Eesti energiasektori CO2 heitkogused on suurimad

Economisti välja antavast taskuteatmikust “Pocket World in Figures 2013” selgub, et energiasektori CO2 heitkoguse poolest on Eesti maailmas esimesel kohal.

Economist sedastab, et 2008. aasta andmete kohaselt moodustas Eestis kogu riigi CO2 emissioonist elektri,-sooja- ja energiatööstus 75,8 protsenti. Selle numbriga oleme tabelis esikohal. Eestile järgneb Singapur, kus energiasektor moodustab kogu CO2 emissionist 71,4 protsenti. Järgnevad Bosnia (69,5 protsenti), Kuveit (68,2 protsenti) ja seejärel Hongkong (68,1 protsenti).

Energiasektori tõhustamise ja vähem saastavate energiaallikate kasutamise vajadust on Eestile korduvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Allikas: ERR ja Roheline Värv

Looduskaitse talgud innustavad ja harivad vabatahtlikke

Nigula raba talgudÄsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.

Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.

„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.

Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.

Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö

Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.

2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee

Lipstu nõmme konverents

6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.

 

Tulekul Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava koosolek

Keskkonnaamet teatab, et valminud on Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava. Avalikustamise koosolek toimub 15. oktoobril kell 14.00 Räpinas vallavalitsuse hoones (Kooli 1). Osalema on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Arutlusele tuleva kavaga saab tutvuda kohapeal.

Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti tellimusel MTÜ Loodusõpe.

Info: Sven Začek, MTÜ Loodusõpe, tel 5206355; Jaanus Tanilsoo, Keskkonnaamet, tel 7823605

Võimalus osaleda ELFi talgutel Varangul

Eestima Looduse Fond annab teada, et lisaks sügistalgute ootusele on veel võimalusi ka suvistel talgutel kaasa löömiseks. Nimelt on vabanenud kolm kohta seni pilgeni täidetud Varangu talgutele, mis algavad juba homme.

Käpaliste talgud Varangul toimuvad 16. – 19. august 2012. See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt. Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas. Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi. Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu

Infoks veek, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.

Allikas: Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 53411020, tarmo@elfond.ee

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon teatab, et on valminud keskkonnamõju hindamise programm Püssapalu kruusamaardlasse kavandatavate Nogopalu VI ja Nogopalu VII karjäärides kaevandamisega kaasnevate mõjude kohta. Kavandatava tegevuse eesmärk on teede- ja üldehitustööde varustamine ehituskillustiku ja -kruusaga ning ehitus- ja täiteliivaga. KMH programmi avalik arutelu toimub 14.08.2012 kell 17.00 Rõuge vallamajas.

Taotletava Nogopalu VI mäeeraldise pindala on suurus on 5,10 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehitusliiva ja kruusa kaevandamine, varu suurus 199,1 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 20 tuh m³, taotletav loa kehtivusaeg 10 aastat. Arendaja on Aktsiaselts Eesti Teed (Vallikraavi 4, 44306 Rakvere, kontaktisik: Enn Jänes; 5054081; info@eestiteed.eu.

Nogopalu VII karjääri mäeeraldise pindala on 5,70 ha, loaga planeeritavaks tegevuseks on ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamine, varu suurus 508 tuh m³, kaevandamise keskmine aastamäär 30 tuh m3, taotletav loa kehtivusaeg 15 aastat. Loe edasi: Rõuges tuleb uute kruusakarjääride avalik arutelu

Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

EKO liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.
EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja
(Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.
EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Petersoni arvates viitab see selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada.
Loe edasi: Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. 
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”. 

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Noore looduskaitsja auhinna sai Renno Nellis

 Eestimaa Looduse Fond (ELF) andis Noore Looduskaitsja Auhinna Renno Nellisele. Teda on iseloomustatud inimesena, kes ainult looduse kaitseks  toimetab ja elab ning kelle laadseid Eestis on napilt.

Renno Nellis  on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia spetsialist. Varem on ta töötanud Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regioonis liigikaitse spetsialistina ja RMKs looduskaitse spetsialistina. Samuti tegutseb Renno Nellis Eesti Ornitoloogia Ühingus (EOÜ) seirekomisjoni esimehena, kus on aktiivselt tegelenud kanakulli kaitsega (sh püsielupaikade koostamine, inventuurid), rähnide ja randa uhutud lindude seirega, osalenud röövlinnuseire töörühmas ja väga edukaks kujunenud kodukaku 2009. aasta linnu projektis. Lisaks koordineeris Renno uue koostatava haudelindude levikuatlase transektloenduste tegemist, analüüsi ja välitöid. Täiendavalt koordineerib Renno Nellis EOÜ punktloenduste projekti, mis annab ülevaate ka Eesti tavalisemate linnuliikide seisundist.

Renno Nellise esitas kandidaadiks Eesti Ornitoloogia Ühing, tuues kokkuvõtvalt esile järgneva: “Kõik Renno Nellise ametid, projektid, tegevused, ja suhtumine on aidanud kaasa sellele, et lindude elu Eestis oleks turvaline ja elurikkus säiliks ka tulevikus.”

Nõnda leidis ka noore looduskaitsja auhinna nominente hinnanud komisjon, ehkki valiku tegemine kuue esitatud kandidaadi seast oli keerukas, sest kõik kandidaadid olid noored inimesed, kes südamega oma töös ja tegemistes looduskaitsele on pühendunud.

Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Alates 2005. aastast antakse auhind koos rahalise stipendiumiga kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja Indrek Tammekänd põhjalike looduskaitsealaste tegevuste eest kaitse-aluste liikide kaitse korraldamisel.

 

Viimaseid päevi saab esitada kandidaate noore looduskaitsja auhinnale

Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale.  Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.

Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.

Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.

Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.

Auhind antakse välja 28. aprillil  fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012  autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.

Lisa saab auhinna kohta lugeda siit: http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Noored vabatahtlikud loodusekaitsjad saavad tööd Euroopas

Eestimaa Looduse Fond koos oma partneritega Euroopas osaleb vabatahtlike vahetusprogrammis La Team, mille kaudu pakutakse neljale noorele vabatahtlikule võimalust veeta juuni algusest septembri lõpuni Prantsusmaal, Šotimaal, Kreekas või Itaalias rahvusvahelises seltskonnas looduskaitselist tööd tehes. Vabatahtlike
reisi- ja elamiskulud välispartnerite juures kaetakse. Programmist saab pisut rohkem lugeda http://conservationvolunteers.eu/la-team.

Kui oled 18-30 aastane ning huvitet, siis palun täida kirjaga kaasas olev ankeet, ning tagasta see koos oma CVga hiljemalt 16. aprillil aadressile siim@elfond.ee. Kui midagi arusaamatuks jääb, küsi samast julgesti nõu.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Tähistades tuntud Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja, professor Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva, kutsub Keskkonnaministeerium üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvaväljaande.
Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Metsaomanik tegi oma metsa looduskaitseala

Eesti üks tuntumaid metsaaudiitoreid, praegune Võru Instituudi juht  Rainer Kuuba on Võrumaale oma metsa teinud  pere jaoks puutumatu looduskaitseala, mille hoidmist on lubanud ka ta lapsed.

„See on uhke tunne, kui sul on oma mets, kus saad vabalt käia,“ on 10 aastat metsaomanikuna tegutsenud Kuuba. „Ma olen rikas mees,“ kostab ta, ehkki korralikult oma metsa hooldamine on rahaliselt kulukas. Lisaks on ta maadel käinud kahel korral ka metsavargad.

 Metsa põnevaimad paigad on endine tormimurd ja kraaviperv, kus ka kolhoosiajal jäeti puutumata, sest sinna ei pääsenud masinad ligi. Seal elavad täna rebased. Tormimurru alal on juba uus kuusistik looduslikult kasvanud. Ent on ka vanu surnud puid, mille kohta Kuuba kostab, et pole elusamat kohta kui surnud puu.

 „Olen otsustanud, et see osa metsast jääb minu käest ja kirvest puutumata,“ kõneleb mees. „Ka mu lapsed on sama lubanud teha. Paari aastakümne pärast on see paik veel võimsam kui täna. Mets kasvab ja me käime seal külas.“ Oma küttepuud saab ta ülejäänud metsast.

 Rainer Kuuba soovib teistele metsaomanikele südamele panna, et metsa kaitsmine ja majandamine ei ole üksteist välistavad tegevused. „Kui tähtsustada vaid ühte poolt, siis paneb see teisele osale suurema surve. Mida intensiivsemalt väljaspool kaitsealasid raiuda, seda suurema surve paneb see kaitsealale… ja vastupidi. Aga kui metsa raiuda nii, et see jääks looduslikuks ka pärast seda ja et vana metsa jääks alles, siis ei peakski nii palju kaitse all olema,“ on metsaomanik veendunud.

ELF tänas vabatahtlikke loodushoidjaid

Harivesilike talgud sel kevadel

Eestimaa Looduse Fond tänas vabatahtlikke. Heaks traditsiooniks kujunenud tänuüritusel tehti kokkuvõtteid lõppeva aasta tegemistest, vaadati loodusfilmi, nauditi mõnusat seltskonda ja head muusikat.

 
Seekordsel tänuõhtul vaadati Matsalu loodusfilmide festivali tänavust võidutööd, Saksamaa režissööri  Oliver Götzli filmi “Skandinaavia loodus – Soome”. Auhinnatud filmis on palju suurepäraseid kaadreid, sealhulgas erakordset materjali ELFi vapiloomast lendoravast. Kokkuvõtteid tehti ELFi vabatahtlike tegemistest nii talguprojekti kui naftaprojetki raames. Lõppev aasta oli ühtlasi ELFi 20. juubeli aasta ning üle-euroopaline vabatahtliku tegevuse aasta.

ELF kaasab oma tegemistesse vabatahtlikke juba alates tegevuse algusaastatest. Kõige suuremat rolli kannavad vabatahtlikud ELFi talgute ja naftaprojekti juures. ELFi naftaprojekti vabatahtlikud on löönud kaasa mitme reostuse tõrjes alates 2006. aasta Loode-Eesti naftareostusest, kus oli abiks üle 300 vabatahtliku. Järgnevate aastate jooksul on ELF koostöös Päästeametiga koolitanud päästetöödeks üle 500 vabatahtliku, kokku on andmebaasiga liitunud üle 1000 vabatahtliku. ELFi talgutel lööb igal aastal kaasa pool tuhat vabatahtlikku. Tänavu toimus ELFi korraldusel ja vabatahtlike abiga 40 talgut.

2011. aasta jooksul plaanis ELF taastada ja hooldada Natura 2000 aladel vähemalt 35 hektarit poollooduslikke kooslusi ja elupaiku vastavalt kaitsealade ja liikide kaitsekorralduskavadele. Kokku korraldatakse kahekümned 3-6päevased talgud erinevatel kaitsealadel üle Eesti.

Talgute korraldamisega on ELF järjepidevalt tegelenud alates 2000. aastast, tuues looduskaitse juurde aastas keksmiselt ligi 400 inimest 3000 töötunniga. Vabatahtliku tööjõu looduskaitselistesse töödesse kaasamine on olnud kasvavalt populaarne ning looduskaitses tulemuslik.

Täna antakse Viljandis üle esimesed 20 noore looduskaitsja märki

Täna kell 15 annab keskkonnaminister Keit Pentus Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimuval loodusõhtul 20 tublimale noorele üle noore looduskaitsja märgid.
Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses. Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele.
Esimesed 20 noore looduskaitsja märgi laureaati on: Anni Männil, Anu Ainsaar, Elina Jantson, Iris Merilo, Jaak Joonas Keldoja, Julia Ertsin, Karoliine Kurvits, Kati Plaan, Laura Pärtel, Maili Lehtpuu, Marko Vainu, Martin Tuul, Maryliis Teinfeldt, Mati Lepikson, Merit Eensoo, Mihkel Keldoja, Oliver Kalda, Rauno Kalda, Robert Jakob Oetjen, Stella Kangur.
Noore looduskaitsja märk on valmistatud valgest vasest ning kujutab emaileeritud tammelehte. Märgi autor on kunstnik Julia Maria Künnap.

Punase Raamatu toimkond ei anna naaritsale lootust

Naarits

Maailma Looduskaitseliidu Punase Raamatu toimkond avalikustas oma selleaastase liikide seisundi hinnangute kaasajastamise tulemused. Selle hindamisega on nüüdseks objektiivsete kriteeriumite järgi hinnatud maailmas kokku 61 900 liigi  liigikaitseline olukord.

Seekordse hindamise tulemusel tõsteti Euroopa naarits äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. Sinna kuulumine tähendab, et liikipeetakse äärmiselt suures väljasuremisohus olevaks.  Kõikidest maailma kiskjatest peetakse sama kriitilises seisus olevaks veel kaheksat kiskjaliiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes.

 Eesti faunas esinevatest liikidest on samasse kategooriasse praeguseks veel arvatud vaid angerjas.
Naaritsa nihutamine äärmiselt ohustatud liigiks ei tähenda otseselt  seda, et, alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal,  oleks ta olukord hüppeliselt halvenenud. Ka siis avaldati kahtlust, et naarits  võib tegelikult kuuluda äärmiselt ohustatud liik, kuid küllaldaste andmete  puudumine Venemaalt ei võimaldanud seda tõestada.  

Naaritsa praegune ohustatuse hinnang on kättesaadav Punase nimistu kodulehelt:
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0

Eestis tehtud naaritsa alalhoiualasel tegevusel on märkimisväärne roll selleliigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning Hiiumaal naaritsa asurkonna loomine on üks edukamaid naaritsa liigikaitselisi ettevõtmisi. Tänaseks on samalaadsed  liigikaitselisi ettevõtmisi algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

 

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Loe edasi: Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames toimuvad kohapealsed ekspertarutelud

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17 Rõuge rahvamajas –  teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas –  teemaks metsad ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15  Kütioru keskuses – teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjasthuvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  730 0316) ning Keskkonnaameti kodulehelt.

 

 

 

Kuidas tapeti tamm…


Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.

“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”

Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.

Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.

Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…

Pühajärve sõjatamm on suremas

Hiljuti murdus Pühajärve sõjatammel kaks suurt oksa ning pärast seda näeb Pühajärve pargi uhkus võrdlemisi rääbakas välja. Väimus annab tunnistust sellest, et puu seisund on täbar – tüvi on seest mäda, tema okstes leidub pragusid.

Looduskaitsealuse puu saatuse üle pidasid augusti viimasel päeval nõu keskkonnaspetsialistid ning Pühajärve puhkekeskuse esindajad. Viimased on territooriumi haldajad ning väga huvitatud sellest, et võimas puu edasi elaks.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Pille Saarnitsi kinnitusel tuleb esmalt võtta midagi ette selle nimel, et puu ei oleks varisemisohtlik.

Lähema nädala jooksul koostab dendroloog Urmas Roht täpse ülevaate puu seisundist ning annab soovitusi, mida tamme päästmiseks teha. Enne talve püütakse dendroloogi soovitused ka ellu viia.

Pärast hiljutist kahe haru murdumist on tamme võra muutunud kergemaks ning tüve koos hoidev tõmmits lõdvenenud. Puhkekeskuse esindajad lubasid tõmmitsat timmida juba lähipäevil.

Aegade jooksul on puusse tekkinud auke plommitud betooniga. See materjal on aga raske ning kogub endasse niiskust, mis omakorda soodustab kõdunemist. Dendroloog soovitas esimese asjana betoonosa puu seest välja lõhkuda ning ehitada avatud tüveosade kohale varikatuse.

Lisaks sellele soovitas Roht järelejäänud oksad kõrgemalt omavahel ühendada. See peaks parandama puu stabiilsust ning vastupanuvõimet tormidele.

Vaatamata inimeste pingutustele säilib siiski risk, et puu hukkub. Maha teda kindlasti ei võeta, kui puu sureb, siis omal jalal, lisas Saarnits.

Pühajärve sõjatamm on nime saanud 1841. aastal toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisniku vastu. Tamme juures oleva teabetahvli kinnitusel on puu ümbermõõt 698 cm ja kõrgus 22 meetrit. Tema vanuseks arvatakse olevat 300-400 aastat.
Allikas: Tartu Postimees