Silt: toit

Moostes anti üle pääsukese- ja ristikumärgi tunnistused

12. novembri õhtul toimus Põlvamaal Moostes lõikuspidu, kus Põllumajandus-Kaubanduskoda andis pidulikult üle tunnistused Tunnustatud Maitse (ristikumärk) ja Tunnustatud Eesti Maitse (pääsukesemärk) märgi pälvinud toodete tootjatele. Tänavu märgi saanud tooted võivad seda kanda 2011. aasta lõpuni.

Pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse) antakse kvaliteetsetele, kodumaisest põhitoorainest Eestis valmistatud toodetele. Ristikumärk (Tunnustatud Maitse) antakse kvaliteetsele tootele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei kontrollita.

Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärk 2010

Lihatooted: AS Tartu Agro Rahinge Lihatööstus: poolsuitsuvorst Sealihavorst.
Piimatooted: PÜ E-Piim: Harmony Südamejuust, Koore juust, Eesti või; AS Maag Piimatööstus: Farmi Pastöriseeritud joogipiim, rasva 2,5%; AS Valio Eesti: Jogurtimaius suurte ploomitükkidega, Jogurtimaius suurte kirsitükkidega, Jogurtimaius mustika-maasika, Maasika jogurtimaius.
Pagari- ja kondiitritooted: AS Lõuna Pagarid: Värska Tummõ leib; AS Eesti Pagar: Rehe rukkileib (vormileib), Rehe rukkileib (põrandaleib), Cristella kohupiimasaiake 400 g/ Cheescake pastry, Cristella lihapirukas 400 g/Meat pastry; AS Kalev Chocolate Factory: Vilma küpsisepulber piimašokolaadipisaratega.
Kalatooted: DGM Shipping AS: Räimerümbad külmutatatud, Anšoovis oliivõlis, Balti vürtsikilud, Vürtsikilu fileed.
Alkohoolsed joogid: AS Liviko: Maarahva viin.

Tunnustatud Maitse ristikumärk 2010

Pagari- ja kondiitritooted: AS Kalev Chocolate Factory: Kalev Désirée piimašokolaad Caffé Latte maitselise täidisega, Kalev Désirée tume šokolaad espressomaitselise täidisega, Maiuspala pralineekompvek; OÜ Pagaripoisid: Singi-juustumuffin, Tort Cheescake; TÜ Šeiker Pai Pagar: Kihiline šokolaadimaitseline küpsis.

Allikas: agri.ee

Tervise ja toitumise konverents Tallinnas

1. detsembril toimub Tallinnas Hotell “Euroopa” konverentsikeskuses Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni ja Tervisekooli korraldatud konverents „Tervistav toit – praktilised juhised igapäevaellu“.

Käsitletakse aktuaalseid tervise ja toitumisega seotud teemasid ning seda, kuidas toitumisalaseid teadmisi igapäevaelus rakendada. Kuidas õigesti toituda? Missugune on õige toiduvalik? Mida eelistada? Kuidas kujundada tervislik päevamenüü tänapäevaste toidusoovituste alusel? Lihtsalt ja kiirelt – tervislikke toiduretsepte.

Kursus tasuline, vajalik eelregistreerimine. Loe lähemalt siit.

Allikas: Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon, www.toitumisteraapia.ee

Roheline Akadeemia kutsub leivaküpsetuse töötuppa

Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 18 kutsub Roheline Akadeemia kõiki huvilisi leivaküpsetuse töötuppa, mis toimub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu kontoris (Kompanii 6).
Leivaküpsetuse töötuba juhendab Janne Ving. Kõigepealt annab ta ülevaate leiva küpsetamisest, siis järgneb taigna segamine ja leiva küpsetamine. Kodus kasutamiseks mõeldud jahu- ja helbeveskeid tutvustab Valdo Ranne.

„Praktiline oskus ise kodus leiba teha on praegusel ajal, mil jutuks on leiva hinna tõus, väga kasulik,” märkis töötoa juhendaja Janne Ving. „Kaubandusvõrgust ja otse mahetalunikelt on võimalik osta mahedat rukkijahu. Mahedalt tootes on keskkond puhas ja inimesed tervemad, sest sel juhul ei ole vilja tootmisel kasutatud umbrohu- ega putukamürke. Ise leiba tehes saab sellele lisada just selliseid komponente, mis endale ja perele maitseb – näiteks seemneid ja erinevaid jahusid,” selgitas Ving.
Valdo Ranne sõnul on värskelt jahvatatud jahus paremini säilinud viljaterade omadused, sest teraviljast toiduained, nagu jahud, tangud, helbed jm ei säili kaua. „Mida peenem on jahvatus, seda kiiremini toiduaine vananeb. Väike elektriline veski kodus võimaldab jahvatada jahu või helbeid vahetult enne toiduvalmistamist,” ütles Ranne.
 
