Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev “Best of Est Food, Rye and friends”, kus tutvustati autentset Eesti toitu.
“Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, on see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis veel autentset Eesti toitu esitleda. Räägime Eesti toidust ning kõigile külastajatele pakutakse Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusauna sinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”
Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.
EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid erinevaid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.-5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPO-ülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.
Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos on pühendatud toidule moto all “Toita maailm. Energia eluks”. Tänaseks on Milano EXPO-l Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese.
If Kindlustus annab nõu, kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal.
Õnnetus reisil olles võib meid tabada kõige ootamatumal moel ilma, et me ise selle juhtumises süüdi oleksime. Toome siinkohal välja riigid, kus enim õnnetusi juhtub ning lihtsad juhised õnnetusejärgse asjaajamise kohta välismaal koos Väliministeeriumi kommentaariga.
Inimese tervisega seotud probleemide korral võib kohapealne ravi olla möödapääsmatu. Haiguse puhul piisab üldjuhul mõnepäevasest kuni nädalasest ravist, õnnetuse tagajärjel saadud traumad nõuavad sageli aga pikemaajalisemat ravi.
Möödunud aastal andsid Ifi kliendid haigestumistest ning traumadest välismaal teada 1426 korral, kõige rohkem vajasid inimesed meditsiinilist abi soojamaa riikides. Eelmise aasta raskeim õnnetus juhtus Austrias, kus Ifi klient kukkus suusatamisel ning tema ravi läks maksma 26 984 eurot. Toome siinkohal välja 5 riiki, kus 2014 aastal juhtus enim õnnetusi: Belgia (167 juhtumit), Austraalia (138), Türgi (125), Tai (117) ning Egiptus (102).
Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist, kui sul on olemas reisikindlustus?
3. veebruaril külastasid Otepääd Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato ja saatkonna kultuuriassistent Marion Karro.
Kultuuriatašee kohtus Otepää vallavalitsuses Otepää vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali ja vallavanema Kalev Lauliga, kes andsid talle Otepääst ülevaate. Edasi suunduti juba Pühajärve Põhikooli ja Otepää Gümnaasiumi, kus Takashi Ato kohtus kooliperega ja tutvustas õpilastele Jaapani kultuuri ja sealseid kombeid. Eriti suurt elevust tekitas õpilastes video, mis rääkis Jaapani kooliõpilaste elust. Hiljem tutvustasid koolide direktorid kultuuriatašeele koolimaja.
Külaskäigule koolidesse järgnes küllakutse Otepää valla koolide õpilastele külastada Jaapani saatkonda märtsikuus, mille mõlemad koolid ka vastu võtsid.
Hiljem tutvusid külalised Otepää Talispordimuuseumiga, Tehvandi Spordikeskuse, Väikese Munamäe suusakeskuse, Eesti Lipu toa ja Otepää kirikuga.
Kuu jooksul, 6. septembrist – 8. oktoobrini, toimub Eesti-Jaapani koostöös noortevahetuse programm, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kultuuri, ettevõtluse, hariduse jm vallas ning seeläbi tihendada ka koostööd kahe riigi vahel.
Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on rahvusvaheline noortevahetus, kui noorsootöö üks vormidest, väga tõhus noorte vahetu suhtlemise ja koostöö formaat. ” See on võimalus koos tundma õppida kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi, arutleda noorte endi jaoks olulistel teemadel ning panna alus edasisele koostööle inimeste ja riikide vahel. Seda nii noortevaldkonnas, hariduses, teaduses, kultuuris kui ka ettevõtluses,” ütles Schlümmer.
16-liikmeline Jaapani noorte delegatsioon viibib Eestis 6.-22. septembril, millal külastatakse erinevaid IT-, haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna asutusi. Kohtutakse ka Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivasega, Eesti-Jaapani parlamendigrupi liikme Imre Sooäärega, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga ja Saku vallavanemaga Janec Leppikuga.
22.-8.oktoobril toimub 10-liikmelise Eesti delegatsiooni visiit Jaapanisse, kus toimub rahvusvaheline noortekongress ning külastatakse samuti erinevaid asutusi haridus-, keskkonna- ja kultuurivaldkondadest. Samuti kohtutakse programmi patrooniga, Jaapani Kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eestile osalevad sellel aastal Jaapanis toimuvas vahetuses noored Dominikaani Vabariigist, Laose Demokraatlikust Vabariigist, Tansaania Ühendvabariigist, Jordaania Hašimiidi Kuningriigist ja Katari Riigist.
Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi toimus 1. augustil Euroopa rahurukki lõikus, millega tegid algust põllumajandusminister Ivari Padari ja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. Sügisel küpsetatakse Berliinis kokku 12 Euroopa Liidu riigis kasvanud rukkist sümboolne Euroopa rahuleib.
9. novembril 2014 möödub 25 aastat Berliini müüri ja “raudse eesriide” langemisest ning selle puhul pandi Saksamaal ja veel kümnes Euroopa Liidu riigis, sh Eestis, tänavu maha rukis, millest müüri langemise aastapäeva eel toimuval konverentsil küpsetatakse sümboolne rahuleib.
“20. sajand on täis kurbi sündmusi, kus sõjad on terved riigid pahupidi pööranud ja hävitanud põllumajandust,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Rahuleib on ilus initsiatiiv eriti tänastel keerulistel aegadel, kus meile tuletatakse meelde, kui oluline on rahu ja teineteisemõistmine põllumajandusele ja toidujulgeolekule.”
Rahuleiva küpsetamise idee ja initsiatiiv tulevad Berliinist, kus juba 2005. aastast alates kasvatatakse Lepituse kiriku lähistel rahu sümboliseerivat rukist. Just seal kasvanud rukki seemned pandi rahuleiva küpsetamise jaoks mullu septembri alguses mulda ka Eestis.
Eesti osa rahuleiva rukkist kasvas Jõgevamaal, lähedal Kärdele, kus sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahelise sõja lõpetamise leping.
Eesti liitus rahuleiva projektiga Saksamaa eelmise toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministri Ilse Aigneri üleskutsel. Projektis osalevad lisaks Saksamaale riigid, mis pärast Berliini müüri langemist said lõpuks võimaluse iseseisvuda: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Berliini müür langes 9. novembril 1989.
19. juulil toimus Haanja Puhke- ja Spordikeskuses Piletilevi karika IV etapp, millest võtsid osa kolme riigi – Eesti, Läti ja Kasahstani – sportlased. Võistlusel osales 95 sportlast ja see oli viimane etapp selles sarjas.
16. ja 17. augustil 2014 toimuvad Võrumaal Haanjas Eesti karikavõistlused laskejooksus.
Sel kolmapäeval, 5. märtsil panevad sajad kooliõpilased üle Eesti proovile oma teadmised metsandusest. Toimub rahvusvahelise metsandusviktoriini „Noored Euroopa Metsades“ Eesti eelvoor.
26. veebruaril lõppes võistkondade registreerimine viktoriinile. Eesti Metsaseltsi korraldatavast rahvusvahelise võistluse Eesti eelvoorust võtab osa rekordarv võistkondi ja rekordarv koole – 206 võistkonda 80st koolist.
Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro ütles, et nii suur koolinoorte huvi metsanduse vastu on rõõmustav. „Kuna võistlus toimub sel aastal täielikult inglise keeles, oli väike hirm südames – kas meie koolilapsed ja nende juhendajad/õpetajad on ikka selleks valmis. Kuid tulemus on seda toredam! Taaskord saame kinnitust faktile, et Eesti lapsed on hea ettevalmistusega. Rõõmustav on ka see, et osalevaid koole on üle Eesti – pole ühtegi piirkonda, kust osalejaid ei oleks.“ Osalevate koolide ja võistkondade nimekirja leiab Eesti Metsaseltsi kodulehelt, samas on ka link osalevate koolide paiknemist näitavale kaardile.
7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.
SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös Valgamaa (Sangaste Rukkiküla, Valga Militaarteemapark, Otepää), Setomaa Turismi, Mõniste Muuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga.
Valgamaa pakub külastajatele võimalust soetada endale postkaart, mis annab võimaluse külastada tasuta järgmisi turismiobjekte: Valga Militaarteemapark, Rahvusvaheline Valga Militaarajaloofestival, Sangaste loss, Barclay de Tolly Mausoleum, Otepää Talispordimuuseum.
Messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud putru, Sangaste Rukkiküla pakub rukkitooteid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum õpetab sule ja tindiga eestikeelseid sõnu kirjutama, Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomuliku auto ja valmistab koos külastajatega märke ja magneteid. Mõniste Muuseum jäljendab läbi tegevuste kiviaega.
Materjale saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale Vudila Mängumaa, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoraan, Pokumaa ja Võhandu Maraton.
Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).
Homme, 26. septembril kuulutatakse Tallinnas välja parimad Läänemere piirkonna rahvusvahelised LEADER koostööprojektid. Kokku on konkursi finaalis 21 maaelu arengut toetavat projekti erinevatest Läänemeremaadest.
“Konkursiga tahame rõhutada rahvusvahelise koostöö olulisust Põhja- ja Baltimaade maaelu arendamisel. Kokku oli võistlustules 60 projekti Taanist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist,” rääkis Maamajandus Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Konkurss annab väga hea ülevaade, mida teistes riikides maaelu arengukava LEADER meetme abil maaelu arendamiseks tehakse. Loodame, et need edulood aitavad innustada maapiirkondade elanikke oma paikkonna arendamisel,” lisas ta.
Maaelu arengukava LEADER rahvusvahelised koostööprojektid valitakse välja viies kategoorias – parim noorteprojekt, turismiprojekt, kultuuriprojekt, kohaliku piirkonna arenguprojekt ja keskkonnaprojekt. Kokku esitati konkursile 60 projekti, neist 1 Taanist, 38 Soomest, 9 Eestist, 1 Lätist, 4 Leedust, 3 Poolast ja 4 Rootsist. Tänavu juunis valiti neist välja 21 finalisti.
Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimub 26. septembril ka LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teemaline konverents “Jagatud kogemused – mitmekordne kasu”, kus arutatakse LEADER võrgustike tööd maaelu arendamisel erinevates riikides.
Esimese Läänemeremaade rahvusvaheliste LEADER koostööprojektide konkursi ja konverentsi korraldab Maamajanduse Infokeskus. Lisainfo!
Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme kaudu investeeritakse aastatel 2007-2013 maapiirkondade arendamisse ligi 86 miljonit eurot.
Maamajanduse Infokeskus on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riigiasutus, mis tegeleb põllumajandussektori majandusanalüüsi, maaelu- ja kalandusvõrgustiku koordineerimisega ning LEADER võrgustiku toetamisega. Lisaks korraldab keskus põllumajandussektori konsulentidele kutse omistamist.
Täna ja homme tutvuvad Eesti põllumajandusega 17 riigi diplomaadid, sealhulgas 7 suursaadikut. Ühiselt külastatakse väljapaistvaid ettevõtteid, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Eesti Maaülikooli ning räägitakse teaduse rakendamisest põllumajandustootmises.
“Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus senisest suurema tähelepanu all rahvusvaheline koostöö innovatsiooni toomisel põllumajandustootmisesse, nii et tutvustame sel korral diplomaatidele, mida on Eesti ettevõtetes ja teadusasutustes ära tehtud,” ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. “Saadikud ja majandusdiplomaadid on sageli rahvusvahelise koostöö alustamisel esimeste kontaktide seas, mistõttu on oluline, et neil oleks selge ülevaade Eesti võimalustest ja huvidest.”
Teadusasutustest külastatakse ringsõidul Eesti Taimekasvatuse Instituuti Jõgeval ja Eesti Maaülikooli. “Suvel loodud taimekasvatuse instituut peab kindlasti edukalt haakuma rahvusvahelises teaduskoostöös. Eesti Maaülikoolil on ette näidata kloonitud vasikas ning sel aastal aluse saanud kõrgetasemeline rahvusvaheline konverents Agroforum Balticum,” ütles välissuhete osakonna juhataja Ruve Šank.
Ettevõtetest külastatakse näiteks piimandusettevõtet E-Piim, kus tutvutakse demineraliseeritud vadakupulbri tootmise liiniga; OÜ Voore Farmi, mille kõigis tootmissuundades on kasutusel tootmistehnoloogia uusimad rakendused; mahetootjate ühistut Wiru Vili, kus ligi 1,9 miljoni euro suuruse maaelu arengukava 2007-2013 toetuse abiga valminud mahevilja terminal on suurim ja moodsaim kogu regioonis; ning Hans Kruusamägile kuuluvat Eesti suurimat rukkitalu Simuna Ivax.
Põllumajandusministeeriumi korraldatav diplomaatide ringsõit toimub sel aastal juba 20. korda.
Elleri Muusikakoolil on rõõm teatada, et Tallinna rahvusvaheline kitarrikonkurss oli koolile edukas. Laureaatide hulka jõudsid Elleri Muusikakooli õpilased Priit Peterson (II koht 13-15-aastaste vanuserühmas) ja Saskia Kiting (III koht 16-19-aastaste vanuserühmas). Lisaks sai Priit Peterson eripreemia kohustusliku teose ettekandmise eest.
Konkursi grand prix´d ja esikohad läksid Soome, Lõuna-Korea, Venemaa ja Poola mängijatele.
Saskia ja Priidu õpetaja Peep Peterson nimetas tulemust suurepäraseks: „Konkursi tase oli korralik, konkureerisime paljude riikidega: Venemaa, Poola, Soome, Läti, Leedu, Korea.“
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.
Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.
2.-7. juulil sõidavad 10 vaprat kutseõppurit Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013. Sel aastal osaleb WorldSkills´il 53 riiki ja võistlejaid on kokku üle tuhande.
Eesti noored meistrid astuvad võistlustulle kaheksal erialal ning oma oskused panevad proovile trükkal, mehhatroonikud, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog. Nende seas on ka kaks Luua Metsanduskooli õpilast, maastikuehitajad Oliver Haav ja Taavi Kõiv.
Tänavu toimub WorldSkills Saksamaal Leipzigis ja juba 42. korda. WorldSkills´i kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant ning need on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega.
Stipendiumikonkurss võimaldab Eesti tublidel õpilastel end rahvusvahelises keskkonnas mitmekülgselt arendada.
United World College Eesti Ühing on välja kuulutanud stipendiumikonkursi UWC rahvusvahelistesse koolidesse. Konkurss on avatud 10. ja 11. klassi õpilastele ning sel aastal on pakkumisel täisstipendiumid Norrasse. Täpsem info koos konkursitingimustega on aadressil uwc.ee/stipendiumikonkurss. Dokumentide esitamise tähtaeg on 24.veebruar 2013.
Lisainformatsiooni United World Colleges liikumisest saab ühingu kodulehelt.
Budapesti eeslinnas Erd toimunud seitsmendal rahvusvahelisel sumoturniiril, kus osales seitsmes vanuseklassis 268 sumotorit kümnest riigist (EST, GBR, HUN, ITA, NOR, POL, RUS, SUI, UKR), esinesid edukalt Eesti noored sumomaadlejad, tuues koju 19 medalit (7 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi). Kuna võistluste reglemendi kohaselt tohtis võistelda kahes vanuseklassis, siis ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata. Nii võitsidki enamus meie noortest kaks medalit. Medalita ei jäänud ükski pika ja väsitava bussireisi läbi teinud sportlane.
Võitjad Avinurmest olid:
Adrian Matso – PU14-65kg I koht ja MU16-65kg VII koht
Antero Kaldma – MU16-95kg III koht ja MU18-90kg V koht
Pathricia Matso – NU16+65kg I koht ja NU18+70kg III koht
Juba sellel nädalavahetusel, 5.-6. jaanuaril 2013, võõrustab Otepää nii piirkonna, kui ka Eesti üht suurimat rahvusvahelist spordiüritust – laskesuusatamise võistlust IBU CUP 4 Biathlon Otepää 2013. Lisaks võistluse jälgimisele saab spordihuviline Otepääl nautida ka talverõõmusid ning klubides ja toitlustuskohtades kultuuriprogrammi. Võistlused on pealtvaatajatele tasuta.
Talve suurimal spordivõistlusel löövad kaasa 101 naissportlast ja 138 meessportlast kokku 34 riigist. Maailmanimedest on kohal Ivan Tcherezov, Timofei Lapshin, Alexander Os, Lars Helge Birkeland, Tobias Eberhard. Eestlasi on rajal kokku 5 meest ja 6 naist. Meestest võistlevad Peeter Kirss, Roland Lessing, Danil Steptsenko, Indrek Tobreluts ja Jan Treier. Naistest sõidavad Meril Beilmann, Ulla-Maarit Helinurm, Kadri Lehtla, Marju Meema, Johanna Talihärm ja Kristel Viigipuu.
Tulla tasub aga Otepääle juba reedel, mil spordisõbrad saavad tantsida rockmuusika kullafondi saatel Otepää Kultuurikeskuses, kuulata elavat muusikat toitlustuskohtades ning osa saada ööklubis pakutavast.
Pärast võistlusi ootab Talvepealinn kõiki aga nautima talvemõnusid – Tehvandi suusaradade kasutamine on seoses suurvõistlusega piiratud, kuid avatud on Tartu Maratoni rada, Pühajärve-Kääriku rada ja Kääriku suusarajad. Mäesuusatajaid ja lumelaudureid ootavad Kuutsemäe, Munamäe ja Ansomäe suusakeskused. Otepää Snowtubing ootab kõiki lapsi ja vanemaid tuubiradadele, mootorsaanihuvilised saavad saanidega sõita Paap Kõlari Safarikeskuses ja Kuutsemäe Kelgukeskuses. Tehvandi talvine 9 rajaga Disc Golf´i park ootab samuti huvilisi. Loe edasi: Otepää võõrustab rahvusvahelist suurüritust
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks.
Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.
Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.
Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:
Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.
“Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
“Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
“Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.
Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.
Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.
Näitus „Luulesõit – 7 esimest aastat“, mis tutvustab rahvusvahelist luulefestivali ja poeetide loomingut, avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 7. novembril kell 16.00.
Näitus võtab kokku senised Luulesõidud ja annab ülevaate ringreisidel viibinud luuletajate loomingust originaalkeeles
ja tõlkes. „Korraldame Luulesõitu armastusest luule ja keelte vastu. Näitusel on muu hulgas võimalik kuulata, kuidas luuletajad oma emakeeles luulet loevad, näha meeleolukaid fotosid ja lühifilmi ringreisidest. Lisaks saab näituse külastaja soovi korral ka ise luulekonkursist osa võtta,“ rääkis Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Luulesõidu idee sündis 2006. aastal, mil selle käivitas Soome Instituut. Luulesõit liigub igal aastal uuel marsruudil ning selle peamine eesmärk on tutvustada eri riikidest pärit luuletajate loomingut ja edendada luule tõlkimist. Tänaseks on festival omandanud rahvusvahelised mõõtmed – mitmekeelne luuleringsõit on jõudnud Eestisse, Soome, Lätti ja Rootsi,
rõõmustanud kokku 27 linna luulesõpru. Ringreisidel on osalenud Eesti tuntud luuletajad Elo Viiding, Contra, Karl Martin Sinijärv, Kivisildnik, Igor Kotjuh, Leelo Tungal jpt.
„Luule puudutab inimesi kõikjal maailmas ja seda võib kirjutada kõigis keeltes. Tõlkijaid vajatakse selleks, et autorite looming jõuaks ka publikuni, kes luuletuste originaalkeelt ei oska. Luulesõit tõstab esile luule tõlkimist ja tõlkijaid,“ rääkis Luulesõidu peakorraldaja, Soome Instituudi programmijuht Jenni Kallionsivu.
Näituse avamisel esinevad luuletajad Igor Kotjuh, Ingmara Balode, Rose-Marie Huuva jt. ning Luulesõidu kunstiline juht Guntars Godinš.
Näitust saab Rahvusraamatukogus külastada 28. novembrini ning hiljem rändnäitusena teistes Eesti linnades.
Igal sügisel, oktoobrikuu esimesel nädalavahetusel, vaadeldakse enam kui veerandsajas Euroopa riigis linde. Niiviisi püütakse kümnete tuhandete inimeste abiga juhtida avalikkuse tähelepanu meie tiivuliste naabrite olemasolule ja alanud lindude läbirändele. Sel sügisel juba 20. korda peetav linnuvaatlusaktsioon Birdwatch toimub sedapuhku 6. ja 7. oktoobril.
Nagu ürituse inglisekeelne nimigi viitab, on tegu kõige lihtsama linnuvaatlusega. Selles osalemine on jõukohane igaühele. Tähtis on vaid kahe päeva jooksul leida kasvõi veidikenegi aega, et linde vaadelda, nähtud linnud ligikaudu kokku lugeda ja seejärel juba vaatlusankeet Eesti Ornitoloogiaühingule saata. Arvesse lähevad absoluutselt kõik loodusliku päritoluga linnud, kelle äratundmises päris kindlad oldi. Kui linnu äratundmises tekib kõhklusi, tuleks see jätta ankeeti kirja panemata. Palutakse kindlasti kasutada andmete edastamiseks ankeeti, mille leiab siit. See kiirendab oluliselt kokkuvõtete tegemist.
Vaatluse esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeva, 7. oktoobri õhtupoolikul. Seetõttu palutakse võimalusel oma vaatlusandmed edastada juba 7. oktoobri pärastlõunaks, hiljemalt kell 15.00. Siis jõutakse õigeaegselt Eesti vaatlustulemused ka Euroopa koordinaatoritele ja meie ajakirjanikele edastada. Kiirtulemuste edastamiseks palutakse kasutada e-posti: tarvo.valker@eoy.ee
Neile, kes kiirtulemuste kogumises osaleda ei soovi, palutakse oma vaatlusankeedid teele läkitada hiljemalt 12. oktoobriks. Selleks on kolm võimalust – e-post: tarvo.valker@eoy.ee, tavapost: EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu või faksiga – 742 2180.
6. ja 7. oktoobril toimub Tartus Athena keskuse kinosaalis kolmas rahvusvaheline autorilaulu festival “Lehesaju muusika 2012”, kus esinevad osalejad ja külalised Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Iisraelist ja USA-st.
„Lehesaju muusika“ festival toimus esmakordselt Tartus 2010. aasta oktoobris. Tänaseks, pärast 2011. aasta festivali ja selle raames toimunud eelüritusi, peetakse „Lehesaju muusikat“ bardide ringkonnas parimaks antud žanri festivaliks Põhja-Euroopa regioonis. Niisiis tõstab 5.-7. oktoobril Tartus Athena keskuses aset leidev kolmas „Lehesaju muusika“ siinse festivali mainet ka mujal Euroopas ja Ameerikas ning tugevdab Tartus alguse saanud suurepärast traditsiooni.
“Pärast eelmisel aastal edukat kulgenud festivali ei tekkinud enam kahtlustki selles, kas ikka muuta festival traditsiooniliseks ja iga-aastaseks,” tõdes projekti autor ja juht Ljudmila Mesropjan – “ning seda kõike tänu linnarahvale. Just tartlased võtsid festivali omaks ja toetasid seda, ainult tänu neile ongi festival elujõuline. “Lehesaju muusika” on meie ühine festival.”
Tänavuse festivali programm on kujunenud üllatavalt rikkalikuks. Külalistena saabuvad festivalile niisugused autorilaulu žanri suurkujud nagu Elmira Galejeva ja Oleg Kovjaljov Kaasanist, Boris ja Galina Vaihanski Minskist (Valgevene), Dmitri Biktšentajev samuti Kaasanist (Venemaa), Pavel Paškevitš Sankt Peterburgist jpt. Loe edasi: Tartus saab kuulata lehesaju muusikat
Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.
Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.
Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.
Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid. Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest
10.-19. augustini toimub Põlvamaal taas Mooste KülalisStuudio (MoKSi) korraldatav kunsti- ja ideedesümpoosion Avamaa, mille käigus kerkib Mooste õunaaeda tihedat loomingulist elutegevust täis Moksville’i küla.
Moksville’i rajavad kohalikud ja üle ilma kokku sõitnud loovisikud. Kunstnikud püstitavad küla ehitised ning täidavad need rajatised eripalgeliste tegevustega. Konstruktsioonimaterjalina kasutatakse valdavalt lainepappi, mida kombineeritakse taaskasutatavate ja loodussäästlike materjalidega. Need odavad ja käepärased materjalid ei tohiks seada piire fantaasiale, küll aga nõuab ehitiste konstrueerimine ja püsivuse saavutamine loojatelt üksjagu insenerimõtlemist.
Rahvusvahelisele konkursile laekunud tööde hulgast valiti sümpoosionil osalema seitse kunstnikerühma viiest riigist, kokku on oodata ligi 35 osalejat.
Külas hakkab tegutsema mitmefunktsiooniline mänguväljak, mille ehitab Itaalia disainerite ja arhitektide grupp ning Soome kunstitudengite Nooralotta Ikoneni ja Katariina Hillo loodav kohaliku taimetoidu restoran-vahetusraamatukogu. Eesti fotohuvilised tutvustavad, kuidas toimib külaelu osana camera obscura, meeskonna juhiks on Daniel Allen. Teine Soome tudengirühm Juha Hilpase eestvedamisel katsetab iidse, kohapealsetel materjalidel põhineva savipõletusahju loomist ja kasutamist. Samuti on loota aktiivset kultuuriprogrammi – filme, tantsu ja varjuteatrit Yagura-stiilis lava ja maborolaeva peal või nende ümber, seda Jaapani-Eesti loomerühmalt, kuhu kuuluvad Masayo Kajimura, Anna Hints jt. Lisaks püüab Eestis loodud rahvusvaheline ERROR collective toimima saada küla enda energiageneraatori.
Küla lööb kihama täna, kui kõigil huvilistel on võimalik kunstnike nädalase töö tulemustest osa saada. Moksville on uudistajatele valla pühapäeva pärastlõunani, konstruktsioonid jäävad võimalusel üles veel nädalaks-paariks. Lisainfo: http://moks.ee
Sel nädalavahetusel, 17.-18. augustil toimub Tallinnas IFLA (WLIC) 2012 järelkonverents, mille teemaks sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis. Iga-aastane IFLA ehk ülemaailmne raamatukogu- ja infokongress toimub Helsingis 11.-17. augustini. Kongressi üldteema on Libraries now! – inspiring, surprising, empowering (“Tänapäeva raamatukogud – inspireerivad, üllatavad, võimalusterohked”). IFLAga kaasneb hulk väiksemaid üritusi, eel- ja järelkonverentse, kus üksikasjalikumalt arutatakse raamatukogu töölõikudega seonduvaid probleeme.
Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents on suunatud kõigile mäluasutustele ja kannab pealkirja Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web. Konverentsi kolmteist ettekannet käsitlevad nüüdisaegseid teemaotsingu loomise võimalusi digitaalkogudes, e-kataloogides ja veebis. Muu hulgas otsitakse vastust küsimustele, kas sisukirjeldust on võimalik täielikult automatiseerida, kuidas kirjeldada piltide sisu ja kuidas kaasata kasutajaid sisukirjelduse metaandmete loomisse. Lõpus toimuvas ümarlauas võetakse kokku märksõnastike roll semantilises veebis.
Eesti Rahvusraamatukogu ning IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni koostöös toimuval konverentsil osaleb üle 100 raamatukogutöötaja kogu maailmast. Üritus leiab aset Tallinnas hotelli “Meriton Grand Conference & Spa” konverentsikeskuses (Toompuiestee 27). Konverentsi töökeel on inglise keel. Üritust toetab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
30. juulist kuni 7. augustini viiakse Haanja vallas Plaani Karjamõisas ellu rahvusvaheline noorteprojekt “Loov küla”.
Projekt “Creative Village” ehk Loov küla toob kokku Eesti, Rootsi, Türgi ja Slovakkia noored. Üheskoos arutatakse erinevaid võimalusi, kuidas kodukoha pärandit, oma isiklikke hobisid ja loovaid ideid rakendada ettevõtluses ja kogukonna arengus. Koos luuakse lühike etteaste, kuhu on põimitud osalevate riikide muusikat ja tantsu. Projektiideele leiti toetust Euroopa Noored programmist.
Korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi osa saama noorte etteastest 3.augustil kell 14.00 Rõuge Noorte Ideekohviku juures Rõuge keskuses. Esinemised toimuvad ka 3.augustil kell 12.00 Suure Munamäe torni juures ja 4.augustil kell 16.00 Plaani paikkonna päeval.
„Metsa tuhat muinasjuttu“ on üks Soome Illustraatorite Liidu juubelinäitustest, millega nad tähistavad oma liidu 10. aastapäeva. Koostöö Vuojoe fondi ja selle uhke mõisaga, kus 100 aastat tagasi sündis Soome metsatööstus, tingis omakorda näituse teema. Näha saab kümne kunstniku töid. Näitus viib vaataja loodusesse, õhutab mõtlema, mida mets inimesele tähendab. Pildid jõudsid lasteraamatukogusse Vuojoe mõisa perenaise Jaana Vasama ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendusel.
„Mets on hingamise koht, on peidukoht, kus tunned end argimuredest vabana. Mets on mitme looma kodu ja looduses on omad elamise reeglid. Näitus võiks panna ka meid, eestlasi, mõtlema metsale ja selle tähtsusele meie elus, sest eks ole ju meiegi siin soomlaste moodi üks põline metsarahvas,“ kommenteerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.
Näitus avatakse 1. augustil 2012 kell 12 lasteraamatukogus (Wiedemanni 11).
Läti lasteraamatute pildimaailma üks imelisemaid loojaid, kelle tuntus ületab oma kodumaa piirid, on Anita Paegle. Aleksejs Naumovs on nimekas maalikunstnik ja Läti kunstiakadeemia rektor, kes on osalenud kõigil rahvusvahelistel maali- ja moodsa kunsti näitustel, millest Läti riigina on osa võtnud. Ühtlasi on ta illustreerinud mitmeid lasteraamatuid. Nende kahe kunstniku näitus jõudis Valge Daami ajaks Kultuurikeskusesse.
„Paegle viljeleb eriti haruldast ja aeganõudvat tehnikat – kuiva akvarelli. Kõik tema illustratsioonide pildipinnad on detailselt läbi töötatud, selleks on kasutatud ülipeenikesi pintsleid. Tema teostes ei ole midagi juhuslikku, iseloomulik on harmoonia pildi ja teksti vahel. Anita Paegle illustreeritud raamatud on korduvalt valitud Läti kõige kaunimateks lasteraamatuteks,“ iseloomustab meie illustraator Viive Noor oma läti kolleegi loomingut.
Näitus avatakse 3. augustil 2012 kell 15 Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3).