ENN TARTO LAHKUS MEIE HULGAST

Enn Tarto. Foto: Tartu linn

Täna, 18. juulil lahkus 82-aastasena poliitik, Kaitseliidu auliige, Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler Enn Tarto, kes pühendus alates viiekümnendatest, juba varases nooruses, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele.

Rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnategelane ja vabadusvõitleja Enn Tarto sündis 1938. aasta 25. septembril Tartus. Ta õppis Kõrveküla 7-klassilises koolis, Tartu 3. keskkoolis ja Mordvas Sosnovka õhtukoolis. Õpingud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia erialal jäid lõpetamata poliitilistel põhjustel. Innuka osavõtjana vastupanuliikumises pidi Enn Tarto olema aastatel 1956–1960, 1962–1967 ja 1983–1988 nõukogude okupatsioonirežiimi meelsusvang. Enam kui 14 aastat möödus tema elust sunnitöölaagrites.

Augustis 1979 kooskõlastati Tartus Enn Tarto osavõtul Eesti, Läti ja Leedu kodanike avalik märgukiri, mis pärast Läände jõudmist sai tuntuks Balti Apellina. Dokumendi peanõudeks oli Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salajaste lisaprotokollide avalikustamine. Oluline on Enn Tarto panus Eesti Kodanike Komiteede tegevuses: oli Tartu komitee esimees, Eesti Kongressi liige ja selle Tartu büroo juhataja, Eesti Komitee kahe koosseisu juhatuse liige, nii selle kui ka Põhiseaduse Assamblee riigikaitsetoimkonna esimees.

Muinsuskaitsja ja linnavolinikuna on Enn Tarto teinud ettepanekuid või korraldanud mitme mälestusmärgi paigaldamist Tartus; toetanud KGB kongide muuseumi asutamist Tartus. Enn Tarto on kuulunud Eesti Noorte Malevasse, rahvuslikku organisatsiooni Kotkas, Eesti Rahvuslaste Liitu, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liitu, Õigusvastaselt Represseeritute Ühendusse „Memento“, Eesti Kaitseliitu (selle esimene auliige). Enn Tarto osales Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutamisel Tartus ja selle tegevuses. Ta oli Paneuroopa Eesti ühenduse president. Enn Tarto on olnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna asutajaid (1990) ja esimees, ühenduse Isamaa liige, samuti Rahvaerakonna asutajaid, kuulunud Eesti Sotsiaaldemokraatlikkusse Parteisse (endine Mõõdukad), järgnevalt parteituna tegi koostööd Isamaa ja Res Publica Liiduga. Kolmel korral on Tarto olnud valitud Riigikogusse, neljal korral Tartu volikogusse. Enn Tartost on tehtud portreefilm „Üksinda ja koos“ (Andres Sööt, 2002). Enn Tarto oli aastatel 1993-2003 Kaitseliidu vanematekogu esimees. Avaliku elu tegelase ja poliitikuna valiti ta XX sajandi Eesti saja suurkuju hulka.

Enn Tartot tunnustati mitmete Eesti ja välismaiste teenetemärkidega: Riigivapi II klassi orden, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, Tartu Suurtähe teenetemärk, Ungari Vabariigi Teenistusordeni Ohvitseririst, Leedu Vytase Risti Ordeni Ohvitseririst, Poola Vabariigi Teenete Ordeni komandöririst. Tartu linna aukodanik aastast 2011.

Tõnis Lukas ütleb Facebooki postituses, et on ääretult kurb! „Enn oli tugev ja suure südamega mees! Sügav kaastunne Sulle, Piret, lastele ja kõigile lähedastele, kogu Eesti rahvale! Enn elab edasi oma tegudes, sealhulgas Eesti Vabariigi jätkuvas olemasolus! Aga Võsu kohal müristab…”

Urmas Reinsalu ütleb, et Ennu vaprus ja paindumatus Eesti vabaduse kaitsel tegid temast meie rahva suure poja ja tõelise kangelase.

„Nõukogude koonduslaagrid ei suutnud murda tema vaimu. Tema ja teiste vabadusvõitlejate teade jõudis vabasse maailma: eesti rahvas peab vastu ja ei lepi orjastamisega.

Oma võitlusega läbi kogu vene aja lunastas Enn meie rahva eneseväärikuse. Eesti ei leppinud vaikselt riigikaotusega, kuni võitles Enn Tarto!

See tingimusteta pühendumus Eestile kandis kõiki tema tegemisi niisamuti vabas Eestis. Hea süda ja väärikus jäävad tema iseloomust mälestuseks meile kõigile. Ennu mälestust peame hoidma üle aegade nii pühana nagu Vabadussõja kangelaste nimesid.

Ennu elu näitas, et üks on võitlusväljal sõdur ka siis, kui ainsaks relvaks on aated ja kindlameelsus.

Aitäh Sulle, kallis Enn!”

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga