JAAK KÄND: KERIVAD KERILAUAD UUTE PÄEVADE LÕNGU
Silt: luule
OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA LAUREAAT CONTRA SAI KODUKÜLAST KINGITUSEKS KARTULIT „TEELE”
10. septembril Võrumaal Urvastes toimunud luulepäeval “Heiberg ja Contra üte Urvaste lastõ” kinkis Kuremaal elav Võrumaa juurtega hobiliteraat ja rahvapärimuse koguja Ene Raudkats luuletaja Contrale väiksema kotitäie kartulit “Teele”.
Loe edasi: OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA LAUREAAT CONTRA SAI KODUKÜLAST KINGITUSEKS KARTULIT „TEELE”Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul
Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.
Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.
Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?
Luulevõistlus pärnakatele
Pärnu loovisikute ühing kuulutas välja ainult Pärnu autoritele mõeldud luulevõistluse “Miss poeesia / mister poeesia 2016”, mida toetab Pärnu linn.
„Sügisel panime Sveniga ((:)kivisildnik) pead kokku ja pöördusime oma ideega Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonda, Ela Tomsoni jutule. Oleme mõlemad ihu ja hingega luule maailmas sees, võtsime kohustuseks korraldada kohalik luulevõistlus. Saime selle tarvis pisut toetust, kuid paraku saavad luulevõistluses osaleda vaid Pärnu linna poeedid ja poetessid, kuna linn andis raha ja maakonda (ning teisi maakondi) pole lubatud kaasata,“ selgitab luulevõistluse läbi viimist abistav Margit Peterson oma kodulehel.
Võisteldakse kolmes vanusekategoorias, igaühes neist valitakse kuus nominenti, kelle seast selgitab poeetidest koosnev žürii välja kaks võitjat: poeesia missi ja misteri.
Hindamist juhtiv (:)kivisildnik märgib, et luulet hinnatakse eri vanusegruppides, kuna tekstiloome võimekus võib east tingitult erineda. Meeste ja naiste loomingut hinnatakse eraldi, sest üldjuhul kalduvad naiste ilusad ja lüürilised luuletused lämmatama vabamat ja jõulisemat meesluulet.
Maarja-Magdaleenas toodi teatrilavale Eesti naisluuletajad
Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.
Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.
„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.
Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.
Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.
Jaan Lukas
Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege
Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.
Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.
Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.
Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege
Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos
Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.
Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.
Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.
Allikas: Rahvusraamatukogu
Romantiline luulekava peab oma viiendat sünnipäeva Võrus
Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis toimub reedel, 18. juulil kell 20 luuleõhtu “Romantiline luulekava”.
Võrumaalaste ja külaliste jaoks avaneb reedel, 18. juulil võimalus nautida formaati „Romantiline luulekava“, mis loodi mõttekaaslaste Üllar Saaremäe ja Georg Merilo poolt 2009. aastal.
Luulekava eripäraks on iga kord uuenev sisu, erinevad esitajad ja luulet saatvad muusikud. Võru publiku jaoks on laval riimitud sõnasõda pidamas kirjanik Jan Kaus ja vabakutseline Georg Merilo, esitajaid saadab ja soleerib Mingo Rajandi kontrabassil.
Eriliseks teeb luulelugemise ja vahelemusitseerimise asjaolu, et esinejad küll harjutavad kokkukõlamist, ent seda vaid tehniliselt. Nii ei tea kumbki lugeja täpselt, mida ja mis järjekorras teine esitada kavatseb. Selliselt elab laval justkui kolme peaga lohe ning kogu programm sünnib otse ja vahetult vaatajate silme ees, tehes kogu soorituse elavaks ja spontaanseks.
Tänu kultuurkapitalile ja teistele koostööpartneritele toimuda saav luulekontsert kestab kella 20-21.30 ja toimub Kreutzwaldi muuseumi hoovis (saju korral sees), täiskasvanuile sissepääs 2 eurot, lastele tasuta.
Contra 40. sünnipäeval esinevad Läti luuletajad
Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.
Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.
Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.
Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.
Adsoni luulõ üten raamatun kuun
Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.
Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.
Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.
5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.
Uma Leht
Contra uus laulik nägi päevavalgust
Luuletaja Contralt, keda kutsutakse ka rahvalaulikuks, ilmus 14-aastase vaheaja järel taas lauluraamat, pealkirjaga “Neiuke tuli õõtsudes”. Raamatus on teatrietendustele kirjutatud laule, tõlgitud tekste ja mõistagi ka Contra ühte leivanumbrit – “kavereid” tuntud hittidest. NB! Parimad Erisaate laulud ilmuvad kunagi hiljem, päevakajaliste luuletuste raamatus.
“Neiuke tuli õõtsudes” on Gruusias väga populaarne rahvalaul, mis tõstetud tänapäeva Eesti konteksti ja mõistagi ka meie keelde. Raamatu andis välja kirjastus IlmaPress, väljaannet kaunistavad Alar Kriisa joonistatud väljendusrikkad inimtüübid.
Allikas: Contra
Altja luulekuur on avatud sel nädalal reedest pühapäevani
Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Kava:
Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood
Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub
19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.
Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.
Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule
Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!
Mõisamuusika kontsert Muuga mõisas
Neljapäeval, 27. juunil algusega kell 18 toimub külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames Lääne-Virumaal Muuga mõisas
MÕISAMUUSIKA KONTSERT
HELI JA KEEL
Gemmid ja Pallid. Karevad ja Kangrod
Kavas Maarja Kangro ja Doris Kareva luule ning Raimo Kangro ja Hillar Kareva muusika.
Esinevad:
Maarja Kangro ja Doris Kareva – luule
Madis Metsamart – löökpillid
Diana Liiv – klaver
Sissepääs 1 euro
Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale
Silveri debüütplaat “Mis asi see on?” ja Kristiina “Paleontoloogi Päevaraamat” on valmis saanud kevadpurjetamiseks mööda kruusateid, rohumaid ja jõekäänakuid. “Loomelaev” on trubaduurlik plaadiesitluskontsert fantaasiapillidega, lugude jutustamine täis poeetilisi väljakaevamisi, ettearvamatu lõkkeäärne vabalava saabuvas polaaröös. Tuleb üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning vabalava on avatud kõigile.
Kui Su südame sahtlitesse on kogunenud loomingut, mida võiksid ka teistega jagada, olgu see pilt, jutt, laul, mõte, luuletus või mis iganes, siis tea, et “Loomelaeva” vabalava ootab Sind väga! Varu aega, et pärast kontserti teiste
vabalavaliste ja kuulajatega üllatuslikke etteasteid pidi hommiku poole kulgeda.
“Talvel helistuudios ja kirjutuslaua taga hakkasime unistama aasta kõige lõhnavamast ja rohelisemast eeljaanipäeva-aegsest rännakust, mis oleks täis laule ja lugusid ning kaasmaalasi, kellega oleme ühte ja sedasama talve jaganud ja keda ühendab seesama kevadtung, mis viib meid nelja seina vahelt väja loodusesse talvel valminud loomingut jagama. Seda kaheksa peatuspaigaga retke kutsume “Loomelaevaks”, sest meile kingiti talvel üks vana paadipuri, mille heiskasime elutuppa ning mille all hakkasime suvisest kontsert-retkest unistama. Nüüd heiskame purje igas peatuspaigas ja kutsume kõiki Loomelaevale, et koos silmapiiride poole purjetada.”
Kohtumiseni!
Silver ja Kristiina
Vaata “Loomelaeva” ajakava
Loe edasi: Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale
42 last lugõsi Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi
25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).
Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:
Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).
2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).
5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).
10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).
Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.
Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja
Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe
Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.
Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.
Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.
Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.
Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.
Parimad luulelugejad saavad auhinnad.
Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.
Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.
Tiia Allas
Vihula mõisas esietendub Rakvere Teatri lavastus “Kevad ja suvi ja”
Täna, 12. jaanuaril esietendub Vihula mõisa viinaköögis Rakvere Teatri lavastus „kevad ja suvi ja“. Aastal 2008 pidas luuletaja Tõnu Õnnepalu päevikut. Samal aastal, aga ka eelneval ja järgnevatel käis loodusfotograaf Peeter Nahko Eesti metsades, rabades, mere ääres ja saartel ning pildistas. 2011. aasta oktoobris sattus Tiina Mälberg ühes Londoni klubis kuulama Taavo Remmeli kontrabassimängu. Nüüd on nende loomingulise koostöö tulemust võimalik näha, kuulda ja kogeda Vihula mõisa viinaköögis.
„Mõned mõtted saavad teoks. Kuidas? See on umbes nii nagu kevadel nurmenukuõisi korjata, kuivatada ja sügisel neist teed teha või suvel õuntest talveks moosi keeta – teed kaane lahti ja kõik suved tulevad meelde ja soe hakkab ja tervis tuleb tagasi ja lõpp lähemale, elu läheb edasi.“
Etenduste vaheajal on müügil Vihula mõisa kokkade valmistatud ja Tõnu Õnnepalu luulest inspireeritud suupisted.
Sõnalis-muusikalise õhtu lavastaja on Tiina Mälberg ja tekstide autor Tõnu Õnnepalu. Lavastust saadavad Peeter Nahko loodusfotod, mängivad Tiina Mälberg ja Taavo Remmel.
Omaloominguõhtu “Lauasahtli lood ja laulud” ootab huvilisi
Pirita Vaba Aja Keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti, Vaindloo saarest Naha külani, Nootamaa saarelt Narva linnani, osalema omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Kes ise üles astuda ei tihka, on väga oodatud kuulama.
24. novembri õhtul algusega kell 17.00 on võimalus esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua. Oma sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete.
Üles võib astuda üksinda või mitmekesi. Esitusele võiksid tulla eestikeelsed lood või luuletused, kuid oodatud on ka võõrkeelne looming. Esituse pikkus võiks mahtuda kuni 10 minuti sisse.
Esinejate kirjapanek toimub siin.
“Lauasahtli lood ja laulud” Facebookis: http://www.facebook.com/events/366331956779933/?fref=ts
Vastuseid küsimustele saab e-postilt merike@piritavak.ee ja telefonilt 645 7627
Aapo llvese päevasõnum
ku sa õdagu ilda
pargit kere täüs
tsialihha
ja siini
ja upõ
tulõ üüse
puulainaja
nakas egä üü käümä
mugu hink ja hänk
hummoguni
saadananahk
inne är lää-õi
ku pino puhas
Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”
19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.
Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.
Peaesinejaks Contra.
Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan
37 aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa koolilast omma tulõman hummen, 26. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt.
Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peet latsi luulõlugõmisvõigõlus saa teos joba 13. kõrda. Hummen loetas ka umbõs 13 võrokeelitse auturi luulõtuisi, kõge inämb kandas ette Artur Adsoni, Kauksi Ülle, Rihhard Iheri ja Contra loomingut. Timahavvadsõ olõngi tege erilidses tuu, et seoilmaaignõ Sännä kirä- ja muusigamiis Sommeri Lauri kõnelas umast vahtsõst „Räestu raamatust“, kon omma ka päätükü „Arthur“ ja „Jaikiaana“.
Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali priilt päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13.
Võistlust kõrraldasõ MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võro Instituut. Võistlus toimus mõisan, midä haldas MTÜ Sänna Kultuurimõis. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võro- ni Põlvamaa ekspertgrupp.
Ettevõtmise kotsile saap teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56 143 780.
Tiia Allas,
Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht
Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”
Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .
Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.
Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee
Ivika Türkson
Tartus tuleb luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”
Tartus toimub sel laupäeval, 3. märtsil kell 15 – 17:30 Vilde Tervisekohvikus (Vallikraavi 4) esmakordselt luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”. Üritusel astuvad üles portaali poogen.ee autorid Priitk, Kristel Mägedi, Mouthblock, Aleida, Tajo Kadajas ja Co, MarcEst, Hille Kõrgesaar, Sessyly, Kaidi Zoom ja ka üllatusesinejad. Üritus on tasuta. Lisainfo: Jaanus Karlson, tel 564 90637
Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet
Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.
„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.
Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.
Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.
Allikas: www.rakvere.ee
Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale
Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula