdrukute ja sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubide võistlusklassides. Võistlusmaaks oli kaheksaliikmelistele võistkondadele 3 km ning iga vahetuse jooksja läbis ca 650 – 750m. Selleaastane rada oli võrreldes eelnevaga muutunud. Nimelt pikendati raja pikkust nii, et ühel ringil toimus neli vahetust ja läbiti tavapärase nelja ringi asemel kaks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu üldarvestuses tuli võitjaks Küberväejuhatus ajaga 17:13, teise koha saavutas Sp/Vahipataljon ajaga 17:18 ja kolmandaks tuli 2. Jalaväebrigaad ajaga 17:37.

Loe edasi: XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

Kindral Laidoneri XIX olümpiateatejooks

Neljapäeval, 27. septembril 2018 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XIX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.

Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014 Foto Urmas Saard — Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Tänavune jooksurada on varasemast veidi pikem. Võistluse täpne juhend leidub ja osavõtuks registreerimine toimub Eesti Spordiselts Kalevi kodulehel.

Kell 14.15 tervitavad jooksjaid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Viimsi vallavanem Siim Kallas ning Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste. Võistlejad asuvad lähtejoonele kell 15.00.

Võistkonnad on kaheksaliikmelised. Iga osaleja läbib 650 – 750 meetrit. Auhindu jagatakse viies erinevas võistlusklassis – kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste õpilaste, gümnaasiumiealiste poiste ning eraldi tüdrukute, samuti sõpruskondade (korporatsioonid, spordiklubid) võistkondadele.

Iga võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga. Teatejooksu üldarvestuse kiireim võistkond pälvib rändkarika. Kiireima ringi jooksjad saavad eriauhinna.

Olümpiateatejooksu korraldavad traditsiooniliselt Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi ja Viimsi vald.

Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Eile toimusid Luua metsanduskoolis 50. metsandusvaldkonna kutsevõistlused. Pingelisest heitlusest tuld võitjana välja RMK Pärnumaa metskonna võistlejad. Vaid kolme punktiga jäi neile alla võistluste korraldaja, Luua metsanduskooli esindus. Kolmandale kohale tuli RMK Põlvamaa metskonna võistkond.

Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks Foto Luua metsanduskool — Metsameistrid valmistuvad kutsemeisterlikusevõistlusteks. Foto: Luua metsanduskool

[pullquote]Metsandusvaldkonna kutsevõistlused on kõige pikemalt järjepidevalt toimunud kutsevõistlused Eestis[/pullquote]Võitjate esindaja, RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm ütles peale võistlust, et võit oli nende jaoks üllatus. „Kuna ta kolme punktiga tuli, siis seda suurem oli üllatus. Püüdsime kõikidel aladel osaleda ja kuigi esimesi kohti tuli ainult üks, siis võidu tagas stabiilne esitus kõigil aladel.“

Ärm lisas, et spetsiaalselt trenni mehed ei teinud, tubli tulemuse taga on igapäevane metsatöö. Tuleval aastal esikohta korrata aga metsamees loota ei julge. „Kogu seltskond on nii tugev, et kahte aastat järjest võita ei suuda,“ muigas metsaülem.

Loe edasi: Juubelinumbriga metsanduse kutsevõistlused võitsid Pärnumaa metsamehed

Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Noorim osaleja 8 a Brenet Juninen Sindist Foto Urmas Saard — Noorim osaleja, kaheksa-aastane Brenet Juninen Sindist. Foto: Urmas Saard

„Sindi Skate on Sindi Avatud Noortekeskuse jaoks aasta kõige suurem, tähtsam ja keerukamalt läbiviidav sündmus, kus suurt rolli mängib alati ettearvamatu ilmataat,” ütles eile hilisõhtul noortekeskuse juhataja Helle Vent.

[pullquote]Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv[/pullquote]Ometi on jumalatosin aastat ilmaga kokkuleppele saadud. Üksnes paaril korral on lõpetamine olnud vähem või rohkem vesine. Sedakorda sadas juba pühapäeva hommikul kella üheksa paiku, kui algasid esimesed ettevalmistused. Aega jäi siis võistluseni neli tundi, aga vihmasabinad ei lakanudki. Olukord nõudis kannatust nii organisaatoritelt, võistlejatelt kui pealtvaatajatelt.

Henri Holland rääkis ühe korraldajana, et vihmane ilm tekitas viivitusi ja koos korraldajatega arutati ka võistluse ärajätmist. „Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv ning lehepuhurite ja päikse abil selle lõpuks ka saavutasime, selgitas Holland.

Loe edasi: Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Seoses mullu aset leidnud haldusterritoriaalsete muudatustega saab uutes piirides Tori vald arvata ka ennast nende omavalitsuslike piirkondade hulka, kus on olemas trikispordi võimalustega väljak. Kuid Sindi Skate 2018 toimub endiselt Sindi linnas ja oma algses asukohas Pärnu maantee ääres, kus käesoleva suve lõppedes võisteldakse juba tosinat korda.

Sindi Skate 2009, BMX Foto Urmas Saard — Sindi Skate 2009, BMX. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Demonstratsioonesinemisel pingestavad vaatajate meeli riigi parimad BMX pedaalijad[/pullquote]Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ja eelsesivate võistluste peakorraldaja, tutvustab veidi ajalugu: „Sindi linna noortel oli suur unistus saada linna skatepark. Õla pani alla Sindi linn, kes asfalteeris vajaliku suurusega maa-ala.” Sponsori Fein-Elast Estonia, linna ja noortekeskuse projektide rahaga valmisid ühtejärge kõige vajalikumad elemendid, kus suurt abi osutas ehitamisel meistrimees Mihhail Škljar. Vent nimetab innukamaid kaasalööjaid algusajast: Taavi Burket, Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Margus Nurk. Aga loetelu võiks pikemgi olla.

Vent tunneb meenutustes uhkust, sest mingil ajavahemikul oli Sindi skatepark Pärnu ümbruses ainus koht, kus noored harjutamas käisid. Esimene võistlus korraldati 2007 aastal. „Elemente ja osalejaid oli küll vähevõitu, aga seda puudust korvas noorte entusiasm midagi ise teha. Tore, et tosin aastat hiljem näeb enamikku nendest tegijatest endiselt veel ka 2018. aasta võistluse organiseerijate hulgas.”

Loe edasi: Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Täna keskpäeval vaatasid mitmed sajad silmapaarid Sindi gümnaasiumi staadionil 1500 aasta pikkuse traditsiooniga Türgi õlimaadluse näidismatši. Maadlesid Mustafa Batu ja Süleyman Başar. Maadlusest rääkis treener-kohtunik Mustafa Kemal Karaboğa.

Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul Foto Urmas Saard — Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust[/pullquote]„Õlimaadlus on absoluutselt kõigis vanuses inimestele huvitav,” kinnitas Türgi teemanädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, kelle sõnu kinnitasid õliste meeste maadlusel arvatavalt üle 300 uudishimuliku inimese pilgud. Mustafa Kemal Karaboğa jutu pani siinsesse riigikeelde ümber türgi mees Mustafa Çelik, kes tuli Eestisse kümmekond aastat tagasi. Ta ütles, et nüüd on siin tema uus kodu ja töötab Eesti televisioonis operaatorina.

Mustafa Kemal Karaboğa selgitas, et türklaste õlimaadlus erineb klassikalisest üksnes sellega, et keha määritakse enne võistlust õliseks. Eelistatakse väiksema happesisaldusega õli, näiteks oliivi. Püksid õmmeldakse pulli nahast ja nende kaal on ca 13 kg. Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust, vahendas tõlk treener-kohtuniku juttu.

Loe edasi: Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.

Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.

Loe edasi: Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.

Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed Foto Urmas Saard — Andres Veerpalu õnnitleb endast väledamalt jooksnud kolmanda Uhla–Rotiküla elamusjooksu võitjat Karl Mäed. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.

Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.

Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.

Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard — Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival

Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Lähiregiooni suurima rulluisusündmuse ehk Tartu Rulluisumaratonini on vähem kui kolm nädalat. Aastase vahe järel tuleb stardijoonele ka meie parim kiiruisutaja Saskia Alusalu. Puhusime uisupiigaga natuke juttu olümpiale järgnenud keerisest, rulluisutamisest ja uue kiiruisuhooaja ettevalmistustest.

10. Tartu Rulluisumaraton 21.08.2016 / foto: Ardo Säks — Pildil Saskia 2016 a Tartu Rulluisumaratonil. Foto: Ardo Säks

Saskia, Pyeongchangi taliolümpiast on möödas ligi pool aastat. Kuidas olümpiale järgnenud periood Sul möödunud on?

Väga kiirelt. Kevadel oli palju kutseid ja igasuguseid üritusi. Nüüd viimasel ajal on asi rahunenud ja olen olnud rohkem trennilainel. Umbes nädala eest jõudsin tagasi esimesest jäälaagrist, mis toimus Saksamaal Inzellis. Enne Tartu Rulluisumaratoni on aga uus jäälaager, kust tagasi jõuan paar päeva enne Tartu Rulluisumaratoni. Ajastus pole super ning võib-olla on rullidel siis natuke raskem olla, aga pole vast hullu.

Palju Sa reaalselt suvel puhanud oled?

Puhkust pole väga olnud. Pärast kolmenädalast Inzelli laagrit sain kaks täielikku puhkepäeva. Trennijärgselt kuhugi järve olen aga ikka hüpanud. Tore, et Eestis on vahelduseks nii-öelda päris suvi!

Loe edasi: Saskia Alusalu purjetab trennilainel uuele hooajale vastu

Raiesportlaste maailma paremik võistleb Norras

Täna hommikul algasid Norras Lillehammeris raiespordi maailmameistrivõistlused. Eestit esindab võistlustel koondis, kuhu kuuluvad profiklassis võistlevad Taavi Ehrpais, Sulev Tooming, Jarro Mihkelson ja juuniorsportlasena Priit-Karmo Orupõld. Kõik profiklassi mehed on kogenud ja tituleeritud raiesportlased, kel on ka maailmameistrivõistluste kogemus.

Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises Foto Urmas Saard — Norras võistlev Taavi Ehrpais, kes võitis Poolas toimunud Raiespordi maailmameistrivõistlustel kuldmedali täpsussaagimises. Foto: Urmas Saard

Võistlused Lillehammeris avati pidulikult eile, täna algasid võistlused. Eesti meestel on täna pärastlõunal ees langetamine, homme võisteldakse platsialadel (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine ja täpsusaagimine). Laasimine ja teatevõistlus toimuvad pühapäeval. Siis selguvad ka üldvõitjad, tehniliste alade parimaid autasustatakse laupäeva õhtul.

Võistlustest võtab osa 31 võistkonda, neist esmakordselt kolm naisvõistlejatest koosnevat tiimi. Samuti on Norra võistluste korraldajana saanud välja panna kaks võistkonda. Osalejaid on lisaks Euroopa riikidele ka Jaapanist.

Raiseepordi maailmameistrivõistlused toimuvad üle aasta, eelmistelt võistlustelt Poolast tõi Taavi Ehrpais koju kuldmedali täpsussaagimises ja siis veel juuniorina võistelnud Jarro Mihkelson pronksi laasimises.

Käimasolevate võistluste tulemusi näeb reaalajas aadressilt http://ialcno.azurewebsites.net/Home/Dashboard, võistluste otsepilt on nähtav Facebookis https://www.facebook.com/worldloggingchampionship/.

Toomas Kelt
Luua Metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist

Samal teemal:

Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal