maanteeamet

Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Alates 18. septembrist saab Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas juhiluba vahetada.

Peamiselt puudutab see sõidukijuhte, kelle loa kehtivusaeg hakkab ümber saama. Nüüd ei pea selle toimingu jaoks enam liiklusregistri büroosse tulema ning samuti on e-teeninduses vormistatud juhiloa vahetus ka tunduvalt odavam – ainult 20 eurot tavalise 26 euro asemel.

Maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kanguri sõnul on juhiloa vahetamine e-teeninduses mugav ja lihtne ning säästab aega. „Juhiluba võite vahetada sõltumata ajast ja kohast, näiteks kasvõi hilja õhtul või puhkepäevadel kodus olles,“ selgitas Kangur. Tema sõnul vahetatakse juhiluba üldjuhul selle kehtivuse lõppemisel, kuid seda tuleb teha ka juhiloa omaniku isikuandmete ja sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või siis, kui juhi terviseseisund ei luba enam juhtida juhiloale märgitud mootorsõidukit.

Varem pidi juhiloa vahetaja alati tulema kohale büroosse, kus ta suunati fotoboksi fotot tegema ning seejärel tuli tal klienditeenindajale esitada paberkandjal tervisetõend ning muud dokumendid. Sageli tuli ka järjekorras seista. Enne juhiloataotluse vormistamist tuli leida ka riigilõivu tasumise võimalus. Pärast juhiloa valmimist tuli jälle ette võtta teekond liiklusregistri büroosse, et uus juhiluba kätte saada ning vana juhiluba ära anda. Kõik see nõudis aega ja ette planeerimist. Loe edasi: Maanteeameti e-teeninduse keskkonnas saab juhiluba vahetada

Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Täna kogunes Maanteeameti initsiatiivil Viljandi maavalitsuses maakonna liikluskomisjon, et koos analüüsida Maanteeameti lääne regiooni liiklusohtlike kohtade likvideerimise kava 2015+ .

Jaak Saard, Maanteameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja rääkis, milliste põhimõtete alusel riigimaanteede liiklusohtlike kohtade raha kasutama hakatakse ning milline osa sellest jaguneb maakonna liikluskomisjoni otsuse alusel. “Suurimad liiklusohtlikud riskid on seotud puuduliku maanteevalgustusega, teeületuskohtadega, ohutussaarte ja bussipeatuste laienditega ning seda eriti koolide ümbruses. Vajadus on osade ristmike ja teeosade ümberehituseks, liiklusruumide eraldamiseks liiklejagruppidele (kergliiklusteed) ja muudeks liikluse rahustamise abinõudeks (kiirustablood, -kaamerad).”

Jaak Saardi sõnul on lähikuude jooksul kavas paigaldada kiirustabloo Pärnu poolt Viljandi tulles enne Kõput, mille lähedusse jääb kool ja ülekäigurada. Loe edasi: Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Võru linn pälvis Maanteeameti tunnustuse

11. detsembril Viljandis toimunud tänuüritusel pälvis Võru linn Maanteeameti liikluskasvatusalase tunnustuse kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias.

Maanteeameti esindajate sõnul sai Võru Linnavalitsus tunnustuse viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest.

“Tunnen siirast heameelt, et Võru linn sellise tunnustuse osaliseks sai. Kindlasti pole see tänu ainult linnavaltisusele suunatud, sest oma panuse ürituste korraldamisse andsid paljud koostööpartnerid” märkis linnapea Anti Allas “See auhind on kinnitus sellest, et Võrus tehakse väga head koostööd! Suur tänu klubidele, asutustele, ettevõtjatele ja inimestele, kes lõid kaasa ürituste “Ohutult on ohutu”, “Jalgrattanädal”, “Jalgrattapäev” ja “Ohutusmess” korraldamises”.

Liikluskasvatuse auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada isikuid ning organisatsioone, kes oma töö või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas paistnud silma liikluskasvatuse korraldamise ja liiklusohutuse arendamisega. Maanteeameti liikluskasvatajad valisid aasta tublimad välja viies kategoorias: õpetajad (eraldi üldhariduskoolide, lasteaedade, autokoolide ja noorsootöötajate gruppides), kohalikud omavalitsused, liiklusohutusalaste sündmuste korraldajad ning koostööpartnerid.

2013. aasta laureaadid leiab siit.

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Enne kooli algust tuleb üle vaadata liikluskorraldus koolide ja lasteaedade lähistel

Politsei ja Maanteeamet kutsuvad kohalikke omavalitsusi ning koole ja lasteaedu üles märkama lasteasutuste lähistel liikluskorraldusest tulenevaid ohte ning puuduseid enne kooliaasta algust kõrvaldama.

PPA liiklusbüroo komissar Riho Tänaku sõnul mõjutab liikluskorralduse loogilisus ning märkide ja teekattemärgistuse heakord oluliselt nõuetest kinni pidamist ning seetõttu ka liiklusõnnetuste juhtumise tõenäosust. „Liiklusmärgid peavad olema märgatavad, teekattel olevad jooned selgelt näha ning füüsilised tõkked takistama jalakäijat ohtlikus kohas teele astumast. Ülekäiguradade lähistele reklaame, prügikaste või muud paigaldades tuleb jälgida, et need ei varjaks teele astuvat jalakäijat juhi eest,“ selgitas Tänak peamisi ettetulevaid puudusi.

Käesoleva aasta mais-juunis inspekteerisid Maanteeameti ja kohalike omavalitsusüksuste ametnikud koostöös politseiga prefektuuride tööpiirkonna koolide ja lasteasutuste lähiümbruse liikluskeskkonna ohutust, eesmärgiga välja selgitada puudused ja parendada liikluskorraldust kooliaasta alguseks.

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain rääkis, et puudusi avastati igas maakonnas. „Selgus näiteks vajadus vahetada liiklusmärke või eemaldada nähtavust piiravat võsa ja oksi. Mõnes paigas tuleb värskendada teekattemärgistust. Samas on Maanteeameti töö puuduste kõrvaldamisel pidev, seda tehakse jooksva teehoiu raames,“ selgitas Pain.

Koolialgusega seoses jälgib politsei liikluskorraldusvahendite korrasolekut lasteasutuste läheduses ning vajadusel juhib teeomaniku tähelepanu avastatud puudustele.

Dokfilm “Kaspari lugu” veebruarist Raplamaa koolides

“Kaspari lugu” on film poisist, kes jäi autoavarii tagajärjel ratastooli

Maanteeameti põhja regioon pakub koolidele tasuta liikluskoolitust, et propageerida gümnaasiumi- noorte seas enesesäästlikku ja teistega arvestavat liiklemist. Projekti käigus näidatakse tõestisündinud loo põhjal valminud filmi ning sellele järgneb kommentaar filmi autorilt, tuntud tele-ja raadioajakirjanik Märt Treierilt.

10 aastat tagasi, vaid 17-aastasena sattus oma kodukohas halva kuulsuse omandanud Järvamaa noormees Kaspar autoavariisse, mis viis ta nädalateks koomasse. Sõbrad olid tarvitatud alkoholi ning koos mindi autoga sõitma. Kaspar teab, et ta ei olnud selles õnnetuses otseselt süüdi, kuna istus kõrvalistmel, kuid õnnetuse asjaolud jäid lõpuni uurimata. Aga tema on nüüd aheldatud ratastooli. Tema pooleldi halvatud keha ei kuula enam kuigi hästi sõna ning halvimal juhul jääb ratastool teda eluteel igavesti saatma.

Tagantjärele kahetsemisest pole enam kasu ja Kaspar püüab end ise aidata nii palju kui võimalik. Küllap edeneks mõnigi asi kiiremini, kui oleks inimesi, kellega rõõme ja muresid jagada. Aga just neid ei ole kusagilt võtta. Päevad lähevad, kell tiksub, mõistlikke asjatoimetusi on vähe. Iga sündmust, mis toob ellu vaheldust, ootab Kaspar õhinal. Oleks neid kordi vaid rohkem… Nüüd tuleb lihtsalt leppida, sest kahetsemine tõesti enam ei aita.

2012. aasta sügisel Tallinnas ja Harjumaal edukalt käivitunud ning suurt huvi pälvinud projektiga on kavas jätkata veebruarist ka Rapla koolides.

Täpsem info ja koolituse tellimine: Eve-Mai Valdna eve-mai.valdna@mnt.ee

Allikas: Julged hoolida? Facebooki lehekülg

Maanteeamet otsib liikluskasvatuse auhinna nominente

Hilissügis on tasahilju kätte jõudnud ning sellega on lähenemas ka aeg, mil Maateeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond tunnustab inimesi, kes on aidanud tegeleda liiklusohutuse ja –kasvatusalaste oskuste-teadmiste levitamisega. Oma tänu väljendamiseks korraldab Maanteeamet neile jõulude eel tänuürituse.

Liikluskasvatuse auhinda antakse välja parimatele õpetajatele, liikluskasvatuse sündmustele, tublimatele kohalikele omavalitsustele ja aktiivseimatele koostööpartneritele. Kokku tunnustatakse 18 isikut või organisatsiooni.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on pühapäeval, 25. novembril. Kandidaate võivad esitada kõik regiooni asutused, ettevõtted ja üksikisikud. Ettepanekule tuleb lisada motivatsioonikiri, kus on kirjas esitaja nimi ja tema kontaktandmed; kandidaadi nimi ja tema kontaktandmed ning vabas vormis põhjendus, miks peaks antud inimest või organisatsiooni tunnustama. Põhjendus peab olema kooskõlas statuudis kandidaatidele esitatud nõuetega.

Ettepanekuid koos motivatsioonikirjaga ootab Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond aadressile Sepa 23, Tartu 51013 või e-posti aadressile kai.kuuspalu@mnt.ee märgusõna all „Liikluskasvatuse auhind“. Hiljem saabunud ettepanekuid ei arvestata.

Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Valitsuse liikluskomisjon arutas liiklusohutusalast olukorda, kus enim teevad muret jalakäijad ja jalgratturid ning kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti.

Arvestades eelolevat sügis-talvist perioodi, mil suur osa ajast tuleb liigelda hämaras või pimedal ajal, on jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks oluline nende märgatavus – jalakäijal helkuri kasutamine, jalgrattal helkurite olemasolu ja tulede kasutamine.

Liikluskomisjon tegi ettepaneku kaaluda ja avalikult arutada, kas jalgrattur peaks helkurvesti kasutama soovituslikus või kohustuslikus korras. Eriti oluline on helkurvesti kasutamine neil, kes käivad jalgrattaga tööl ja liiguvad asulavälisel sõiduteel. Samuti võiks liikluskomisjoni hinnangul kaaluda helkuri või kohustuslikku helkurpaela lisamist poodides müüdavatele sügis-talvistele üleriietele.

Liikluskomisjon kuulas ka ettepanekuid liiklusseaduse muutmiseks, mis puudutab ühistranspordiradade ja parkimiskellade kasutamist, patrullsõidukite eraldusribal parkimist töö tegemiseks, mopeedautode juhtimisõiguse alammäära muutmist, kohustuslike dokumentide kaasaskandmist ning liiklusmeditsiini komisjoni koosseisus olevate eriarstide loetelu laiendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium moodustab liiklusseaduse parandusettepanekute läbivaatamiseks ametkondade vahelise töögrupi. Loe edasi: Liikluskomisjon kutsub jalgrattureid kandma helkurvesti

Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Maanteeamet plaanib sel aastal mitmeid teetöid Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa riigimaanteedel. Järgnevalt täpsem ülevaade.

Maanteeameti kavandatavad teetööd Jõgevamaa riigimaanteedel 2012. aastal

Käesoleval aastal ehitatakse Jõgevamaale juurde mitu uut jalgteed, remonditakse kruusateid ning tolmuvaba katte saavad mitmed maakonna kruusateelõigud.

Tänavu algab esialgu eelmisele aastale planeeritud jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tee rajamine Sadala alevikku ning Lustivere külla. Kokku ehitatakse välja 900 meetrit jalgteed, millest 600 meetrit tuleb Sadalasse ning 300 meetrit Lustiverre.

Kattega teedest läheb taastusremonti Tartu-Jõgeva-Aravete maantee Tabijärve-Pikkvere lõik 10 kilomeetri ulatuses, mis valmib oktoobris.

Tänu taastusremondist üle jäävale freespurule saavad kruusateedest tolmuvaba katte Mullavere-Saadjärve tee ning kaks lõiku Tabivere-Uhmardu teest. Samuti alustatakse Tabivere-Uhmardu tee Tabivere-Elistvere lõigule uue mustsegust katte rajamisega ligi 6 kilomeetri ulatuses, mis on plaanis lõpetada tuleval aastal. Loe edasi: Tänavu plaanitavad teetööd Jõgeva-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa riigimaanteedel

Maanteeamet kutsub esitama kandidaate Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinnale

Maanteeameti lõuna regioon tunnustab ka sellel aastal inimesi ja organisatsioone, kes on märkimisväärselt panustanud liikluskasvatusse ja -ohutusse. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad, esitamise tähtaeg on 25. november.

„Meie eesmärk on tänada ja tunnustada järjepidevalt liikluskasvatuse ja ohutusalase ennetus- ja teavitustegevusega silma paistnud inimesi ja organisatsioone. Soovime näidata, et hindame kõrgelt nende panust ohutuma liikluskeskkonna kujundamisel,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu. Tunnustust jagatakse neljas kategoorias: aasta õpetaja, aasta sündmus, aasta kohalik omavalitsus ja aasta koostööpartner.

Tunnustust vääriva inimese või organisatsiooni nime ning motivatsioonikirja, kus seisavad põhjendused, miks just tema on esiletõstmist väärt, ootab Maanteeamet e-postiaadressile Kai.Kuuspalu@mnt.ee või Maanteeameti lõuna regiooni postiaadressile Sepa 23, Tartu 51013. Kandidaate saab esitada 25. novembrini, pärast mida valib komisjon välja need, kes saavad kutse pidulikule tänuüritusele.

Esitamise korra ja nõuetega, millele kandidaadid peavad vastama, saab tutvuda Maanteeameti kodulehel.

Nasvas viiakse tänav teise kohta

Indrek Veermets tõstis tänava teise kohta. Foto: Veljo Kuivjõgi

Ajalehe Meie Maa sõnul tegi Nasva elanik Indrek Veermets maantee rekonstrueerimise tellijale ja ehitajale ettepaneku viia Jõe tänav teise kohta. Ettepanek kiideti heaks ja uue tänavalõigu kallal töö juba käib.

Nasva aleviku Jõe tänav algas varem praktiliselt silla kõrvalt ja oli maanteelt üsnagi suure langusega. Liiklusohutuse seisukohalt polnud see hea, sest tänavalt maanteele sõit oli raskendatud.

Indrek Veermets selgitas Meie Maale, et on uue tänava teinud ka Kuressaarde. Sellele anti nimeks Meierei. Veermets oli tänulik, et Maanteeamet ei olnud tema ettepaneku vastu ja oli valmis koostööd tegema. Kuna endine tänav kaotati ära, viib maanteele nüüd vaid mõni trepiaste jalakäijatele.

Praegu käib Veermetsa krundil kaldakindlustuse tegemine, kuhu peaks tulevikus tulema paadikai. Endise Jõe tänava alune pinnas läheb jõeäärse platsi täitmiseks, kuid Veermetse väitel oleks pool meetrit vaja veel maapinda tõsta, et suurvee ajal vesi kai peale ei ulatuks.

“Kuna Nasva sild tuleb uus ja tee tehakse korda, siis oli ju loogiline, et ümbrus ka ilusamaks teha. Tahan ükskord ema maja juures jõeäärse ala valmis teha, kuigi odav nali see pole,” ütles Veermets ajalehele Meie Maa.