muuseum

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum

Muuseumiöö Võrus. Juba homme öös on kino!

Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

Vanad filminäitajad

Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Tuleval laupäeval toimub üle-eestiline muuseumiöö ”Öös on kino”

Kultuuriministeeriumi eraldas Eesti Muuseumiühingule muuseumiöö 2012 ”Öös on kino” korraldamiseks 5000 eurot. Üle-eestiline muuseumiöö toimub laupäeval, 19. mail, mil sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-st 23-ni ja mõnes muuseumis kauemgi.Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud saja-aastasele eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause “Öös on asju”.

Vaata lisa muuseumiöö 2012 kohta: http://oo.muuseum.ee/

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Postitõllasõit avab Põlvamaa turismisuve

Põlvamaa ootab huvilisi teisipäeval 1. mail kell 12 Eesti Maanteemuuseumisse maakonna suvehooaja tasuta avaüritusele “Lustlik lõunamaa”.

Ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest teeb SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo, Eesti Maanteemuuseumi tegemistest kõneleb Mairo Rääsk.

Maanteemuuseumi uus hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Valkla kõrtsi ees rullubki lahti 19. sajandi lõpu maarahvalaat, kus teiste hulgas pakuvad väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad. Avatud on liikluslinn, sõita saab postitõllaga ning pakutakse torti, lisaks trikid tõukerattaga ja kanuu katsetamine kuival maal.

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Käsitöönäitus Võrumaa Muuseumis

Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11, Võru) on taas vaadata huvitav näitus. Oma töid eksponeerivad projekti Käsitööga tööle 2 raames terve aasta usinalt koos käinud inimesed. Projekti võtab eest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Ettevõtmine Käsitööga tööle pole pelgalt käsitöö tegemise koht ja lõbus ning arendav võimalus üksteisega suhelda. Kõneldakse ka tootearendusest, ettevõtlusest, loomemajandusest. Eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikettevõtjaid, kes oma osavate käte ja loomingulise vaimu abil suudaksid end ehk ise elatada. Koos midagi tehes õpitakse üksteiselt, jõutakse huvitavate ideede juurde, püütakse teisest erineda – kõik see viib edasi ja edendab nii inimest kui tema loomingut. Näitusel eksponeerivad oma töid 15 naist ja üks tragi meesterahvaski. On tekstiilesemeid, kudmeid, keraamikat, kasutatud on mitmesuguseid fantaasiaküllaseid tehnikaid.

Näitus väärib vaatamist ja on avatud K-P 10 – 18 kuni 6. maini.

Võrumaa Muuseum

Kevadhooaeg Viljandi muuseumis

Viljandi muuseumis algab 3. aprillil kevadhooaeg ning sel päeval on näitusemaja külastajaile avatud tasuta. Aprilli esimesel nädalal on veel võimalik vaadata muuseumi müntide ja paberraha fondinäitust «Eestlase raha». Peatselt avatakse näitus «Hõissa pulmad!», mille tarvis kestis mitmeid kuid kogumistöö.

Uuenenud on muuseumitundide nimistu ning Viljandimaa õpilastele algab 2. aprillil muuseumimäng.
Uued ja soodsamad hinnad on näitusemaja muuseumipoes müüdavatel raamatutel jm kaubal.

Näitusemaja on avatud T-L kell 10-17. Maja on avatud ka suurel reedel, 6. aprillil.

Teavet saab jälgida ka Facebooki kaudu.

Tasuta reede Tartu Ülikooli kunstimuuseumis

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on saanud tavaks iga kuu viimasel reedel võimaldada tasuta muuseumikülastust. Sel reedel, 30. märtsil, on viimane võimalus tutvuda näitusega „Puusse lõigatud pildid. Albrecht Dürer ja saksa puulõikekunst 16. sajandil“. Näituse viimase päeva puhul on kell 16.15 kõik oodatud ringkäigule näitusesaalis kuraator Ingrid Sahaga.

