Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.
Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.
„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.
Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.
Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.
Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.
Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.
Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €
Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.
Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.
Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.
Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister
Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.
Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.
Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.
Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.
Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.
Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.
Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.
Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.
BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.
BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.
10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.
Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.
Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?
Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.
Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.
Homme (04.10, kell 17) avatakse Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus Haapsalu linnagaleriis. Näituse teemaks on seekord “Muda ja instinkt”.
Seekordsel aastanäitusel on keraamikute eesmärgiks spontaanne ja mänguline lähenemine oma põhilisele töömaterjalile – savile. Näituse toimumiskoht, Haapsalu, pakub oma väärika mudaajalooga heldelt võimalusi leidmaks seoseid savi ja muda vahel. Näituse avamisel toimub performance kunstirühmituselt “Laik”, täpsemalt saab osalejate kohta kohta lugeda SIIT
Näitus jääb avatuks kuni 04.11.13, täiendav info: Külli Kõiv, tel.56636895
Laupäeval avatakse Tallinna Botaanikaaias näitus, kus saab tutvuda nii kodumaiste kui ka kaugetelt maadelt kaasa toodud vahvate viljade, mugulate, sibulate ja seemnetega, millest paljud kõlbavad tarvitada söögiks ja jookide valmistamiseks. Näitus ise jääb avatuks 5.–13. oktoober, avanädalavahetusel on kõikidel külastajatel võimalik osta ka maitsvaid õunu.
5.oktoobril kell 2 toimub ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi teaduri Ingrid Benderi loeng ‘Tomatikasvatuse rõõmud ja mured’.
Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.
Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.
Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus
Täna kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa galeriis uued näitused “Vaas” ja “Mandalad”, mis jäävad avatuks 27. oktoobrini.
Klaasikunstnike ja keraamikute ühisnäitus “Vaas” kuulub Tallinnas tegutseva rakenduskunsti galerii GaleriiPINK poolt ellu kutsutud näituste sarja, mille raames keskendutakse ühele kindlale tarbevormile. Eesmärgiks on välja tuua ühe teada-tuntud eseme mitmekülgsust läbi Eesti kunstnike silmade. Seekordse näituse peategelaseks on vaas, mis on elementaarne igas majapidamises, millel on pikk ajalugu ja lai ampluaa. Näha saab nii traditsioonilisemat kui ka eksperimentaalsemat lähenemist vaasile.
Näitusel osalevad klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Kersti Vaks, Maie Mikof-Liivik, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eero Vaikre, Marilin Kristjuhan, Niina-Anneli Kaarnamo, Caspar Sild, Maarja Treufeldt ja Kateriin Rikken. Keraamikud Marget Tafel, Rave Puhm ja Tiina Kaljuste. Näituse kuraator on Kateriin Rikken.
GaleriiPINK on rakenduskunsti ja disainigalerii, mis on kohtumispaik kunstniku ja vaataja, kunstniku ja kunstniku, kunstniku ja materjali, materjali ja vaataja vahel.
Mari-Liis Laanemaa näitus Mandala on universumi, maailma, õpetuse või süsteemi visuaalne kujutis. Enamasti mõeldakse mandala all kahe- või kolmedimensioonilist sümmeetrilist kompositsiooni, kus kõik osad on olulised ja omavahel harmoonilises kooskõlas. Mandalad on õpetuse osaks budismis, hinduismis ja lamaismis, kuid neid võib edukalt kasutada mistahes informatsiooni kaardistamiseks või erinevate teemade korrastatud kujutamiseks.
“Esmakordselt puutusin mandalatega kokku kui õppisin orientalistikat Humanitaarinstituudis ja nägin esimest korda tillukest mustvalget mandalat ühes Jaapani kultuuri atlases. See jättis sügava jälje. Peale mandalatega tutvuse tegemist innustusin neist nii palju, et kirjutasin magistritöö Jaapani mandalatest. Üllatusega avastasin, et suudan ka ise ilma erilise pingutuseta luua erinevaid mandala struktuure,” sõnab autor. Nii ongi juhtunud, et 20 aasta jooksul tehtud töödest on enamus mandalad või sisaldavad mandala elemente.
