rahvatants

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Saagu Võrust kõige tantsivam linn!

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!

Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.

Ühistantsimisest osavõtmiseks:

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.

2. Tantsi! Kui tantsusamm läheb segi, siis vaata tantsukirjeldust siit: http://errs.ee/index.php?id=65108

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.

4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.

Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.

Tiia Must

Rahvatantsujuhtide kool alustas taas

Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.

Sooviga, et Eestis jätkuks asjatundlikke juhendajaid Virust Võruni alustas Rahvakultuuri keskuses neljapäeval, 15. jaanuaril taas uus 2-aastane rahvatantsujuhtide kool. Rahvakultuuri keskuse eestvedajad näevad, et üha enam inimesi tahab tegeleda rahvatantsuga ja et rahval on tantsukihk varvastes. See on pikaajaliste traditsioonidega koolitus, kus omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal.

Rahvatantsutark Mait Agu on öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.” Seekord soovib rahvatantsujuhiks õppida 32 noort aktiivset inimest Eestimaa eri piirkondadest. Rahvatantsujuhtide kooli tegevuse kaugem eesmärk on järjepidevus – et kestaks austus ja armastus eesti tantsu vastu.

Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Leigarid põimivad pärimustantsu tänapäevaga

Rahvakunstiansambel Leigarid tähistavad 45. juubelisünnipäeva uuendusliku tantsuetendusega, kus 130 rahvatantsijat viivad grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” näitab, kuidas muutuva aja ja maailma taustal muutub ja kohaneb inimene. Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua. “Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst. Kuigi lava on täis pärimustantsu, ei näe Ulsti sõnul ühtegi traditsioonilist rahvatantsunumbrit ning tavapärase tantsukontserdi asemel kogeb publik ühte kindla ideega algusest lõpuni jutustatud lugu. “Selle etenduse jaoks ei olegi oma žanri,” arvab Ulst.

Muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres märgib, et muusikas on kasutatud ainesena Eesti rahvamuusikat, regilaulu, helletusi, hüüdeid, hõikeid, pillilugusid, loodushäälendeid, pilliimitatsioone. “Veetsin muljeterohkeid päevi rahvaluulearhiivis materjali kogudes,” selgitab Varres, kuidas käis inspiratsiooni ammutamas. “Valisime lavastajaga koostöös huvitavad lood välja, seejärel tegin neist töötlused, seadsin pillidele, lisasin heliribale loodushäälte salvestusi.”

[pullquote]

“Viies pööripäev”

koreograaf-lavastaja JAAN ULST
muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES
lavastaja assistent SILLE KAPPER
Laval rahvakunstiansambel LEIGARID

[/pullquote]

Varres ütleb, et tema varasem kokkupuude folklooriga on pigem kasin ning hindab Leigarite tantsuetenduses osalemist seda põnevamaks.”Kuulates vanu salvestusi ning lugedes sadade kaupa vanade regilaulude noote ja sõnu, avanes olustikuline esivanemate maailm täis muresid ja rõõme. Minevik tuli lähemale, paljud maaeluga seotud nähtused muutusid arusaadavamaks,” kirjeldab Varres.

Tantsuetendusega oma 45. sünnipäeva tähistav rahvakunstiansambel Leigarid asutati 1969. aastal eesmärgiga tutvustada Eesti Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat. Ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsude koguja, uurija ja õpetaja Kristjan Toropi eestvedamisel püüti tantsida, laulda ja mängida nii, nagu eesti talurahvas vanasti. Ka täna on Leigaritele tähtis tantsimise ehedus. Leigarite koosseisus tegutsevad täiskasvanute ja laste tantsurühmad, laulurühm ja pillimehed.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” toimub 1. novembril kell 18 Salme kultuurikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis. Etendus kestab 1 tund ja 15 minutit.

Valgamaa rahvatantsijad püstitasid maailmarekordi 40 meetri polkas

Valgamaa noorteportaal Tankla annab teada, et Valgamaa sportlikud rahvatantsijad läbisid 40m distantsi polka sammul 9 sekundiga. Tegemist on mitteametliku maailmarekordiga

Spordipealinna eestvedaja Pille Muni sõnul oli võistluse eesmärgiks näidata, et sport palju enamat kui higi ja pisarad võistlusrajal. Sport on kultuuri osa ja ka vastupidi. Seepärast on sport jõukohane igaühele, sõltumata iseenda vormist või liikumisharrastuse tüübist.

Maailmameistrivõistlused polkas peeti 2014. aasta spordipealinnas Valgas Kalevi staadionil 3. juunil. Päikseline päev näitas, et rahvatantsijad teevad meeskonnatöö vaimus ja liikumise lustis silmad ette nii mõnelegi spordihundile.

Tankla TV videot maailmarekordi püstitamisest näeb siit.

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

XX Võru Folkloorifestival LUGU 16.-20. juuli 2014

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemisest jne.

Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale.

Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.

Meil on rääkida ka oma lugu – 20 korra saamise ja olemise lugu. Seega vaatame sel korral ka festivaliloo algusesse ja kulgemisse. Ja ehk mõnel hetkel mõtleme ka selle peale, et mis oleks saanud siis, kui see Võrumaa jaoks nii loomulikuna tunduv festivalilugu oleks jäänud sündimata…

ERRS tunnustas aasta tegijaid preemiatega

Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts andis oma 25. juubelile pühendatud pidulikul vastuvõtul üle preemiad aasta parimatele tegijatele.

Tallinna Lennusadamas peetud peol andis selts üle kokku 13 aastapreemiat kokku 11 kategoorias. Selts tänas neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi.

Aasta kollektiiviks valiti Pillipiigad, aasta rahvamuusikuks Kihnu viiulikooli õpetaja Jaanus Põlder, keda toodi esile kui aktiivseimat mentorit rahvamuusika valdkonnas.

Aasta sündmuseks valiti Tartu Ülikooli Rahvatantsuansambli poolt korraldatud Pärimuse Päitsed ja aasta toetajaks Eesti Rahva Muuseum.

Aasta maakonna tantsupeo tiitli sai Harjumaa tantsupidu, kui suurim elava muusikaga korraldatud tantsupidu.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ligi 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Kõiki tunnustuse saajaid näeb siit!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

Täna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Hõimurahvaste tantsud Tartu tantsuklubis

Röntyskä esinemas Eesti ingerisoomlaste XIX laulu- ja tantsupeol Jõhvis 14.06.2009. Foto: Röntyskä arhiiv.

9. oktoobril kell 20.00-24.00 on Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) hõimurahvaste tantsude õhtu. Eestis on tavaks saanud oktoobrikuus tähistada hõimupäevi, mida seekord peetakse 25. korda. Seoses sellega on järgmise Tartu tantsuklubi sisu tavapärasest rohkem soome-ugri aladelt pärit rahvatantsude päralt. Huvilistel on võimalus õppida tantsurühma Röntyskä liikmete juhendamisel ingerlaste ja teiste hõimurahvaste seas levinud rahvatantse. Seekord keskendutakse kadrillidele ja paaristantsudele, mida tavatseti tantsida Ingerimaal, Karjalas, Soomes ja Vepsa aladel.

Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks. Lisaks on nad aastatega omandanud oskuse süvitsi käsitleda tantsupärimust ja meelsasti jagatakse oma tantsuoskusi teistega. Loomulikult ei puudu tantsuklubist ka tuttavlikud eesti rahvatantsud.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Paides toimub 500 rahvatantsijaga tantsupidu ning tutvustatakse uut Valgemäede tantsude raamatut

Kuigi järjekordne tantsupidu “Puudutus” on kohe ukse ees ning rühmad alustavad repertuaari õppimist, korraldab TTÜ tantsuansambel Kuljus ligi 500 tantsija osavõtul 19. oktoobril Paides E-Piima spordihallis tantsupeo, kus esitatakse mitmeid Salme ja Ott Valgemäe loodud tantse. Selle suure tantsude peoga meenutatakse tantsuõpetaja Salme Valgemäe 100. sünniaastapäeva. Tantsupidu algab kell 17.

Salme Valgemäe sünniaastapäeva tähistamine algas juba 11. augustil, kui Hiiumaal Tahkuna tuletorni juures toimus kontsert. 11. august oli Salme Valgemäe sünnipäev ning just Hiiumaalt Salme elu ka alguse sai, kust tee ta hiljem Tallinnasse ja rahvatantsu juurde tõi.

Salme lõi koos abikaasa Otiga oma eluajal mitmed Eesti rahvakultuuri ajalukku läinud tantsud, mida siiani tantsurühmad üle Eesti uhkusega esitavad. Järjepidevuse säilimiseks esitletakse samal peol ka raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsude kirjeldusi ning lisaväärtust annavad raamatule CD kirjeldatud tantsude muusikaga ning DVD tantsudega, mille on videosse tantsinud TTÜ tantsuansambli Kuljus tantsijad.

Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval

Võru folkloorilaval andsid ühise kontserdi Läti ja Nepaali rahvatantsijad. Kaks täiesti erinevat kultuuri, kuid üks ja sama armastus oma rahva muusika ja tantsu vastu.

Kontserti alustasid lätlased, noored üliõpilased Jelgavast. Triibulised seelikud, valged pluusid,vestid, punased lehvid patsides, lõpmatult pikad kirjud vööd ei tohiks meile, eestlastele, olla võõrad. Tõsi, pastelde asemel kandsid Läti noormehed pikki musti säärikuid. Kui püüda lätlaste tantsu iseloomustada, siis võiks seda teha kolme märksõna abil: tempo, teatraalsus ja rõõm. Noorte tudengite tantsu jälgides oli väga vähe neid hetki, kui mõni tantsujalg lihtsalt põrandal puhkas. Küll keerutati üksi ja koos, joosti ja hüpati ning keerutati jälle. Oleks olnud päris põnev teada, missuguse pulsiga tantsiti pärast 45 minutit esinemist viimast hoogsat tantsu. Lisaks tempole, oli nauditav jälgida ka lätlaste kehakeelt, miimikat. Silmad, kulmud, suu, käed – kõik mängisid tantsule kaasa. Kui meie rahvatantsijad seovad vööd võimalikult kõvasti kinni, et need ikka püsiks, siis Läti neiud lasid mitmes tantsus oma vööd lahti ja nendest said olulised tantsu osad. Ja naeratus, see ei kustunud vist küll kuni viimase tantsuni ühegi noore näolt. Oli tunda, et tantsiti suure rõõmuga. Seega pakkusid lõunanaabrid koduselt tuttavat ja säravat rahvatantsu. Loe edasi: Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval

Võru folkloorifestival heiskab lipu

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp. Seni ei ole Eestis ja ka Lätis olnud ühtegi regulaarset CIOFFi (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) egiidi all toimuvat folkloorifestivali peale kolmes Balti riigis külakorda käiva Baltica.

Seekordne, juba 19. Võru folkloorifestival toob maailma kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmade näol Nepaalist kuni Puerto Riconi, kes sõbralikult segunevad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos üle 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult „Kandle“ aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub neljapäeva õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida erinevate osalevate maade rahvatantsusid otse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ja palju muud huvitavat.

Lähemalt kogu festivali kava!

Lähemalt esinejatest!

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Dokumentaalfilm tutvustab Rannarootsi pärandkultuuri

MTÜ Vormsi Rahvatantsurühm tellimusel valminud dokumentaalfilm Vormsi Tantsib jutustab loo Rannarootsi kultuuriruumile omastest rahvatantsudest, rahvarõivastest, muusikainstrumentidest ja Vormsi saare ajaloost.

Viimane dokumentaalfilm Vormsist valmis aastakümneid tagasi. Vahepeal on saar jõudsalt arenenud ja teinud läbi palju positiivseid muutusi. „Tundsime, et peame talletama filmime Vormsile omased rahvatantsud, rahvarõivad, pillid ning tutvustama huvilistele siinset lähiajalugu,“ lausus MTÜ Vormsi Rahvatantsurühma eestvedaja Eidi Leht „Dokumentaalfilm Vormsi Tantsib pakub huvi kõigile, kes on Vormsiga seotud või tunnevad huvi saare või üldiselt Rannarootsi kultuuripärandi vastu.“

Vormsi vallavanema Meeme Veissoni sõnul on Vormsi ajaloos väga palju põnevaid lugusid, millest laiem avalikkus ei teagi. „Esimese dokumentaalfilmi abil viime meie lugu mandrile, teistele saartele ning loodetavasti tekitame teistes meie vastu suuremat huvi,“ lausus Veisson.

Dokumentaalfilmi „Vormsi Tantsib“ saab soetada Vormsi saare külakeskuse infopunktist või MTÜ Rahvatantsurühm Vormsi esindajaga ühendust võttes. Filmi näidatakse juuli viimasel nädalavahetusel Vormsi Olavipäeva pidustuste raames.

Vaata dokumentaalfilmi treilerit siit.

Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

13 aastat on möödunud suurejoonelisest Tartumaa tantsupeost. Nüüd saab ta toimuma 9. juunil 2013 Tartu Raadi mõisapargis algusega kell 17. Tartu Riikliku Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühmas tantsivad Tartumaa peo kõige väiksemad rahvatantsijad.

Koos Tartu Riikliku Ülikooli muutumisega Tartu Ülikooliks muutus ka Rahvatantsuansambli nimi, kuid on rida inimesi, kes oma kõrghariduse omandasid just Riiklikus ülikoolis samal ajal ka tantsides TRÜ RKA s (praegune nime lühend TÜRKA). Tantsijad on praeguseks jõudnud seeniorite segarahvatantsurühma ehk siis D-rahvatantsurühma ja neil on Tartumaa tantsupeol austav ülesanne tantsida oma endise tantsujuhi Helju Mikkeli loodud tantsu “Emakene – memmekene”. Algselt naisrühmadele loodud tants on ümber seatud segarühmale, kuhu kaasatakse ka lapsed. Enamus väikestest on vilistlasrühma liikmete lapselapsed või väikesed sugulased, kes kõik on veel lasteaialapsed. Kõige noorem, kes tantsib koos oma isa Vara vallavanem Väino Kivirüüdiga, sai 2. juunil 4-aastaseks.

Loe edasi: Tartumaa tantsupeo kõige noorem osavõtja sai just 4. aastaseks

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Rahvatantsijad tähistavad tantsupäeva Kägäräga

Tänast rahvusvahelist tantsupäeva kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kõiki tantsuhimulisi tähistama ühiselt üle-eestilise Kägärä tantsuga.

Kell 13.05 kõlab Vikerraadios Kuusalust pärit vana voortantsu Kägärä muusika. Seda saab tantsida rõõmu ja lustiga koos tantsurühma, töökaaslaste, pere, sõprade või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas. Tegu on lihtsa tantsuga, kus juhttantsija vedamisel joostakse väikeste jooksusammudega tehes erinevaid ringe või rivisid.

Et ka teistele tantsurõõmu pakkuda palume oma esitus võimalusel filmida ja laadida YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2013” ja lisada kollektiivi nimi.

Ühistantsimisega tähistab ERRS rahvusvahelist tantsupäeva juba 2009. aastast alates ja iga kord on sel osalenud paar tuhat inimest.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts esindab sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Kalev Järvela (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuuiska Seltsi esimees)

Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Loe edasi: Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

Põlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Loe edasi: Pühapäeval jagatakse Lokulaudu