Näitusel on välja pandud saksa maalikunstniku ja graafiku Albrecht Düreri virtuoossed puulõigete originaalid, mida täiendavad tema kaasaegsete kunstnike tööd. Samuti eksponeeritakse puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid.

Kokku saab näha kuraditosinat Düreri kavandatud puulõiget ülikooli kunstimuuseumi kogust.

Rohkem infot: www.kunstimuuseum.ut.ee

Mõniste muuseum pakub põnevaid õppepäevi

Mõniste muuseum pakub erinevaid talutööde ja ajalooga seotud õppepäevi. Õppepäevad on üles ehitatud nii, et külastajad saaksid võimalikult palju ise oma käega järele proovida. Võimalik on tellida õppepäevi ka muuseumist väljapoole.

Tänavu pakub Mõniste muuseum järgmisi õppepäevi:

Linatööde õppepäev – lina töötlemine taimest kangani.
Teravilja õppepäev – erinevate teraviljade tundma õppimisest jahu jahvatamise ja leiva küpsetamiseni.
Köiekoda „Köied hällist hauani“ – erinevate nööride, paelte ja köite valmistamine.
Villatööde õppepäev – villa töötlemine lamba pügamisest ketramise ja kudumiseni.
Kiviaja õppepäev – kiviaja elu-olu tutvustav õppepäev; kiviaegne tuletegemine, jahujahvatamine, leivaküpsetamine jm.
Katusekatte õppepäev – tutvustab erinevaid katusekatteid Lõuna-Eesti taluarhitektuuris.
Piimapäev – tutvustab piima töötlemist lehma lüpsmisest või ja kohupiima valmistamiseni.
Peremehe-perenaise päev – tutvustab pesupesemist, triikimist, köievalmistamist, kirveteritamist, tünnide vitsutamist, korvipunumist jm. igapäevaseid talutöid.
Tule ja vee päev – tutvustab valgusteid pirrust gaasilaternani, tule ja vee omapäraseid koostöid nt. kivide lõhkumiseni.

Õppepäeva orienteeruv pikkus 3 tundi. Õppepäeva hind 200 € + transport (0,32 €/km).

Info ja tellimine tel 7890 622 või 5257 027.

info@monistemuuseum.ee

http://www.hot.ee/monistem/

Täna lähevad huvilised traditsioonilisele Sakala tee matkale

18. märtsil algusega kell 10 toimub Vanaõuelt Kurgjale C. R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline matk ”Sakala teel”, mida korraldavad ühiselt RMK Loodushoiuosakond ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum. Tänavu möödub C. R. Jakobsoni surmast 130 aastat. Matka alustatakse Viljandimaal Suure-Jaani vallas Vanaõue Puhkekeskuse vastas Sakala tee matkaraja alguses.
1961.aastast alates korraldatud Sakala tee matk kulgeb mööda metsateed Kurgja ja Vanaõue vahel, mida mööda C.R. Jakobson käis Viljandisse ajalehte toimetama. Matka pikkus on 12, 2 km. Kui lumeolud võimaldavad, siis on võimalik matka läbida nii jalgsi kui suuskadega. Retke juhendavad kogenud matkajuhid. Puhkepausi saab teha Maltssaare puhkekohas ja Saeveski metsaonni juures, kus retkelisi ootavad lõke, tee, suupisted ja metsa kõrvalkasutust tutvustavad tegevused.
Kurgjal ootab kõiki soovijaid soe supp (2 eurot) ja kohupiimakook (1 euro). Kohapeal on võimalus tutvuda talumuuseumi tegemistega ja õppida valmistama rahvuslikku paela. Talumuuseumi veskis räägib Hendrik Relve Jakobsonist ja loodusest, temaatilisi muusikalisi vahepalu esitab Jaak Tuksam.
Ühiselt külastatakse Jakobsonide perekonnakalmistut.
Osalejate vahel loositakse välja C.R. Jakobsoni Talumuuseumi ja RMK Loodushoiuosakonna meeneid.
Kohtumiseni Kurgjal!

Iisaku muuseum palub abi

Iisaku muuseumis on koostamisel näitus “Talumatsist härrasmeheks”. Näitus jutustab lugu eesti mehe kujunemisest alates ärkamisajast kuni 1940. aastani.

Muuseum palub abi nimetatud ajavahemikust pärit esemete, dokumentide, vastavasisuliste väljaannete ja fotode osas, mis aitaksid seda lugu jutustada ja illustreerida (riietusesemed, peakatted, jalanõud, habemeajamistarbed, suitsetamistarbed, erinevad aksessuaarid – lipsud, mansetid-maniskid, mansetinööbid, lipsunõelad, rahataskud, traksid, sokid, sokitripid jne). Eriti huvitav oleks, kui esemete kohta on teada nende lugu.

Kui teie valduses on midagi, mis näituse konteksti võiks sobida, oleme väga tänulikud. Esemeid ja fotosid, millest ei raatsita päriselt loobuda, saab muuseumile näituse ajaks deponeerida ja need tagastame.

Esemete kogumise tähtaeg on 1. aprill 2012. Info tel +372 339 3006 ja +372 339 3036.

Iisaku Muuseum

Konverents “Säde Seltsi jälgedes” Valgamaal

Valga Muuseumisõprade Selts koostöös Valga Muuseumiga kutsuvad kõiki Valgamaa rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevaid MTÜ-sid ja organisatsioone konverentsile “Säde Seltsi jälgedes”, millega tähistame Säde Seltsi 110. aastapäeva.

Päeva eesmärk on Valgamaal tegutsevate rahvakultuuri ja ajaloopärandiga tegelevate MTÜ-de ja organisatsioonide koostöö ja infovahetuse parandamine, samuti Valgamaa ajaloo ja kultuuripärandi kasutamine kogukonna aktiveerimiseks ja kodutunde süvendamiseks.

Ootame kõiki huvilisi konverentsile 21. veebruaril 2012 algusega kell 10 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse (Kesk 1, Valga).

Esinejateks on Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, maarahva laulik Margus Konnula ehk Contra ja Valga Muuseumi direktor Marek Nõmmik. Päeva juhib Marek Mekk.

PÄEVAKAVA:
10.00 KALEV HÄRK, Valga linnapea – Avasõnad
10.10-11.00 KRISTA ARU – “Omakultuuride rollist Eesti kultuuriruumi säilitamisel”
11.00-11.45 CONTRA – “Koostöövõimalustest inimeste vahel”
11.45-12.00 MAREK NÕMMIK – “Valga Muuseum – piirkondliku identiteedi säilitaja”
12.00-12.30 Kohvipaus ja kontaktiturg
12.30-14.45 MÕTTEKODA: koostöövõimalused ajaloo ja kultuuripärandi kandepinna laiendamisel
14.45-15.00 Kokkuvõte

Konverents on tasuta.

Registreerimine 6.-20. veebruaril 2012 telefonil +372 766 8861 või e-postiaadressil: margit@valgamuuseum.ee

Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Teisipäeval, 14. veebruaril kell 15.00 avatakse Rakvere Näitustemajas (Tallinna tn 3) õmblusmasinanäitus “Üle kõige on Singer!”, millega tähistatakse Singeri õmblusmasina 160. juubelit.

Singer ei ole mitte ainult õmblemise sünonüüm, vaid sümboliseerib eestlase oskust igal ajal ellu jääda ja toime tulla.
Tänapäeva laia rõivavaliku taustal ei usugi, et see 18. sajandist pärit leiutis kunagi kellegi jaoks eluliselt tähtis võis olla, mida sama suure hoolega hoiti kui oma lähikondlasi. Kaasajal pole õmblusmasin enam esmavajalik, ta on muutunud pigem hinnatud disainielemendiks või elustiili osaks.

Näitusel leiab vastuse küsimusele, mis oli Singeri edu saladus. Kuidas õnnestus just Singeril sadade omasuguste seas silma paista ja edukas olla? Oma loo jutustavad 15 eraisikutelt kogutud õmblusmasinat, nende endised ja praegused omanikud. Loe edasi: Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Talupere tubased tegemised Järvamaa muuseumis

Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.

Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.

Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.

Allikas: jarva.ee

Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Pühapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00 kõlavad Pärnu Uue Kunsti Muuseumis Pärnu Ooperi sarjas ABONEMENT 007 Hans-Gunter Locki, Monika Mattieseni, Malle Maltise ja Andrus Kallastu teoste maailma esiettekanded.

Teoseid esitab kontseptuaalse muusikateatri ansambel Repoo Ensemble koosseisus Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flööt), Edmunds Altmanis (klarnet), Kristina Kriit (viiul), Aare Tammesalu (tšello) ning Jorma Toots (klaver).

Kontserdiga lõpeb Eesti oludes uudne Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötuba, mille raames heliloojad räägivad oma helikeele tehnikast ning arutlevad nüüdismuusika uute kompositsioonimeetodite
rakendamisvõimaluste üle. Multimeediumitöötoa idee on kujunenud 2007. aastast, kui Pärnu Nüüdismuusika Päevade multimeediumitöötubades hakati siduma nüüdismuusika teooriat ja praktikat vormides, mida ei
võimalda puhas kontsert, loeng või seminar. Loe edasi: Pärnus kõlavad täna maailma esiettekanded

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

suurgildi-hoone-avatakse-28mai — Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a. Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval, 8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks muutmisel, siis tule muuseumi! Muuseum jääb ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast. Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital.

Ida-Harju Vallaleht

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Adamson-Ericu muuseumis saab peagi tutvuda muinasaegsete ehetega

Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Eesti Kunstimuuseumi ühistöö viljana avatakse reedel, 18. novembril Adamson-Ericu muuseumis (Lühike jalg 3, Tallinn) näitus, mis kannab pealkirja „Ilu ahelad”. Näitusel tutvustatakse läbi aegade üht soosituimat eheteliiki – käevõrusid.
Ekspositsioon koosneb kahest osast – esimeses antakse ülevaade arheoloogilistest käevõrudest, kus vanimad näited on pärit enam kui 20 000 aasta tagusest vanemast kiviajast ja nooremad 13. sajandist. Muinasaegsete ehete väljapaneku keskmes on Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogus säilitatavad erinevatest materjalidest valmistatud ning väga mitmesuguste tehniliste võtetega teostatud käevõrud.
Näituse teine osa on pühendatud 20. ja 21. sajandi Eesti silmapaistvatele ehtekunstnikele, kellest paljud on saanud oma loominguks inspiratsiooni varasemate aegade meistritelt.
Maiki Voore

Pühapäeval meenutatakse Võrus Ilmar Kukke

Võrumaa Muuseumis, Katariina 11, toimub pühapäeval, 20. novembril algusega kell 12 muuseumi XI kandlepäev “Meenutades Ilmar Kukke”.
Kandlepäev on pühendatud Võrumaa pillimeistrile ja kandlemängijale Ilmar Kukele, kelle sünnist tänavu oktoobris möödus 80.aastat. Meenutame Ilmarit kui kandle- ja kontrabassimeistrit, head kandlemängijat. Avame Ilmar Kuke tegevusele pühendatud näituse ja vaatame temast lühifilmi “Kuidas metsa hõikad”. Kandlepäeva kontserdil mängitakse nii suurtel kui ka väikestel kanneldel, kuulata saab Võru- ja Tartumaa kooliõpilasi, täiskasvanud mängijaid Eestimaa erinevatest paikadest ja muidugi mängitakse ka Ilmar Kuke valmistatud kandlel.
Pilet 2.50 €, sooduspilet 1.50 õpilastele ja pensionäridele
Maimu Telk,
Võrumaa muuseumi juhataja