Silt: pärimusmuusika

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna algab Hiiumaa pärimusmuusikafestival Hiiu Folk

Täna kõlavad Kärdlas seitsmendat korda südasuvise pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk avahelid. Festivali põhiliseks esinemispaigaks on Kassari kiigeplats, kuid kontserdid toimuvad ka Kõrgesaares ja Kärdlas ning kirikutes üle kogu saare.

Nelja päeva jooksul, 14.-17. juulini, saab kuulda head muusikat Indigolaste, Bonzo, Orelipoisi, Märt Avandi ja Paabeli, Kihnu Poiste, Tarmo ja Toomas Urbi, Krista ja Raivo Sildoja, Liisi Koiksoni ja Elletuse, Olavi Kõrre ja Mandoliiniorkestri, Ürgtänava, Seto leelokoori Helmine, Viljandi Muusikakooli Pärimusmuusikute ja Karoliina Kreintaali, Henry Laksi, Robirohu, Jaak Johansoni ja Citra Krista Joonase, Merje Kägu ja Jana Abzaloni, Lea Salumäe, Piret Veevo ja Teve Laikre ning Astridi ja Hiidlaste esituses.

Lisaks toimub jalutusretk ajalooliselt kultuuririkkale Pikale tänavale koos Helgi Põlloga ning loodusretk Tiit Leito juhtimisel. Samuti saab osa võtta nii väikekandle kui ka pillimängu õpitoast: esimest juhendavad Jaana Lepamaa ja Kaja Luukas, teist Krista ja Raivo Sildoja. Ning viimaks, aga väga tähtsaks infoks: kõigis kontserdipaikades on avatud ka lastepesa!

Festivali pass maksab Piletilevist ostes 20 eurot, kohapealt ostes aga 30 eurot. Päevapileti hind on 12-15 eurot, üksikkontserdile pääseb 3-5 euro eest.

Festivali täpsema kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee.

 

Värskast tuleb värske bänd

Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.

Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.

Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.

Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.

Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.

Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.

Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.

Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.

Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Catlin Jaago (vasakul) ja Piret Päär. Foto: folk.ee
Viljandi Pärimusmuusika Aidas jaanuari keskel sooja vastuvõtu saanud kontsert “Sõnade ja sõrmedega” läheb veebruaris üle-eestilisele tuurile. Ees seisab kuus kontserti, mis on täidetud eheda pärimusmuusika ja haaravate juttudega.

Eesti üks silmapaistvamaid noori pärimusmuusikuid Cätlin Jaago esitleb tuuril oma värsket sooloalbumit “Soolo” ja tutvustab peagi ilmuvat parmupillikogumikku. Tuntud jutuvestja Piret Päär räägib vahelduseks nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Kontserdid toimuvad 4. veebruaril Sangaste Seltsimajas, 6. veebruaril Haanja Rahvamajas, 9. veebruaril Tallinna Vanalinna Muusikamajas, 10. veebruaril Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis, 18. veebruarilil Rapla Kultuurikeskuses ja 25. veebruaril Harjumaal Oru Külakeskuses.

Cätlin Jaago eestvõttel valmiv kogumik “Eesti parmupill” saab olema mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest, mille juures leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus. Loe edasi: Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Viljandis astuvad reedel lavale parimad pärimusmuusikud

Lauri Õunapuu. Foto: folk.ee
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab sel reedel, 21. jaanuaril kell 19.00 Viljandis suure ülevaatekontserdi, kus astuvad lavale paljud praeguse aja kõige säravamad pärimusmuusikud.

Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.

ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.

Lisainfo: www.folk.ee

Pärimusmuusika Ait aastavahetusel otse-eetris

Foto: Eesti Pärimusmuusika Keskus
ETV teeb eeloleval aastavahetusel mitu otselülitust Viljandi Pärimusmuusika Aita, kus peetakse pidu ansambli Untsakad muusika ja laulude saatel.

Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.

Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.

Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.

Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.

Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Veebikogumik Saaremaa lastelauludest

Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa. 

Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.

 “Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.

Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.” 

 Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.

Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli

11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee. 



Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.

Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased. 


Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.


Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli.  Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM. 



Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Taarka avastaja jõuab homme taas Setumaale

Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki  Setomaal, Karjalas ja Mordvas.

Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi

Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid.  18 ekspeditsiooni vältel  salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse.  Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.

Järgmise Viljandi folgi teema on “Rütm ja pulss”

2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.

Foto: www.folk.ee
Lisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”

Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.

Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”

Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.

XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Pärimusmuusika Ait alustab reedel uut hooaega

Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.

Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.

Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.

Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.

Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.

Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.

Loe lähemalt www.folk.ee

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!