Viimastel aastatel Eesti üheks edukaimaks kutsekooliks kasvanud Valgamaa Kutseõppekeskus korraldab 24. novembril avatud uste päeva, kus huvilistel on võimalik nii kooli meeskonna kui erialadega lähemalt tutvuda. Avatud uste päev valmistab ette jaanuaris algava uute õpilaste vastuvõtu.
Loe edasi: VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS OOTAB AVATUD USTE PÄEVALE
Valgamaa Kutseõppekeskus saadab õpperühmi välisriikidesse praktikale, kus õpilased saavad silmaringi avardada ja töökogemuse kohalikes ettevõtetes. Oktoobris läks koolist kaks gruppi logistikuid, autotehnikuid ja kokkasid õpirändele Hispaaniasse ning Küprosele, peagi asuvad järgmised rühmad teele Küprosele ja Maltale.
Loe edasi: KUTSEÕPPURID EELISTAVAD ÜHA ENAM PRAKTIKAT VÄLISMAAL,%20Margo%20Paluoja%20I%20koht%20(P%C3%A4rnumaa%20Kutsehariduskeskus),%20Kristiina%20Rauba%20III%20koht%20(Tartu%20Kutsehariduskeskus).%20Foto%20-%20Lauri%20Laan.jpg)
Täna, 31. oktoobril toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.
Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu sõnul tuleb tänavusel võistlusel kolme tunni jooksul valmistada pidulik roog. „Sajad inimesed vaatavad, kuidas noored kokad oma kunstiteoseid valmistavad ja taldrikule välja panevad. Hästi tehtud tööga jäädakse kindlasti silma mõnele tööandjale,” kirjeldas Visnapuu. Ta lisas, et Eesti noorte kokkade tase aina tõuseb, mida tunnistavad tippkokad nii Eestist kui välismaalt.
Noorkokk 2013 võitja Margo Paluoja ütles, et võistluselt sai ta suurepärase kogemuse ja indu edaspidiseks. „Tänu võistlusele jäin silma presidendi peakokale, kes võttis minuga ühendust ja kutsus mind presidendi vastuvõtu toitlustusmeeskonda,” lisas Paluoja.
Parima tiitlit hakkavad püüdma 12 kokanduseriala õpilast Haapsalu, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartu Kutsehariduskeskustest, Narva ja Valgamaa Kutseõppekeskustest, Kuressaare ja Rakvere Ametikoolidest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist.
Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Foodfest on Tallinna toidufestival, kus on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad. Foodfest toimub Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn).
SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Eile, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.
Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate silmis minu CV-le kaalu,” lisas Jaanus.
Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindavad Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astuvad kümne eriala kutseõppurid: floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina Aianduskool), veebidisainer Silver Mähar (Tartu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare Ametikool), mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna Tööstushariduskeskus), plaatija Taimo Avloi (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), kokk Merit Martin (Tallinna Teeninduskool), restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna Polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi Kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT Kolledž), ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna Ehituskool), trükkal: Gristel Jaanus (Tallinna Polütehnikum)
EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel. Sel aastal on Eesti võistlustest osa võtnud enam kui 450 noort ning osalejate arv on iga aastaga kasvanud. Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks. Eesti noorte meistrite ja ühtlasi kutsehariduse üldine tase on tõusnud, mida näitavad ka saavutused varasematel Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 eri karva medalit.
Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlused kestavad kolm päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.
Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses (IVKHK) alustas alanud kooliaastast õpinguid 566 uut õpilast-esmakursuslast, veidi enam kui aasta tagasi. 2014. aasta populaarsemad erialad sisseastujate seas on kokk, kondiiter, tarkvara ja andmebaaside haldus, väikeettevõtlus, mäetööd.
Kutsekeskhariduse õppekavadel alustas IVKHK-s õpinguid 271 õpilast ja keskhariduse baasil 279 õpilast. Populaarsemad erialad kutsekeskharidust omandama hakkajate seas olid kokk, keevitaja, tarkvara ja andmebaaside haldus. Põhiharidusega õpilasi võeti vastu 18 erialale. Populaarsemad erialad keskhariduse baasil sisseastujate seas olid keevitaja, mäetööd,
veokorraldaja, väikeettevõtlus. Keskhariduse baasil võeti õpilasi vastu 9 erialale. “Heameel on sellest, et ajal kui paljudes Eesti kutseõppeasutustes õpilaste arv väheneb, meie sisseastujate arv isegi veidi kasvas,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. Uue erialana alustab IVKHK-s õppegrupp – korteriühistu juht. Koostöös VKG Oil AS-ga alustab kolmas keemiaprotsesside operaatorite töökohapõhine õppegrupp. Vanglaõppes (Viru vanglas) alustab 34 uut õpilast, detsembrist lisandub toateenindaja eriala õppegrupp. Vastuvõtt jätkub erialadel, kus on vabu kohti.
2014. aasta 1. septembril oli Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 1155 õpilast. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 120 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 15 valdkonnas: kaubandus, äriteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, energeetika ja automaatika, mehaanika ja metallitöötlus, transporditehnika, kaevandamine, keemiline töötlus, puitmaterjalide töötlus, tekstiili- ja nahatöötlus, ehitus, iluteenindus, logistika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus – kokku 31 erialal.
Toomas Kään
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas kaks nädalat nelja õpetajat ja nelja õpilast Gruusia kutseõppekeskusest LEPL Vocational College „Akhali Talga” Kobuletist. Kõikidele osalejatele leiti võimalus näidata, kuidas Eesti kutsehariduses korraldatakse tunde, praktilisi harjutusi.
Gruusiast käisid külas järgmiste erialade õpetajad: Besik Shavishvili -restoraniteenindus, Archil Menagarishvili – kokandus, Tamar Emiridze – stilist, Vazha Tsulukidze – keevitus. Ja õpilased: Magda Shavishvili – hotelliteenindus, Davit Pataraia – kokandus, Jemali Gorjeladze – baarmen, Mariam Minashvili – raamatupidamine.
Gruusia delegatsiooni liikmed külastasid võistlusi „Noor Meister 2014” Tallinnas ja „Kokakunst” Kuressaares. Gruusia võistkond (Davit Pataraia ja Archil Menagarishvili) osales Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kokandusvõistlusel „Särisev pann”, kus saavutati III koht. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid
Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor meister 2014” võitis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) kondiitri eriala I kursuse õpilane Ilja Šljapin parima pagari auhinna. Neli IVKHK õpilast tulid teistele auhinnalistele kohtadele.
Üleriigilistel kutsevõistlustel „Noor meister“ võtsid 24 võistlusalal mõõtu ligi 350 kutseõppurit enam kui 30 Eesti kutseõppeasutusest.
Teised auhinnalised kohad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilastele:
– Tatjana Mjadelets – juuksurite võistluse 2. koht;
– Maia Seman – kondiitrite võistluse 3. koht;
– Kristina Rõžova – ehitusviimistlejate võistluse 3. koht;
– Katrin Smirnova – logistikute võistluse 3. koht.
Õpilasi juhendasid kutseõpetajad Dmitri Filippov (pagar-kondiiter), Ulvi Aro ja Katrin Veber (juuksurid), Kiira Soboleva (ehitusviimistlus), Marina Kolodjažnaja ja Irina Burtseva (logistikud).
„Noor Meister 2014” toimus eraldiseisva kutsehariduse suursündmusena teist korda. Eesti Näituste messikeskust külastas kahe päeva jooksul üle 8000 külastaja.
Reedel, 7. märtsil algab Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses kahepäevane kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2014, kus pea 350 kutseõppuri seast selgitatakse välja vabariigi parimad 24 erialal.
„Võistlejaid tuleb Tallinnasse igast Eesti maakonnast ning uute võistlusaladena on väljas keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja ja restoraniteenindaja,“ ütles Noor Meister peakorraldaja Pille Laaksonen. “Lisaks võistluste jälgimisele saavad huvilised osaleda kutseharidusemessil ja end proovile panna erinevaid ameteid tutvustavates töötubades.”
„Ootame suursündmusele noori, kellel seisab ees elukutsevalik,“ ütles SA Innove juhatuse liige Andres Pung. Tema sõnul annavad Noorel Meistril toimuvad kutsevõistlused võimaluse jälgida erinevate kutse- ja erialade tööprotsesse, mis aitab jõuda endas selgusele, milline eriala või amet võiks olla sobilik. „Kui aga erialavaliku küsimust praegu ei ole, siis kindlasti tasub tulla juba ka silmiringi avardamiseks, et teada saada lähemalt ametikoolidest ja nende õppimisvõimalustest.“ Lisaks võistlustele, töötubadele ning kutseharidusmessile saavad külastajad jälgida ka koolinoorte etteasteid ning noorte DJ-de meistrivõistlusi.
Suurüritust korraldab Sihtasutus Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega. Noor Meister 2014 suurtoetajad on Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Mööblitöötjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit ja Wienerberger. Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.
Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.
SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.
Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!
Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.
Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!
Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!
Liina Liiv
Viru Jõululaat toimub 14. detsembril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Jõhvis
Viru Jõululaat 2013 toimub laupäeval, 14. detsembril kella 10-15 Jõhvis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse hoones (Kutse 13, sissepääs Tammsaare tänavalt, peauksest).
Laada raames toimuvad mitmed meistriklassid-töötoad nii suurtele kui ka väikestele – Kutsehariduskeskuse puidueriala õpilaste puidu töötuba ja Ida-Virumaa Käsitööseltsi õle- ja pilliroo õpituba.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul otsustasid nad laada koolimaja siseruumides korraldada eelkõige laadaliste mugavusele mõeldes. Et müüjate jalad ei külmetaks ja külastajail oleks mugavam laadal osaleda.
Praeguseks on juba registreerunud üle terve Eesti rohkem kauplejaid kui möödunud aastal.
Kõik on oodatud osalema ja külastama Viru jõululaata.
1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.
Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.
„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.
„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.
Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.
Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.
Liina Liiv
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) alustas uute õpilaste dokumentide vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada 812 uut õpilast.
Põhiharidusega õpilasi võetakse 11 erialale vastu kuni 350 õpilast: automaatik, ehituspuusepp, ehitusviimistlus, elektrik, keevitaja, kokk,laborant, laohoidja, mäetööd, tarkvara ja andmebaaside haldus, tisler. Uudisena võetakse vastu logistika klienditeeninduse erialale.
Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 19 erialale, kokku kuni 400 õpilast. Erialad: baarmen, elektrik, hotelliteenindaja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, juuksur, keemiaprotsesside operaator, kelner, keevitaja, kondiiter, logistik, majandusarvestus, mäetööd, müügikonsultant, rätsepatöö, tarkvara arenduse tugitehnik, tarkvara ja andmebaaside haldus, veokorraldaja, väikeettevõtlus, üldehitus. Uute erialadena saab õppida tarkvara arenduse tugitehnikuks, baarmeniks, kelneriks ja väikeettevõtlust. Uued õppegrupid avatakse ka Viru Vangla kinnipeetavatele. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud.
„Uuel õppeaastal laiendame paindliku graafiku alusel töötavate õppegruppide tegevust,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „See suurendab võimalusi omandada eriharidust ka õhtusel ajal,” lisas Ojaots. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) korraldas 12.-28. märtsini Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Oru, Toila, Tudulinna lasteaedades ja lasteasutustes meistriklasse, kus lastepärases vormis tutvustati erinevaid elukutseid.
Kokku viisid 14 õpetajat läbi 31 erinevat meistriklassi. Üksikud külastused jätkuvad ka aprillikuu alguses. Meistriklassid toimusid nii eesti kui vene keeles.
„Meie eesmärgiks on lastele võimalikult varases eas hakata tutvustama erinevaid elukutseid,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Seda kõike püüame teha võimalikult lastepäraselt,” lisas Ojaots.
Erinevaid elukutseid-ameteid tutvustasid lasteaedades koos IVKHK õpetajatega ka kooli õpilased. Lasteaedades tutvustatud ametite hulgas olid: automaatik, ehitaja, elektrik, IT, juuksur, kokk, laohoidja, pagar, rätsep, tisler, keemik, õmbleja. Külastuste tulemuseks on lasteaedade kasvav huvi külastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ning tutvuda kutsekeskuse erialadega kohapeal.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika, tekstiil, rõivaste ja jalatsite valmistamine, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 28 erialal.
Nädalavahetusel Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor Meister 2013” võitsid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) õpilased neli esikohta ning veel viis auhinnalist kohta.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilastest võitsid „Noor Meister 2013” üleriigilistel võistlustel esikoha:
Teised auhinnalised kohad IVKHK õpilastele:
„Tuleb tunnustada kõiki meie võistlustel osalenud õpilasi – kui ei võistle, ei tule ka võite,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Eriti väärivad esiletõstmist meie juuksurieriala õpilased,” täiendas Ojaots. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võitis üleriigilistel kutsevõistlustel neli esikohta
Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.
Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.
Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele
Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.
Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.
Loe edasi: Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma
Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.
8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee
Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.
Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.
Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013
Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!
Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.
Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.
Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.
Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.
Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.
Narva Kutseõppekeskuse mehhatroonika õpilane Aleksei Ivanov võitis Sihtasutuse Archimedes korraldatud fotovõistlusel „Leonardoga Euroopasse ja tagasi“ 3. koha. Hariduskoostöökeskus SA Archimedese fotovõistlusele „Leonardoga Euroopasse ja tagasi“ esitati üle saja foto. Tegemist on kutseõppeasutuste õpilaste välisriikides praktika saamise kogemusi tutvustava ja populariseeriva võistlusega.
Aleksei Ivanov Narva Kutseõppekeskusest käis koos kursusekaaslastega 2011. aastal välispraktikal Türgis, kus ühe praktikakohana õnnestus neil praktiseerida pealinnas Istanbulis asuvas suurimas Mercedes-Benz autobusse tootvas tehases. Sealsamas tehtud foto võitiski fotokonkursil auhinna.
„Aleksei edukas osalemine fotokonkursil innustab õpilasi välispraktikatel jäädvustama kogetut ja seda jagama,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse inglise keele õpetaja, Leonardo da Vinci projekti meeskonna liige Natalja Varkki. Nimetatud välispraktika Türgis toimus 2011. aasta veebruaris-märtsis Narva Kutseõppekeskuse projekti „Õpilaste loomisvõime ja erialaste oskuste arendamine välismaal eriprogrammide kaudu. Teine periood.“ Euroopa Liidu Leonardo da Vinci programmi raames.
Loe edasi: Aleksei Ivanov võitis 3. koha Archimedese fotovõistlusel
Sihtasutus Innove kuulutab välja videokonkursi „Meistrid teevad tulevikku!“, kuhu on oodatud noorte kutsehariduseteemalised videoklipid. 
Konkursi peaauhinna võitja sõidab vaatama Leipzigis toimuvaid rahvusvahelisi kutsemeistrivõistlusi WorldSkills 2013, lisaks jagatakse parimatele eripreemiaid.
„Konkurss toimub koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga, kus parimatest parimad linastuvad Solarise kino suurel ekraanil,“ rääkis konkurssi korraldava Sihtasutuse Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto, lisades, et videokonkurss annab noortele võimaluse tutvustada nii kutseharidust laiemalt, erinevaid ameteid, kutseõppeasutusi kui ka õppimisvõimalusi. „Kindlasti näitavad klipid seda, mida noored kutsehariduse juures on märganud või oluliseks peavad,“ ütles Arvisto.
Videokonkursile „Meistrid teevad tulevikku!“ on oodatud osalema kõik noored vanuses 15–21 aastat. Konkursil võib osaleda nii individuaalselt kui ka kaheliikmelise meeskonnaga. Esitada võib nii videokaamera, mobiiltelefoni või muu vahendiga filmitud videoklippe.
Tööde esitamise tähtaeg on 12. november, konkursil osalevad tööd tuleb saata vastavalt juhistele e-posti aadressile konkurss@innove.ee. Võitjad kuulutatakse välja 24. novembril Solarise keskuses toimuval Kutsehariduspäeval.
Täpsem info konkursi kohta: www.innove.ee/videokonkurss
Sellel õppeaastal alustavad Valgamaa Kutseõppekeskus õpinguid Lätist pärit noored. Esialgu pakutakse neile kahte eriala, gümnaasiumihariduse baasil saab õppida logistikuks ning põhihariduse baasil ehituspuusepaks.
Logistiku eriala õpivad noored inglise keeles, tulevased ehituspuusepad õpivad läti keeles ja omandavad keskhariduse Valka Gümnaasiumis.
Valgamaa Kutseõppekeskusel valmis möödunud aastal kaasaegne õppehoone, kus on kõik tingimused tasemeõppe ja tulevikus ka täienduskoolituse pakkumiseks. Kuna Valka piirkonnas kutseõppeas utusi pole, siis on igati loomulik, et kaasaegseid õpitingimusi saavad kasutada ka naaberriigi inimesed.
Asso Ladva
Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) alustas uute õpilaste avalduste vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada kuni 751 uut õpilast.
Põhiharidusega õpilasi võetakse kuuele erialale vastu kuni 240 õpilast: multimeedium, mehhatroonika, kokk, ehitusviimistlus, keevitaja, autotehnik.
Uudisena võetakse koka erialale vastu nii eesti kui ka vene õppekeelega õppegruppidesse.
Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 15 erialale, kokku kuni 457 õpilast: tarkvara ja andmebaaside haldus, multimeedium, mehhatroonik, elektrik, soojusseadmete käitaja, müügikonsultant, väikeettevõtlus, majandusarvestus, hotelliteenindus (toateenija), kelner, arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaator, keevitaja (kaitsegaasmetallkaarkeevitus MIG/MAG), turismikorraldus, kondiiter, veokorraldaja.
Õppetöö kestus olenevalt erialast on alates 6 kuust kuni 3 aasta ja 6 kuuni.
Uuendusena avab Narva KÕK kaks uut õppekava ilma eelneva hariduse nõudeta,
vanematele kui 17-aastastele õpilastele: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (müürsepp) ja rõivaõmblemine (kergrõivaste õmbleja). Õppeaeg 1 aasta.
Ühe muutusena lühenes turismikorralduse õppeaeg 2-aastaseks. Lisaks võetakse
vastu 1-aastase õppeajaga hotelliteeninduse (toateenija) erialale.
Hea õppeedukuse korral võib õppija taotleda igakuist rahalist toetust.
Erivajadustega õpilased saavad õppida koka, ehitusviimistluse ning tarkvara
ja andmebaaside halduse erialadel.
Narva KÕK-i võetakse õppima põhi- või keskharidust tõendava lõputunnistuse
hinnete keskmise ja vestluse alusel.
Põhihariduse baasil õppimiseks saab avaldusi esitada 10. augustini ja
keskhariduse baasil 17. augustini.
Õppetöö algab 3. septembril.
Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.
Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.
Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.
Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.
Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.
Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.
Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.
Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.
Kevadisel koolivaheajal korraldab Narva Kutseõppekeskus üldhariduskoolide õpilastele lahtiste uste päevad. Iga päev (19.-22. märtsini) oodatakse kõiki soovijaid avatud uste päevade raames ekskursioonidele, osalema meistriklassides ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega kooli kahes õppekorpuses, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal.
Erialade tutvustused, lahtised meistriklassid ja kutsevõistlused toimuvad 19.-22. märtsil. Toimumise kohad: Kalda 9 ja Kreenholmi 45 õppehooned, samuti kooli õppebuss. Täpsem info – vaata: http://www.nvtc.ee/meistriklassid Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus korraldab lahtiste uste päevad
Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T
Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.
Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.
Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele
