TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava eestvedamisel toimub Viljandis 9.-15. juulil rahvusvaheline käsitöö suvekool CRAFT CAMP. Kaheksandat korda toimuval sündmusel saavad ligi 40 huvilist üle maailma sukelduda Eesti traditsioonilise käsitöö sügavustesse.
Loe edasi: EESTI KÄSITÖÖ JA PÄRANDKULTUURI HUVILISED VEEDAVAD NÄDALA VILJANDIS
Alates pühapäevast, 10. juulist läheb käima projekt Heinatalgud Manõjal, kus vabatahtlikud saavad kaasa lüüa imeliste taimekooslustega poollooduslikel heinamaadel ja õppida vanu töövõtteid. Ööbimine Manija külakeskuses.
Loe edasi: MANIJA SAARELE HEINATEOLE
Piksepühä pidäminõ Haanihn 4. veebruaril 2015.
Kell 10 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise
lepingu tegemine.
Kell 19 Iloõdak Haani rahvamajahn.
Pilli mängva ja laulva TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia edimädse kursusõ
tudengi: Ann Maria Piho (kannõl), Katariina Tirmaste (flööt), Martin Vill
(saksofon), Siim Saarela (kitarr), Liisi Pley (kromaatiline kannõl).
Päält kontsõrti tands. Pikseühä tegemiseq um priiq!
Kõik hääq inemiseq um oodet,
Kõrraldas Haanimiihhi nõvvokoda
Kontakt 508 7759
Ürituse leht Facebookis!
Eelmisel aastal alustas Vana-Võromaa kultuurikoda (asukoht Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”.
Kultuuriõhtutel tutvustataksee erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Vastatakse küsimustele erinevate kultuuride, kommete ja pärandkultuuri väärtustamisest. Tuuakse esile seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga.
Esmaspäeval, 7. aprillil kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas Ukraina kultuuriõhtu.
Ukraina Kultuurikeskus tutvustab oma maa kultuurielu, vaatame pilte ja kuulame muusikat.
Saame näha Urkaina rahvapille ja mänguasju ning maitsta mamalõgat.
Ukraina Kultuurikeskuse tegemistest leiate infot: https://www.facebook.com/UKK.estonia , www.ukk.ee.
Kultuuriõhtu toimub galerii ruumis, kus on hetkel vaadata Meelis Kriguli isiknäitust “Kelle oma on aeg”.
Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoda
Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.
Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.
27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt. Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!
Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.
“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.
Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.
Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.
Eeva Kumberg
Rahvakultuuri Keskus
Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.
Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?
Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.
Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse
Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.
“Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,” ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. “Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.”
Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. “Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.”
Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: “Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.”
Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. “Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,” annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.
“Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,” soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.
Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. “Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,” ütleb ta.
Fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas” kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postileerametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).
Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).
Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.
Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee
Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur
Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191
Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.
Lõõtspillituba – 10. märtsil kell 12 Haanja rahvamajas, kaasa tuleb võtta pill. Juhendab Tarmo Noormaa.
Tantsutuba lastele – 14. märtsil kell 12.30 Ruusmäe Rahvamajas. Juhendajad Kati Soon ja Toomas Valk.
Väikekandletuba – 16. märtsil kell 10 ja 30. märtsil kell 11 Haanja Rahvamajas. Kaasa tuleb võtta pill. Juhendavad Ivi Rausi ja Kati Soon.
Kohalik köök – 16. märtsil kell 11 Plaani Lodge’is. Juhendaja Triin Vissel Setumaalt.
Laulutuba – 16. märtsil kell 15 Plaani Lodge’is. Lauldakse regilaule. Juhendaja Ivi Rausi.
Käsitöötuba – 17. märtsil kell 13 Rogosi mõisas. Kindakudumine, erinevad randmekirjad. Juhendaja on käsitöömeister Riina Piir Viljandimaalt.
Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, ivirausi@gmail.com, 511 2280.
Pühapäeval, 21. oktoobril 2012 toimub Võrumaal Ruusmäel Rogosi mõisas algusega kell 14 kohaliku köögi õpituba.
Külas Mare Lind oma retseptidega. Hurda talu!
Pane end kirja: ivirausi@gmail.com
Rohkem infot Haanjamaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade kohta!
Täna kella ühest küpsetatakse Angla pärimuskultuurikeskuses heategevuse nimel üheskoos n-ö kakukesi, sealjuures toimub ka väike Karja Pagari leivapresentatsioon.
“Paneme leivad n-ö ühte ahju, mitte ühte kappi,” täpsustas Angla pärandkultuurikeskuses toimetav Alver Sagur. Koostööpartnereid on pärandkultuurikeskusel ju mitmeid, sealhulgas ka vald ja maakond Karja Pagari kõrval.
Pärast küpsetamist toimub degusteerimine ning vestlusring vabas vormis.
Tänane üritus paigutub 1. kuni 14. oktoobrini kestva Angla leivanädala raamidesse. Nimelt alates 1. oktoobrist algusega kell 10 ja 15 on käinud pärandkultuurikeskuses uudistamas mitmeid gruppe, iga päev. Loe edasi: Anglas valmivad värsked leivad
Homme, 20. mail 2012 algusega kell 11 rõõmustab Vaskna turismitalus Haani naine Triin Rõõmusoks kõiki huvilisi oma kevadiste retseptidega.
TANTSUTUBA – 6. mai kl 18:00 Ruusmäe Rahvamajas. Esisuss on Õie Sarv Setomaalt. Tal on kaasas ka omad muusikud. Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes.
VÄIKEKANDLETUBA – 8. ja 22. mai kl 19 Haanja Rahvamaja kohvikus. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.
LõõTSPILLITUBA – 5. ja 19. mai kl 10:00 Haanja rahvamajas. Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.
KOHALIK KÖÖK – 20. mai kl 11:00 Vaskna turismitalus. Valmistame kevadisi vitamiinirohkeid toite haani naise Triin Rõõmusoksa näpunäidete järgi.
KÄSITÖÖTUBA – 26. mai kl 11:00 Ruusmäe rahvamajas. Teemaks on lõngade värvimine taimedega. Juhendab Ruusmäe kandi inimene Leelo Sarik.
LAULUTUBA – 27. mai kl 15:00 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Külla tuleb Celia Roose Karula metsade vahelt!
Õpitoad toimuvad 2012-2013 igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu)
Registreerimine telefonil: 511 2280 või ivirausi@gmail.com
Täpsem teave: omkuiom.blogspot.com
Tantsuhuvilised on 6. mail kell 18 oodatud Haanjamaale Ruusmäe rahvamajja maikuu setu tantsutuppa, kus esisuss on Õie Sarv.
Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes. Sissepääs prii.
Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames Haanimiihhi nõvvokoja eestvõtmisel, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Lisainfo: Ivi Rausi ivirausi@gmail.com
5.mail toimub Oandu looduskeskuses Pärandkultuuripäev „Metsas on peidetud varandus, see on eelmiste põlvede pärandus.”
Metsapealinnast Rakverest toob rahvast metsa RMK Metsabuss, mis väljub 5. mail kell 10.00 Aqua Spa parklast. Metsabussile tuleb kindlasti end ette registreerida aadressil www.rmk.ee/loodusegakoos või telefonil 676 7010.
Palume end registreerida ka oma transpordiga tulijatel, et teaksime teile bussiekskursioonile koha varuda.
Päeva avamine on Oandu looduskeskuse peahoone ees kell 11.00.
Kell 11.30 sõidetakse 1,5-tunnisele pärandkultuuri bussiretkele pikkusega ~15 km ja tehakse bussist jalgsiretki Laevapõhja allikale, tõrvaahju varemetele, Esku kabeli juurde ja vana aja metsateaduse avastuste jälgedesse. Jalgsi läbitakse kokku umbes 2,5 km.
Kes ei soovi bussiretke ette võtta, saab samal ajal matkata koos juhendajaga pärandkultuurirajal.
Oandule tagasi jõudes näeme Võsu Rahvateatri esituses lühinäidendit „ Päev metskonnas anno 1927″.
Peale näidendit pakume taimeteed, saab pidada väikese pikniku ja nautida kaasavõetud einet.
Siis saab igaüks valida kolme erineva töötoa vahel, kus meisterdatakse puust ja muust. Meisterdamisvahendid ja tööriistad looduskeskuse poolt, igaüks saab oma töövilja koju kaasa. Kell 14.00, 15.00 ja 16.00 on võimalus koos juhendajaga tutvuda looduskeskuse hoonete ja väljapanekutega ning uurida kevadist Taimetarga rada. Looduskeskuse saalis saab vaadata filme ajaloost ja loodusest ning päevakohast näitust vanadest asjadest ja kirjavarast.
Tagasi Rakveresse väljub Metsabuss kell 17.00.
Kogu päev on osalejatele tasuta.
Sel pühapäeval, 25. märtsil kl 11 toimub Haanja vallas Ruusmäel Rogosi mõisas tore kokkamiskoolitus – Kohalik köök. Seekord on teemaks kohupiimatoidud – sõir ja pasha.
Juhendavad kohalikud naised, osalemine prii. Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames Haanimiihhi Nõvvokoja eestvõtmisel, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Registreerimine ja info: ivirausi@gmail.com
Allikas: Ivi Rausi, http://omkuiom.blogspot.com/
KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.
LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.
TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!
LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse
Teisipäeval, 28. veebruaril algusega kell 18:30 saab Suhka talus (Mäe-Suhka külas Haanjamaal) osaleda laulutoas, kus lauldakse vanu regilaule ja räägitakse juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto.
Oodatud on nii suured kui väikesed lauluhuvilised. Tulge sekka, seltsis on segasem!
Registreerimine ja lisainfo: ivirausi@gmail.com
Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Vaata ka Omkuiom.blogspot.com!
Pühapäeval, 19. veebruaril kl 11 oodatakse haanjarahvast ja teisi huvilisi Rogosi mõisas toimuvasse õpituppa, kus Haanimaa kohalik leivategija Helgi Saar jagab omi kogemusi. Samal ajal toimub ka puunikerdamise õpituba.
Oodatud on nii algajad kui staažikad leivategijad. Viimased võtke palun ka oma leiba kaasa, et siis pärast maitsta erinevate inimeste leibasid ja vahetada maitseid. Võimalik on ka osta Võrumaa rukkijahu. Selleks palun kindlasti ette teada anda, et teaks kogust planeerida.
Lisaks leivaõpitoale toimub Rogosi mõisas puunikerdamise õpituba, kus valmistatakse omale ehet. Juhendab Võrumaa puukunstnik Olev Russ.
Õpitoad toimuvad Haanimiihhi Nõvvokoja Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mis toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.
Loe lähemalt siit: http://omkuiom.blogspot.com/
Allikas: Ivi Rausi
Raamatu “Mulgimaa võlu ja valu” 562 lehekülge on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on 
südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine. Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.
Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut
pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate
mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste
järvele.
Raamatu hind on 15 €, huvilistel on võimalik raamat soetada Abja-Paluoja raamatupoest või pöörduda sooviga MTÜ Kodukuru poole.
MTÜ Kodukuru
E-mail: tuulijes@hotmail.com
Tel: 52 65 464
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetab 2,5 miljonit eurot maksnud ELi koostööprojekte Soome ja Lätiga, mille käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti.
Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest ELi raha oli 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamist 2005. aastal. „Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav,” ütles Pommer.
Suurprojektiks vajaliku inventeerijakoolituse läbis üle 400 inimese. Kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.
Ilmunud on 17 trükist ning avaldamist ootab neli maakonna pärandkultuuri raamatut. Ühe suurema ettevõtmisena rajati Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.
Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.
«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»
«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»
Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»
Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi
Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.
| Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi |
“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.
Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”
Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee
