Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.
Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.
Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.
Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.
Tänasel Sindi gümnaasiumi iseseisvuspäeva eelsel aktusel kõneles kooliperega Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko, kelle sõnum keskendus peaasjalikult inimesele.
Eduard Kakko, Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan, külastas Sindi gümnaasiumit. Foto: Urmas Saard
„Ühiskonnas käib poleemika, kellele püstitada ausammas. Mõned arvavad, Pätsile, mõned kellegile teisele. Ette rutates tahaksin ma öelda, kallid koolipoisid ja -tüdrukud, see ausammas tuleks püstitada teile, teie emadele, isadele, Eesti inimesele, kes kogu oma elu, oma maiste toimetustega pühendub sellele, et homne päev oleks tänasest parem,“ ütles Kakko.
„Eile lugesin Pärnu Postimehest Vaino Kallase artiklit Konstantin Pätsist, kui tõsisest Eesti mehest. Ja kui me loeme teisi ajaloolasi, siis nad kirjutavad ka Pätsi teisest näost, mis on väga inetu nägu. Ma ei tahaks neist asjadest rääkida, aga elu ongi vahel meie ümber kahenäoline,“ tuli Kakko ühe näite varal elu mitmepalgelisusele lähemale, aga ta rõhutas oma ettekandes korduvalt, et tegelikult on elu kõigele vaatamata ilus.
Kakko rääkis lihtsatest tööinimestest, kes teenivad raske tööga perele elatist. Ta väljendas muret poliitilise võimu kuritarvitamiste ja heaolu positsiooni saavutanute hoolimatuse pärast, mis avaldab otsest mõju tavakodanike elukvaliteedile. Ta rääkis elu pahupoolest ja suunas vaate paremale võimalusele.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Anette Pattik. Foto: Urmas Saard
Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.
Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.
Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.
Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.
Eile, 20. veebruaril, toimus Tallinna 21. kooli liputoimkonna korraldatud Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale ja kooli liputoimkonna 20. sünnipäevale pühendatud pidulik aktus.
Pilt meenutab 2014, a mais toimunud Tallinna 21. kooli liputoimkonna ja inspitsiendigrupi demonstratsioonesinemist Sindi gümnaasiumi ja Paikuse põhikooli õpilastele. Foto: Urmas Saard
Pidulikul sündmusel osalesid lisaks kooliperele ja vilistlastele külalistena ka Tunne Kelam abikaasaga, Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei ning Staabi- ja sidepataljoni esindatus.
Kogunemise alguses leidis aset mälestushetk ja pärgade asetamine Staabi- ja sidepataljoni mälestuskivi juures. Mälestuskogunemisel osales kooli juhtkond, õpilasesindus, liputoimkond, inspitsiendigrupp ja segakoor.
Päeva teisel poolel toimus legendaarse kooli liputoimkonna 20. aastapäeva pidulik aktus, millest võtsid osa liputoimkonna endised ja praegused liikmed, õpilasesindus, Inspitsiendigrupp, KultuuriGild, külalised, 10. klassid ja segakoor.
Tallinna 21. kooli õpilasorganisatsioonina tegutsev liputoimkond sai alguse 1997. aastal. Oma teenistusega soovib liputoimkond tutvustada viisakust ja austust Eesti Vabariigi ja oma kooli sümboolika vastu, näidates isiklikku eeskujuga lugupidamist sümbolite tähenduse vastu. Peamiseks eesmärgiks on esitada, valvata ja kaitsta Tallinna 21. kooli lippu, vajadusel ka riigilippu lähtuvalt Eesti lipu seadusest ja Euroopa kultuuritraditsioonidest.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.
Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin
Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.
Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.
Disko algas juba kella kuuest. Suure vägeva alguse tegid sisse tantsutrupid Stella ja Hope.
Peolisi oli kooli aulas igast vanuseastmest ja muusikavalik väga kirev. Stiili seekord ei olnud ja inimesed said ise valida, mis riietuse nad selga panevad. Õhtujuhiks oli Edwin Eylandt, Sindi gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kellele ei olnud esimene kord õhtut läbi viia. DJ oli Kaur Kasemaa, Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Diskol toimus ka mänge ja võistlejatele jagati auhindu. Disko lõppes umbes poole üheksast. Üleüldiselt oli sõbrapäevadisko tegevusi täis.
[pullquote]DJ oli Kaur Kasemaa (paremal), Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilane ja teda aitas valgustusega tema klassivend Mattias Buht. Foto: Urmas Saard →[/pullquote]
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.
Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard
Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.
Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.
Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard
Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.
Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.
Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard
Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.
Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.
Pärnus algas Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine juba täna, kui Raeküla Vanakooli keskusesse kogunenud inimestele esines Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor ja Pärnu kunstide maja poistekoori neli noorhärrat.
Mikko Selg (paremal) müüb euroseid loteriipileteid. Foto: Urmas Saard
Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et sarnasel viisil on tähistatud saabuvat iseseisvuspäeva 24. veebruarile eelneval laupäeval, viimastel aastatel reedel, juba alates aastast 2007. Esinejad on küll olnud alati erinevad.
Kontsert oli tasuta, aga iga saali siseneja võis ühe euro eest osta loteriipileti, mille alusel loositi kontserdi keskpaigas erinevaid kasulikke asju. Kõige kasulikum loteriivõit on keskuse juhataja arvates seinakalender „Raeküla Vanakooli Keskus 2017“, millest leiab terve käimasoleva aasta ulatuses tarvilikku teavitust Raeküla keskuses asetleidvate ettevõtmiste kohta.
Kalendri lõpust leiab selgitava jutu sellest, milleks loteriist saadavat raha kasutatakse. Saab teada, et rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni Y’s men International liige Pärnu Y-klubi MTÜ korraldab heategevust Raeküla linnaosa majanduslikes raskustes perede lastele õppepillide soetamiseks ja huviringides osalemiseks. Kõigil on võimalik oma panuse anda Pärnu Y-klubi arveldusarvele 17001569834 (Norde pank).
Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sünniaastapäeval toimub Tallinna Metsakalmistul asuval perekond Pätside rahulas traditsiooniline hingepalvus.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuhi Elle Leesi teatel asetab Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril algusega kell 10.30 asetleidval mälestuskogunemisel pärja Konstantin Pätsi puhkepaigale. Mälestuspäeval osaleb ka president Arnold Rüütel.
Traditsiooniline pärgade panek lõpeb Aleksander Varma haual. Samal päeval markeeritakse üheksa riigivanema tulevase kenotaafi asukoht küünaldega. Need üheksa on: Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, Kaarel Eenpalu, Heinrich Mark.
Konstantin Pätsi hauatähis Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
Pühapäeval, 12. veebruaril algusega kell 15 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline kindrali sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Auvalve Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisapargis. Foto: Urmas Saard
Tänavune lektor on ajaloodoktor Ago Pajur, kes kõneleb teemal „Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos“.
Kell 14.45 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad. Viimsi valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi nimel asetatakse monumendi juurde pärjad. Mälestusloengut ilmestavad lühikontserdiga Peeter ja Pia Paemurru.
Tänavune mälestusloeng on arvult kümnes. Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag ning mullu semiootik Valdur Mikita.
Osavõtt vaba.
Mälestusloengut korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard
Alustati teadmistest
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
Mälumängu tulemused
1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).
Alevi kalmistul asuva Vabadussõjas langenute ausamba juures meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.
3 jaanuaril Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Lembit Miil
Vabadussõjas langenute ausamba jalamile asetasid pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad, aga ka EKRE Pärnumaa ringkonna juhatuse esimees Helle Kullerkupp.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard
Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.
Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.
Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.
Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.
Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.
Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.
Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku pinna oma riigi ehitamiseks. Alates 2006. aastast on 3. jaanuar lipupäevana meie kalendrites.
Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale. Foto: Urmas Saard
Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Jaan Poska Fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke peatuma 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, tänu kellele oleme oma maa peremehed.
Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures kõneleb nimetatud tunnil kaitseminister Margus Tsahkna, samuti Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Vaimuliku palve järel asetatakse pärjad, lilled ja küünlad.
Kell 12 algab Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), Eesti Ajutise Valitsuse esmases töökohas Vabadussõja hakul, avalik arutelu teemal „Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?“ Osalevad kujurid Jaak Soans, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Terje Ojaver, Ekke Väli, Vergo Vernik jpt, samuti kultuuri- ja avaliku elu tegelased Jüri Arrak, Mart Kalm, Juta Kivimäe, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier, Andres Tarand jt.
Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.
Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.
Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.
Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.
