tähtpäev

Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Väljapaistva riigi- ja kirjamehe Julius Friedrich Seljamaa surmast möödus 17. juunil 80 aastat. Tähtpäeval külastasid Seljamaa rahulat Sindi linna esindus, diplomaadid ja suurmehe pojapoeg Jüri Seljamaa oma lähedastega.

Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard — Sintlased auvalves Julius Seljamaa hauamonumendi juures, Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Delegatsioon Seljamaa sünnilinnast

Kuna Seljama on sündinud, õppinud ja mõnda aega töötanud Sindis, siis tuleb pidada endast mõistetavaks, et tema sünnipaigas pööratakse juba aastaid erilist tähelepanu Eesti teenekale poliitikule. Tallinna Rahumäe kalmistul puhkava Seljamaa kalmule rivistusid sinimustvalgete lippudega Sindi gümnaasiumi õpilased. Riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt kingitud kuldsete narmastega lippu hoidis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Sindit esindasid veel linnapea Marko Šorin, muuseum, ajalooklubi, lipu seltsi Sindi osakond.

Šorin rõhutas varjamatu uhkusega, et ka väike Sindi sünnitab väljapaistvaid isiksuseid, kelle pikas loetelus asub kahtlematult esimeste hulgas Seljamaa nimi. Vaatamata suurte riikide omavahelistele läbirääkimistele võivad ka lihtsas töölisperekonnas kasvanud inimesed etendada oma rahva ajaloo kujundamisel otsustavat tähtsust.

Loe edasi: Rahumäel meenutati Julius Seljamaad ja tema raamatut „“Päiksepaisteline“ revolutsioon“

Võidutule teekond Valga maakonnas

Käesoleval aastal tähistatakse 23. juunil traditsioonilist maakaitsepäeva Otepääl ja võidutuli alustab teekonda samuti Otepäält. Maakaitsepäeva perepäeva külastavad USA liitlasväed.

Kaitseliidu perepäev Otepääl Foto Monika Otrokova — Kaitseliidu perepäev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Kaitseliidu Valgamaa maleva pealik Tõnis Org sõnas, et maakaitsepäeva puhul toimub Otepää Keskväljakul perepäev, kus oma tegevust ja tehnikat tutvustavad politsei, päästeamet, kaitseliit, naiskodukaitse, Kaitseresursside Amet ja Punane rist. “Kavas on ka võidupüha paraadil Võrus osalenud kaitseliidu üksuste paraad. Külla tuleb Eesti kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi suurtükipataljon ning külalistel on au näha USA liitlasi lahingusoomukitel koos kaasaskantavate tankitõrjeraketiheitjatega,” selgitas major Tõnis Org.

Valga militaarteemapark korraldab relvanäituse ja laserlahinguid, proovida saab laskesimulaatorit, avatud on militaarkauplus “Välk ja pauk”. Meeleolu loob Pühajärve puhkpilliorkester, sõdurisuppi pakub naiskodukaitse. Presidendi läkitatud võidutule toovad Otepääle noorkotkas Paul Poderat ja kodutütar Marge Tamm. Edasi viivad Valgamaa omavalitsusjuhid tule oma valdadesse ja linnadesse.

Loe edasi: Võidutule teekond Valga maakonnas

Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” korraldas väljakujunenud tava kohaselt täna keskpäeval juuniküüditamise 75. aastapäevale pühendatud mälestuskogunemise Pärnu Leinapargis, kustkaudu tollel õuduste ajal veeresid loomavagunid peamiselt naiste, laste ja vanuritega, aga ka elujõus meestega Venemaa viletsuse ja vägivalla meelevalda.

EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa Foto Urmas Saard — EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa. Foto: Urmas Saard

Alustati hümniga. Seejärel luges EELK Pärnumaa abipraost Tõnu Taremaa pühakirja 137. psalmi: „Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja nutsime, kui mõtlesime Siionile. Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks.“

Taremaa sõnul võiks loetud tekstist mõned nimetused asendada meie rahva lähiminevikuga seonduvalt ja mitme aastatuhande tagune ning geograafiliselt Eestist kaugel elavate inimeste kogemus ei erinegi oluliselt sellest, mida Maarjamaal on pidanud rahvas taluma.

„Nii palju kui olen osalenud ‘4l. või ’49. aasta küüditamise mälestustel, on kohalviibinud olnud valdavalt eakamad inimesed, kes ise kõike läbi elanud ja noori kohtab üsna harva. Mõnes mõttes on see ka võibolla loomulik. Uuringud näitavad, et mida enam kaugeneb aeg neist sündmustest, seda vähem sellest huvitutakse. Rohkem peavad selle meenutamist tähtsaks need, keda see on isiklikult või lähedaste kaudu puudutanud.“

Loe edasi: Juuniküüditamise 75. aastapäeva mälestuskogunemine Leinapargis

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Tõsine Eesti mees kutsub üles toetama Eesti asja Vaba Rahva Laulu näol

Üks mees tahab teha suurt asja, aga ta vajab seejuures abi, sest nagu ütleb omal moel Eesti hümniks saanud laul “Koit”: “Ühisel jõul, suudame kõik!”