Peale leiva küpsemist saab seda maitsta ning võimalusel saab juuretist ja tainast ka järgmiseks päevaks koju kaasa. Leivaküpsetuse töötuba salvestatakse ja salvestus tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks EER Tartu piirkonna kodulehel.
Koolitus on osalejatele tasuta, kuid parema korralduse huvides palutakse huvilistel end eelnevalt registreerida aadressil tartu@erakond.ee
Ruth Tammeorg
Tel 55 603 080

Esmaspäevast tähistatakse XIII leivanädalat

4.-10. oktoobrini 2010 tähistatakse juba kolmeteistkümnendat üleriigilist leivanädalat “Rukkileib meie laual”. Leivanädala raames toimuvad üritused üle kogu Eesti ning paljud neist on suunatud koolilastele ja noortele. Kõigil on võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas ja leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.

Leivaliit andis XIII leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele ideid ja näpunäiteid leivanädala läbiviimiseks. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Samuti leiate sealt vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Töövihik on kõigile tasuta ning selle saab alla laadida siit (.pdf).

Leivanädal lõpeb traditsiooniliselt lõikuspüha tähistamise ning tänujumalateenistusega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11.00 toimub Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab ka leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval kell 12.00 kuni 16.00 toimub Olustvere leivakojas lõikuspüha tähistamine. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste ja kodade külastamine, traktorisõit ning leivatordi konkurss. Meelelahutuseks esinevad Tääksi laste segarahvatantsurühm, Olustvere laululapsed ning lõõtspillil esineb Julius Vilumets. Tule kogu perega Leivaliidu ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli korraldatud leivanädala lõpetamisele!

Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 14.- 20. septembrini 1998. aastal. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.

Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, näitusmüügid, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Kaasa löövad valla- ja maavalitsused, perearstikeskused, kultuuriasutused, meedia ja paljud teised. Leivanädalad lõppevad traditsiooniliselt Eesti erinevates kirikutes. Neljandat õppeaastat jõuab sel õppeaastal kooli- ja lasteaedade laste lauale tervislik Koolileib – nüüd uuendatud pakendis.

Nagu alati, toimus ka eelmise aasta leivanädalal palju erinevaid ettevõtmisi üle kogu Eesti. Nädala lõpetamine toimus 11. oktoobril 2009 Saaremaal, Püha kirikus Pihtlas.

Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.

Allikas: Leivaliit

Vormsil peetakse laupäeval mädakala pidu

Laupäeva, 18. septembri õhtul võib Vormsi saarel tunda mädakala lõhna, sest Vormsi kõrtsis Krog №14 peetakse rootslaste traditsioonilist hapusilgu ehk surströmmingu pidu, kirjutas Maaleht.
 
„Vormsi on juba praegu elevil, isegi need, kes muidu kala ei söö, on lubanud tulla,” rääkis Triin Lepp Krog №14 Lääne Elule.

Surströmming on hapendatud kala, mida süüakse koos õhukese leiva tunnbrödi ja keedetud kartuliga. Omapärase lõhna tõttu peetakse hapusilku Rootsi kõige omapärasemaks delikatessiks.

Surströmmingu söömishooaeg algab Rootsis tavaliselt augusti teises pooles, enne seda on kala umbes aasta aega hapendatud.

Vormsile tuleb hapusilk otse Rootsist, söögi kõrvale räägitakse surströmmingust laiemalt ning lauldakse rootsi peolaule.

Kadrioru päev ühes raamatute ja gurmeega

Laupäeval, 18.septembril saab Kadriorus osa raamatulaadast ja selle kõrvale head-paremat mekkida.

Algusega kell 11 toimub söögikoha NOP hoovis juba neljandat korda gurmeeturg. Kord hooajas toimuv turg toob kokku väiketootjaid üle Eesti ning sedapuhku on fookuses sügis.

Gurmeeturule tulevad Itaalia ja Kreeka rahvusköök. Kohal on ka NOP oma uute toodetega. Tulevad hooajasaadusi pakkuvad talud: Orava, Argo Agro jne, toredad väiketootjad nagu Mustjala Mustard, toorvorstide tegijad, maasuitsusingi ja vorstitootjad. Kohal on ka koduleiva ning magusamate palade meistrid. Ei puudu hea tee ja kohv.

Üllatusena osalevad seekord mõned ökoloogiliselt puhaste kosmeetikatoodete tootjad nii Eestist kui ka Lätist. Korraldajad lubavad midagi põnevat ka lastele välja mõelda.

Samal ajal toimub Eduard Vilde muuseumi juures raamatulaat ja kavas on kohtumised kirjanikega. Avatud on raamatupesa lastele jm.

Kadrioru seltsi majas on samuti korraldatud raamatuvahetus, avatud on puhvet ja keraamikaväljapanek.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.
 
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.
 
„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.
 
EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Tagurpidi Lavka otsib head inimest

Foto: Tagurpidi Lavka

Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂

Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”

Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kavas on kalasupikonkurss

Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.

Konkursil osalemiseks tuua  laadapäeval kella 11ks Lüübnitsa külakeskusse degusteerimiseks kolm liitrit isevalmistatud kalasuppi ning lisada supi retsept.  Konkursi korraldajale jääb õigus hiljem retsepti kasutada ja avaldada.

