raamat

Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist

Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.

Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema. Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.

Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“

Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.

Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.

Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.

Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees

Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

30. novembril algusega kell 18.18 toimub lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ kontsert-esitlus.

Eesti suurim eurolaulik Jaan „Oo armas sõber“ Pehk, geniaalne Alar „Kosmosemutid“ Pikkorainen, kõige kuulsam Urvaste luuletaja Margus „Contra“ Konnula ning nii Eestis kui ka Eurovisioonil kuulsust kogunud Aapo „Kuula“ Ilves on kokku pannud naljaka, mehise ja südamliku lasteluuleraamatu, mis loob silla väikeste ja suurte vahel. Seda raamatut võib unejutuks ette lugeda või oma armsate mudilaste mõttetegevuse ergutamiseks ära kasutada ja ära tunnevad ennast nii vanad kui noored.
Alar Pikkoraineni kerge sulg ja täpne käsi teeb raamatu veel kolm korda paremaks, kuigi on raske uskuda, et nii hea asi võib veel kolm korda paremaks minna.
Loe edasi: Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

Kurla küla ajaloost valmis raamat

MTÜ KUME külaselts kutsub huvilisi raamatu „Kurla küla vana pildialbum” esitlusele Kabala Rahvamajas 10. novembril kell 13. Esitlusele on odatud kõik endised ja praegused külaelanikud, KUME külaseltsi liikmed ning teised huvilised, kellele vastav teema põnevust pakub.

KUME külaseltsi liige Aina Lee alustas Kurla küla ajaloo kogumist 2009. aastal. Külaelanike küsitlemise ja fotode kogumise kõrval on ta külastanud Eesti Riigi- ja Ajalooarhiivi ning Viljandi ja Järvamaa muuseume. 2011. aasta suvel valmis Kurla küla taludest ja seal elanud inimestest lamineeritud lehtedena 82-leheline pildialbum. Tol ajal olid puudu veel 13 talu pildid ja lood. Käesoleva projektiga sai Kurla küla vana pildialbum lõplikult valmis ning anti ühtlasi välja ka raamatuna.

KUME külaseltsi juhatuse esimehe Tiina Lohuri sõnul on raamatu kaudu võimalik teada saada Kurla küla täpne ajalugu talude kaupa. „Raamatu väljaandmisega saab uuendada sidet küla ja sealt pärit inimeste järeltulijatega, saab tekitada huvi oma perekonna ajaloo ja päritolu vastu. Lisaks on inimestel hea võimalus tutvustada oma koduküla ja tekitada ka teiste külade elanikes huvi sarnast albumit koostada.“ Seltsi esindaja annab teada, et lamineeritud albumit eksponeeritakse ka edaspidi külaüritustel, raamatu saavad aga endale endised ja praegused külaelanikud.

Raamatu Kurla küla ajaloost on koostanud Aina Lee, raamatu väljaandmist rahastas Leader projektitoetuse kaudu MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Varasemalt on Kurla küla ajaloopärandi kogumist tunnustanud ja toetanud Järvamaa Pärandi Sihtkapital, Türi vald ning Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Digitaliseeritud fotod ja albumilehed on laetud üles ka külade tegevust kajastavale veebilehele.

Ilmus Plaani kooli raamat

Augustikuu 4. päeval kogunes Võrumaale Plaanile üle 120 inimese paikkonna päeva ja kooli kokkutulekut pidama. Plaani paikkonna ajalugu uurinud Uno Ojala põhjaliku ajaloolise ülevaate järel esitleti kohalolijatele värskelt trükikojast saadud raamatukest „Meie kooli lugu. Plaani kool 1872-1969“.

Kogutud materjali pani raamatuks kokku Juta Sikk ja see sai päris mahukas – 207 lk. Selles on kõigepealt esitatud kooli ajalugu, mille käsikirjaline materjal pärineb kooli kauaaegselt õpetajalt Aale Otsalt. Selles olnud fakte ja arve on kontrollitud ja täpsustatud ning lisatud arhiivimaterjalidest saadud infot.

Kuna koolis töötanud õpetajad olid väga agarad kohaliku kultuurielu eestvõtjad ja selles kaasalööjad, siis on raamatus omaette osa sellele tegevusele pühendatud. Eelkõige on kajastatud Plaanil aastakümneid tegutsenud laulu- ja muusikaseltsi „Helin“ ettevõtmisi.

Eesti ajalooarhiivi materjalidele tuginedes on antud põgus ülevaade kooli tegevusest sellel ajal, kui kirikukoolis lapsi õpetasid preester ja köstrid. Mitmete Plaanil koolis käinud õpilaste, siin töötanud õpetajate ja teenistujate (kokku 34 inimest) meenutused ja mälestused käsitlevad erinevaid aegu ja episoode ning annavad mitmekülgse ja särava pildi koolielust, aga ka tolleaegsest elust-olust. Loe edasi:

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Toimub raamatu “Leegitseval piiril” esitlus

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmete kolonel Henn Karitsa ja Aadu Jõgiaasa kirjutatud raamat „Leegitseval piiril” käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva Dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna Teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu
kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu esitlus toimub 20. augustil 2012.a. kell 14:00 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Võrus saab tuttavaks Sänna kandi kirjanikega

Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Rakveres saab näha arhitektuurset origamit

Alanud nädalast saab Rakvere Keskraamatukogu esimesel korrusel näha Paberimuuseumi koostatud näitust „Arhitektuur paberis ja paberist”.

Näitus tutvustab arhitektuuriga seotud ruumilisi raamatuid kaasaja paberiinseneridelt ja -kunstnikelt. Näituse eksponaadid tutvustavad maailma arhitektuuripärandit ja kaasaja arhitektuuri makettidena, samuti on näha teemaga seotud kunstnikuraamatuid.

Ruumiliste, liikuvate ja mehhaaniliste elementidega raamatute ajalugu ulatub 13. sajandisse, kus inglise benediktiini munk Matthew Paris töötas välja arvatavalt esimese liikuva paberseadme selleks, et arvutada tulevate aastate kristlike pühade kuupäevi. Viimase kümnendi jooksul on mahulised raamatud muutunud tehniliselt keerukateks ja kunstiliselt kõrgetasemeliseks. Algselt olid liikuvad raamatud mõeldud õppevahenditeks ainult täiskasvanutele, tänapäeval on ruumiline raamat nii hariv ja õpetav kui meelt rõõmustav.

3D raamatute näitust täiendab väljapanek origami teemalistest raamatutest, mis pärinevad keskraamatukogu kogudest ning mida saab ka kaasa laenutada. Näitus jääb avatuks 11. maini.

Allikas: rakvere.ee

Raamatu “20 aastat Järva-Jaanis” jaoks fotode kogumine

Valmimisel on raamat „20 aastat Järva-Jaanis”, mis tutvustab valla arengut viimasel 20 aastal ehk alates sellest ajast, millal taastati Järva-Jaani vald. Raamat peaks oma olemuselt olema peamiselt pildiraamat koos pikemate faktiliste kommentaaridega. See kirjeldab olukorda aastal 1991, kõrvutame seda tänase päevaga ja loetleme peamisi ja suuremaid muudatusi ja sündmusi antud valdkonnas.

Artiklid on valmimas, kuid suurimaks mureks on fotod, sest 1991 aasast ei ole arhiivis säilinud eriti paljuülesvõtteid. Kutsume kõiki üles oma kodust fotoarhiivi üle vaatama, et täiendada valla ajalugu. Eriti on oodatud pildid avalikest üritustest ja hoonetest. Pildid erapidudest ei pruugi olla nii suure ajaloolise väärtusega. Fotod tagastame omanikule peale koopiate tegemist.

Võrus esitletakse reedel e-raamatut paguluses elamisest

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) kutsub e-raamatu „Elust uuel kodumaal“ esitlusele reedel, 13. aprillil kell 19 Võru Kultuurimaja Kannel väikeses saalis.

Tutvustatakse lugusid raamatust „Elust uuel kodumaal“, millesse on kogutud lood inimestest, kes on Eestist erinevatel põhjustel lahkunud ning leidnud endale uue kodumaa Ameerikas, Austraalis, Euroopas jm. Räägime pagulusest ja kuulame 94-aastase Võrust päris Valentine Treimani lugu, kes praegu elab Kalifornias, Ameerikas.

Üritus korraldatakse Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni projekti „Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid“ (PAREM) raames ning seda kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Allikas: Võru Kultuurimaja Kannel

Contra sünnipäeva luuleõhtu

Neljapäeval (22. märtsil kell 19) toimub Urvaste Seltsimajas traditsiooniline Contra sünnipäeva luuleõhtu.

Erikülalisena on kohal ka Vahur Kersna; esinejateks veel Tartu NAK (Wimberg, Contra, Veiko Märka, Jüri Kolk jt)

Õhtul on kõikidel soovijatel võimalus osta Vahur Kersna menuteost „7×7“ täiendatud trükki, Contra luulekogusid või võtta autogramm oma raamatusse

MTÜ Inkotuba andis välja põhjalikult uuendatud „Omastehooldaja käsiraamatu“

Jaanuari lõpus ilmus põhjalikult uuendatud “Omastehooldaja käsiraamatu” kordustrükk. Raamat on tasuta praktiline abivahend mitte ainult lähedase kodus hooldajale, vaid ka kõigile meditsiini- või sotsiaaltöö spetsialistidele, kes oma igapäevatöös omastehooldajatega kokku
puutuvad. Raamatu andis koostöös Eesti Haigekassaga välja MTÜ Inkotuba.

Omastehooldajad hoolitsevad kodus oma lähedaste eest, kes raskema või kergema haiguse tõttu enam ise endaga hakkama ei saa. “Omastehooldajaid motiveerivad armastus ning kohuse- ja kaastunne – kes veel, kui mitte oma pere ei peaks kandma hoolt nende eest, kes üksi toime ei tule,” ütles MTÜ Inkotuba tegevjuht Eha Topolev. “Sageli ei oska või ei jõua omastehooldajad otsida oma probleemidele abi väljastpoolt ning kahjuks ei ole harvad ka juhtumid, kus sotsiaalabisüsteem neile oma abikäe ulatamata jätab.”

“Omastehooldaja käsiraamat” aitab neid vajakajäämisi leevendada. Raamat jagab praktilisi teadmisi ja näpunäiteid sellest, kuidas hooldamisega
paremini hakkama saada: kuidas mõista hooldatavat, saada aru tema seisundist ja vajadustest, osata teda aidata. Lisaks leiab raamatust
pisut nõu ka hooldaja iseendale, kuna ka tema vajab väga tuge, et mitte väsida või läbi põleda. Käsiraamatu täiendatud kordustrükki lisandusid
raamatu sihtgrupi ettepanekul ka mitmed uued teemad.

Esimese „Omastehooldaja käsiraamatu“ andis Inkotuba välja juba aastal 2003, järgmisel aastal ilmus kordustrükk ning aastal 2008 venekeelne
omastehooldaja käsiraamat.

Uuendatud käsiraamatu tiraaž on 15 000 eksemplari, millest 10 000 saadetakse välja tervishoiuasutusele ja kohalike omavalitsuste
sotsiaalosakondadele üle Eesti. Lisaks jagatakse raamatuid Inkotoa piirkondlikes osakondades Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Narvas,
Kohtla-Järvel, Rakveres, Kuressaares, Paides, Haapsalus ja Võrus. “Omastehooldaja käsiraamat” on tasuta väljaanne. Veebis lehitsetava ja
allalaetava versiooni käsiraamatust leiab Inkotoa kodulehelt:
http://www.kuivaks.ee/index.php?page=161&

2011. aasta novembris jagati eelinfot raamatu täiendatud trüki kohta Inkotoa 10. tegevusaasta juubeli puhul Tallinnas toimunud perearstide ja
-õdede konverentsil. 28. veebruaril toimub Tartus omastehooldajatele ja sotsiaaltöötajatele suunatud infopäev, kus raamatut tutvustatakse.

Lähem info “Omastehooldaja käsiraamatu” kohta: MTÜ Inkotuba projektijuht Pirjo Vaarmaa, pirjo@inkotuba.ee

Valmis lihtsa külatoidu kokaraamat

Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa koostöös valmis eelmise aasta lõpus lihtsa külatoidu kokaraamat. Selles on avaldatud valik maakondade toidukonkurssidel osalenud toiduretsepte. Valik tehti valmistamise lihtsuse, kodumaiste toiduainete ja tervislikkuse alusel.

Järva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helle Põllu ütles, et 2011. aastal toimunud toidukampaania raames viidi läbi Järvamaal läbi retseptikonkurss” Lihtne külatoit”. Konkusile laekus üle 50retsepti nii eraisikute kui ka külaseltside poolt. Koeru lasteaia lapsed esitasid väikesed retseptivihikud, kus oli üle 100 retsepti. Valminud raamat kajastab valikuliselt toidukampaaniate retsepte Järvamaalt, Lääne-Virumaalt ja Saaremaalt ning pakub võimluse ise retsepte üles kirjutada. Raamatut on kavas jagada ka maakonna raamatukogudele.

Raamatu koostasid Helle Põllu, Olga Boitsov ja Imbi Jäe. Toidud valmistas Juta Tohver. Pildistas Anu Pink ja küljendas Anneli Kenk Saara kirjastusest. Raamatu väljaandmist toetas Tervise Arengu Instituut.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid, kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna kell 13 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatupoes oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

„Ma olen Eesti rahvastikust rääkivat raamatut juba aastaid plaaninud, sest sellist materjali pole varem ilmunud. Eriti sobilik on, et raamat ilmub just 29. detsembril 2011 – päeval, kui möödub 130 aastat esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest,“ rääkis Ene-Margit Tiit.

Raamatu esimene osa annab ülevaate kümnest rahvaloendusest, nii nende korraldusest kui ka tulemustest. Raamatu teine osa käsitleb Eesti inimeste elu viie põlvkonna jooksul ning kolmas rahvastiku uurimist laiemalt. Viimases osas antakse ülevaade saabuvast rahvaloendusest.

Eesootav rahvaloendus toimub Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Tänavune rahvaloendus kestab 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Täna esitletakse “külahullude” raamatut

Täna kell 15 toimub Tallinnas Avatud Eesti Fondis raamatu “Heade mõtete tegijad” esitlus.

Üritust juhib Raul Rebane, kohal on raamatu autor Tiit Lääne ning hulk inimesi, kes on Eestis viinud ellu pööraseid ja inspireerivad ideid.

Eestimaal elab inimesi, kes toimetavad ja tegutsevad oma pööraste ideedega, ootamata selleks kellegi sundi või käsku. Need on heade mõtete tegijad, kellesse kaaskodanikud suhtuvad lugupdamisega, ent peavad neid samas omamoodi hulludeks. Raamatu “Heade mõtete tegijad” kaante vahele on koondatud üks väike valik taolistest inimestest – Agu Hollo, Aino Lepp, Ants Paju, Artur Talvik, Contra, Hando Kuntro, Hans Sissas, Helena Siiroja, Imbi Paju, Jaan Aliksoo, Martin Uudeküll, Priit Tänava, Rein Sikk, Ründo Mülts, Silja Vijar, Tiiu Tomingas, Tuve Kärner, Väino Treiman, Valdur Tamming.

Loodetavasti ei jää esimene taoline kogumik viimaseks. Andke teada inimestest, kes teie kõrval ja naabruses midagi head ja erilist korda saadavad.

Tiit Lääne, raamatu autor

Ilmus uus raamat Georg Lurichist

Lurich on meile tänaseks sümbol, legend, müüt.

Selliste saatesõnadega alustab Paavo Kivine oma äsjailmunud raamatut LURICH.

Kui eelmine, Olaf Langsepa poolt 1958. aastal kirjutatu (Georg Lurich) keskendus rohkem jõumehe sportlikele tulemustele, siis elupõline spordimees ja spordiajakirjanik Paavo Kivine toob lugejate ette hoopiski seni publitseerimata tegevusi ja fakte. Materjale on läbi töötatud aastate jooksul viieteistkümnes muuseumis, lisaks veel kakskümmend kaks eraisikut on kasutada andnud omi kogusid ja arhiive. Märjamaa vallast nendeks Sillaotsa Talumuuseum ja Helju Unga.

Raamatu esitlus toimus 17. novembril Apollo raamatupoes Tallinnas. Mahuka A4 formaadis raamatu 9. leheküljelt leiame 13-aastase Georgi kirja Jakob Hurdale. Saame teada, et seni karskluse etaloniks peetud jõumees 1909. aastal Bakuus olles, tervisest tingituna kasutas toiduks ainul õlle sisse klopitud kanamune. Õlle keetis Velisel Kalase talus onupoeg Hans ja saatis vähemalt paar korda kuus rongiga Georgile. Kohale jõudnud õlu olnud hea, ainult veidi hapu. Sillaotsa Talumuuseumis hoiul olevast 48-st Geogi poolt Velisele Hans Luricile saadtud postkaardist on poolte (sisukamate) tekstid raamatus ära toodud. Nendelt kaartidelt ka see viimane teadasaamine. Märkusena olgu öeldud, et muuseumis on Ludvig Mei tehtud fotokoopiad postkaartidest, originaalkaartide saatus on seni teadmata.

Ehk on keegi lehelugejatest kunagi kuulnud või näinud originaale? Sillaotsa Talumuuseum või Eesti Spordimuuseum on tänulik igasuguse info eest.

Uus e-raamat Siiri Konksult

Looduskirjanik Siiri Konksult on ilmunud uus noorsooromaan “Tütarlaps ja tema”. Raamatu teeb eriliseks ka see, et seekord on kirjanaine otsustanud hoiada loodust ja säilitada metsa – tegemist on e-raamatuga (paberraamatut poodidest osta ei saa).

Raamatu saab endale tellida aadressidelt:
KRISOSTOMUS http://www.kriso.ee/Tutarlaps-ja-TEMA/db/9789949301041e.html
APOLLO http://www.apollo.ee/product.php/E9789949301041
RAHVARAAMAT http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%BCtarlaps_ja_tema/808527
E-raamatu lugemiseks on soovitav osta spetsiaalne luger (müügil raamatupoodides ja arvutipoodides). Need on puutetundliku ekraaniga ja saab mõnusasti näpuga lehti keerata. Arvutiekraanil lugemiseks saab alla laadida vabavaralise programmi http://www.adobe.com/products/digitaleditions/

Katkend raamatust: ” Mia pea käis ringi. Ta ei teadnud enam, kas õnnest või õnnetusest. Silmad olid pisaratest paistes. Tulukesed õõtsusid õdusalt üles ja alla. Tuttavad viisid kõmisesid kõrvus ning kõige selle keskel seisis TEMA, püha TEMA. Tüdruk hingas veelkord sisse TEMA hurmavat aroomi ning tundis, kuidas silmad iseenesest kinni vajusid.

Mia ärkas tugevast raputusest ja ei saanud üldse aru, kus ta on või mis temaga sünnib. Ta leidis ennast lebamas mingis suures hämaras imeilusas kirstus. Talle vaatasid otsa TEMA läbitungivad silmad ning kõrvus kõlas TEMA laul. Oli ta nüüd surnud? Kas selline ongi hauatagune elu?”

Vestlusõhtu Tartus “Minu Omaani” autoriga

Täna, 27. oktoobri õhtul algusega kell 18 on võimalus kohtuda Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5, Tartu) raamatu “Minu Omaan ” autori Meeli Lepikuga, kes räägib sellest müstilisest sultaniriigist. Peale Omaani elu-olu teemade saab kuulda kindlasti ka tööst maailma kiireima reisilaeva pardal. Autor näitab ka pilte ja kohapeal on võimalik endale ka nimetatud teos osta.

Sündmus toimub raamatukogupäevade “Kohtumine raamatukogus” raames, mis kestavad 20.-30. oktoobrini. Vaata lähemalt!

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

Keskraamatukogu korraldab suvelõpu raamatutäika

Tallinna Keskraamatukogu müüb homme, 9. septembril kella 12-18 raamatutäikal ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures koguses või millest on välja antud uusi trükke.

Raamatute hinnad on vahemikus 0,13-1,6 eurot. Müügis olevate raamatute nimekirjaga saab tutvuda aadressil http://www.tln.lib.ee/raamatumyyk. Ilusa ilma korral toimub raamatute müük Tallinna Keskraamatukogu (Estonia pst 8) ees, vihma korral raamatukogu saalis.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidjalt Sille Rossilt, telefonil 683 0919, aadressil sille.ross@tln.lib.ee

Kaerajaani lood ja tantsud saavad raamatusse

Noorte laulu- ja tantsupeoks annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts välja meie tuntuima rahvatantsu – kaerajaani – raamatu.

Vaid vähesed teavad, et selle toreda tantsu ja sõnade taga on oma lugu ning prototüüp. Friedebert Tuglas on kirjutanud, et Kaera-Jaanile nime andnud mees oli Lääniste küla sepp Jaan Matson. Lugu, mis andis tõuke nime populaarsusele, juhtus tõenäoliselt aastal

1889 ja on seotud muidugi naistega. Uuest raamatust leiad sulesepa Contra kirjutatud lustliku loo Kaera-Jaani seiklustest.

Kaerajaani tantsust ning sõnadest on aegade jooksul tekkinud palju erinevaid versioone. Raamatusse on kogutud ühtekokku 22 erinäolist kaerajaani – 14 pärimustantsu ning 8 autoritantsu. Et kaerajaani erinevaid versioone lõbusam tantsida oleks, leiad lisaks kirjeldustele ning nootidele raamatu vahelt CD-plaadi 13 kaerajaani looga.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts alustas 2009. aasta lõpus projektiga Kaerajaan Euroopasse, üks selle taganttõukajatest on Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk:

„Kui rahvatantsukauge kirjanikuhärra Hans Luik seenior poetas mulle 2009. aasta sügisel mõttekese kaerajaani Euroopasse viimisest, oli see lihtsalt hulljulge mehe hulljulge plaan seada me maavillane kargamine samale pulgale jenka või lambadaga. Esialgu oli see siiski pigem ilus unistus kui konkreetne kavatsus. Idee oli lihtne – tantsida ise kaerajaani ja õpetada oma välismaa sõpradele ning anda sellest teada. Aga see, mis sündis tänu Eesti rahvatantsijaile ja rahvamuusikuile, oli imeline ja enneolematu“.

Täna, 2011. aasta juunis, kuus kuud enne kampaania lõppu, on kaerajaani tantsinud enam kui 53 000 inimest 24 riigis. Rahvaid, kes kaerajaanist osa saanud, on 34. Ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Austraalias, Indoneesias, Uus- Meremaal, USA-st ja Kanadast rääkimata.

Kui kaks aastat tagasi oli Youtube‘i interneti videokeskkonnas näha viit kaerajaani, siis täna on neid üle 270. Kõige populaarsemat videot on vaadatud 16 000 korda.

Raamat ilmub täpselt noortepeoks Maa ja ilm ja seda saab uudistama ning ostma tulla Lauluväljakul ERRSi telgist. Pärast pidu saab raamatu kätte ERRSI kontorist.

Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest

Tallinna Ülikool andis välja artiklikogumiku ökokogukodadest, mis kannab nime “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas”. Tegu on esimese raamatuga sarjast Elustiilid, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis.

Toimetaja Airi-Alina Allaste on sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja. Raamat on multidistsiplinaarne ja autorid kasutavad lisaks antropoloogilisi, kasvatusteaduslikke ning semiootikast lähtuvaid lähenemisi.

Raamatu tutvustuses öeldakse, et läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele.

Raamat “Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas” on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Autorid lähenevad fenomenile erinevatest perspektiividest, mahukas kogumik annab ülevaate sotsiaalsest liikumisest, ideoloogiast, lastekasvatusest ja haridusest, uutest soorollidest jne. Loe edasi: Eestis ilmus esimene uurimus ökokogukondadest