Selleks meheks on Vaba Rahva Laulu idee autor ja korraldaja Ülo Kannisto, kes korraldab 20. augustil Tallinna Lauluväljakul isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistame Eesti 25. Taasiseseisvumispäeva. Kannisto on abistamiskeskkonnas “Hooandja” alustanud projekti “Vaba Rahva Laulu valgustus”, kogumaks raha suurürituse läbiviimiseks.

“Siit tuleb ka minu palve hooandjatele selle laulupeo ühe konkreetse osa toetamiseks, et ikka kõik läheks kõrgel tasemel ja jääksime selle isamaalise laulupeoga rahule,” selgitab Ülo Kannisto. “Tore, kui saaksite toetada isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul laululava ja lauluväljaku valgustust (üle poole kontserti toimub juba pimedas, muutudes öölaulupeoks), mida teeb suurte kogemustega firma Eventech, kellel on ka üldlaulupidude suured kogemused. See läheb maksma mulle kui korraldajale 7000 eurot.” Teadagi on Tallinna Lauluväljakul korraldatavad üritused väga suure eelarvega, aga samas on koht sellise laulupeo jaoks ideaalne.

Projekti toetatakse 4. juulil ainult juhul, kui ta kogub “Hooandja” kaudu terve eesmärgiks seatud summa. Kui see summa õnnestub heade inimeste abiga kokku saada, siis on veel palju suuri kulutusi (helitehnika rent ja videoekraanid), mida saaks lisaks toetada. Tasuda tuleb need kulutused juuli teises pooles.

Toetajatele lubab korraldaja omapoolseid kingitusi, millega saab tutvuda http://www.hooandja.ee/projekt/vaba-rahva-laulu-valgustus, kus on kirjas ka projekti tingimused ja kulg.

“Mulle meeldib meie väike Eesti Vabariik väga ja tahan kõigest hingest, et oleksime palju üksmeelsemad ja sõbralikumad siin, oma riigis,” ütleb Ülo Kannisto, kes korraldab seda üritust juba viiendat korda. “Meile ja meiega on laulmas koorid üle Eesti ja tuntud lauljad Ott Lepland, Koit Toome, Gerli Padar, Rene Soom, Mart Müürisepp, Boris Lehtlaan, Männiste Perebänd, Lisette Lemba, Oliver Leppik ja teised. Kõlavad nii isamaalised kui muidu head laulud ilusas eesti keeles.”

Piletid on müügil Piletilevis ja 30. juunini on hinnaks 8 eurot: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/mitmesugust/vaba-rahva-laul-182325/

Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Eesti lipu päeval Pärnu Vallikäärus toimunud laulupäeva repertuaar, lavastus ja kujundus sobitati kokku Eesti lippude ja lipuvärvidega.

Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn VõrkMartin Lipp Foto Urmas Saard — Andrus Siimoni juhatamisel kõlab ühendkoori estuses Eesti lipp, Enn Võrk/Martin Lipp. Foto: Urmas Saard

Esines 84 neidude- ja naiskoori umbes 1700 lauljaga. Kõige arvukamalt oli esindatud Tallinn ja Harjumaa, 31 kooriga. Poole vähem oli Tartust ja Tartumaalt, aga võrreldes ülejäänud maakondadega ikkagi muljetavaldavalt palju. Pärnumaad esindas 9 koori, mujalt oluliselt vähem.

Laulupäeva kandev teema oli naine kui elu andja, kodu looja, hoidja. Maarjamaa on kui kodu, kui aken maailma, aken mehe südamesse, aken, mis ootab, et lapsed alati koju tagasi tuleksid. Naine on tugev igas olukorras, ka siis, kui mehi enam kõrval pole, naine on tubli igas olukorras, saab kõigega hakkama. Neidudekoori laulud kandsid endas naiseks kasvamise, armumise, armastuse, uue põlvkonna ja kodu loomise sõnumit.

Peo kunstiline juht oli Toomas Vool, lavastaja Kaili Viidas, kunstnik Piret Bergmann, tekstid Helle Kirsilt, kontserti juhtis Märt Avandi.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus peetud üleriigilisest neidude- ja naiskooride laulupäevast “Üle Maarjamaa”

Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Eilsel Eesti lipu päeval kogunes enneolematu hulk rahvast Pärnusse Rüütli platsile, kus Eesti lipu selts tähistas ühiselt Eesti naiste laulupeoliste, linnakodanike ja teiste külalistega sinimustvalge lipu sünnipäeva.

Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa Foto Urmas Saard — Riigikogu juhatuse ja Eesti lipu seltsi poolt kingiti Eesti naislaulu seltsile, tublidele töökatele naistele sinimustvalge esinduslipp. Lippu hoiab seltsi esinaine Margit Võsa. Foto: Urmas Saard

Rüütli platsil lehvisid kümned sinimustvalged lipud. Mängis kaks koosseisu puhkpilliorkestreid: Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja Pärnu noorte puhkpillorkester Rein Vendla dirigeerimisel.

