In memoriam Johanna Grauverk (05.04.1923 – 10.11.2024). Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Reedel, 15. novembril, jäeti hüvasti Raeküla aukodaniku Johanna Grauverkiga Pärnu Saalemi Vabakoguduse palvemajas, kus ta oli kauane koguduse liige. Kiriklikul matusetalitusel mängis elektrilisel klaveril vaimulikke meloodiaid ja saatis ühislaulmisi Margit Kaljuste. Tänusõnadega meenutasid lahkunut Kalju Põldroos, Johannes Saard, Joosep Tammo, Arvo Soovik ja Piia Karro Selg.
Johanna Grauverk (05.04.1923 – 10.11.2024). Foto: Urmas Saard
Pühapäeval lõppes Raeküla aukodaniku Johanna Grauverki (05.04.1923 – 10.11.2024) maine teekond tema värvilises maailmas, millest ta on piltides ja sõnas jutustanud oma neljas trükises „Looja Loomingu Lättel”.
Aili Miks, Otepää valla aukodanik (27. märts 1937 – 07. november 2024)
Eile lahkus kauaaegne Otepää ajakirjanik, koduloolane ja kultuuritegelane ning Otepää valla aukodanik Aili Miks (27. märts 1937 – 07. november 2024). Iga lahkumine on valus – kõige valusam on see pereliikmeile. Ent mälestama-meenutama jäävad lahkunut ka kõik need, kel aastakümnete vältel oli võimalus temaga kohtuda-töötada.
Osvald Saska (6.05.1939–17.07.2024). Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tuli kurb teade, et kevadel oma 85. sünnipäeva tähistanud vabadusvõitleja ja Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse kaitsja ning Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees Osvald Saska on meie hulgast lahkunud.
„Meie hulgast lahkus eile kallis kolleeg, sõber, õpetaja, kiviraidur Rait Pärg. Jääme mäletama teda kui heatahtlikku inimest ja tegusat kunstnikku.” teatas täna keskpäeval Eesti kujurite ühendus kurba sõnumit oma Facebooki lehel.
Kirjutasin 2008. aastal tänaseks meie hulgast lahkunud Uno Palut intervjueerides, et alates Aleksander Klumbergist kuni tänapäevani on läbi Eesti spordiajaloo püsinud pidevalt aukohal eestlase olemusele sobiv mitmevõistlus. Nüüd, kuusteist aastat hiljem on hea uuesti meenutada temaga toimunud vestlust.
Aadu Must külalisena Sindi gümnaasiumis 2009. aastal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Minu siiras kaastunne Aadu pereliikmetele. Rääkisime Aaduga viimati täpselt kaks nädalat tagasi. Ta tundis sügavat muret Keskerakonnas toimuva pärast. Tal oli soov anda oma poolne panus, et erakond ületaks praegused raskused. Minu jaoks oli tähelepanuväärseim, kui ta ütles mulle „sõber Marko“. See oli minu jaoks oluline!
10. jaanuaril meie hulgast lahkunud sõjajärgse esimese Kaitseliidu ülema Kalle Istvan Elleri mälestuseks on alates täna keskpäevast kuni reede kella 12-ni avatud mälestusteraamat Kaitseliidu peastaabis Tallinnas.
Rahvalaulik Kihnu Virve lapselaps teatab sotsiaalmeedias oma vanavanaema surmast sõnadega: „Anname teada, et täna hommikul lahkus meie väga kallis laulumemm.”
Madis Milling 2008. a kevadel Audrus toimunud konverentsil „Noored ja kaitsetahe”. Foto: Urmas Saard / Külauudised
„Möödunud ööl suri poliitik ja näitleja Madis Milling (51), kes osales Tõdva vabatahtliku päästjana Saku lähedal tulekahju kustutamisel, kus teda tabas ootamatu terviserike ja mehe elu ei õnnestunud päästa,” teatab ERR.
Hüvastijätt Jaan-Ivo Lukasega. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna keskpäeval koguneti Tartu krematooriumi suures saalis ajakirjanik Jaan-Ivo Lukase urni juurde ja tund hiljem sängitati lahkunu põrm Vana-Peetri kalmistul maamulda.
Pühapäeva õhtul lahkus meie hulgast Külauudiste, Vooremaa ja paljude teiste väljaannete kaasautor Jaan-Ivo Lukas. Külauudistel oli rõõm saada osa tema väsimatust innust ja soovist kirjutada kohalikust elust. Lukase jaoks ei olnud küsimus “mis ma sellest saan”, vaid “millal saate avaldada”. Ta hingas ja lõi kodanikuajakirjandust, tajudes väga täpselt, et tema oma fookustega suudab esile tõsta teemasid, mis muidu oleksid mattunud igapäevastesse infolademetesse.
Täna, 18. juulil lahkus 82-aastasena poliitik, Kaitseliidu auliige, Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler Enn Tarto, kes pühendus alates viiekümnendatest, juba varases nooruses, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele.
Heldor Käärats (24.01.1934 – 17.05.2021). Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eile lahkus meie hulgast Paikuse valla aukodanik, Pärnumaa spordiajaloo koguja ja kogu oma elu spordiga sidunud Heldor Käärats (24.01.1934 – 17.05.2021).
Meie hulgast lahkus 86. eluaastal koroonaviiruse põhjustatud covid-19 pandeemia ohvrina eripedagoog ja lastekaitseliikumise tegelane Ants Siimer (8.05.1935–21.01.2021).
Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonoki mälestuseks süüdatud küünal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Anestesioloogide Seltsi ja arstkonda on tabanud suur kaotus. On lahkunud hinnatud arst ja spetsialist, Narva Haigla anestesioloogia- ja intensiivraviosakonna juhataja Aleksandr Tšernjonok, kes jäi kaotajaks võitluses koroonahaigusega.
28. juulil lahkus meie hulgast kuuekümne üheksandal eluaastal juhtraja automudelismi arendaja ja ajakirjanduses selle spordiala järjekindel tutvustaja, mehaanikainsener ja leiutaja, kodukandi asjades kaasamõtleja ning ühiskondlikult aktiivne Johannes Mets – sintlane, kellele on omistatud „Sindi aasta inimene 2013” aunimetus.
Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.
Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.[/pullquote]Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.
Eile hommikul lahkus igaviku rajale Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) – mees, kes julges kartmatult armastada vangist vabanenuid, alkohoolikuid, kodutuid. Ta ise uskus sügavas veendumuses suurt ülestõusmise hommikut.
Aivar Raudver on jõudnud lõppjaama. Foto: Urmas Saard
Mullu 31. jaanuaril sai Aivar teada haigusest, mille võimuses oli elujõulise inimese eluiga oluliselt lühendada. Aivar aimas teekonna peatset lõppu, aga ta ei kartnud, kurtnud ega teinud kellegile etteheiteid, ta ei protesteerinud selle vastu nagu toimiks elu tema vastu ebaõiglaselt. Ta leidis endistviisi põhjust igal võimalikul juhul naeratada ja olla iga kingitud uue päeva eest tänulik. Tänulikud olid ka tema hoolealused Eesti misjoni Samaaria Pärnu osakonnas, kus vangist vabanenutele, alkohoolikutele ja kodututele pakuti võimalust uueks alguseks. Ligemale paarikümne aasta pikkune töö Samaaria kodus sai Aivarile elutööks, mida paljud oskavad väga kõrgelt hinnata.
Lahkunud on üks Eesti tuntumaid traditsioonilise kandle mängijaid, Heino Sõna. Heino sündis 5.02.1937 Võrumaal Urvaste vallas. Võru keel ja pillilood olid talle südamelähedased ka siis, kui ta enam Võrumaal ei elanud.
Heino Sõna. Foto: Timo Kalmu
[pullquote]Heinole oli oluliseks tema suur perekond ja kaunis kodu Karksi-Nuias.[/pullquote]Oma esimese õpetuse kandlevallas sai Heino oma isalt, Karl Sõnalt, kes oli tuntud pigem lõõtsamehena. Seega oli Heino repertuaaris palju vanaaegseid pillilugusid, mis võisid kõlada juba tema isa nooruspõlves. Suureks mõjutajaks noore pillimehe kujunemisel oli elu ja töö Otepääl, kus viiekümnendatel-kuuekümnendatel käis aktiivne kultuurielu. Heino haarati kohe muusikute punti – nii algas pillimehe elu, mis kestis kuni viimaste aastateni.
Heino teadmised endisaegsete mängumeeste ja juhtumiste kohta on väärtuslikud ning tema mälestusi ja kandlelugusid on hulgaliselt talletatud nii Eesti Rahvusringhäälingu fonoteeki kui Eesti Rahvaluule Arhiivi. Heino oli esimene, kes hakkas Eestis mängima elektrikannelt. See nuputati välja koos kitarrist Enn Purjega 1970-ndatel, kui Heino oli elama asunud Karksi-Nuia. Viimastel aastakümnetel tegi Heino palju koosmänge kitarrist Väino Eroga.
aeg täitus ta panus maisesse mustrisse sai valmis sügise paratamatuses koltunud lehtede sahinas
Juhannes Kask.Foto: Sindi muuseum
3. oktoobril lakkas tuksumast spordimees Juhannes Kase süda.
Nooruses on Juhannes tulnud Pärnumaa noorte meistriks poksis, maadluses, tõstmises ja jõudnud Eesti koolinoorte spartakiaadil suusatamises esikümnesse. Pärast armeeteenistust pühendas enamiku ajast tõstmisele, tulles sellel alal üheksal korral Pärnu linna meistriks.
Sidudes oma edaspidise elu tõstespordiga sai Juhannesest tuntud, tunnustatud ja nõutud tõstespordi kohtunik. Nõnda on teda mitmel korral tunnistatud Eesti Vabariigi parimaks tõstespordi kohtunikuks, olles olnud üleriigilise kategooria kohtunik alates aastast 1983.
Kui Sindi spordiklubi Kalju kutsus ellu 2000. aastal olümpiaatleet Aleksander Kase nimelised mälestusvõistlused, siis oli ta lisaks jõukatsumiste innuka toetajana olnud oma isa nimelisel võistlusel peakohtunik.
Juhannes oli aatemees, kellele sport pole kunagi olnud elatise teenimise vahend. Seda kõike tegi ta palgatöö ja pereelu kõrvalt.
Sõnaahta mehena polnud lihtne temaga rääkida, kuid spordist kõneldes elavnes Juhannes silmnähtavalt. Täiesti avatuks muutus Juhannes siis, kui ta sai kõnelda oma noortest tõstjatest, keda treenis ja heade tulemustega lõppenud võistlustel kiita võis.
Juhannes Kask sai auväärse Sindi aastainimese 2009 nimetuse eelkõige eriliste teenete eest Sindi tõstespordi pikaajaliste traditsioonide jätkamisel. Ta töötas märkamatus tasaduses, aga noorsportlaste stabiilselt edukad esinemised üleriigilistel võistlustel hoidsid Sindi linna ja spordiklubi Kalju pidevalt heast küljest nähtaval.
Urmas Saard, reporter
Urmas Saard
