konverents

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

10. detsembril toimus Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühisel korraldusel lõppevat aastat kokkuvõttev seminar, kus teemaks olid ka tegemised lähiminevikust ja seati sihte järgnevateks aastateks.

Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel Foto Urmas Saard — Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel. Foto: Urmas Saard

Lisaks Riigikantseleile ja Lipu seltsile osalesid seminaril Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigikogu kantselei, Presidendi kantselei, Otepää valla, Põltsamaa linna, Lipuvabriku, Liputehase, Tameo Lipp ja teised inimesed. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tutvustas esimeses teemaplokis lipukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Samas plokis tegi ettekande ka Lipu seltsi juhatuse liige ja endine pikaajaline Riigikogu liige Trivimi Velliste, tema selgitas meeldetuletavalt 10 aastat tagasi vastu võetud Lipu seadust.

Nutikas lipuaabits

Uiboaed toonitas, et Eesti lipu heiskamine on igaühe õigus ja vastutus. Erinevalt paljude teiste riikide praktikast ühendab Eesti lipp riigi- ja rahvuslipu. Eestil on lipupäevi 15, lisaks kohaliku-, riigi- ja Euroopa Liidu tasandi valimispäevadel lipu heiskamised. Neile lisanduvad erandkorras heiskamised, näiteks leinalipud Pariisi terrorirünnaku ohvrite mälestuseks jne. Lipupäevade arvu peetakse üldiselt mõõdukaks. Austrias on määratud lipupäevi ainult 2, seevastu Leedus 23. Ametiasutustest oleks lipu heiskamine kohustuslik 2604-le juriidilisele isikule, neist 255 alaliselt heisanud asutust ja 2349 korraliselt lipu heisanud asutust ning inimest.

Loe edasi: Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Päts ja Tõnisson – kas must ja valge?

Demokraatia polegi püha lehm!

19.novembril peeti Tallinnas Kohtu tänaval asuvas Teaduste Akadeemia saalis ajalookonverents „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“. Esinesid professor Seppo Zetterberg, filoloogiadoktor Krista Aru, professor Rein Veidemann, ajaloodoktor Jaak Valge, õigusteaduse magister Toomas Anepaio ja matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Seppo Zetterberg, Jyväskylä Ülikooli professor Foto Urmas Saard — Seppo Zetterberg, Jyväskylä Ülikooli professor. Foto: Urmas Saard

Konverentsi juhatanud Trivimi Velliste pööras avasõnas tähelepanu seigale, et täpselt 97 aastat tagasi sõlmis Eesti Vabariik oma esimese rahvusvahelise kokkuleppe – Riias andis Saksa Baltimaade riigikomissar Eesti Ajutisele Valitsusele võimu üle.

Zetterberg rääkis ehitajatest

Tallinna Teadlaste Maja toetusel aset leidnud ajalookonverentsi korraldasid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts. Kahe seltsi ühine algatus tõi kokku täissaali. Arutelu oli ulatuslikumaks jätkuks 21. oktoobril kõrvalmajas, Soome saatkonnas, toimunud mõttevahetusele „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“. Siis tegi peaettekande Jyväskylä Ülikooli professor Seppo Zetterberg, kelle väga hästi ettevalmistatud ja kõrvaltvaatleja pilguga esitatud tähelepanekud avaldasid kuulajatele sedavõrd mõju, et otsustati külaline veelkord kõnelema kutsuda.

Loe edasi: Päts ja Tõnisson – kas must ja valge?

Järgmisel laupäeval toimub Väätsas
jalgrattaajaloo konverents

28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.

Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.

Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.

Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.

www.velomuseum.ee

Teaduste Akadeemia Majas kõneldakse Eesti riigi ehitajatest

Neljapäeval, 19. novembril, toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia Majas ajalookonverents
„Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“.

Suursaadik Kirsti Narinen 21 oktoobril mõttevahetusel Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus Foto Urmas Saard — Suursaadik Kirsti Narinen 21. oktoobril mõttevahetusel “Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus?” Foto: Urmas Saard

Toimuv konverents jätkab mõttearendust, millega alustati 21. oktoobril Toompeal asuvas Soome Suursaatkonnas – omaaegses Konstantin Pätsi kodus, kus suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel leidis aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Siis esines peaettekandega ajalooprofessor Seppo Zetterberg ja sellele järgnenud arutelus osales kümmekond ajaloolast ning avaliku elu tegelast. Teiste hulgas ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

Nagu oktoobris, nii ka sellel konverentsil juhib päeva Trivimi Velliste, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees.

Esinemiseks on nõusoleku andnud Seppo Zetterberg, „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“; Krista Aru, „Jaan Tõnisson ja Eesti eneseteostus“; Rein Veidemann, „Retooriline Konstantin Päts“; Toomas Anepaio, „Jaan Tõnisson juristina“; Jaak Valge, „Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja vabadussõjalased“; Tiit Riismaa, „Eesti Vabariigi keerulised valikud 1930–1940“.

Konverentsi korraldavad Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts, toetab Tallinna Teadlaste Maja.

Urmas Saard

Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

22. oktoobril leidis Mooste mõisa Folgikojas aset neljas Põlvamaa energeetikakonverents “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, kus muuhulgas tuli juttu Põlvamaale plaanitavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest.

“Rõõm on tõdeda, et Põlvamaal leidub inimesi, kellel on visioon muuta maakond energeetiliselt isemajandavaks ja olla selles valdkonnas eeskujuks kogu riigile”, sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades ning tervitas kohale saabunud energeetikahuvilisi.

Konverentsi avaesinejaks oli endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes tõstatas oma ettekandes “Eesti Euroopas – täna ja homme” teemasid energeetikast kuni praeguse rändekriisini. “Energia teema pole enam nii kõrge profiiliga nagu eelmise kümnendi keskpaigas, kuna ainuüksi sõltuvus Venemaa gaasist on vähenenud”, viitas Kallas praegustele suundumustele Euroopa Liidus.

Loe edasi: Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Eevi Treial töötoas Kodavere murrakus kõnelemist õpetamas. Foto: Johannes Haav

15-16. oktoobril Pala kultuurimajas toimunud Kodavere pärimuskultuuri konverentsil räägiti kihelkonnale omase murraku, laulude ja tantsude ning töötraditsioonide uurimisest, hoidmisest ja tutvustamisest möödanikus ning tänapäeval.

Juhan Liivi muuseumi direktor Mari Niitra märkis konverentsil peetud ettekandes, et kuigi Soome-Eesti teadlane ja õppejõud Lauri Kettunen (1885-1963) arvas eelmisel sajandi esimesel poolel, et Kodavere murraku oskus tulevikus kaob, on see keelekild tänaseni püsima jäänud. „Nüüdseks on Pala koolile üle antud esimesed Kodavere murdes aabitsad, mida koostasime koos kohaliku kultuuripärandi uurija ja propageerija Eevi Treialiga. Praegu on oluline, et õpetajad ise aabitsat põhjalikult tundma õpiksid ja siis selle õpilastele lähedaseks teeksid,” arvas ta.

Loe edasi: Kodavere pärimuskultuuri konverents tõestas huvi paikkonna omapära vastu

Paikuse valla teisel hariduskonverentsil vastatakse küsimusele kas meedia on sõber või vaenlane

22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.

Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil Foto Urmas Saard — Osalejad Paikuse esimesel hariduskonverentsil. Foto: Urmas Saard

Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“

Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.

Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“

Urmas Saard

Ettevõtluskonverents Võrus – “Tuleviku ettevõtlus – linnast kaugel“

Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“.

Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv. Teemal “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.

Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“. Päeva modereerib Janek Mäggi.

Registreeri siin.

Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Teisipäeval, 25. augustil korraldas Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum Euroopa Liidu toel Patareis konverentsi „Patarei ärkab ellu“, mille käigus keskenduti peamiselt võimaluste otsimisele, et anda väärtuslikule arhitektuurimälestisele uus elu.

Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident Foto Urmas Saard — Piet Jaspaert, Europa Nostra asepresident. Foto: Urmas Saard

Esimesel korral koguneti Patarei ajaloolise rajatise väiksemasse ruumi käesoleva aasta mais ja siis oli mõttetalgute teemaks peamiselt minevikku vaatlemine. Nüüd kogunes hoopis suurem hulk ettevõtmisest huvitatud inimesi Patarei kunagisesse avarasse katlamajja, kus kümnel sõnavõtjal ja paljudel kuulajatel oli küsimusi või arvamusi esitades selgelt midagi olulist lisada.

Konverentsi tööd juhtinud Trivimi Velliste ja kõik teisedki mõttetalgutel osalenud ei kahtle selles, et Patarei kuulub ülimalt stiilipuhtana säilinud klassitsistliku kaitserajatisena kogu Euroopa arhitektuuripärandisse. Samas püüdis Velliste taaskordselt rõhutada, et tegemist on Eesti riigi märtrite vastupanu võimsa sümboliga, kommunismi- ja natsismiohvrite mälestusmärgiga.

Loe edasi: Europa Nostra asepresident Piet Jaspaert toetab Patarei kiiret taastamist

Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum korraldas eile Tallinna Patareis rahvusvahelised mõttetalgud klassitsistlikult stiilipuhta kaitserajatise hoonestuse säilimise kindlustamiseks Euroopa ehituspärandis.

Patarei merekindlus Foto Urmas Saard — Patarei merekindlus. Foto: Urmas Saard

Merekindlus valmis 1840. aastal, aga kiiresti areneva sõjapidamise viisi muutuste tõttu Patarei militaarset rakendust ei leidnud. Kindlust kasutati kaitsekasarmuna. 1920. aastal ehitati Patarei vanglaks, kus tegutseti 82 aastat.

Eesti Muinsuskaitse Selts taotleb, et Patarei merekindlus saaks kantud Euroopa Nostra poolt välja valitava seitsme Vana Maailma enimohustatud mälestise nimekirja ja on teinud selle kohta ka vastavasisulise avalduse.

Mõttetalguid juhtinud Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste esitas ajaloolise rajatise säilitamiseks ja sellele mõistlike rakenduste leidmiseks omapoolse nägemuse, kusjuures rõhutades hoonestuse võimsat sümboolset tähendust Eesti Vabariigi märtrite vastupanu ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgina. Patareis hoiti erinevatel aegadel vangistuses kõrvuti kriminaalidega ka poliitilisi vange. Võikaid tundeid tekitas hukkamisruumi külastamine. Nüüdseks on leidnud kinnitust, et veretööd lubanud nõukogude tsinovnikute otsusel hukati suure tõenäosusega ka riigivanem Jaan Tõnisson just Patareis.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Patarei arendamine on võimalik ainult Euroopa Liidu panuse ja erainvestorite kaasamise abil

Mõttetalgud Patarei rakendamiseks tuleviku teenistusse

Tallinna Patarei kuulub stiilipuhtalt säilinud klassitsistliku kaitserajatisena Euroopa ehituspärandisse. Samas on tegemist Eesti Vabariigi märtrite vastupanu võimsa sümboli ja kommunismi ning natsismi ohvrite mälestusmärgiga, mistõttu oodatakse mõttetalgutel osalemise huvilisi 28. mail eilse ja homse Patarei müüride vahele.

Patarei vangla Foto Urmas Saard — Patarei vangla. Foto: Urmas Saard

Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum on ettevalmistanud väga esindusliku konverentsi, kus esinevd paljud oma ala valdkonda hästi teadvad asjatundjad. Ettevõtmist toetab Europe for Citizens (Euroopa kodanikualgatus). Kella kümnest viieni kestvat mõttetalgut veab Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees. Mõttetalgud peetakse inglise keeles. Avasõnad ütleb Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill.

Kavas on järgnevad teemad ja ettekandjad: „Euroopa merekindlus Patarei“ – Juhan Maiste, Tartu Ülikooli professor; „Piinakamber Euroopas“ – Julius Kits, ajaloolane; „Külma sõja mälu“ – Johannes Bach Rasmussen, Läänemere Algatuse ja Võrgustiku sekretär; „Patarei kaksikvend“ – Tiina Koskenniemi, Suomenlinna arhitekt; „Vabaduse muuseum“ – Merilin Piipuu, Okupatsioonide Muuseumi tegevjuht; „Võimatu saab võimalikuks“ – Urmas Dresen, Meremuuseumi juhataja; „Eesmärgistatud ringkäik Patareis“ – Andrus Villem, museoloog ja Roode Liias, Tehnikaülikooli professor.

Algselt ehitati Patarei, ametliku nimetusega „Kaitsekasarm“, Venemaa keisririigi sõjaväe kindlusehitiseks, mis valmis 1840. aastal. 1920. aastal ehitati kaitsekasarm ümber vanglaks, mis tegutses sellisena 82 aastat. Patarei vangla lõpetas ametlikult oma tegevuse 2002. aasta 27. detsembril. Põhiosa kompleksist on võetud alates 13. maist 1997 Eesti Vabariigi kultuurimälestiste nimistusse.

Urmas Saard

Konverents “Eesti keel ja Piibel” Maarja-Magdaleenas

Pühapäeval, 15. märtsil kell 10 toimub Jõgevamaal Tabivere vallas Maarja-Magdaleena pastoraadis emakeelepäevale pühendatud Konverents “Eesti keel ja Piibel”.

PÄEVAKAVA:
10.00 Konverentsi avamine, tervitused
10.30 Ettekanded
* Mart Rannut – Eesti kirjakeele kujunemislugu
* Jaan Bärenson – Piibli ja vaimuliku kirjanduse levikust 18. ja 19. sajandil
* Aivo Prükk – Meie Isa palve eestikeelsetest tõlgetest
* Marek Roots – Vennastekoguduse liikumine Eestis
14.00 Jumalateenistus. Jutlustab Keila koguduse õpetaja Marek Roots
15.00 Lõunasöök
16.00 Dokumentaalfilm “Piibel Eestis. Eesti Piibliselts 200”
16.30 Kokkuvõtted

Info: Aivo Prükk, tel 5163 487.

Tartumaa kooliõpilaste teaduskonverents on täies hoos

Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““. 1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.

„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“

Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.

Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.

Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.

Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.

Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Koostöökonverents “Valgustatud linnad” Rakveres

Neljapäeval, 22. jaanuaril toimub Rakveres Pangamaja saalis, Turu plats 2, Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse ja MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu koostöökonverents VALGUSTATUD LINNAD.

Täpne päevakava!

Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Tartus arutatakse folkloristika ja etnoloogia üle

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

Jänedal räägitakse reedel ajaloohõngulise Piibe maantee perspektiividest

Reedel, 21. märtsil Jäneda konverentsikeskuses toimuval I Piibe konverentsil vaagitakse võimalusi Tallinnat Tartuga ühendava Piibe maantee (pikkus 165,5 km) äärsete paikade mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks tutvustamiseks ja räägitakse erinevate organisatsioonide koostööst selle ettevõtmise kordaminekuks. Konverentsi korraldab OÜ Piibe Maantee Arendus.

I Piibe konverentsil esinevad ettekannetega Järva-Jaani vallavanem Arto Saar, maanteameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi, maanteameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum, koduloolane Valdo Proust ja Janek Safrankovski mittetulundusühingust Jägala Linnamägi.

“Oodata on huvitavaid ja sisukaid ettekandeid, millest kooruvad huvitavad arutelud, näiteks sellest, kuidas ühendada ühtsesse süsteemi loodus-ja matkaradasid ja tugevdada turismialast koostööd. Esinejatele saab ka küsimusi esitada,” ütles konvrentsi peakorraldaja, MTÜ Piibe Maantee Arendus eestvedaja ja Järva-Jaani vallavalitsuse arendus-ja rekreatsiooninõunik Arlet Palmiste.

“I Piibe konverentsile on oodata osalejaid kõikidest selle ajaloolise tee äärde jäävatest omavalitsustest,” lisas ta. “Tulemas on omavalitsustöötajad, ettevõtjad, mittetulundusühingute eestvedajaid jne. Konverentsi lõunavaheajal toimuval sõbralaadal on võimalus jätkuda vestlust huvipakkuvatel teemadel, esitleda piirkondi tutvustavaid infomaterjale ja pakkuda Piibe maantee äärsetes paikades valmistavaid meeneid ja tooteid. Meeldiva keskkonna teemakohaseks vestlemiseks annab õhtune koosviimine Musta Täku Tallis.”

“Jõgeva vallas paiknevast Eesti taimekasvatuse insituudist tullakse Piibe konverentsile köögviljaseemnetega,” ütles asutuse direktor Mati Koppel.

“Piibe maantee äärsete omavalitsuste ja teiste institutsioonide koostöö on uus väljund ka Jõgeva linnale, mis loodetavasti võimaldab meie maakonnakeskusele senisest veelgi rohkem kultuuri- ja turusmihuvilise avalikkuse tähelepanu saada ja ergutab ka omalt poolt genereerima ja teostama ideid, kuidas Eestimaa kaardil värvikamalt silma paista,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Ehkki I Piibe konverentsile osalejate registreerimine kestis kuni 3. märtsini, on võimalus kohaletuleku soovist märku anda praegugi meiliaadressil piibemaantee@gmail.com.

Jaan Lukas

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Loe edasi: Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.