Detsembris 2014 kuulutas ajakiri Täheke koostöös riigikantseleiga välja täiskasvanute luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp“. Jõõpre Kooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja Helle Kirsi sai auhinna luuletuse „Tähtis töö“ eest. Eile luges sama, üht parimat, lipuluuletust Emilie Kirsi:

Vaata, kuidas meie lipp
tuules uhkelt siputab!
Küll on kurb, kui mõni maja
pühadel on liputa.

Püüa aru saada sellest-
lipu töö ei edene,
kui ta kurvalt konutades
kapi põhjas vedeleb.

Lase kaunil Eesti lipul
ikka mastis lehvida,
sest et meie lipu töö on
Eesti kodu ehtida.

Loe edasi: Jüri Trei: täna kuulub Pärnu teile, eesti laulunaised

Lipu päeva tähistamine Sindis

Täna keskpäeval kogunesid Sindi inimesed kodulinna raekoja juurde pidulikule lipurivistusele, et tähistada sinimustvalge lipu 132. sünnipäeva. Juba veerand tundi enne pidulikku algust mängis Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel meelolukaid lugusid.

Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel Foto Urmas Saard — Lipu päeva pidu Sindi gümnaasiumi õuel. Foto: Urmas Saard

Lipu sünnipäeval tervitasid kodanikke Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

„Mul on hea meel, et sintlased peavad Eesti Vabariigi sündmuste tähtpäevade tähistamist oluliseks,“ ütles pidupäevalisi tervitanud Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes osales Sindis mõned kuud tagasi ka riigi 98 sünnipäeva tähistamisel. Eriti rõõmustab maavanemat teadmine, et nendest üritustest võtavad osa väga paljud kohaliku lasteaia mudilased ja gümnaasiumi algklasside õpilased. „Sellel isamaalisel kasvatusel, mida tehakse Sindis, on meie riigi jätkusuutlikkusele väga oluline panus! Me võime olla kindlad, et need noored kaitsevad meie riigiaateid ka tulevikus!“ Maavanem kinnitas, et sinimustvalge lipp on andnud Eesti rahvale meelekindlust ja julgust. „Vaadates täna siin Sindis sinimustvalgete lippude merd, on mul siiras rõõm, et me peame oma riiki ja lippu kalliks. Ühendagu sinimustvalge lipp meid kõiki ja alati – meid kellele Eesti Vabariik on südames ja kallis!“

Loe edasi: Lipu päeva tähistamine Sindis

Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Eesti naislaulu selts koostöös Eesti lipu seltsiga ühildavad 4. juunil tähistatava lipu päeva Pärnus üleriigilise nais- ja neidudekooride laulupäevaga „Üle Maarjamaa“, mille kontsertlavastuse ettevalmistamiseks tehti täna Vallikäärus suuri ettevalmistusi. Täna keskpäeval rääkis eelseisvast suurpeost pealavastaja Kaili Viidas.

Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja Foto Urmas Saard — Kaili Viidas, üleriigilise naiste laulupeo pealavastaja. Foto: Urmas Saard

„Üle riigi tulevad kokku 1700 Eesti naist, 80 koori, kes kõik hakkavad homme õhtul Vallikäärus laulma,“ teatas Viidas. Päevakava saab alguse kell 17.00 Rüütli platsil toimuva Eesti lipu päeva tähistava kogunemisega. Kogu laulupäev on samuti pühendatud Eesti lipule, millega tähistatakse 132 aasta möödumist sinimustvalge lipu sünnist. Järgneb rongkäik mööda Rüütli tänavat Vallikääru, kus kell 18.00 alustatakse kontsertetendusega. „Mis on ilusam kui Eesti lipp ja naised. See temaatika seati ilusasti kokku kõlama. Üle Maarjamaa on tulnud kokku naised, et anda võimalus tõsta ka Eesti naine kõrgele pjedestaalile. Esile tõstmise eesmärgiks on mitte vahet tegemine vanuseliselt. Esile tõstmist väärivad ühtviisi nii pisike tüdruk kui kõrges eas vanaema.“

Viidase sõnul toimub terve pidu koduses pidulikus võtmes. Lavaline kontseptsioon on selline, et kõik Eesti naised tulevad külla kogu Eesti suurperele, õue peale pidu pidama. Kujunduski saab olema Eesti taluhoovi meenutav, kus peetakse maha suur laulupidu. „Toomas Voll, kunstilise juhina, on öelnud, et naiste koorilaulu mapp ei ole repertuaari osas väga paks, aga palju on uusloomingut. Kuid on ka n.ö. vanu häid laule. Maitset peaks jätkuma nii vanematele kui noorematele. Näiteks, ühe pala on loonud Rolf Roosalu. Mari Holm tuleb oma lauluga „Mari oli Maias“. On ka klassikalisi lugusid, nagu Anna Haava „Ei saa mitte vaiki olla“ jt.“

Loe edasi: Pärnus peetakse lipu sünnipäeval üleriigilist naiste laulupäeva „Üle Maarjamaa“

Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Johann Voldemar Jannseni toimetatud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857 a. jaanikuul peab Pärnu Postimees igal aastal hoolsalt meeles ja lisaks muudele olulistele ettevõtmistele on kahtlematult üks tähtsamaid tegemisi siis papa Jannseni monumendi puhtaks küürimine.

Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise Foto Urmas Saard — Lauri Habakuk, Pärnu Postimehe reporter, lõpetab papa Jannseni monumendi pesemise. Foto: Urmas Saard

Veidi pärast keskpäeva väljusid toimetuse ruumidest kõik Pärnu Postimehe töötajad paljude roheliste õhupallidega, millel valges kirjas esimese eestikeelse perioodilise väljaande nimetus. Palle jagati seisma jäävatele uudistajatele ja pakuti kiiruga möödujatelegi. Kuna üks meeldiv ajakirjanik mõistis poolelt sõnalt minu kimbatust kolmanda käe puudumise tõttu, sidus ta palli nööri kenasti seljakoti rihma külge. Sealt maalt kõndisin Lastepargis pea kuklas ja hindasin madalamate puuokste kõrgust, et mitte palli lõhkuda.

Kogu pidu koonduski Lasteparki, kus muide asub ka Pärnu vanalinna keset märgistav tähis. Enne suure hulga lugejatega kohtumist ja ühist kringlite söömist koondus toimetuse rahvas Perno Postimeest lugeva papa Jannseni ümber. Muidugi sooviga, saada vanahärraga ühise pildi peale. Fotograaf Madis Sinivee tuli kolmanda korruse avatud aknale ja asus hüüete ning käeviibetega korraldusi jagama. Kui sõnu poleks mõistnud, võinuks teda oskusliku šestikuleerimise poolest ka osavaks kõnemeheks pidada, keda õhupallidega rahvas üles vaatavalt hoolega kuulas ja vastavalt soovitustele ka ennast sinna või teisale nihutasid.

Loe edasi: Pärnu Postimehe rahval ja lugejatel oli ühine pidupäev

Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rohkem kui viie tunni järel hakkas Rait Pärg keskpäeval alustatud vaalaskala voolimisega ühele poole saama. Enne kella kuut tegi veel vaid viimistlevaid kraapimisi või silumisi ja jagas rannas jalutavatele uudistajatele selgitusi tänase päeva tegemiste kohta.

Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit Foto Urmas Saard — Rait Pärg mõõdab oma liivast voolitud vaalaskala pikkuseks 7 meetrit. Foto: Urmas Saard

Oma viiekümneseks saamist otsustas skulptor tähistada lapsepõlve meenutuste ajas, kui ta poisikese põlves sageli Pärnu rannaliival askeldas. Umbes nõnda nagu tänagi tema valmiva vaalaskala lähedal üks poiss hoolsalt märjast liivast losse tilgutas.

„Vaala tegemisel pidasin silmas just sinivaala. Vikipeedia andmeil on sinivaal mõnede väitel suurim maakeral elanud loom. Kaalult kuni 150 tonni ja kuni 33 meetrit pikkust, isane tavaliselt emasest väiksem,“ teadis Rait. Aga tema liivast loodud vaal sai oluliselt väiksem. Meetriste sammudega mõõdetud 7 meetrit mõõtis Rait alles pärast vaala valmimist üle, kuigi ei kahelnud hetkekski oma sammumõõdu täpsuses, ja kõik osutuski õigeks. „Töö väsitas tõsiselt, ainuüksi liiva kuhja kühveldamine kulutas tublisti üle tunni. Päeva peale tuli oma kunstiõpilasi appi. Rääkis Rait.

Loe edasi: Rait Pärg tõi sinivaala Pärnu rannaliivale

Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

„Hei! Tuletan meelde, et täna alates 12.00 Pärnu rannas seene lähistel olete oodatud liivast mereelukaid meisterdama, ühtlasi tähistame minu 50 eluaasta täitumist,“ kirjutas Eesti tunnustatud skulptor täna hommikul näoraamatu seinale.

Rait Pärg 50 juubelil Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Rait Pärg 50. juubelil Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Seadsingi sammud aegsasti Pärnu randa ja juhtus nii, et enamvähem üheaegselt umbes pool tundi enne keskpäeva jõudsin mina mööda rannaäärset vett hulpides ja Rait seene poolt tulles samasse punkti. Tööpäeva ennelõunal oli ruumi piisavalt, et tegevuseks sobivam koht leida. Pealegi oli keskmiselt paarkümmend cm allapoole nulli langenud meretase jätnud Rannahoone ja veepiiri vahele tavapärasest märksa laiema liivaala. Märjem liiv aga oligi just see, mida täna Rait rohkem vajas.

Kuna ühtegi liivaskulptuuri meisterdajat polnud veel saabunud, oli Raidil rohkem aega juttu puhuda. Näitas kümneid kaasa võetud tööriistu, alates suurtest labidatest kuni päris peene viimistluse jaoks vajalikke vahendeid. Kõike ta siiski kaasa ei võtnud ja kummardus soojema veega lombi kohale, milles leidus rohkesti adrut. Tõstis mõned puhmakad veest välja ja ütles, et neist saab loomadele mäiteks karvkatet. Isegi veest leitud käbile lootis ta leida pasliku kasutuse.

Loe edasi: Rait Pärg tähistab oma juubelit Pärnu rannas vaalaskala voolimisega

Kõik on oodatud ja kutsutud Eesti lipu sünnipäeval Kuberneri aeda

Sinimustvalge lipu pühitsemise 132. aastapäeva hommikul, 4. juunil kell 7.00, toimub Toompeal head tava järgides riigilipu pidulik heiskamine Pika Hermanni torni.

Tavapäraselt kutsuvad riigikogu juhatus ja Eesti lipu selts koos Eesti naislaulu seltsiga rahvast üles kogunema meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile. Kuberneri aias toimuval kogunemisel osalevad koorid, Kaitseväe orkester, Kaitseliit liputoimkondadega, akadeemilised organisatsioonid, skaudid, gaidid, seltsid ja ühingud oma lippudega.

Hümni järel kõneleb riigikogu esimees Eiki Nestor. Õnnistussõnad ütleb EELK peapiiskop Urmas Viilma. Järgneb Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja autasustamine. Lauldakse „Hoia, Jumal, Eestit“, J. Aavik, A. Raudkepp ja „Eesti lippu“, E. Võrk, M. Lipp.

Tallinna koolinoored lipu seltsi lippudega 4 juuni hommikul Kuberneri aias. Foto: Urmas Saard →

Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

Rahvuslipu häll Otepää tähistab 4. juunil sinimustvalge rahvuslipu õnnistamise 132. aastapäeva piduliku rongkäigu ja kontsert-jumalateenistusega.

Meenutades Eesti lipu 125 aastapäeva tähistamist Otepääl Foto Urmas Saard — Meenutades Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamist Otepääl. Foto: Urmas Saard

Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, esineb Narva linna sümfooniaorkester.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel saigi riigilipuks Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa kinnitusel on Eesti lipu sünnipaigas tekkimas uus traditsioon. Otepää kirikus õnnistatakse oma perekonna, ühenduste ja ettevõtete lippe. “Viimasel ajal on meie kirikus lisaks tavapärastele kirikutalitustele nagu ristimine-leeritamine-laulatamine tõesti sagenenud inimeste soov ka oma sinimustvalge lipu õnnistamine. Need on peaasjalikult perekonnalipud, aga ka ettevõtted ja ühendused soovivad järjest enam oma lippe õnnistada,” märkis Marko Tiirmaa. “See on väga ilus ja pidulik sündmus, julgustan kõiki seda tegema. Ja mis saaks sümboolsem olla kui teha seda juba nüüd, 4.juunil, Eesti lipu päeval!”

Loe edasi: Eesti lipu sünnipaik Otepää tähistab lipu päeva

„Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Pärnus Vaasa pargis avati 21. mail Rait Pärja valmistatud skulptuur-installatsioon „Kaks purje“ nagu see avati 2011. a 2. oktoobril Vaasas.

Kaks purje Pärnus Vaasa pargis Foto Urmas Saard — “Kaks purje” Pärnus Vaasa pargis. Foto: Urmas Saard

Jalutasin eile Aida tänava joonelt üle Vee tänava, et teist korda mitte just kõige sobilikumast kohast ka Akadeemiat ületades suunduda Venuse bastioni vallile. Just selle raja ääres asubki Vaasa park, mis saanud Pärnu ja Vaasa sõprussuhete 60. aastapäeva tähistades uue ilme. Mõtlesin, et mõlemad tiheda liiklusega tänavad vajaksid ka Vaasa pargi külastajaid arvestavalt sebraks joonitud ülekäiguradasid. Inimesi oli parki läbimas rohkesti. Enamik peatus pikkade stendide ees ja põhjalikumalt vaadati õhukesest roostevabast terasest purjesid. Need avati Kesklinna silla esisel asuva pargi servas 21. mail. Täpselt samasuguse “Kaks purje” valmistas skulptor Rait Pärg esmalt 2011. a septembris. Vaasa sõprusele pühendatud skulptuurne installatsioon „Kaks purje“ avati sama aasta 2. oktoobril. Avamine ühildati ajaga, kui Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonna Merenkurkku kitsaimas osas asuv Vaasa tähistas linna 405. sünnipäeva. Nüüd on kaks ühesugust skulptuuri: Vaasa linnas Pärnu pargis ja Pärnus Vaasa pargis.

Loe edasi: „Kaks purje“ Vaasas ja Pärnus

Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Eile lõppes Sindis korraldatud lipu päevale pühendatud loomevõistlus ja täna tegid hindajad oma valikud.

Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Loomevõistluses osalevad Sindi gümnaasiumi 2a õpilased, juhendaja õpetaja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Hindamiskomisjonis tegid tööd 7 lipu seltsi Sindi osakonna liiget, kelle ülesanne polnud lihtne, sest enamik võistlustöid on üsna ühetaoliselt heal ja väga heal tasemel loodud. Kahtlematult annab tööde tulemuslikus kõrge hinnangu ka laste juhendajatele. Sindi lasteaias juhendasid lapsi õpetajad Elve Peenoja, Janika Kull, Anneli Vilgats, Piia Veeroja, Ülla Paulus ja Eve Vellner. Sindi gümnaasiumis juhendasid õpilasi Jelena Oleštšenko ja Eneli Arusaar. Ühtekokku saadeti võistlusele 37 joonistust ja üks laul.

Välja valiti 6 tööd, mida ei reastatud omakorda paremuse järjestuses. Pooled lasteaiast ja pooled koolist.

Lasteaiast saavad auhinna 2 aasta ja 8 kuu vanune Stella Sedrik Naerukildude rühmast, juhendaja Elve Peenoja; 3aastane Lisandra Käärmann Nublude rühmast, juhendajad Janika Kull ja Anneli Vilgats; 6aastane Karolin Sepa Midrilindude rühmast, juhendaja Ülla Paulus.

Loe edasi: Sindis selgusid loomevõistluse auhinnatud tööd

Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Julius Friedrich Seljamaa surmast möödub 17. juunil 80 aastat. Samal päeval meenutavad diplomaati mälestuskogunemisega Rahumäe kalmistul Sindi gümnaasiumi õpilased, Sindi ajalooklubi liikmed ja teised, kes hindavad oma kodukandist võrsunud mehe teeneid Eesti riigi ees.

Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs Foto Urmas Saard — Julius Friedrich Seljamaa hauasammas Rahumäe kalmistul. Avatud 1938. a 17. juunil. Kujur Ferdi Sannamees, arhitekt Karl Lüüs. Foto: Urmas Saard

Seljamaa suri vähki enne saadikuna Rooma ametisse asumist, kuhu ta oli määratud 1936. a juunis. Nii katkes 53-aastase mehe elulõng pärast viljakalt töötatud aastaid. 20. juunil kandsid EÜS Põhjala liikmed, kelle ridadesse ta kuulus, sarga Toomkirikust Lossiplatsile. Seljamaaga tuli hüvasti jätma väga arvukas saatjaskond. Seljamaa sängitati mulda Tallinna Rahumäe kalmistule. Tema perekonna rahula asub peaväravast sisenemisel suure tee teisel kolmandikul vasakut kätt jääval hauaplatsil.

1938. a 16. juuni Postimehe esilehel oli tükitud uudis, et välisministri teatel toimub järgmise päeva (17. 06) õhtul kell 20.00 Rahumäe Pauluse koguduse kalmistul endise välisministri ja välisdelegaadi Julius Seljamaa hauasamba avamine. Kalmu kaunistaval pronksbareljeefiga graniitsambal on tekst: Julius Seljamaa 1883 – 1936. Hauasamba autorid on arhitekt Karl Lüüs ja kujur Ferdi Sannamees. Sealsamas puhkab ka tema abikaasa Anna-Maria Seljamaa. Hauaplats kanti kultuurimälestiste riiklikusse registrisse 2009. a juunis. Õnnelikul kombel pole olnud vajadust seda hauatähist taastada. Kuigi ka Rahumäe kalmistul hävitati kommunistide käsul palju haudasid, jäi Seljamaa kalm ja graniitsammas puutumata. Tiina Tojaki sõnul puhastati sammast 2001. a Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu eestvõtmisel.

Loe edasi: Mälestades Julius Friedrich Seljamaad

Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

4. juunil Sindis tähistatavat sinimustvalge lipu sünnipäeva aitab tähtsustada 24. maini (kaasa arvatud) kestev loomevõistlus, milles osalevatelt lasteaiaealistelt mudilastelt ja algklassides õppivatelt õpilastelt oodatakse luuletusi, lühijutte, laule, joonistatud pildikesi ja käsitööesemeid.

Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar Foto Urmas Saard — Möödunud aastal ei tahtnud lipu päeva pidustus Sindis lõppeda, keskel tantsivad õpetajad Ülle Jantson ja Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

On küsitud, kas loomevõistlus toimub üksnes Sindi laste vahel? Ei! Kuigi pole räägitud üleriigilisest ega ka mitte maakondlikust võistlusest, lubatakse osaleda kõigil. Tööde juures peetakse oluliseks põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja sõnaline valik kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid näeb välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimajas sees.

Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkava peaesinejateks on tänavu kõige nooremad, lasteaia lapsed ja algklassiealised õpilased. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Loe edasi: Nädala pärast lõpeb Sindis korraldatav lipu päevale pühendatud loomevõistlus

Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Sindi pensionäride aktiiv ja naisliit tähistasid täna ühiselt Sindi sotsiaaltöökeskuse 17. asutamise aastapäeva ja viibisid peatselt saabuva emadepäeva mõtetes, mille muutsid eriliselt kauniks Sindi lasteaia koolieelsete rühmade laululapsed.

Ema ja tütar noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand Foto Urmas Saard — Ema ja tütar – noor pensionär Juta Velleste, Sindi pensionäride eestvedaja ja Sindi linnavalitsuse sotsiaalnõunik Helga Isand. Foto: Urmas Saard

Sotsiaaltöökeskuse kestvalt heale koostööle linnavalitsusega annab tunnistust linnapea Marko Šorini külaskäik ja kingituste pakk. Temaga olid ühes ka sotsiaalnõunik Helga Isand ja lastekaitsespetsialist Natalja Zadunaiskaja-Kiviselg, et oma silmaga taaskordselt veenduda linna eakama seltskonna elujõus, näha esinemas lasteaia mudilasi, kes on olnud korduvalt varemgi oodatud.

Lasteaia laululapsed laulsid muusikaõpetaja Ülle Jantsoni akordioni helide saatel laule, mis olid nii vahvad, et väärivad üksikasjalikku kirjeldust.

Helve Mikussaare “Köögitädi” sobis hästi sotsiaaltöökeskuse kokk-juhataja Viive Sepiku ja teiste töökate abiliste tervitamiseks. Köögitädi on üks väga tore tädi. Laua peal on leivatorn, tädi pole iial morn. Ainult kui on palav pliit ütleb – “Minge jalust siit!”

“Salamahti”, Airi Liiva. Ma teen süüa, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, pistan piima/jahu sisse oma käed. Ma loon korda väga tihti; enamasti salamahti. Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt. Ma teen kalli, väga tihti, enamasti salamahti. Ja kui emme mind ei näe, talle kaela ümber panen oma käed.

Loe edasi: Sindi lasteaia mudilased laulsid: „Kallan põrandale ämbritäie vett, ma ei valeta, vaid räägin sulatõtt“

Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

1. mail tähistati Sindi linnaõiguste omistamise 78. aastapäeva laadameluga ja Pärnu Jaapani nädala avapäevast osa saamisega.

Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile Foto Urmas Saard — Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile. Foto: Urmas Saard

Mäletan, et oli aasta 2014 kevad ja Sindi linna 75. juubeli tähistamisest vähem kui tosin kuud möödas, aga suurpidustuse pilt püsis endiselt muljet tekitavalt silme ees. Toimunut kajastades kirjutasin uudisloo päisesse rasvases kirjas, et päikseline päev meelitas Sindi raekoda katva väheldaste pilvedega taeva alla suurel hulgal linnarahvast ja külalisi, kelle innuka osavõtuga tähistati Sindi linnaõiguste saamise 75. tähtpäeva ja peasündmusena õnnistati sisse Presidendi kell.

Vabanemata tollest emotsionaalsest elamusest uurisingi siis järgmisel aastal, kuidas linn kavatseb järgmist sünnipäeva tähistada. Minu pettumuseks meenutati kunagist ammu vastu võetud otsust, et Sindis tähistatakse suurema pidulikkusega linna sünnipäeva üksnes iga viie aasta järel. Leppisin kahjutundes selle otsusega ja kujutasin ette, kui pikk on ikka viis aastat, mida tuleb oodata ja kui palju pööraseid pöördelisi asju võib selle aja sees juhtuda. Ei tulnud kordagi sellele mõttele, et juba mõni aasta hiljem võiks tulla kõneks 1938. a antud linnaõiguste ära võtmine ja selle allutamine suurvalla meelevalda. Olin harjunud teadmisega, et Eestimaal mõõdetakse paljude linnade kestvust 700 ja pikema ajaga.

Loe edasi: Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Pärnus aset leidva Jaapani nädala avapäeval viibis suursaadik Yoko Yanagisawa mõned tunnid ka Sindis, kus nautis segakoori Suur Terts esinemist, tegi koos linnapea Marko Šoriniga lühikese jalutuskäigu ja tutvus noortekeskusega.

Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik Foto Urmas Saard — Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik. Foto: Urmas Saard

Tallinnas resideeriv Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa andis Kadriorus oma usalduskirjad üle käesoleva aasta 9. märtsil. Seega pole ta veel jõudnud väga palju Eestiga tutvuda. Seda huvitavam oli suursaadikul näha Pärnut ja Sindit. Teda saatis Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato, kes on kahe Eestis viibitud aasta jooksul külastanud kõiki Eesti „pealinnasid“. Takashi Ato eriliseks huviks on Eesti koolid. Sinti jõudes kohtusid külalised otse seltsimaja uksel rändnäitleja Heino Seljamaaga, kes oli pärast kahte lasteetendust oma kohvritega lahkumas. Seljamaal oli hea meel tervitada suursaadikut, sest tema tütretütar elab Jaapanis.

Sindi seltsimajas esines segakoor Suur Terts kontserdiga „Punane kiil“, mille kavas on umbes 80% jaapanikeelseid laule. Koori juhatas Külli Kaats, külalisena laulis Ryosuke Kurahashi. Flöödiga oli kaastegev Mizuki Shindo. Ryosuke Kurahashi elab juba 16 aastat Eestis. Kontserdi lõppedes paluti ühispildistamiseks lavale ka suursaadik.

