Eile lahkus meie hulgast Paikuse valla aukodanik, Pärnumaa spordiajaloo koguja ja kogu oma elu spordiga sidunud Heldor Käärats (24.01.1934 – 17.05.2021).
Heldor sündis Pärnumaal omaaegses Jõõpre vallas, kus õppis Jõõpre seitsmeklassilises koolis. Ta lõpetas 1953. aastal Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumi ning 1968 maaparandajana Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Teda tunti tõstespordikohtuniku ja spordiajaloolasena. Kohtunikuna tegutses Heldor aastast 1949 (alates 2002 rahvusvahelise kategooria kohtunik), olles olnud 1976–1988 Tõstespordiföderatsiooni kohtunikekogu atesteerimiskomisjoni esimees ja 1994–1995 Tõstespordiliidu juhatuse liige. Ta on saatnud spordiajaloolisi töid Eesti Spordimuuseumi teatmematerjali kogumise võistlusele, korraldanud raskejõustikuajaloo väljapanekuid, avaldanud kirjutisi kodumaakonna ajalehes ja teinud koduloolisi uurimuse töid. Heldor vedas kümmekond aastat Pärnumaa spordiajaloo seltsi tööd. Paikuse valla ajaloo uurimisse ja avalikustamisse antud panuse eest omistati talle 2004. a Paikuse valla Vapimärk.
2019. aasta jaanuaris tähistas Heldor koos sõprade, tuttavate ja spordisõpradega oma 85. sünnipäeva Seljametsa muuseumis, kus ta jutustas käidud eluteest ja meenutas mitmete põnevate näidetega meeldejäävaid seikasid. 8-aastase koolipoisina kuulis Heldor esmakordselt Georg Lurichist, kes sai talle edaspidiselt kogu eluks eeskujuks. Ta ütles korduvalt enda kohta, et on on Lurichi usku mees.
Heldori lemmikained olid ajalugu, geograafia ja kehaline kasvatus. Algkooli võimlemistundides ei rahuldanud teda üksnes risti-harki-kokku hüplemine ja hoopis tugevamaks asjaks pidas ta palli viskeid. „Rahvaste pall on tõsine sport. Kui selles läbi lööd, siis oled juba tegija poiss. Kuskil kuuendas seitsmendas avastasime võrkpalli. Isegi talvel, kui sai vahetevahel internaadis oldud, panime fuajeesse võrgu üles.” rääkis siis Heldor. Võrkpall ja male saatis teda läbi elu.
Saku Maakorralduse ja Maaparanduse Tehnikumis pidas Heldor ennast üsna mitu aastat maadlejaks. Tehnikumis tegi ka tõstmist ja kergejõustikku. Heldori meelisala oli kergejõustikus vasaraheide, milles saavutas häid tulemusi.
Ta on võistelnud umbes paarikümnel erineval alal. Põhilised olid siiski male, võrkpall, tõstmine.
Heldor on olnud võrdväärselt tugev nii sportlase, organisaatori kui kohtunikuna. Imetlust väärivad olid teadmised spordiajaloo vallas. Heldori mälus talletusid mälestused ülima täpsusega: nimed, nimetused, aasta, kuupäev, nädalapäev, hommik, keskpäev, õhtu, kilogrammid, minutid, sekundid jne. Tema teadasaamiste huvi püsis hämmastavalt suurena vaatamata kõrgele eale kuni viimaste elukuudeni.
Mullu sügisel kohtus Heldor tõstja Mart Seimiga, õnnitles 30. sünnipäeval ja tegi põhjalikke märkmeid sellest kuidas olümpiamängudeks valmistumine edeneb. Veel jaanuariski jätkus samal teemal vestlus tõstja treeneri, Mart Seimi isa Alariga, et tehtud intervjuude põhjal koostada järjekordne ülevaatlik artikkel. Ka mõned nädalad tagasi helistades rääkis ta lähematest kavatsustest ja võimalikest uutest kohtumistest. Nüüd jäävad kõik uued kohtumised kohtumisteks mälestustes.
Urmas Saard
