Keskkonnaagentuuri teatel oli tänavune suvi Eestis normist soojem, Eesti keskmisena oli sademeid normist pisut vähem ning päikesepaistet normist pisut enam. Suve keskmine õhutemperatuur oli 17,0 °C (norm 16,4 °C).
Tänavune suvi jagab seega soojuselt 17. – 22. kohta. Sama soe oli suvi aastatel 1959, 1973, 1979, 1988 ja 2001. Sel suvel jõudis Eestisse üks kuumalaine, mis saabus 14. juunil ja kestis 23. juunini.
Juuni algus oli eriliselt jahe, sagedased ja tugevad öökülmad tegid kõikjal liiga külmaõrnematele taimedele. Kuusiku ja Narva ilmajaamad said uued juuni külmarekordid.
Maailma põhjapoolkeral oli suvi kuumim mõõtmisajaloos.
Suve sajusumma oli Eesti keskmisena 212 mm, norm 218 mm (s.o 97%). Arvestatuna 1922. aastast on tänavune suvi kuivuselt 59. koha vääriline.
Sõrve rannikujaamas oli augustis sademeid 171 mm ehk 227% kuu sajunormist (norm 75 mm). Pikas vaatlusreas ei ole Sõrves varem nii sajust augustikuud olnud.
Päikest oli suve jooksul Eesti keskmisena 855,2 tundi ehk 106% normist (norm 808,7 tundi). Kõige enam päikest oli juunis (388,7 tundi) – arvestatuna 1961. aastast ei ole juunis varem nii palju päikest paistnud.
Foto: Kaire Hendrikson / Keskkonnaagentuur
7. augustil üle Eesti liikunud torm tõi mitmel pool endaga kaasa tugevaid tuulepuhanguid, äikest ning raheteri, mis olid tavapärasest kõvasti suuremad ning tekitasid ka palju kahjustusi. Samal päeval Torgu-Mõisakülas sadanud raheterad olid rekordiväärilised – raheterade läbimõõduga 8 cm. Eelmine rekord 7 cm pärines 2000. aastast.
KU päevatoimetaja