Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Äsja jõudis vaatajate-kuulajateni perekond Prengede loomingut tutvustav videoalbum „Kummardus”, mis peaks oluliselt täiendama sellel laupäeval tähistatavat Sindi Rocki juubelit. Palusin Ilme Prengel nende kahe olulise sündmuse puhul jutustada Valdurist, keda tema kaasaegsed veel hästi mäletavad, aga nooremad ei tea suurt midagi.

Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures - asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto Urmas Saard
Ilme Prenge omaaegse nimetusega Sindi klubi juures – asutus, mis ta Valduriga kokku viis. Foto: Urmas Saard

Ilme, 2017. aasta viljakuul meenutas siinsamas seltsimajas sinu abiga seltskond muusikahuvilisi Sindi Rocki ajalugu. Nüüd palun sind meenutada esimest või esimesi kohtumisi Valduriga.

Ilme: Meid viis kokku Sindi klubi. Juhtus nii, et käisime Tartu ansambliga Sindi klubis esinemas. Mina laulsin solistina ainult ühe laulu. Seitsmekümnendal tulin ma juba Sinti elama, aga Vibro otsis sellel ajal endale naissolisti. Ühele ansambli liikmele, kes osales sellel kontserdil, jäi minu hääl ja nägu meelde. Kohtusime uuesti Sindi kohvikus, kus sain kutse Vibroga liitumiseks. Kutsuja oli Ants Redissaar, Sindi poiss ja trummar. Teine solist oli Valdur, kellega olime ühevanused. Nii meie ühine muusikaline tee algaski. 1972. aastal me juba abiellusime. Valdur töötas sel ajal Pärnu Vikeros. Ta oli Pärnu kutsekoolis lõpetanud puusepa eriala. Vibro läks millegipärast laiali ja vahepeal läksid ka meie teed Valduriga lahku, aga kuna mees oli väga kindla iseloomu ja suure tahtejõuga inimene, siis sai ta oma pahelisest kalduvusest jagu. Alates 1976. aastast kuni elu lõpuni kõigi 26 aasta kestel ta enam alkoholi üldsegi ei pruukinud.

Loe edasi: Valdur Prenge Sindi muusika ajaloos

Siseministeerium ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärki väärivate inimeste kohta

Kuni 27. oktoobrini saab igaüks esitada kodanikupäeva aumärgi kandidaadiks tähelepanuväärse inimese, kes on pühendunud meie ühiskonda rikastavale tegevusele ning kodanikukasvatuse ja -hoolimise edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgid. Foto Siseministeerium
Kodanikupäeva aumärgid. Foto: Siseministeerium

„Silmapaistev kodanik on sageli tähelepanuväärne oma tegevuse sisu poolest, mitte niivõrd oma näo või nime poolest,“ sõnas rahvastikuminister Riina Solman. „Inimesed, kes võtavad enda peale mõne ürituse korraldamise, vabatahtliku tegevuse või hoopis teiste vabatahtlike toetamise, väärivad tunnustust. Ka sel aastal tahame aumärgi anda 15 laureaadile, kes meie armsa Eesti jaoks häid mõtteid mõtlevad ja neid ellu viivad.“

Kandidaate saab esitada igaüks Siseministeeriumi kodulehe kaudu. Soovi korral võib ettepaneku saata paberkandjal aadressile Pikk 61, 15065, Tallinn. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 27. oktoober 2019.

Ettepaneku tegemisel tuleb kirjeldada kandidaadi panust kohalikul või ühiskondlikul tasandil. Kõik ettepanekud vaatab läbi Siseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuuluvad riigiasutuste ja vabaühenduste esindajaid ning kodanikuühiskonnas silma paistnud isikud. Et komisjon saaks teha kaalutletud otsuse, on oluline lisada oma ettepanekule põhjalik põhjendus.

Loe edasi: Siseministeerium ootab ettepanekuid kodanikupäeva aumärki väärivate inimeste kohta

Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Toomas Hendrik Ilves

Suur pildigalerii ja video!

Eestis tähistatakse õpetajate päeva alates möödunud sajandi kuuekümnendatest saadik ja alati on see andnud õpilastele võimaluse omaloominguliseks tegutsemiseks. Sindi gümnaasiumis tähistati tänast õpetajate päeva reedel peaasjalikult kahe õpilase eestvedamisel, kelle taha haakusid paljud gümnasistid ja kaasatud olid ka vilistlased.

Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Kristiina Anufrieva, Randel Käärmann ja Chätlyn Parts viimastel sekunditel enne päeva peakangelaste saabumist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ja jälle mööda pikki koridore tagasi gümnaasiumi aulasse, kus uued üllatajad üllatamas.[/pullquote]Kaheteistkümnenda klassi õpilased Kristiina Anufrieva ja Randel Käärmann selgitasid, et neile oli selle tähtpäeva korralduslik läbiviimine projektipõhine õppeülesanne uue kogemuse omandamiseks. Kristiinale polnud tänavune õpetajate päeva korraldamine esmakordne käeharjutus. Möödunud aastal abistas ta gümnaasiumit lõpetavat sõbrannat Chätlyn Partsi, kes nüüd tuli omakorda nooremale kooliõele toeks. Mõõdukalt kauguselt hoidis ettevalmistuste ajal silma peal kooli direktor Ain Keerup, kelle isiklik eeskuju mõjutab ka õpilaste hoiakuid. Nii seisis Kristiina õppepäeva alguses juba aegsasti samas kohas peaukse lähedal, kus Keerup tervitab harjumuspäraselt kõigil koolipäevadel saabuvaid õpilasi. Reedel tervitas varajasel tunnil kooli sisenevaid õpilasi direktori kohustusi täitev Kristiina.

Loe edasi: Õpetaja on inimene, kes hoolsa aednikuna paneb iga päev tükikese oma mõistusest ja südamest noortele kaasa

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Pärnu linnavalitsus mälestab Estonial hukkunuid

Laupäeval möödub 25 aastat parvlaeva Estonia hukkumisest tormisel Läänemerel, hukkunute mälestamiseks asetab linnapea Romek Kosenkranius homme kell 14 Estonia mälestusmärgi jalamile pärja ja süütab küünla.

Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärk Pärnus 2013. aasta 29. oktoobri tormisel päeval. Foto Urmas Saard
Estonia katastroofi ohvrite mälestusmärk Pärnus 2013. aasta 29. oktoobri tormisel päeval. Foto: Urmas Saard

„Paljusid pärnakaid puudutas see sündmus väga valusalt. Kes hukkus, kes pääses, kelle kohta loodetakse, et ta on siiani kusagil elus. Küsimusi on endiselt rohkem kui vastuseid, sest lähedaste surmaga on raske leppida,“ rääkis Kosenkranius.

Mälestusmärk asub Pärnu jõe paremkaldal muulitee alguses, millel kujutatakse langetatud risti. Olemuslikult traagilise meeleoluga mälestusmärgi jalamil asuva musta graniittahuka küljel on laevaõnnetuses hukkunud 14 pärnumaalase nimed: Arvo Andersson, Aivo Grossfeldt, Aili Heinsoo, Liina Ivask, Peeter Kannussaar, Kalev Kukk, Andres Kuller, Pia Naber-Lass, Mirjam Maripuu, Heddi Männiste, Aita Pants-Oja, Hannely Veide, Han-ka-Hannika Veide, Tiina Niine-org-Teesaar. Samuti on graniidile kantud õnnetuspaiga koordinaadid: “MS ESTONIA 28.09.1994 59 21 N 21 42 E”

Estonia katastroof oli suurima ohvrite arvuga rahuaegne laevahukk Läänemerel. Hukkus 852 inimest, kellest enamike surnukehi pole meri välja andnud.

Urmas Saard

Tondi maneež tähistab 80. aastapäeva

Tondi maneež tähistab 29.septembril 80. tegevusaastat. Siit on võrsunud plejaad nimekaid endisi ja praegusi ratsasportlasi ning treenereid – legendaarne Jüri Villemson, Tõnu Rähn, Maie Kelle, Sirje Argus, Rein Pill, Paul Argus, Dina Ellermann, Marika Vunder, Getter Kangur, Alla Gladõševa, Aldo Kanepi, Raul Kauna, Pille Elson jpt.

Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto Kaie Kanguri erakogu
Dina Ellermann, Getter Kangur ja treener Alla Gladõševa võidurõõmu jagamas. Foto: Kaie Kanguri erakogu

[pullquote]ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul[/pullquote]Tondi Ratsaspordikooli juures tegutseb ligi 200 last alates kolmandast eluaastast, 234 liikmega Tondi Ratsaspordiklubi on Eesti suurim. Õppetöö toimub kolmes grupis: ponirühm kuni 9-aastastele, põhigrupp 10-aastastele ja vanematele ning sportgrupp noortele poniportlastele, lisaks ratsutamistunnid erivajadustega lastele ja täiskasvanute treeningrühmad.

Tondi maneeži juhataja Sirje Argus: „See on ainus maneež Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud nii pika aja jooksul. Tohutult on suurenenud laste huvi ratsutamise vastu, selleks on meil ka suurepärane asukoht kesklinna piiril. Seega – töötame täiskoormusel, aga sajandi eest laiusid siin Tiesenhauseni suvemõisa tiigid ja prääksusid pardid. Maneeži terviklik ajalugu on veel kirja panemata, kuid tubli alguse on teinud Alice Laanemäe oma eelmisel aastal valminud EKA täiendkoolituskursuse lõputöös. Septembri viimasel pühapäeval oleme siia palunud Tondi maneeži jaoks olulisi inimesi, et pidulikus meeleolus meenutada maneeži kuulsusrikast ajalugu ja pidada tulevikuplaane. Vaatemängulisust pakuvad meie tippkoolisõitjad Dina Ellermann ja Getter Kangur.“

Tondi maneež ehitati 1939.aastal Tallinna Ratsaspordi Edendamise Ühingu tellimusel. Tegemist on eelmise sajandi spordihoonete arhitektuuri erandliku näitega, eriti haruldased on suurepäraselt säilinud katusealused betoonkaared. Hoone arhitekt on Eugen Habermann – Tallinna vanalinna restaureerimise ja tuleviku kavandaja, Riigikogu hoone projekteerija.

Tondi maneež on Eesti ratsaspordi häll, mille tähtsust on võimatu ülehinnata. See on oluline maamärk nii Tallinna linnaruumis kui ka Eesti ratsaspordi ajaloos.

Merike Viilup

Tallinna linnavolikogu ootab huvilisi avatud uste päevale

Teisipäeval, 1. oktoobril tähistatakse omavalitsuspäeva. Sel puhul avab Tallinna linnavolikogu (Vana-Viru 12) linnarahvale uksed. Toimuvad ekskursioonid, saab kohtuda volinikega ja tutvuda linnavolikogu fraktsioonide tööga. Avatud uste päev kestab 9-17ni.

Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto Urmas Saard
Jaak Juske, tuntud Tallinna vaatamisväärsuste tutvustaja. Foto: Urmas Saard

Kell 9 hommikul ootavad volikogu liikmed linlasi volikogu hoovi hommikukohvile. Kell 12 toimub linnavolikogu avatud uste päeva avamine, külalisi tervitab volikogu esimees Tiit Terik. Avamisele järgneb fraktsioonide esimeeste debatt teemal „Kas Tallinn peaks meelelahutusasutustes öist alkoholimüüki piirama?“.

Maja saab uudistada terve päeva jooksul ka omal käel, kuid linnarahvale toimuvad kaks ekskursiooni, kus tutvustatakse volikogu hoonet ja ajalugu. Kell 13.15 algab eestikeelne ekskursioon Jaak Juske juhtimisel, kell 15 teeb venekeelse ekskursiooni Jüri Kuuskemaa.

Lisaks pakuvad mitu volikogu liiget tasuta konsultatsioone: kell 14-15.30 jagab õigusnõu Helve Särgava, kell 14-15 nõustab jäätmemajanduse küsimustes Argo Luude ja kell 15.30-17 annab õigusnõu Priidu Pärna.

Kogu päeva jooksul on avatud linnavolikogu fraktsioonide ruumid ja saab tutvuda fraktsioonide tööga.

Tallinna linnavolikogu avatud uste päeva programmi leiab koduleheküljelt.

Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Eile ja täna toimus Tallinnas Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud traditsiooniline Etnolaat ja kontsert.

Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto Urmas Saard
Raekoja platsil Eesti rahvusvähemuste päevale pühendatud kontserdil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu tähistatakse rahvuste päeva juba 15. korda[/pullquote]24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, millega tunnustatakse siinseid rahvusvähemusi. Kõigil aastatel on sündmusel osalenud Eestimaa Rahvuste Ühenduse liikmeorganisatsioonid, nende hulgas ka soome-ugri rahvaste Eestis tegutsevad seltsid: ungarlaste, ingerisoomlaste, mordvalaste, maride ja udmurtide ühingud. Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistab aastapäeva iga-aastase Foorumiga. Kahel päeval, 21. ja 22. septembril võis kella kümnest viieni kuulata muusikat ja kel jätkus tahtmist, siis loomulikult ka tantsida. Paljudel müügilettidel pakuti rahvusvähemuste käsitööd ja võis süüa imemaitsvaid pirukaid. Udmurdimaalt saabus laadale koguni ratastel ahi.

Loe edasi: Piltuudis: rahvusvähemused hõivasid meeldivate tegemistega Raekoja platsi

Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Konstantin Pätsi Muuseumi esimehe Trivimi Velliste kõne Eesti riigivanemate mälestuseks vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril Võru Katariina kirikus

Katariina kirik Võrus. Foto Elina Allas
Katariina kirik Võrus. Foto: Elina Allas

Väga austatud härra piiskop ja Võru Katariina koguduse õpetaja! Härra linnapea! Kallid kirikulised!

[pullquote]külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga[/pullquote]Täna oleme taas kogunenud ühte Eesti pühakotta, et süüdata 16 küünalt. Oleme oma riigi kagunurgas, Venemaa ja Läti piiri läheduses. Kolm kuud tagasi – jaanilaupäeval – möödus täpselt sajand Eesti ajaloo ühest murdehetkest – Võnnu lahingust Landeswehri sõjas, mis oli ere peatükk Eesti Vabadussõjas. Võnnu lahingule mõeldes anname ühtlasi au 100-aastaseks saanud Läti Vabariigile. Just kuu aega tagasi pühitsesime koos lõunanaabritega Balti keti 30. aastapäeva. Siin Võrus kangastub mulle silmade ette sügis kolm aastakümmet tagasi – Võrumaa muinsuskaitse päevad! Mul on suur heameel, et täna on meie keskel nende päevade pühendunud juht, vabadusvõitleja Valdur Raudvassar. Mul on meeles, kuidas me tookord suure rahvahulgaga külastasime Irboska-tagust Eesti Vabariigi piiri, nagu see oli kindlaks määratud Tartu rahulepinguga ja nagu see piir omal ajal kaks aastakümmet toimis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: tugeva mäluga Eesti jääb kestma!

Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

22. septembril tähistatav vastupanuvõitluse päev on Läänemaal sisustatud paljude tegemistega: alustatakse Jüri Uluotsa kalmu juures ja pikk tegevusrohke päev lõpeb kogunemisega Puise rannal.

Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto Arnold Aljaste
Kivi Puise rannas paadipõgenike mälestuseks. Foto: Arnold Aljaste

[pullquote]Tänavu täitub 22. septembril 75 aastat päevast, kui Eesti Vabariigi Valitsus pidas oma viimase istungi Läänemaal asuvas Põgari külas[/pullquote]Kell 10.00 – 10.25 leiab aset mälestushetk Jüri Uluotsa kalmul Kirblas, kus kõneleb ajaloodoktor Mati Mandel ja palvuse peab Kirbla Püha Nikolause koguduse õpetaja Illimar Toomet. Kalmule asetatakse mälestuspärjad ja süüdatakse küünlad.

Kell 11.30 – 11.55 toimub mälestuspalvus EELK Ridala Püha Maarja-Magdaleena kirikus, teenib koguduse õpetaja Küllike Valk ja laulab Ridala põhikooli poistekoor Anne Pääsukese juhendamisel. Ka mälestustahvlite juurde asetatakse mälestuspärjad ja läidetakse tulukesed.

Loe edasi: Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva paadipõgenike monumendi avamisega

Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Võru Katariina koguduse (õpetaja Andres Mäevere) korraldusel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 16 Võru Katariina kirikus Eesti riigivanemaid.

EELK Katariina kirik Võrus. Foto Ulis Guth
EELK Katariina kirik Võrus. Foto: Ulis Guth

[pullquote]Enne mälestustalitust kohtub Võru linnapea Tallinnast saabunud Pätsi muuseumi liikmetega.[/pullquote]Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK piiskop Joel Luhamets ja Võru linnapea Anti Allas. Koos piiskopiga teenivad Võru praostkonna vaimulikud. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenib Eve Harak orelil.

Alates aastast 2006 on samal kuupäeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse ning mullu Valga Jaani kirikus.

Loe edasi: Riigivanemaid mälestatakse tänavu Võrus

Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.

Ingmar Bergmani Nagu peeglis, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto Peeter Rästas
Ingmar Bergmani “Nagu peeglis”, Rakvere Teatri uuslavastus. Foto: Peeter Rästas

[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.

Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.

Loe edasi: Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele

Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.

Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto  Helen Solovjev
Pildil praegused teatrijuhid Peeter Raudsepp ja Velvo Väli. Foto: Helen Solovjev

1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.

Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”

Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.

Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega

Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

31. augustil tähistas Mustvee vallas Avinurme kandis asuv Ulvi küla meeleoluka rahvapeoga paiga esmamainimise 335. aastapäeva. Väärikaks sündmuseks sai laululava uue katuse. Ulvi küla teeb ainulaadseks väliraamatukogu.

Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto Anete Pihlak
Laulavad Klaarika Klemm, Anu Tooming, Ruth Tooming ja Krista Pedak. Foto: Anete Pihlak

Ulvi suvelõpupeol ja küla aastapäeva tähistamise päevastel tundidel mängisid Avinurme ning Ulvi noorte võistkonnad võrkpalli. Võitis Avinurme. Kella kuuest algas õhtune osa koos osalejate registreerimisega. Nostalgia saamiseks oli avatud kunagine koolimaja, mis nüüd kogukonnale kooskäimiskohaks. Traditsiooniliselt astus publiku ette Avinurme Suveteater oma etendusega. Tervituskontserdi andis Avinurme puhkpilliorkester. Kontserdi lõpus astusid üllatusena lavale küla noored ning Ulvi Naiste Ühenduse liikmed lõpetasid pidulikuma osa Eesti Külade XIII Maapäevaks valminud Külaliikumise tunnuslauluga ,,Küla elab” (P. Pajusaar, A. Ilves).

Uus katus laululavale

Õhtu liigutavaim hetk oli laululavale uue katuse teinud tublide meeste tänamine. Rahastus tuli Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Peolised paluti kringlile-kohvile. Ulvi naisseltsi juhatuse liikmed Klaarika Klemm ja Ruth Tooming rääkisid, et kuna Ulvi suvelõpupidu toimub juba mitu aastat traditsiooniliselt augusti viimasel laupäeval, siis on neil kombeks tähistada ühtlasi ka muinastulede ööd. Platsil süüdati lõkkepuud ja ümbritsevatele puudele riputati laternad kümnete küünaldega, mis pimeduses öö läbi sumedalt helkisid.

Loe edasi: Väikeses Ulvi külas tehakse suuri tegusid

Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

Täna peeti Sindi gümnaasiumis õppeaasta avaaktust esimesse klassi tulevatele lastele ja gümnaasiumi lõpuklassis jätkavatele neidudele ning noormeestele, homme toimub sama pidulik sündmus kõigile ülejäänud õpilastele.

Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto Urmas Saard
Esimene koolipäev Sindi gümnaasiumis kooliteed alustavatele lastele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tänati mind kui väga tublit kõplajat kolhoosi peedipõllul[/pullquote]Lotte ja karupoiss Braiani abiga ning direktor Ain Keerupi käepigistusel said trükivärskelt lõhnavad Aabitsad 35 kooliteed alustavat väikest tüdrukut ja poissi. 10. klassis alustab homme õpinguid 25 õpilast. Õpilaste üldarv on võrreldes eelmise õppeaastaga suurenenud. Hetkel on nimekirjas 346 õpilast.

Loe edasi: Lauri Luur: tubli uudishimu on kõige parem õpetaja

25 aastat okupatsiooniarmee lahkumisest Eestist

Laupäeval möödub veerandsajandit päevast, kui venelased viisid oma viimased väeosad teiselepoole Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist kontrolljoont. Seda sündmust meenutatakse 31. augustil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistusega.

Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto Urmas Saard
Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.[/pullquote]President Lennart Meri pidas 1994. a 31. augustil Maarjamäel Vene sõjaväe lahkumise puhul kõne, milles ta muuhulgas lausus, et eestlastena ei unusta me eales, mida tõid aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. „Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus.” Ta teatas Euroopale, et okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. „Proportsioone säilitades on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga.”

Meri sõnul teavad eestlased, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks, ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. „Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.”

Toris toimuvale tänujumalateenistusele oodatakse osalema välisministrit Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülemat Riho Ühtegi. Muusikaliselt esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ansambel.

Püha Jüri ratsamonumendi juurde asetatakse pärjad. Pärnumaa naiskodukaitsjad kostitavad kohalviibijaid sõdurisupiga.

Buss väljub Torisse Pärnust kaitseliidu maja juurest kell 11.00 ja toob hiljem rahva linna tagasi.

Urmas Saard

Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard
Hiiu folgi juht Astrid Nõlvak ja loomaaia direktor Tiit Maran. Foto Urmas Saard
Hiiu Folgi juht Astrid Nõlvak ja Tallinna loomaaia direktor Tiit-Maran. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”[/pullquote]Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.

„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.

Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Tänavu möödus Molotov-Ribbentropi pakti salasobingu sõlmimisest 80 aastat. Eile õhtupoolikul kogunesid mõned kümned vihmasadu trotsinud inimesed taas Tallinna Hirvepargis toimunud kõnekoosolekule, kus tuletati meelde 1987. aastal asetleidnud nõukogude okupatsioonivastast meeleavaldust ja kahe riigi vahelise salaprotokollide avalikustamise nõudmist.

Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto Urmas Saard
Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto: Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal oli kogunemise korraldaja erakond Isamaa ja päeva juht rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Isamaa auesimees Tunne Kelam ütles, et esimesel kogunemisel ei lauldud veel Eesti hümni, aga tuldi lootusega, et tõde võidab vale. „Hirvepark on unustamatu ja jääb Eesti ajalukku, sest see oli esimene ettekavatsetud poliitiline meeleavaldus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Tol korral ei nõutud siin vabadust. Nõuti tõde, milleks andis aluse Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide püsimine valede varjus – tõde sellest, mis juhtus aastal 1940 Eestiga, nagu ka teiste Balti riikidega.” Nõukogude propaganda oli aastakümneid sisendanud, et aastal 1940 realiseeris eesti rahvas oma sajandite pikkuse unistuse elada koos suure vene rahvaga. Selles küll kaheldi, aga ometi vajati tõde ja Hirve park kuulutaski seda nõudmist esimest korda avalikult ja valjult kuuldavalt. Valelik väide vabatahtlikust ühinemisest oli nõukogude võimu kõige nõrgem koht ja välja kuulutatud tõe nõudluse surve oli nii suur, et vale hakkas vankuma. Kuigi Mihhail Gorbatšov väitis algul, et salajaste lepingute koopiaid Kremli arhiivides ei ole, leidis ta need 1987. aasta lõpuks ikkagi üles.

Loe edasi: Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium
Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Balti apell 40 – Balti kett 30

Täna möödub kolm aastakümmet päevast, mil Hitleri ja Stalini ohvriks langenud Balti riigid üllatasid kogu maailma. Kolme okupeeritud riigi kodanikud võtsid üksteisel käest kinni ja moodustasid kolme pealinna vahele muljetavaldava inimketi, milles nõudsid oma riikide vabaduse ja iseseisvuse taastamist. Balti kett on arvatud UNESCO vaimse maailmapärandi hulka.

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard
Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto: Urmas Saard

Tegemist oli Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitluse tipphetkega. Ent võitlus Baltimaade vabaduse eest algas kohe, kui need riigid olid langenud vägivalla ohvriks. Võitlus kestis Teise maailmasõja rindejoontel ja selle järel relv käes kolme maa metsades ning jätkus hiljem sõna jõul.

Täna neli aastakümmet tagasi avaldasid 45 meelekindlat leedulast, lätlast ja eestlast Balti Apelli, mis oli suunatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Nõukogude Liidu ja mõlema Saksamaa valitsustele, samuti Atlandi hartale allakirjutanud riikidele. Üleskutses nõuti kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa salakokkuleppe avalikustamist ja selle tühistamist.

Balti Apell oli toonastes oludes erakordselt julge – põhimõttekindel samm. Ligi poolsada kolme riigi kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad ei pea Eesti, Läti ja Leedu Vabariiki Nõukogude Liitu kuuluvaks. Balti apell oli oluline õiguslik ja moraalne eelsamm kolme riigi jätkuvale võitlusele oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See oli oluline eeldus kümme aastat hiljem puhkenud laulvale revolutsioonile ja lipuehtes Balti ketile.

MTÜ Eesti Lipu Selts
Tallinnas, 23. augustil 2019

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni
Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu[/pullquote]Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Loe edasi: Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Linnavolikogu kinkis loomaaiale sünnipäevaks kõrvitsaid

Tallinna linnavolikogu kinkis 80. sünnipäeva tähistavale Tallinna loomaaiale 80 kilo kõrvitsaid. Kingituse andis üle linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto Jukko Nooni
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto: Jukko Nooni

„Sünnipäeva puhul on kombeks kinkida midagi suupärast. Usun, et kõrvitsad on loomaaia asukatele igati meeltmööda,“ lausus Terik.

Teriku sõnul on Tallinna loomaaed aastatega väga palju arenenud ning muutunud suurepäraseks vaba aja veetmise kohaks, mis avardab külastajate keskkonnateadlikkust ning suhtumist loodusesse ja loomadesse laiemalt. „Loomaaia töötajad on aastakümneid inimesi harinud, propageerinud keskkonnahoidu ja tutvustanud erinevaid loomi. Ükskõik, kas loom on tilluke või suur – oluline on oskus märgata. Lepatriinut näed ka siis, kui elevanti vaatama lähed.“

Linnavolikogu esimees tunnustas ka Loomaia Sõprade Seltsi, mille liikmed teevad väga palju selle heaks, et Tallinna loomaaia elanikel paremad tingimused oleksid.

Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadriorus. 1983. aastal koliti praegusesse asukohta Veskimetsas.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

 

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.

Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto Urmas Saard
Timmo Jeret, Uhla-Rotiküla neljanda jooksu võitja. Foto: Urmas Saard
Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto Urmas Saard
Uhla-Rotiküla neljanda jooksu start on antud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel[/pullquote]Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.

Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid

Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas

Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas

Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
Trivimi Velliste peab kõnet Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!

Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.

Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.

Loe edasi: Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas