Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard
Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Loe edasi: Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand
Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Täiendatud videoga

Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.

https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra Foto Urmas Saard
Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra. Foto: Urmas Saard

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel

Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.

Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.

Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin
President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Loe edasi: Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.

Audru kooli Kullakera kandjad lipu päeval Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard
Audru kooli “Kullakera kandjad” lipu päeval Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.

Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.

Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Libatse öölaadale eelneb romuring

Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.

Foto Heleri Wazza
Foto: Heleri Wazza

Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“

Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“

Loe edasi: Libatse öölaadale eelneb romuring

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard
Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite Foto Urmas Saard
Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite. Foto: Urmas Saard

Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.

Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.

Loe edasi: Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.

Mari Suurväli 2016 a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus Foto Urmas Saard
Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.

Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.

Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.

Loe edasi: Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard
Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard
Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Loe edasi: Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

https://youtu.be/YPSyQBrSqUo

Loe edasi: Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99  aastapäeva rivistusel Sindi linnas Foto Urmas Saard
Are valla kodutütred ja noorkotkad Eesti Vabariigi 99. aastapäeva rivistusel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.

Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.

Loe edasi: Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega

Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.

Andro Seppi, 11.a

*

Loe edasi: Ainult kolm tähte: E, M, A

Emadepäev on lipupäev

Maikuu teisel pühapäeval tähistatava emadepäevaga austatakse ja väärtustatakse emade rolli ühiskonnas. Emadepäev on kõikide emade ja perede ühine tähtpäev.

Eesti lipp kuuse ladvas Foto Urmas Saard
Eesti lipp kuuse ladvas. Foto: Urmas Saard

Eestisse jõudis emadepäev Soome kaudu 1922. aastal Naiste Karskusliidu sekretäri ja kirjaniku Helmi Mäelo algatusel. Esimene emadepäev leidis aset Uderna koolimajas. 1924. a. muutus sündmus üleriigiliseks. Haridusministeeriumist lähetati soovituskiri emadepäeva pidulikuks tähistamiseks koolides. Emadepäev tõsteti ausse ka kirikutes ja kristlikes organisatsioonides. Kell seitse hommikul heisati kirikukellade helina saatel sinimustvalged lipud.

Tänapäeval heisatakse lipud hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Emadepäeva traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus õpetaja Anna Jarvis hakkas 1907. aastal ellu viima oma ema ideed austada emasid emadepäevaga. Peagi kandus emadepäeva tähistamise tava ka Euroopasse.

Urmas Saard

Euroopa päev on ka lipupäev

9. mail 1950. a pidas toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman kuulsa kõne, milles tõi esile Euroopa lõimumise kui tee, mis tagab sõjajärgsele Euroopale rahu ning viib õitsengule.

Robert Schumani büst Brüsselis Foto Urmas Saard

Euroopa Ülemkogu otsustas 1985. aastal Milanos toimunud kohtumisel tähistada 9. mail Euroopa päeva ja esimest korda tehtigi seda mainitud tippkohtumise järgsel aastal.

Euroopa päeva puhul heiskavad lipu Eestis kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Koos Eesti lipuga heiskavad Euroopa Liidu lipu riigikogu, president, valitsus, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ministeeriumid, maavalitsused ja omavalitsusorganid, kaitseväe peastaap ja Eesti Pank. Mõlemad lipud võivad heisata teisedki. Siiski peab meeles pidama, et Euroopa lippu ei heisata iseseisvalt ilma Eesti liputa ja seejuures tuleb jälgida heraldiliselt õiget järjestust.

 

Robert Schumani büst Brüsselis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

KÜSK ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond on avanud uue taotlusvooru, mis pakub väiketoetusi vabariigi 100. aastapäevaks mõeldud kingituste teostamiseks. Taotlemise tähtaeg on 6. juuni.

EV 100 Foto Urmas Saard
EV 100. Foto: Urmas Saard

Uue taotlusvooruga julgustatakse veelgi rohkemaid inimesi oma piirkonnas või südamelähedases valdkonnas võtma üheskoos ette ja tegema vabariigi 100. aastapäeva puhul Eestile kingitusi. Toetusi võib küsida erinevatele koostöös valmivatele sündmustele ja ühistegevustele, mis ühtivad EV100 põhiväärtuste ja eesmärkidega. Oodatud on näiteks selliseid ettevõtmised, mis arendavad rahva tervist, kutsuvad üles peredega rohkem aega veetma, säilitavad kultuurilist mälu ning muudavad nii linnades kui külades tänavapilti rõõmsamaks.

“Nüüd, kus oleme EV100 juubeliperioodi suure matkapäevaga avanud, on just õige aeg mõelda, mis on see asi, tegu või sündmus, millega oma kogukonnas Eesti sünnipäeva tähistada,” rääkis EV100 programmijuht Maarja-Liisa Soe. “Ettevalmistused juubelisünnipäevaks käivad üle Eesti ja paljud kogukonnad on oma tegemistest juba teada andnud. Kutsume kõiki huvilisi üles oma ideid esitama ja üheskoos midagi erilist ette võtma,” lisas ta.

Loe edasi: EV100 kingituste tegemiseks on avanenud väiketoetuste taotlusvoor

Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Täna seitsmekümneseks saanud Trivimi Velliste ütleb, et praegu asub tema tegevuse keskmes mälestusmärgi püstitamine Konstantin Pätsile.

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus pea sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Foto: Urmas Saard

„Mitte keegi ei kahtle selles, et riigi väljakuulutamist juhtis Päts. Ärme kardame oma minevikku, kuigi minevik on olnud eesti rahva suhtes ülekohtuselt armutu,“ julgustab Velliste oma juubelihõngulise sünnipäeva õhtul. Ta rõhutab väsimatult, et Päts on eestlaste jaoks võrreldav ameeriklaste George Washingtoniga, sest mälestusmärgi rajamise algatajad näevad temas Eesti Vabariigi sünnisümbolit.

Kas usud, et vaatamata kahtlejatele ja vastuseisjatele mõtleb enamik inimesi endiselt sarnaselt Sinuga ühtviisi.

Jah, usun küll!

Mis seda kinnitab?

Näiteks needsamad paljud tänased õnnitlejad. Mitte ainult üksikisikud. Väga liigutav oli saada õnnitlus näiteks Sindi ajalooklubilt ja Sindi gümnaasiumilt. Aga nemad polnud ainsad. Tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!

Loe edasi: Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Kevadpühal toimus kolmandat aastat järjest Sindi laat. Kaugemas tagasivaates pole need kolm linna ajaloo ainsad laadad. Tänavune laat ja linna 79. sünnipäeva tähistamise ulatus ning suurejoonelisus tähendas paljude linnakodanike arvates Sindi kasvavat elujõulisust.

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard
Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele. Foto: Urmas Saard

Sindi laata avama tulnud linnapea Rein Ariko ütles Kahurimäeks nimetatud vallil seistes, et on selle künka lasknud kunagi linnavalitsuse tellimisel tekitada, aga ise ta sellele varem pole roninud. „Siit avaneb väga väga võimas pilt. Ja veel võimsamaks läheb, kui rahvas on hommikuse kohvi ära joonud ja tullakse linna 79. sünnipäeva tähistama, ostma, lustima, kaasa lööma. Loodame ja püüame teha omalt poolt kõik, et linna 80. sünnipäeval toimuks siin veelgi võimsam päevasündmus,“ lausus linnapea.

Päevajuht Peeter Kaljumäe küsis seepeale linnapealt: „Kas räägime juba mõtetes ka linna järgmisest juubelist, kuigi Sindi staatus järgmiseks aastaks muutub?“ Ariko meenutas, et omal ajal on olnud koguni selline imelik moodustis nagu Pärnu linna Sindi linn. „See oli küll eriti naljakas halduskorraldus. Möödub jälle mõnikümmend aastat, võibolla ka vähem ja puhuvad taas teised tuuled. Väheke kannatust ja tulevad uued poliitikud, kellel on samuti tarvis ennast ajalooraamatusse kirjutada,“ vastas küsija küsimusele enesekindlalt muhelev pikaajalise kogemusega omavalitsuse tippjuht, kes ei kahtle Sindi linna kestvuses.

Loe edasi: Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Tänavu kolmandat aastat Sindi sünnipäeva tähistamist vedanud Kadri Kärg Varris asetas ühiselt oma meeskonnaga pearõhu Sindi hariduselule, mis sai alguse 180. aastat tagasi ja hoogustas Seljamaa mälestusmärgile raha kogumist.

Video → Marko Šorin teeb ekskursiooni Sindi kooli ajalukku

Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse Foto Urmas Saard
Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 79. aastapäeval, 1. mail, külastasid Sindi gümnaasiumit paljud vilistlased või selles koolis õppinud tuntud inimesed, kellega tänastel õpilastel oli põnev kohtuda. Koolimajas liikusid ringi ansambli Tuberkuloited laulja Indrek Raadik, Estonia teatri endine solist Hans Miilberg, ehtekunstnik Jaan Pärn, sõudja ja olümpiasangar Allar Raja, maletaja Kaido Külaots, tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba.

Sindi gümnaasiumi vilistlane, endine linnapea ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin tegi huvilistele kaks ekskursiooni, mida ta on korduvalt varemgi oma kodulinnas läbiviinud, kuid teistsugustel radadel „Valmistasin kümnele suuremale huvilisele kooli vihiku. Viimasele lehele kujundasin vanaaegse reklaami põhjale üleskutse annetada Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks raha,“ tutvustas Šorin oma ettevalmistust, millega ta keskpäevaks kogunevat rahvast soovis üllatada ja usinamaid küsimustele vastajaid premeerida.

Loe edasi: Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

„Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Karmen Vesselov, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine, avas Sindi muuseumis rändnäituse, mis pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Samas tunnustas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi noori kodutunde oskusliku mõtestamise eest.

Ike Joel Järv Foto Urmas Saard
Ike Joel Järv. Foto: Urmas Saard

“Naiskodukaitses on tänapäeval kaheksa eriala: toitlustamine, side- ja staap, sport, meditsiin, avalikud suhted, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine,” rääkis Vesselov 1. mail Sindi muuseumis toimunud foto näituse avamisel.

„Näituse pildid on valitud tänapäevast ja minevikust, võimalikult paljudest erialadest. Näeb toitlustamist, millised olid katlad varem. Ilusad naiste vormid on ajapikku samuti muutunud. Tänapäeval käivad naised ka kaitseväelastega ühesuguselt riietunult. On ka paraadist pilte,“ tutvustas Vesselov. Tema jutust selgus näituse kokkupaneku keerukus. Vanade fotodega oli asi lihtsam, kuna kõik pildid olid arvutisse juba kogutud ja teada, kust midagi leida. Raskem on digiajastu algusaegade fotode leidmisega. „Kõige rohkem võttis aega tänapäevaste fotode sorteerimine, sest nüüd osatakse neid arhiveerida. Võetakse üritustest 900 pilti, pannakse ühele kettale ja siis läheb otsimiseks ja valikute tegemiseks,“ rääkis Vesselov. „Soovitati valida 15 fotot, aga me ei suutnud ühe osas otsustada ja nii sai näituse jaoks 16 fotot,“ naeris Vesselov.

Loe edasi: „Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard
Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Veteranipäeval Toris ja Tallinnas

Veteranipäeval tervitasid Tori põhikooli õpilased Eesti sõjameeste mälestuskiriku ees mälestusjumalateenistusele saabunud kirikulisi sinimustvalgete kandelippudega. Kõrgel lipumastides lehvisid Eesti, Soome, Läti ja Amerika Ühendriikide lipud.

Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele Foto Mailiis Ollino
Jüri Trei viib tule Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudele. Foto: Mailiis Ollino

Mälestusjumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaitseväe peakaplan major Gustav Kutsar, kaplan leitnant Meelis Rosma. Mängis organist veebel Rain Rämmal ja kaitseväe orkester. Kõnega esines kaitseminister Margus Tsahkna.

Lauldi mälestuslaulu ja nimetati missioonidel langenute nimesid.

Peapiiskop õnnistas vabadusvõitlejate ja veteranide mälestustuld. Tuli saadeti üle riigi erinevatesse kohtadess laiali.

Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei viis mälestuskiriku altarilt läidetud tule Tallinna ja süütas mälestusküünlad Otto Strandmani, Jaan Raamoti ja Jaan Poska kalmudel väikeste sinimustvalgete lipukeste kõrvale. Nõnda mälestati meie suurmehi, kes 100 aastat tagasi koos Eesti ohvitseride ja sõduritega ning Petrogradis tegutsevate seltsidega 8.aprillil 1917 Eestimaale autonoomiat nõudsid ja 12. aprillil selle ka Venemaa Ajutiselt Valitsuselt välja võitlesid. Kümme kuud hiljem kuulutati välja Eesti Vabariik.

Loe edasi: Veteranipäeval Toris ja Tallinnas