Jaak Känd ja Jaak Eamets Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Eile õhtul loeti Põhja- ja Baltimaades üheaegselt raamatut „Virvarebane”, mille autor on Islandi kirjanik Sjón. Ettelugemisega ühines ka Pärnu kogukonnakeskus Raeküla Vanakool. Peegelsaali sumedas küünlavalguses lugesid kahasse Jaak Eamets ja Jaak Känd. Lugemise vahele mängis vinüülplaadi-DJ Valter Parve Islandi päritolu muusikalisi katkeid.
Tiitli „Raeküla Noor kodanik 2023” saaja Yevhenii Pazanenkot koos oma emaga. Foto: Kärt Saard / Külauudised
Kaasautor
KU päevatoimetaja
Algatuseks väärib märkimist, et Raeküla XV hea kodaniku nädala tänutiitlite saajate nimed olid kaetud nii suure saladuslooriga, et igale lavale kutsutule oli just tema nime kõlamine tõsiseks üllatuseks. Ka läks esmakordselt üks tiitlitest välisriigi kodanikule. Niisiis üllatusi ja positiivseid emotsioone jagus palju-palju.
Raeküla tunnustatud kodanikud aastal 2022. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna toimus Pärnu linna Raeküla linnaosas esimese advendi installatsiooni avamine koos väikese kontserdi ja Raeküla hea kodaniku tiitlite väljaandmisega.
Pärnumaa Aasta Õppijasõbralik tööandja 2022 – Metsä WOOD Eesti AS. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mis täna õpitud, see homme hooleta! Nende sõnadega tähistab ETK Andras koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma partnerite ja maakondade võrgustikega 25. Täiskasvanud Õppija Nädalat, mis kestab 12.10 kuni 23.10. Samal ajal tunnustatakse aasta õppijat, õpitegu, koolitajat ja õppijasõbralikku tööandjat.
Jüri Trei ja Sindi gümnaasiumi õpilane Valdis Tärk. Foto: Peeter Hütt
1. juunil kohtus diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse esimees Jüri Trei Sindi gümnaasiumi seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi õpilastega ja rääkis neile teemal, mille saab kokku võtta kahte sõnasse – Eesti au – alustades sinimustvalgest lipust kuni oma riigi loomise ja hoidmiseni.
Rannametsa-Tolkuse looduse õpperajal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti osaleb esimest korda rahvusvahelisel põlislooduse nädalal (InternationalWildernessWeek) ja sel puhul toimuvad käesoleval nädalavahetusel Eesti Loodusturismi ühingu eestvõttel üle kogu riigi mitmed loodusmatkad.
Arvukate teemanädalate korraldamisega suuri kogemusi omavad Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse töötajad käisid käesoleval nädalal seoses järgmist kavandatavat viljenädalat ettevalmistades töökohtumisel Venemaa Föderatsiooni Suursaatkonnas.
RVK arendusspetsialist Marina Mesipuu-Rhun, RVK juhataja Piia Karro-Selg,Venemaa saatkonna nõunik Dmitry Litskay ja Venemaa saatkonna atašee Sergei Tambi arutavad Pärnus toimuva Venemaa nädala võimalusi. Foto: Mikko Selg
[pullquote]läbi aegade kõige külalisterohkem[/pullquote]Nüüd saab kinnitada, et Venemaa nädal toimub Pärnus ja maakonnas tuleva aasta sügisel kahel järjestikusel nädalal: 27. septembrist kuni 10. oktoobrini. „Täpsem ürituste hulk ja esinejate nimed selguvad töö käigus, aga praeguseks on kindel, et nädala korraldajate ja saatkonna esindajate kava kohaselt tuleb Venemaa nädal läbi aegade kõige külalisterohkem,” teatab Mikko Selg, pressiesindaja ja üks teemanädalate peamisi korraldajaid.
Kuna infoveski Külauudised leidis võimaluse arvukate ülevaatlike lugudega Pärnus toimunud Türgi nädala kajastamiseks, muuhulgas olnud ka teemanädala veebipõhise mälumängu koostööpartner, siis on toimetusel erakordselt rõõmustav tõdeda, et Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg võttis tänavusel Täiskasvanud õppija nädalal vastu väljateenitud tunnustuse. Külauudiste toimetus ühineb õnnitlejatega!
Piia Karro-Selg. Foto: TÕN
[pullquote]Suurima koosseisuga osales Türgi nädalal TED Ankara College Foundation kooli folkloorigrupp[/pullquote]Raeküla Vanakooli keskus on juba tosina aasta kestel innukalt kaasa löönud mitmete riikide kultuurinädalate ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Türgi nädal oli arvult kümnes. Sarnaselt Türgi nädalaga on MTÜ Selts Raeküla korraldanud Pärnus peamise eestvedajana tunamullu Läti nädalat ja 2013. aastal Suurbritannia nädalat.
Türgi nädalat peeti 2018. aasta septembri esimesel nädalal. Ettevalmistavate tegevustega alustati juba mullu jaanuaris.
Nädal algas Türgi suursaadiku saabumisega Sindi linna, kus teda tervitas Tori vallavanem ja linnarahvas. Türgi nädala ettevõtmised olid olulisteks sündmusteks näiteks Sindi gümnaasiumis, Paikuse põhikoolis, Tõstamaa keskkoolis, Lihula põhikoolis, Audru põhikoolis, Sauga põhikoolis, Kuninga Tänava põhikoolis, Vanalinna põhikoolis, Raeküla koolis. Nädala jooksul külastati erinevaid noortekeskusi, et tutvuda Eesti noorte vabaaja tegevustega ja luua uusi sõprussidemeid nagu näiteks Sindi ja Sauga noortekeskustes. Igal õhtul toimusid noortele töötoad, kus Türgi noored õppisid Eesti rahvatantse. Oma õpitud oskusi said nad näidata suurel ühissimmanil, nn sügisesel jaanipeol, kuhu kogunesid rahvatantsurühmad erinevatest Pärnu paikadest (Hallid sõnnid, RKS Kirmas, Kilingi- Nõmme rahvatantsurühm jt).
Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.
Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.
MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.
Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.
Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad oktoobri teisest nädalast alates külades üle Eesti mitmed praktilised koolitused – õppida saab näiteks riiete värvimist, nutikat koristamist, metsikute taimede hapendamist, aga ka seda, kuidas oma kodu ohutuks ja turvaliseks muuta ning millised esmaabivahendid kodus peavad olema. Samuti õpetatakse, kuidas külamaja ümbrust haljastusega kaunimaks kujundada.
Mercedes Merimaa. Foto: Urmas Saard
“Õppiva küla puhul on heameel tõdeda, et suuresti on rõhk praktilistel koolitustel,” tõdes Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. “Heaks näiteks siin on Pärnumaa Kodukandi koolitused koduapteegist ja kodu ohutusest, aga ka nutikast koristamisest, kus põhirõhk teadmistel, mida igapäevaelus rakendada saab. Loodetavasti saab praktilistest koolitustest alguse soov hiljem edasi õppida ja teadmisi täiendada. ”
Pärnumaa Kodukandi esindaja Tiina Heidemanni sõnul kõneldakse koduapteegi koolitusel vajalikest esmaabivahenditest ja ravimitest, mis kodus peavad olema, aga ka turvaohtudest, millest inimesel teinekord kodus aimugi pole. “Ka tagurpidi pööratud vaibanurk või mööbli serv võib õnnetuse kaasa tuua,” tõi ta näite. Nutika koristamise koolitus aitab Heidemanni sõnul aga aega kokku hoida ning jagab lihtsaid nippe, kuidas kodu koristamist tõhusamaks muuta. Metsikute taimede hapendamist ja soolamist õpetab Pärnumaal TÕN raames taimetark Mercedes Merimaa.
Türgi teemanädal, mis algas mihklikuu esimesel pühapäeval Sindis ja lõppes ussimaarjapäeval korraldajate peakorteris Raeküla Vanakooli keskuses, pole siiski veel ees seisvate järelsündmuste tõttu ega ka meediakajastustega kaugeltki veel lõppenud.
Külauudiste uudisvoo võimekus pidi Türgi nädala ülisuure erinevate teemade rohkusest tingituna paratamatult kõige kajastamiste osas alla vanduma. Siiski oli tahe palju rohkem haarata, kui selleks jaksu jätkus. Nii juhtuski, et mitmed fotoreportaažid jäid aja puuduses operatiivselt avaldamata. Samas oli kahju rohket pildivalikut niisama arhiivi ladustada ja sinna lihtsalt unustuse unarusse jätta. Seetõttu saigi otsustatud nädal pärast Türgi nädala lõpetamist elustada veel korraks põnevamaid hetki Sindi Kirikupargist ja Sindi gümnaasiumist. Ja seda kõike ilma sõnalise kommentaarita.
Türgi nädal Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard →
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg tänas Türgi päevade läbiviimisel abistanud inimesi ja selgitas välja teemanädalal toimunud veebiviktoriini üldvõitja.
Veebiviktoriini üldvõitja Ave Ermus (vasakul). Foto: Mikko Selg
[pullquote]Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas[/pullquote]Täna keskpäeval kogunes väiksem kutsutud seltskond Raeküla Vanakooli keskuse aulasse, kus Karro-Selg tegi õnnestunud Türgi teemanädalale kokkuvõtva tagasivaate. Tegelikult polegi veel nädal päriselt lõppenud. Jätkutegevused kestavad veel mõnda aega. Juba homme algusega kell 16.00 toimub Tori rahvamajas luulesõprade ühenduse Luuletaeva Latern luuleõhtu. Raeküla Vanakooli keskuses peetakse 25.-29. oktoobrini Türgi varjuteatri Karagöz praktiline koolitus, mille viib läbi Tarkan Korkmaz Eesti draamaõpetajate ühenduse korraldusel.
Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas. Mikko Selg külastas koos abikaasaga tänavu kevadel Istanbuli ja nüüd näevad külastajad paremaid ning huvitavamaid ülesvõtteid Bospuruse väina mõlemalt kaldalt. Mõnda neist fotodest on võinud Külauudised kasutada ka lõppenud veebiviktoriini kajastuste illustreerimisel.
Eve Kandima läkitas Soomest Turu linnast sõnumi, milles väljendas neljanda päeva küsimuste vastamisel loosiga saadud rinnanõela pärast määratut rõõmu. Vastaja kirjeldas auhinnast kogutud uut indu, mis tõi talle kohe erilise „otsimise vaimu” peale.
Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna hoone asub Tallinnas Narva maantee ääres paikneva hoovi kõrgete puude varjus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Burhanilt saime õhtuti hotelli basseni ääres istudes hindamatut infot Türgi ja türklaste ja kogu Türgimaa kohta[/pullquote]Ka Külauudiste toimetusel on seda kuuldes hea meel teada, et väga tagasihoidliku mahuga uudisvoo lugejaid leidub isegi sealpool Soome lahte. Selles suurepärases tundes sai otsustatud kinkida üks Rahva Raamatu raamatu kinkekaartidest Eve Kandimale.
[pullquote]Denizli linna läheduses olnud antiikse Laodicea väljakaevamised tõid päevavalgele muistise[/pullquote]Vastaja Anneli Põldma jutustab südamliku loo sellest, mis innustas teda viktoriinist osa võtma. Avaldame selle kirja täies mahus:
Viienda päeva vastuste põhjal kokkuvõtte teinud Ester Haas teatas, et vastajaid oli 27, kellest üks uus mänguga liituja. Kõigile küsimustele vastas õigesti 18 inimest.
Türgi lapsed Istanbulis. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup
[pullquote]Tänahommikune loosiauhindade välja võtja oli Hemel Bhuiya Bangladeshist[/pullquote]„Oluline on märkida, et 1. küsimuse vastuseks ei sobi „polo”, kuna see ei ole türgi päritolu ega mängita tseremoniaalkorras. Õigeks lugesime ka vastuse “cirit” ja mängu türgikeelse nime. 3. küsimuses lugesime õigeks ka marmoreering, marmoriseerimine jms,” selgitas Haas. „Tuli paar kommentaari, et esimene küsimus oli keeruline. Seda näitasid ka vastused, sest just selles eksiti kõige rohkem, koguni üheksal korral,” tõdes Haas, kes samas rõõmustas, et eelmise päeva kiitmine inspireeris inimesi veelgi põhjalikumalt küsimustele vastama. Nii näiteks pakkus põnevat lugemist abielupaar Külli ja Marko Šorin, kes vastasid küsimustele ühiselt.
Prekond Šorin nimetas hobusel ratsutades mängitavat sportmängu kolmel kujul: cirit, jereed, javelin. Kuigi jereed oli oodatud vastus, täiendasid teised õiget nimetust. Nad kirjutasid vastuses, et hobused on türklaste jaoks läbi ajaloo olnud väga olulised ja pühad loomad. Türklased sündisid, kasvasid, võitlesid, sõid ja surid hobustel. Toiduks tarvitati hobusepiimast valmistatud juustu – koumissi. Esmakordselt tutvustati seda ratsutamise meeskonnamängu 1071. aastal.
Lõpuks veel pisut kingitustest, mida eilse küsimuse pärast ei saanud päriselt lahti rääkida. Ebrukunstnik Bilge Tüzel kingib enda viseeritud marmoriseeritud kinkepaberi.
Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup
Täna keskpäeval vaatasid mitmed sajad silmapaarid Sindi gümnaasiumi staadionil 1500 aasta pikkuse traditsiooniga Türgi õlimaadluse näidismatši. Maadlesid Mustafa Batu ja Süleyman Başar. Maadlusest rääkis treener-kohtunik Mustafa Kemal Karaboğa.
Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust[/pullquote]„Õlimaadlus on absoluutselt kõigis vanuses inimestele huvitav,” kinnitas Türgi teemanädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, kelle sõnu kinnitasid õliste meeste maadlusel arvatavalt üle 300 uudishimuliku inimese pilgud. Mustafa Kemal Karaboğa jutu pani siinsesse riigikeelde ümber türgi mees Mustafa Çelik, kes tuli Eestisse kümmekond aastat tagasi. Ta ütles, et nüüd on siin tema uus kodu ja töötab Eesti televisioonis operaatorina.
Mustafa Kemal Karaboğa selgitas, et türklaste õlimaadlus erineb klassikalisest üksnes sellega, et keha määritakse enne võistlust õliseks. Eelistatakse väiksema happesisaldusega õli, näiteks oliivi. Püksid õmmeldakse pulli nahast ja nende kaal on ca 13 kg. Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust, vahendas tõlk treener-kohtuniku juttu.
Mälumängu korraldustoimkonna liige Ester Haas teeb teatavaks eilsed küsimustele vastanud, kellele naeratas loosiõnn. Haas kommenteerib osalejate innukust ja toob ka häid näiteid.
Foto: Arne Timm
Vastas 27 inimest. Uusi liitujaid oli üks, märkides ära, et on Tallinnast ja otsustas õnne proovida. Õnne proovides vastaski ta kõigile neljale küsimusele õigesti. Üldse vastas kõigile neljale küsimusele õigesti 23 kilbarit.
„Oluline on ära märkida, et lugesin õigeks ka need vastused, kus olid välja toodud Türgi ülemere-naabrid, kuna kaheksa on tõesti maismaanaabrite arv. Õigeks lugesin ka vastuse “lindude keel”, kuna see on tõlge keele türgipärasest nimetusest. Ühele vastajale andsin 0,5 punkti, kui ta pakkus kolmanda küsimuse vastuseks “kukevõitlus”. Kukevõitlus on tõepoolest türgi kultuuri osa, kuid kuna küsitud on looma, siis – tähenärija nagu ma olen – päris õigeks seda lugeda ei saa,” selgitas Haas.
Evil Eye rinnanõela võitsid Anu Luiga ja Eve Kandima. Raamatu “Türgi 85 – Eesti 90 sõprus läbi aegade” võitis Jaana Veskioja. Manisa reisijuhi ja märkmiku võitis Ave Ermus. Tanini trio piletipaari võitis Rita Raudsepp. Kuna kontsert toimub juba täna õhtul, oli ta viimane õnnelik piletipaari saaja.
Kolmandal päeval oli sarnaselt kahele esimesele päevale taas 28 vastajat, nende hulgas jälle kaks uut osalejat. Eranditult kõik vastajad andsid esmakordselt sajaprotsendiliselt õiged vastused, kuid tänane fortuuna valis väljakujunenud kombel ikkagi üksnes viis loterii võitjat.
Türklastele on rahvuslipp ja selle kasutamine väga armsad, neid näeb palju ja mitmel pool. Foto: Mikko Selg
[pullquote]lugesime ka teiste vastajate pakutud “tee” õigeks[/pullquote]Sedakorda tuli fortuunaks Liina Sommer Uulust, kelle käsi rõõmustab kõige rohkem allpool nimetatud inimesi.
Evil Eye rinnanõela omanikeks said Eda Sillaots ja Signe Kiri. Eesti – Türgi suhete raamatu asetab kodus raamaturiiulile Helga Mitt. Reisijuhi ja märkmiku võitis Kaie Väljak. Tänane peaauhind, Tanini Trio kontserdi kaks pääset kuuluvad Siiri Tohverile.
Ka kolmanda päeva vastajate seas oli neid, kes jagasid lisaks oodatud napisõnalistele vastustele rohkemgi teadmisi, samuti isiklikke kogemusi.
Urmi Jüring mainis, et on rakit ise Türgis maitsnud. Ta märkis, et raki on 40-50% kangusega aniisiliköör, mida juuakse nii puhtalt, kui ka veega lahjendatult, mis muudab läbipaistva joogi piimvalgeks.
Täna hommikul loositi välja Türgi teemanädala veebiviktoriini teise päeva küsimustele õigesti vastanute vahel viis auhinda.
Türgi teemanädalal Pärnus ehivad Raeküla Vanakooli keskuse hoonet Eesti ja Türgi riikide lipud. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Ka eile oli sarnaselt esimese päevaga viktoriinis osalejaid 28[/pullquote]Täna oli fortuunaks Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna esindaja Riina Celik. Peaauhinna võitis Inga Mänd, kes sai pääsmepaari Tanini Trio esinemisele Pärnu Kontserdimajja. Evil Eye rinnanõela saavad Heli Tamm ja Reet Kruus. Eesti – Türgi suhete raamatu saab Este Maidle. Reisijuht ja märkmik kuulub Tiiu Kirsimäele.
Lisaks eelnimetatuile saavad kolm vastajat põhjalikkuse eripreemia. Kaie Väljak vastas eilsele teisele küsimusele, et Türgis said naised valimisõiguse kohalikel valimistel 20. märtsil 1930. Parlamendivalimistele laiendati see õigus 5. detsembril 1934 vastu võetud põhiseaduse parandusega. Esimest korda valisid ja kandideerisid naised 8. veebruaril 1935 toimunud parlamendivalimistel, kus osutus parlamenti valituks 18 naist. Ka vastaja Este Maidle on teises vastuses andnud küsitust oluliselt põhjalikumat infot. Sama tegi Inga Mänd.
Posporuse väin ühendab Musta merd Vahemerega ja piki seda jookseb Euroopat ja Aasiat eraldav maailmajao piir. Istanbul paikneb nii Euroopas kui Aasias. Sildu on mitu.
Üks Bosporuse väina ületavaid sildasid. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup
Täna hilisõhtul loositi välja Türgi teemanädala veebiviktoriini esimese päeva küsimustele õigesti vastanute vahel viis auhinda.
Ted Ankara College Foundation Ensamble esinemine Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Üks asi on küsimuste koostamise etapis leitud vastus ja teine asi alternatiivsele vastusele hinnangu andmine[/pullquote]Tänast fortuuna rolli täitnud Gerallt Rhun võttis peaauhinna ehk Tanini Trio kontserdi piletipaari Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi nimele, kes saab võidu kätte Pärnu kontserdimajast neljapäeval 30 minutit enne kontserdi algust. Eelmisel aastal Läti teemanädala raames tublilt veebiviktoriinis osalenud Vellend märkis lisaks vastustele, et on tänulik võimaluse eest jälle veidi silmaringi laiendada ja jääb põnevusega uusi küsimusi ootama.
Veel vedas fortuunaga neljal kõigile neljale küsimusele õigesti vastanul: Urmi Jüring ja Arne Timm said Evil Eye rinnanõela, Eda Soosaar Eesti – Türgi suhete raamatu ning Siiri Tohver reisijuhi ja märkmiku.
Eile ennelõunal tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson postituse oma Facebook’i lehele, kus juhtis tähelepanu Pärnus alanud Türgi nädalal toimuvale mälumängule. „Vaatasin ise ka küsimustele peale ja endise Eesti-Türgi parlamentide sõprusrühma juhina julgen kinnitada, et nad on vägagi jõukohased,” julgustas minister kõhklejaid osalema.
Linnaosi ühendavad magistraalid on Türgis tipptundidel nii autorohked, et tekivad ummikud. Üldine liikluse olukord on meie põhjamaalaste jaoks kaose lähedane, siiski ei juhtunud nägema ühtegi pisemat või suuremat avriid. Kõik sujub, lisaks signaalile annavad nad viibetega teineteisele märku. Foto: Mikko Selg
Eestist kõigest viis aastat noorem Türgi Vabariik tähistab 28. oktoobril oma 95. aastapäeva. Ajavahemikul teisest kuni 8. septembrini viiakse läbi Türgi nädalat Pärnus, mille peakorraldaja on Raeküla Vanakooli keskus.
Pühapäeval, 2. septembri keskpäeval leiab aset nädala avamine Sindi Kirikupargis. Sündmusel osalevad Türgi Vabariigi suursaadik Eestis T.E. Pr. Hayriye Kumaşcıoğlu, Tori vallavanem Lauri Luur, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ja kõik teised toimuvast huvitatud inimesed. Külalistelt kuuleb trummishowd ja näeb tantsuetendust, mida esitab Ankara College Foundation Ensamble. Grupi suurus on 20 õpilast ja 2 õpetajat. Linna poolelt esineb Sindi muusikakooli ansambel Solfiined. Vihmase ilma korral viiakse toimumine üle Sindi seltsimajja.
Esmaspäeval, 3. septembril kell 14.00 räägib diplomaat Miko Haljaste Sindi gümnaasiumis 9. klassi õpilastele, gümnasistidele, Sindi ajalooklubi inimestele ja teistele huvilistele Türgist. Ettekanne pole mõeldud kitsale valitud ringile, vaid on avatud kõigile. Enne seda kohtub diplomaat Pärnu Rotary klubiga.
Urmas Saard
Kaasautor
