Silt: Raamatuesitlus

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Contra esitleb neljapäeval Võrus “Urvaplaastrit”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval, 6. detsembril kell 16. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra seni kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus „Urvaplaaster“ on erinevaid tundeid: armastust, viha, kurbust,  filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti kultuurkapital.

Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist!

Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist

Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.

Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema.  Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.

Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“

Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.

Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.

Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.

Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees

Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

30. novembril  algusega kell 18.18 toimub lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ kontsert-esitlus.

Eesti suurim eurolaulik Jaan „Oo armas sõber“ Pehk, geniaalne Alar „Kosmosemutid“ Pikkorainen, kõige kuulsam Urvaste luuletaja Margus „Contra“ Konnula ning nii Eestis kui ka Eurovisioonil kuulsust kogunud Aapo „Kuula“ Ilves on kokku pannud naljaka, mehise ja südamliku lasteluuleraamatu, mis loob silla väikeste ja suurte vahel. Seda raamatut võib unejutuks ette lugeda või oma armsate mudilaste mõttetegevuse ergutamiseks ära kasutada ja ära tunnevad ennast nii vanad kui noored.
Alar Pikkoraineni kerge sulg ja täpne käsi teeb raamatu veel kolm korda paremaks, kuigi on raske uskuda, et nii hea asi võib veel kolm korda paremaks minna.
Loe edasi: Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

Kauksi Ülle ja Contra tutvustavad Võrus oma uusi raamatuid

Allikas: folklore.ee

Olete oodatud Kauksi Ülle ja Contra uute raamatute esilustele Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis 5. detsembril kell 12.

Kauksi Ülle
Valit luulõq kõvvu kaasi vaihel ja vahtsõ mõttõmustriq

Contra esitleb Võrus oma uut luulekogu “Urvaplaaster”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa Keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval 6. detsembril kell 16.00. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra senises kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus “Urvaplaaster” on erinevaid tundeid — armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti Kultuurkapital. Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist.

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Rakvere kirjandusklubis külas Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25.septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider. Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline publitsist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe „Tiibeti hääl“ Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut. Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.

Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.

Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.

Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut ”Mi uma savvusann”, miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist. Loe edasi: Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”

19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.

Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.

Peaesinejaks Contra.

Endel Susi tutvustab oma uut raamatut

29.mail kell 15.00 tutvustab Otepää Gümnaasiumi kohvikus otepäälane Endel Susi oma uut raamatut “Vana-Otepää muinasajast tänapäevani”. Valgas toimub raamatututvustus 29.mail kell 12.00 Valga Keskraamatukogus.

Raamatu autori, Endel Susi sõnul on raamatus juttu talude päriseksostmisest, küüditamisest, kollektiviseerimisest, kultuurist enne ja peale sõda, taasiseseisvumisest. „On ka ära toodud 73ne tuntud inimese lühielulood,“ täpsustas Endel Susi. „Kajastamist leiavad mõned faktid, mida üldsus vähe teab, näiteks, et Otepää alevi esimene nimi oli Vastse-Otepää, hiljem Nuustaku.“

Vana-Otepää külas asuva Uandi linnamäe järgi on lätlaste juures tuletatud Eestimaa nimetus Igaunia. 1879. a lasi Jakob Hurt rajada Vana-Otepääle uue kihelkonnakooli hoone, mis on praegugi kasutusel. Selles koolis on õppinud hilisemad kolm professorit, viis üleeestilise tähtsusega kirjanikku, kaks maailmameistrit, Otepää esimene linnapea, samuti Otepää esimene aukodanik ja muid tuntud tegelasi. Kes need tegelased olid, saab raamatust teada.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Järvamaal esitletakse “Vana Kandle” juubeliväljaannet

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet „Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud”

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

 

Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus

Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.

Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.

Kohilas esitletakse täna Mooni talurahva tähtpäevikut

Täna  tutvustab Raplamaal Kohila raamatukogus Kohila loojahing Eve Hele Sits oma raamatut “Mooni talurahva tähtpäevik”, mille on illustreerinud kunstnik Epp Marguste. 

Mooni on kümneaastane tüdruk, kes kolis koos perega linnast maale elama. Uues koolis oli kombeks kuulutada iga õppeaasta alguses välja teema, millega aasta jooksul põhjalikumalt tegeldakse. Seekord võeti teemaks talurahva tähtpäevad ja nendega seotud kombed. Mooni hakkas pidama sellekohast päevikut ja siit saadki lugeda, millised olid rahvakombed vanasti ning kuidas Mooni koos sõprade ja perega talurahva tähtpäevi tähistas.

Raamat on kirjutatud põnevalt ja parajalt lühikeste peatükkidena, mida on mõnus kas õhtujutuks kuulata või ise lugeda. Kui aga koolis on vaja teada, kuidas vanarahvas tähtpäevi tähistas, on raamat asendamatu abiline.

„Mooni talurahva tähtpäevik“ on omamoodi järjeks Eve Hele Sitsi raamatule „Õunte ootel“.

Raamatuesitlusele on oodatud nii suured kui väikesed lugejad! Lapsed saavad joonistada, pakume küpsiseid ja morssi. Soovijatel võimalus raamatut osta. Esitlus algab kell 17.30

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming. 

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor

 

Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts

Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest. 

Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.

Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.

Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet.  Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Võru instituut esitles uut „Mino Võromaa” kogumikku

Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.

Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.

Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.

Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.

Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).

Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.

Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.

„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)

4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)

7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)

10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb  Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Soomaal esitletakse viie aastaaja raamatut

Reede, 17. juuni keskpäeval on kõik huvilised oodatud Soomaa külastuskeskusesse, kus ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig esitlevad oma raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.

Külastuskeskus on võrdsel kaugusel nii Viljandist kui Pärnust – mõlemast linnast on sinna 44 kilomeetrit. Rahvuspark laiub Viljandi- ja Pärnumaa territoorimil.

Soomaa koostöökogu algatusel valminud teos „Teekond läbi viie aastaaja” tutvustab selle piirkonna ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejate ette päeviku vormis tekstide ja piltide kaudu.

192leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite retki, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Liisi Seili sõnul tuli autoritel materjali kogumise ajal silmitsi seista paljude ootamatustega ja elada läbi põnevaid hetki.

Raamatu “Teekond läbi viie aastaaja” esitlus algab Kõrtsi-Tõramaal kell 12. Ühtlasi avatakse Soomaa erakordset suurvett kajastav näitus.

Käsmus peetakse viikinglaeva sünnipäeva

Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikinglaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega. Keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad sel puhul 4. juunil seminari “Lahemaa rannalaevandus”.

Kavas:

12.15. Raimo Pullat – raamatu “Viinameri” esitlus

12.45 Jüri Vendla – raamatu “Unustatud merereisid” esitlus

13.15 Andres Ehin – raamatu “Merelaule sajast suust ja sulest” esitlus

13.45 Peeter Peetsalu – “Rannameeste keel maamehe kõrvas”

14.15 Aarne Vaik – “Rannalaevanduse ajalugu”

Vestlusring.

Paadisõidud puupaatidega. Paadiehituse töötuba. Musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.

Rohkem infot: www.looduseomnibuss.ee.

Rakveres esitleti varalahkunud poeet-muusiku
Neeme Plutuse plaati ja raamatut

Pühapäeval esitlesid rakverlase Neeme Plutuse (8. veebruar 1972-5. märts 2009) sõbrad ja loomekaaslased Rakveres Hagari kohvikus tema teist CD-plaati “Majakas” ja koondluulekogu “Päikesepistesonaat.”

Esitlusel kõlas valik laule uuelt plaadilt. Neid esitasid solistidena Bonzo, Sven Randoja, Ahti Bachblum, Sergei Klaasen ja Heiki Kübar. Pillimeestena olid kaastegevad Peep Pihlak, Tiit Korsar, Remi Nukke ja Vallo Vildak. Kammerkoor Solare laulis Neeme Plutuse ja Jaanus Nurmoja kahasse sündinud laulu “Looda ja armasta”. Samuti tuli esiettekandele Nurmoja poolt Plutuse tekstile loodud laul “Rahu”, mida esitas Ahti Bachblum.

Neeme Plutuse luulet kandsid ette luuleklubi Eos liikmed Katrin Vaarik, Ella Kraav, Enn Parve, Elina Kononenko ja Anneli Kononenko ning Neeme sõbrad Rene Leiner, Jaanus Nurmoja ja Peep Pihlak. Luuletusi “Eoseid on igal pool Eestis” esitas põnevalt kammerkoor Solare.

Neeme Plutus sai poeedina Rakveres tuntuks 1990ndate keskpaigas, kui tema loomingut hakkas ilmuma ajalehes Virumaa Teataja. Samal ajal asus ta ka lauljana tuntust koguma ning alates 2002. aastast salvestas ta järjekindlalt stuudios oma muusikat. Peaaegu kõikidele oma lauludele oli Neeme kirjutanud nii sõnad kui ka teksti. Raadiojaamades on viimastel aastatel kõlanud kõige enam  bossa nova rütmis “Tuldud tee”tema esimeselt autoriplaadilt “Lumm ja luul”.

Kui muusikutest sõbrad viisid lõpule CD-plaadi “Majakas” välja andmise – kõik lood oli Neeme jõudnud stuudios linti laulda – , siis luuleklubi Eos publitseeris omakorda koondluulekogu Neeme parimate luuletustega. Pealkirja “Päikesepistesonaat” oli mees juba ise jõudnud välja valida. Raamatu toimetas Meelis Lainvoo ning suurepärane kaanekujundus pärineb Hispaania – Neeme lemmikriigi – kunstnikult Daniel Torrentilt.

Neeme Plutuse sõbrad-loomekaaslased pärast pühapäevast kontserti Rakveres. Foto: Merle Leiner

Plutuse luules kohtab nii romantilise unistaja uitmõtteid kui ka naljatlevaid sürrealistlikke kujutelmi, galaktikates rändamist ja räiget maapealsust. Muusikasse on põimitud õrn-tundeline bossa nova ja karmima kõlaga rokk.

Sõbrad ja tuttavad on Neemet iseloomustanud kui vastuvoolu ujujat, kes ei soovinud olla keegi teine või tingimata kellegi moodi ja trendides kinni, vaid kes lõi ja esitas just seda, mis talle meeldis ja midagi pakkus.

Nii plaati kui ka raamatut saab igaüks koju tellida hinnaga á 12 eurot (Hind sisaldab postikulu). Tellimissoovist teatage meiliaadressil elinaallas@gmail.com. Raamat on juba müügil ka Rakvere turuplatsil asuvas Matsoni raamatupoes (endine Tammeri raamatupood).

Kogu raamatu ja plaadi müügist saadav tulu läheb 100 protsenti peagi nelja-aastaseks saava varakult isata jäänud Neeme tütrele Maarjale.