Näitusel saab näha erinevates tehnikates ja erinevatel aegadel loodud töid, mis on viidud ühte formaati ja raske on öelda milline neist on tehtud eile või milline 10 aastat tagasi. Kunsti puhul on huvitav, et 20 aastat tagasi tehtud töö võib kanda väga olulist infot, mida praegu enam taastada ei õnnestu. Seetõttu ei saa ka öelda, et viimased tööd on ilmtingimata paremad või täiuslikumad kui varem tehtud. “Minu jaoks on kõik tööd olulised ja näitusel on väljas valik minu parimatest töödest,” sõnab Laanemaa. Loe edasi: Uued näitused Vana-Võromaa galeriis
RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.
Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.
Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Veel sellel nädalal on võimalus külastada Vana-Võromaa galeriid ning saada osa Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitusest.
Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.
Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .
Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissi valvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”
Andrus, “Minu esitatud maalid on retrospektiivse iseloomuga. Hulga on neid töid, mis on pärit mu varasematest kollektsioonidest. Läbisegi on nad paigutatud päris uute, selle näituse tarbeks, maalitud maalidega. Vaataja võib näha kuidas ühed ja samad teemad läbi aastate ikka ja jälle üles on kerkinud, tihtipeale seda enesele teadvustamata. Vaataja saab näha kust on tuldud ja kuhu ma olen praeguseks jõudnud. Ühtlasi jõuan selle näitusega ühe teise märgilise verstapostini: peale pooleteist aastast eemalolekut Eestist on see mul esimene suurem maaliprojekt.”
Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).
Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.
Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.
Kolmapäeval, 28. augustil kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näitus “Slovaki kujutav kunst 1993-2013”.
Ulatuslik valik slovaki kunstist annab läbilõike 21. sajandi kunstnikepõlvkonna impulssidest ja otsingutest loometeel.
Näitusel esindatud noored kunstnikud on tuntust kogunud Slovakkias ja piiri taga tänu võimalustele kasutada uusi tehnikaid, tegemata allahindlust värskete ideede ja nende kunstilise teostuse osas.Esindatud on selle generatsiooni universalism, teadmiste ja oskuste mitmekülgsus.
Valikus on maal, skulptuur, trükikunst (ka raamatuillustratsioonid), tekstiil, ehted, klaas ja keraamika.
Avamisel osalevad Slovakkia Suursaatkonna ajutine asjur hr Ladislav Babčan, Slovakkia Vabariigi aukonsul hr Even Tudeberg, näituse kuraator Zora Petrášová ja kunstnik Martin Ševčovič.
Näitus saab teoks tänu Slovakkia Vabariigi Suursaatkonnale.
Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja ette (Raekoja plats 18) paigaldatakse Mare Mikofi skulptuurigruppi “Maanaised” (pronks, 1974/1978, TKM omand).
“Muuseum soovib jagada oma kogudes leiduvaid kunstiväärtusi linnarahvaga ning rikastada seeläbi Tartu linnaruumi professionaalsel tasemel, kunstiajaloo seisukohalt oluliste kunstiteostega,” põhjendab muuseumiesise ümberkujundamist kunstimuuseumi direktor Rael Artel.
Eesti ühe silmapaistvama kunstniku Mare Mikofi figuurigrupp “Maanaised“ sobitub hästi Raekoja plats 18 esisesse linnaruumi lõiku ning astub intrigeerivasse dialoogi teiste kesklinnas asuvate skulptuuridega, eelkõige Ülo Õuna kahefiguurilise teosega “Isa ja poeg” Küüni tänaval. Mare Mikoffi teos sekundeerib ka Mati Karmini figuurigrupile “Suudlevad tudengid” Raekoja ees ning kunstniku enda hilisemale teosele “Tartu 100 000 elanikule” vahetult teisel pool Kaarsilda.
Skulptor Mare Mikof on sündinud 1941. aastal, lõpetanud ERKI 1971. aastal. 1984. aastal pälvis ta Kristjan Raua preemia, 1988. aastal Riia skulptuurikvadriennaali peaauhinna. Üle neljakümne aasta pikkuse professionaalse karjääri jooksul on Mikof teostanud hulgaliselt portreid ja kompositsioone, monumente ja dekoratiivskulptuure.
Skulptuuri pidulik avamine linnarahvale toimub 28. augustil kell 12.00.
Täna, 26. augustil kell 16.30 avab Evi Kaur Viljandis Sakala Keskuses oma sünnipäeva puhul maalinäituse.
Näitusel eksponeerib kunstnik 19 küpse koloriidiga teost, mis kutsuvad vaataja mõtlikule rännakule läbi lilleaasade, jõekäärude ja puudesalude kuni mereni. Omamoodi pingestatud melanhoolse noodiga maalidest õhkub siiski soojust ja elurõõmu.
Evi Kaur lõpetas 1977.a Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning on sealt alates elanud ja töötanud Viljandis. Alates 2003. a tegutseb Evi Kaur vabakutselise kunstnikuna. Ta on kujundanud raamatuid, juhendanud kunstitöötubasid ning osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Loominguliselt viljaka kunstnikuna osaleb ta aktiivselt kohalikus kunstielus.
Evi Kauri maale saab vaadata Sakala Keskuse fuajees ja jalutussaalis 28. septembrini maja lahtioleku aegadel.
Lõikuspühal on ikka tähistatud põllutööde lõppemist ning saagi salve ja keldrisse jõudmist. 28. septembril kell 11 toimub Rõuges Eesti Ema parklas sel puhul suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine. Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide perenaiste ja -meeste käe all kodus valminud hoidiseid: moose, salateid, mahlasid, napsusid, kastmeid ja muud põnevat ning ennenägematut kraami.
Igaühel on võimalik näitusele toodut mekkida ning valida välja oma lemmik, andes sellele oma hääl. Parimad hoidised ja hoidistajad saavad erinevates kategooriates äramärgitud auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.Osalemiseks tuleb haarata keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidistest ja lihtsalt kohale minna, registreeruda vaja ei ole. Kel midagi kaasa võtta pole, on oodatud uudistama.
17. – 21. augustil leiavad taas aset Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 229. sünnipäeva.
Viie päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis muusika, käsitöö, sport, tants või kunst.
Linnapäevade raames leiab esmakordselt aset Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival, mille avakontsert toimub juba 16. augustil Võru Kandles. Festivalil esinevad eufooniumivirtuoos Steven Mead Suurbritanniast, Tartu Puu- ja Plekikoor, Paganamaa Brass, Võru Kammerorkester, Vene Sarvekapell, Tartu Tünnipunt jt. Eduard Tamme nimeline Võru Puhkpillifestival toimub 16. – 21. augustil.
Kõik kunstihuvilised on linnapäevade ajal oodatud Võru Linnagaleriisse, kus on avatud Obinitsa Grupeeringu ühisnäitus “Bändi proov” ja Lola Liivati maalinäitus “Aate kumendus”.
Võru linnapäevade raames on alati toimunud ka arvukalt spordivõistlusi. Traditsiooniliselt toimub J. Gutmanni nimeline Võru 55. võrkpalliturniir, IX jalgratta paarissprint, Võru VIII Rattaralli ning X 1784 m linnajooks, kuhu oodatakse võistlema kõiki sõpru, perekondi ja ettevõtteid. 17. augustil leiab aset rammumeeste võistlus “Võru linna vägilane 2013” ning lisaks toimuvad Võrumaa meistrivõitluste finaalmängud tennises. Tennist jagub ka 19. augusti, mil toimub Võru linna sünnipäeva ööturniir tennise segapaarismängus. Loe edasi: Võru tähistab 229. sünnipäeva
Foto: Monika OtrokovaTuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.
Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.
Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale
Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.
Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.
Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.
Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.
“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.
Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.
Täna kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus “Eesti kultuuriplakat 2013”.
Näitus on komplekteeritud konkursi korras, kuhu saabus 257 plakatit 39-lt aktiivselt autorilt ja mis on valminud erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011-2013. Professionaalne žürii valis eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit. Juba enne kollektsiooni moodustamist oli see näitusekomplekt palutud külastama Peterburgi, Helsingit, Riiat ning ilmselt lisandub veel näitusepaiku. Traditsiooniks hakkab kujunema üle kahe aasta korraldatav plakatikonkurss näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis.
Eesti plakatikollektsiooni tugevus seisneb eelkõige lokaalsete nähtuste esitlemises, tekitades mitmekesisema ja põnevama pildi, kui me näiteks Tallinnas müürilehti vaadates arvata võiksime.
Ilmne tõestus – plakatikunst pole surnud, eksisteerib keskkonnas ja pole jäädavalt interneti illustratsiooniks mandunud. Oluline plakatikollektsiooni tugevus on ka erinevate loojapõlvkondade ühendamine. Sel korral on võimalik näha pikka aega varjus olnud eelmise sajandi 80-ndate plakatimeistrit Villu Järmutit. Oma värskust kinnitavad veel vanameistrid Andrei Kormašov, Silver Vahtre, Marko Kekišev ja Urmas Villmann. On uustulijaid, nagu muusika- ja teatriringkonda kuuluv Ivar Põllu. Silma rõõmustavad tipptasemega Martin Rästa, Martus Tamm, Martin Pedanik ja eesti-vene juurtega Dmitri Makonnen. Head tööd teevad noored autorid – Eiko Ojala, Ander Avila, Tauri Birken, Keidi Rehe jt.
Näitust tuleb siiski ise vaadata. Üllatusi, mis sündmusi Eestis toimub ja mis toredaid plakateid on tehtud jagub küllaga.
“Eesti kultuuriplakat 2013” saab Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu 3. korrus) külastada kuni 30.augustini.
Näitust toetavad Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Kultuurkapital.
4. augustil toimub algusega kell 10.00 Otepää Kultuurikeskuse pargis Otepää käsitöölaat. Käsitöölaadal, mis viiakse läbi juba 17. korda, on sellel aastal peateemaks taaskasutus.
Laada peakorraldaja, Otepää Naisseltsi esinaine Riita Aader sõnas, et traditsioonilisel Otepää käsitöölaadal müüvad käsitöömeistrid oma tooteid, näha saab Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite näitusi ning toimuvad õpitoad, mille teemaks on taaskasutus. “Seekord õpitakse vanadest villastest kampsunitest tegema uusi asju, mida saaks jälle kasutada,” selgitas Riita Aader. “Lisaks sellele õpitakse taimedega värvimist, näha saab Mai Normanni pitsikogu näitust.”
Käsitööpäeva sisustavad Otepää rahvamuusikud, tantsijad, lauljad ning külalised. Lastele on kavas mängud ja atraktsioonid. Külalisena esineb ansambel Tartust Remix.
“Kauplejate laadale registreerumine juba käib, kõik müüjad on oodatud!” ütles Rita Aader.
Laada korraldab Otepää Naisselts, toetavad ja aitavad Otepää vald, Otepää Kultuurikeskus, kohaliku omavalitsuse programm ning Eesti Kultuurkapital.
Palutakse tähele panna, et laada päeval on alates kella 07.00 – 18.00 Pühajärve teel, kultuurikeskuse pargi ees ajutine kiirusepiirang 30 km/h.
Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.
Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed. Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”
Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.
Foto: MaanteemuuseumPühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.
Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.
Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.
„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.
Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul astusid Ilme ja Riho Kuld eesti avalikusse 1960. aastate keskel modernismi laines. Aastakümnete jooksul on rännatud koos nii loomingulisel teel kui igapäevaelus. Ilme Kulla lüürilised naisfiguurid on oma meisterliku materjalitunnetusega alati pälvinud publikumenu. Riho Kuld aga on oma pingestatud dünaamiliste kompositsioonidega üks olulisimad eesti skulptuuri uuendajaid.
Paljudele võib silmade ette tulla Tallinna raadiomaja seinal asuv Riho Kulla “Raadiotuvi” või Tehumardi obelisk Saaremaal. Viljandlastele on tuttavad järve ääres asuv Riho Kulla pronksist “Jooksja” ning raamatukogus asuv Ilme Kulla puuskulptuur.
Skulptorid on koos võtnud osa mitmetest skulptuurisümpoosionitest Eestis ja välismaal. Viimaste aastakümnete mahukaim skulptuurinäitus Viljandis jääb avatuks Sakala Keskuse suvehooaja lõpuni.
Reedel, 26. juulil kell 15:00 avatakse Sakala Keskuses näitus “Kuldne skulptuurisuvi”. Väljapanekul on eksponeeritud skulptorite Riho ja Ilme Kulla looming läbi aegade.