Loe edasi: Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Kevadpühal tähistatava Sindi sünnipäeva keskseks osaks on laadapäeva toimumine. Müügi ja ostlemise võimaluste kõrval pakuvad korraldajad ka mitmekesist meelelahutuslikku laadamelu. Lastele teeb rändnäitleja Heino Seljamaa näitemänge eesti ja vene keeles. Tantsudele, laadamängudele ja muule põnevale asetab lõppakordi segakoor Suur Terts.

Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris varajasel hommiktunnil Sindi laadaplatsi üle vaatamas. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris nimetab laadapäeva läbiva teemana Sindi tekstiilivabriku ajalugu, mis võimaldab laadakülastajatel ajas tagasi vaadata. Retrofoto telgis saab ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Koostöös Sindi muuseumi ja ajalooklubiga tutvustatakse tekstiilitööstuse arengulugu Eestis. Võib soetada Sindi linna ja vabriku teemalisi meeneid. Elevust tekitavad taidlejad ja laadamängud. Esinevad JJ Street, Murueided, Meelelahutusklubi Kuu segarühm, naisrühm ja Ruubensi tüdrukud. Oodatakse üllatusi. Oma tegevust tutvustavad MTÜ Sindi Tuletõrjujate Selts, Pärnumaa kaitseliit ja naiskodukaitsjad. Uudne on laadal orienteerumine.

Ajalugu üritatakse teha kell 13.00 asetleidva linnaelanike ühispildistamisega. Mullu naljahammaste poolt kahurimäeks kutsutud künka veerule kutsutakse võimalikult palju rahvast, keda asub pildistama Haide Rannakivi.

Loe edasi: Sindi linnaõiguste 78. aastapäeva tähistamisel kuuleb Eesti ja Jaapani rahvaluulelist koorimuusikat

Lipu päeva loomevõistlus

Lähivaldade osalusel Sindis tähistatava lipu päeva kontsertkavas esinevad seekord kõige nooremad, lapsed. Merekultuuriaastat väärtustades kõlavad laulud Eestimaast, läbi armsa kodumaa voolavatest jõgedest ja hällitavast merest. Laulud vahelduvad pärimuslike eesti tantsude ja ringmängudega.

Lipu päeva aitab tähtsustada loomevõistlus, kuhu oodatakse nii lasteaiaealiste kui algklassides õppivate laste töid. Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu. Töid hindavad Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed. Parimad tööd auhinnatakse ja kantakse ette lipu päeva kontsertkavas. Võistlusele laekunud joonistusi ja käsitöid saab vaadata välinäitusel Sindi gümnaasiumi juures, vihma korral koolimaja koridoris.

[pullquote]Olgu selleks siis luuletus, lühijutt, laul, joonistatud pildike või käsitööese. Töös peetakse oluliseks üksnes põhielemendina kasutatud sinimustvalget lippu.[/pullquote]Täiendav selgitus telefonil 55 694 444 või aadressil urmas.saard@mail.ee. Tööd tuua kas Sindi linnavalitsusse või Sindi seltsimajja hiljemalt 24. maiks. Tekstid võib saata ka antud elektronposti aadressil.

Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard →

Vatla linnuses tehti ajalugu

Vatla linnuses avati muinaslinnade kaart koos teabetahvliga ja süüdati Pärnusse läkitatud märgutuli.

Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti Foto Urmas Saard — Lääne maavanem Neeme Suur on süüdanud Vatla ehk Karuse Linnuse maalinna valli kohal kõrguva suure tuletuusti. Foto: Urmas Saard

Vatla ehk Karuse Linnuse maalinn paikneb Hanila valla lõunaservas pikema otsmoreenseljaku kitseneval läänepoolsel otsal, mis jääb Läänemaa pealinnast Haapsalust ümmarguselt 75 km kaugusele. Suurem tõmbekeskus Pärnu asub paarkümmend kilomeetrit lähemal.

Päikese loojangu ajaks kogunes 22. aprillil Vatla linnuse juurde vähemalt paarsada inimest nautima kaunist õhtutaevast ja ilusat ilma. Aga kohale kutsujaks ei olnud siiski mitte ettearvamatu ja tujukas Läänemere äärne ilm, mis osutus ometi kõige olulisemal hetkel äärmiselt suuremeelseks nagu mõistnuks ajaloolise sündmuse tähtsust. Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tõrvikukandjate toimkond asus põlevate tunglatega pikas rivis linnuse kõrgendiku ette. Ühed kaugemad aukülalised tulid Harjumaalt, täpsemalt Lahemaalt Kalme külast. Liisa Martha Veetõusme on 9-aastane Liivapõllu talu tütar ja Paap Aleksander Kallaste 6-aastane Kalmemäe talu noorhärra. Nemad kergitasidki aeglaselt tumerohelise katte kivilt, millel muinaslinnade kaart.

Loe edasi: Vatla linnuses tehti ajalugu

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral.

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk