1. märtsist 1. aprillini on avatud kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor, kust kogukondadesse panustavad mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad taas oma tegevuseks toetust küsida. Tänavu panustab riik 1,3 miljonit eurot, millest Võru maakonnas läheb kahes voorus jagamisele 81 672 eurot.
Loe edasi: KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI KEVADVOOR ON AVATUD
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust toetusi mahus 3,3 miljonit eurot ja omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorust mahus 1 miljon eurot, kokku 4,3 miljonit eurot.
Loe edasi: 4,3 MILJONIT KULTUURIMÄLESTISTE OMANIKELE
Pärnu linna hajaasustusega piirkondades elavad Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavalla pered, kes soovivad uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada puhastusseadmeid, rajada kanalisatsioonisüsteemi, ehitada aastaringselt ligipääsetavat juurdepääsuteed või paigaldada autonoomset elektrisüsteemi, saavad Pärnu linnavalitsuselt toetust küsida.
Loe edasi: HAJAASUSTUSE TOETUSED MAAPEREDELE
Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. Käesoleva aasta eelarve suuruseks on 800 000 eurot. Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni amet (PRIA) hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks.
Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja: „Eelmine aasta näitas, et mesinike huvi toetuse vastu on suur. Loodame, et käesoleval aastal on tänu toetusele juurde tulnud ka uusi mesinikke. Soovitame taotlejatel mitte jätta mesilasperede arvu teavitamist ja taotluse esitamist viimasele hetkele, sest siis on vajadusel võimalik veel enne taotlusvooru lõppu abi saamiseks pöörduda PRIA poole.“
Loe edasi: VIIMAST NÄDALAT SAAB ESITADA TAOTLUSI MESILASPEREDE PIDAMISE TOETUSEKS
[pullquote]Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale[/pullquote]Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 17 eraomanikku.
Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem.“
Enim avaldusi tuli seekord Audru osavalla elanikelt – 63. Tõstamaa osavallast laekus 18 ja Paikuse osavallast neli avaldust.
Programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.
Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.
Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. 35 avaldust laekus kanalisatsioonisüsteemi ja viis toetussoovi juurdepääsutee rajamiseks. Ka 2019. aastal puudutas lõviosa toetuse soovidest just joogiveevarustusega parendamisega seotud töid.
Loe edasi: MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI
LEADERi tegevusgrupid on asunud välja kuulutama Eesti maaelu arengukava 2014-2020 projektitoetuste taotlusvoorusid. LEADERi meetme raames suunatakse seitsme aasta jooksul maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.
Maaeluministeerium kiitis märtsi alguses heaks 26 LEADERi tegevusgrupi piirkondlikud strateegiad ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) andis aprilli algul heakskiidu tegevusgruppide toetuse taotlustele. Sellega saavad maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühendused, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused hakata kohalikul tasandil taotlema projektitoetust LEADERi meetmetest. Mitmed tegevusgrupid on juba alustanud infopäevade korraldamisega, et jagada infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta.
LEADERi tegevusgrupid käivitavad strateegiate raames sel eelarveperioodil kokku üle 120 meetme. Eestis alustati LEADER-lähenemise rakendamisega maaelutoetuste jagamisel 2006. aastal. Maaelu arengukava 2007-2013 perioodil viidi LEADER- meetmete raames ellu üle 7000 projekti, mida toetati 85,1 miljoni euroga.
LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, kes katavad 99,9% maapiirkonnast. Maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot.
Info LEADER tegevusgruppide kohta on koondatud maamajanduse infokeskuse kodulehele www.maainfo.ee , kust leiab tegevusgruppide andmebaasi ja lingid tegevusgruppide kodulehekülgedele. Kodulehekülgedel on leitavad iga piirkonna strateegiad ning infot korraldatavate infopäevade ja projektide taotlusvoorude kohta.
13.-20. aprillil võtab PRIA vastu taotlusi mikroettevõtjatelt, kes soovivad saada investeeringutoetust majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.
MAKi uueks programmperioodiks 2014-2020 kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, mis jaotub kahe sihtgrupi vahel. 2015. a on põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele eraldatud 5, 1 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 11, 9 miljonit eurot. Toetust saab objektidele, mille abil pakutakse maapiirkonnas mitmesuguseid kaupu-teenuseid ja luuakse töökohti väljaspool otsest põllumajandustootmist.
Toetust võib taotleda erinevateks ehitusteks; statsionaarsete masinate ja seadmete ostmiseks ning paigaldamiseks; samuti rändkaupluse ja selle sisseseade ostmiseks. Toetatavad on ka investeeringud päikese-, vee- ja tuuleenergial põhineva energia ning bioenergia tootmiseks.
Üks taotleja võib sellest meetmest saada programmperioodil kuni 150 000 eurot toetust. Toetuse määr on 15-40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, ülejäänud osa kuludest tuleb katta omaosalusega.
Varasemaga võrreldes on meetme reeglites olulisi erinevusi. Näiteks ei toetata enam uute voodikohtade loomist majutusasutustes. Samuti ei saa toetust külaliskorterite ja kodumajutuse-hoonete ehitamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks statsionaarse põhivaraga.
Täpsemalt on kõik tingimused ja toetuse taotlemise kord sätestatud meetme määruses, juhiseid pakub ka PRIA kodulehekülg.
Taotlused palub PRIA esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee või paberil täidetult posti teel PRIA keskuse aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009.
Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.
Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.
Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:
· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks
· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot
· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot
· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot
· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015” tegevusteks
· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks
· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks
· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.
„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“
Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Loe edasi: Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi
16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.
Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.
Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.
Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.
Kaire Valge
Fotod: Anni Nöps
Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.
Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.
„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“
Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.
Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.
Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.
Lennart Komp
Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.
Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.
Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.
Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.
Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.
Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.
Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.
KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.
KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.
Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.
Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.
Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.
“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust
Täna, 19. novembril on ülemaailmne kempsupäev, mis juhib tähelepanu sellele, et igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine levitab haigusi nagu düsenteeria, mis põhjustavad paljude laste surma veel enne 5-aastaseks saamist. Suurem osa neist inimestest elab Aasias või Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.
Kempsupäeval lisab MTÜ Mondo www.muudamaailma.ee lehele uue eetilise kingituse tegemise võimaluse, millega kogume raha lihtsate, aga väga vajalike kempsude ehitamiseks Afganistani maapiirkondadesse tüdrukute koolide ning turuplatside juurde. Iga
kempsu jaoks on vaja pool rahast ehk 75 eurot, ülejäänud osa lisavad kohalikud elanikud ise. “Ka väga lihtne välikäimla on samm parema tervise, suurema väärikuse ja võrdsuse ning lõpuks ka kogukonna arengu poole,” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar. Eetilise kingituse saad teha siin: http://muudamaailma.ee/toode/valikaimla-afganistani-koolile/ Loe edasi: Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani
Neljapäeval, 2. mail 2013 alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõttu.
Põllumeestel ja loomapidajatel on põllumajandustootmise edendamiseks, maaharimiseks ja keskkonna säästmiseks võimalik taotleda samasuguseid toetusi, nagu eelmiselgi aastal. Need on ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus ning hulk maaelu arengukava meetmeid: ebasoodsamate piirkondade, keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, poollooduslike koosluste hooldamise ning loomade karjatamise toetus, samuti Eestile omaste ohustatud tõugu loomade ning kohalikku sorti taime ehk Sangaste rukki kasvatamise toetus. Veel saab PRIAst toetust NATURA 2000 alal asuvate põllumaade hooldamiseks. Erametsaomanikud saavad SA Erametsakeskus kaudu taotleda NATURA 2000 metsamaa toetust.
Nii toetusaluse maa pindala kui ka taotlejate arv on viimastel aastatel tõusnud ning ka tänavu ootab PRIA taotlusi rohkem kui 16 500 maakasutajalt.
Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .
Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.
Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.
Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.
Allikas: Põllumajandusministeerium
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.
Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.
Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.
Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.
Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.
2012 aastal muutub riigisiseste toetuste kord. Olulisi muudatusi on viis.
Pärast toetuse korra rakendumist saavad metsaühistud toetusi taotleda üksnes oma liikmetele. Metsaomanikel, kes ühistutesse ei kuulu, tuleb abi otsida konsulentidelt.
Lisandub üks uus toetuse liik, milleks on metsamaaparandus. Toetatakse maaparandussüsteemi korrastamist: truupide vahetust, kuivenduskraavide hooldamist ning voolunõvade rajamist. Uusi kuivendussüsteeme selle toetusega rajada ei saa.
Metsa uuendamise toetuse juures on oluliseks muudatuseks toetus laialehiste puuliikide soetamiseks. Laialehisteks puuliikideks on harilik tamm, harilik saar, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu ja harilik pärn. Toetuse määr ulatub kuni 0,35 € taime kohta. Teiste, tavapäraste metsapuutaimede toetuse määr jääb samaks. Toetuse määr kuni 0,16 € taime kohta. Täpsemalt on lahti kirjutatud ka kultuuri hooldamise aeg ja tegevused, mille kohta saab taotleda riigisisest toetust. Loe edasi: Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5074 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks. Ligi 40% taotlustest jõudis PRIAsse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu.
Kuni 16. aprillini on võimalik kuni 100-pealiste piimakarjade omanikel esitada veel hilinenult piimasektori eritoetuse taotlusi, kuid hilinemisega esitamisel väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest. Ka sel perioodil soovitab PRIA taotluse kindlasti esitada e-PRIA vahendusel. e-PRIA kaudu esitati käesoleval aastal 2004 taotlust ehk 39,5% kõigist taotlustest.
Loomatoetuste taotlejatel on lisaks toetustaotlusele võimalik e-PRIAs korda ajada ka enda ülejäänud PRIA loomade registriga seotud vajalikud toimingud ja nii on loomatoetuste taotlejatel esimese PRIA kliendigrupina võimalik PRIAga suhelda peaaegu täielikult paberivabalt ning ilma maakondlikku büroosse tulemata.
Kuigi loomatoetuste taotlejate arv on viimastel aastatel peamiselt tootmisest lahtiseotud toetuste osas järjest kahanenud, kuna osad referentsaasta alusel toetusõigusi omavad taotlejad on lõpetanud aktiivse põllumajandusega tegelemise. Samas aga kasvanud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate ja taotlusaluste ammlehmade hulk. Käesoleval aastal võib ka öelda, et taotluste üldarvu vähenemine on pidurdunud. Kui möödunud aastal vähenes taotlejate üldarv umbes 450 võrra, siis sel aastal esitati PRIAle vaid ca 90 taotlust vähem kui mullu, ja piimasektori eritoetuse hilinemisega esitatavate taotluste vastuvõtt alles kestab. Loe edasi: Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja
SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.
“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”
NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.
Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.
SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.
Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee
2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.
Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.
Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.
2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.
Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.
Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012. aasta I taotlusvoor on avatud alates 9. jaanuarist 2012 ja sulgub etapiliselt:
Küla- ja kultuuri meede 14. veebruaril;
Noorte meede 21. veebruaril;
Ettevõtluse meede 28. veebruaril 2012.a.
Infopäevad valdades toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Urvaste valla taotlejatele Uue-Antsla rahvamajas Uue-Antsla külas; kell 17.00-18.30 Antsla valla taotlejatele Antsla EKB Koguduse ruumes Antsla linnas Jaani tn 24.
Teisipäeval, 13. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Haanja valla taotlejatele Haanja rahvamajas Haanja külas Haanja Tantsu-Mängu-Laulu Seltsi ruumes; kell 17.00-18.30 infopäev Rõuge valla taotlejatele Rõuge Pritsukuuris Rõuge alevikus Tehnika tn 8.
Kolmapäeval, 14. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Sõmerpalu valla taotlejatele Sõmerpalu Motoklubi sisehallis “Adrenalin Arena”; kell 17.00-18.30 infopäev Võru valla taotlejatele Navi Seltsimajas Navi külas.
Neljapäeval, 15. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Vastseliina valla taotlejatele Vastseliina Noortekeskuses Vastseliinas Petseri tn 6 (Gümnaasiumi kõrval); kell 17.00-18.30 infopäev Lasva valla taotlejatele Lasva rahvamajas Lasva külas.
Reedel, 16. detsembril kell 15.00-16.30 infopäev Mõniste valla taotlejatele Mõniste rahvamajas Kuutsi külas; kell 17.00-18.30 infopäev Varstu valla taotlejatele Krabi Koolimajas Krabi Külaseltsi ruumis Krabi külas (sissepääs maja tagant).
Info tel +372 526 6832, +372 786 8372, info@voruleader.ee ja kodulehelt: www.voruleader.ee