Laadal osalevad sepad, toimub metssea grillimine. Laadalaval on kirju kultuuriprogramm, laada lõpetab simman. Laat avatakse kell 10. Laadapääse maksab 25 krooni, kuni kümneaastased lapsed saavad laadale tasuta.

Üritust toetavad Mikitamäe vallavalitsus, EASi Setomaa arengu programm, Euroopa Kalastusfond.

Lisainfo telefonil 5342 0676 (Aida Puusep) või e-posti aadressil aida@mikita.edu.ee.

Laada kava

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Tartus avatakse täna Lõunakeskuse taluturg

Tartus Lõunakeskuses avatakse täna kell 16 taluturg, kus hakatakse kauplema Lõuna-Eestis kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Taluturu operaator on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturul hakatakse müüma kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa. Aus Eesti talukaup tähendab, et toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.

Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt nagu Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jt.

Lõunakeskuse Taluturg on avatud E-R 12–20 ning L-P 10–20.

[youtube hpGpgl6cpUw]

Uma Meki bränd juhatab võrumaiste toodete juurde

Eile said esimesed 18 Võrumaal kasvanud-valmistatud toiduainet õiguse kasutada oma pakendite-etikettidel kaubamärki Uma Mekk, mis näitab, et toode on päritolult vanavõrumaine.

Uma Meki kaubamärki võivad reglemendi järgi kanda köögiviljad ja jahu, mis on kasvatatud 100 protsenti Võru-, Valga- või Põlvamaal, ja toiduained, mis on valmistatud vähemalt 50 protsendist kohalikku päritolu toorainest. Kui reegleid ei rikuta, kehtib märk niikaua, kuni toode on tootmises. Täpsem info on saadaval www.voruleader.ee.

„Samas peame väga oluliseks vaimse kultuuripärandi seotust toidukultuuriga — oskust kasutada kohalikku keelt ja pärimust oma toodete tutvustamisel,” ütles Uma Meki projektijuht Ave Tamra. 

Uma Meki märgiga varustatud tooteid leiab lähipäevil piimaletist (Nopri sõir, taluvõi, talukohupiim koorega ja koorekaramell), juur- ja köögiviljaletist (Võrumaal Tagakülas kasvanud Ants Muld Kartulitehnika kartul, Meremäe vallas Mardimäe ökotalus kasvanud mahekartulisordid ja Vastseliina vallas Tsolli külas Kutsa-Tannili talus küpsenud magusad arbuusid) ning hoidisteriiulitelt (Taarapõllu talu tuntud mahedad krõpsud-mahlad-keedised ja Rõuge valla Alt-Lauri talu mahedad ja hõrgud kastmed soolaste toitude juurde).

„Esimesteks kaubamärgi taotlejateks olid ootuspäraselt ettevõtjad, kelle toodang on juba jõudnud kaupluselettidele: Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Ants Muld Kartulitehnika, Alt-Lauri talu, Mardimäe talu ja Kutsa-Tannili talu. Viimased kolm on tunnustatud mahetootjad. Kokku oli taotlusi 18. Lähipäevil sõlmime tootjatega lepingud ning tarbija võib leida Uma Meki märgiga varustatud kohalikke tooteid poelettidelt,” rääkis Ave Tamra. „Uma Mekk kaubamärk on õnnelik märk, kuna logo oli olemas juba enne, kui kaubamärgi mõtegi tekkima hakkas. Võrumaa kunstniku Epp Margna kujundatud rõõmsavärviline ja paljusid sümboleid ühte koondav logo on olnud kindlasti inspiratsiooni allikaks nii mõnelegi mõttealgatusele, mis Uma Meki projekti kestel töögrupis on aset leidnud.”

Uma Meki projekt on MTÜs Võrumaa Parterluskogu olnud töös juba kaks aastat. Partnerluskogu on ka kaubamärgi omanik, kes Leader meetme ning Võru maavalitsuse toel on kogu projekti rahastaja ja teostaja.

Uma Meki ühistelgis pakuvad Võrumaa piirkonna tootjad oma kaupa tänavu Eesti põllumajandusmuuseumi sügisnäitusel, Tartu Maarjalaadal, Paunvere väljanäitusel ning Lindora laadal. 

13. novembril toimub Võru spordihallis Uma Meki laat, kuhu oodatakse kauplema kõiki Kagu-Eesti toidutootjaid ning mekkida saab vanade unustatud retpseptide järgi valmistatud traditsioonilisi toite.


Peale kaubamärkide jagamise tegeletakse Uma Meki projekti raames ka toiduettevõtjate koolitusega. Fotol saia- ja leivakoolitus Pikakannul. Foto: Ave Tamra

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Kanariku järve ääres selguvad Võrumaa parimad grillijad

Parksepa Kanariku järve ääres peetakse reedel, 20. augustil kella 10-18 Võrumaa meistrivõistlused grillimises, mille võitjad esindavad Võrumaad tuleval aastal Türil toimuvatel Eesti meistrivõistlustel ehk Grillfestil. Esinevad artistid ja sissepääs on kõigile tasuta. Võistluse korraldavad Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus.

Vaata lisa!