Rahvakunstiselts Leigarid esindasid Eestist Kolumbias suurejoonelisel ülemaailmsel folkloorifestivalil Calis 23. aprillist 6. maini.
Loe edasi: EESTLASED LISASID VÄRVI LADINA-AMEERIKA SUURIMAL FOLKLOORIFESTIVALIL
13.– 15. augustil hingab Mooste folgirütmis, toimub XXII Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü.
Loe edasi: MOOSTE FOLGIPIDU ALGAB SAABUVAL NÄDALALÕPUL
Täna, 3. juulil algab üle nädala kestev folkloorifestival Folkloriada, mis sedapuhku toimub Venemaal Baškiirias. Tegu on rahvusvahelise tähtsündmusega, mida korraldatakse alates 1996. aastast kord nelja aasta tagant. Tõsi küll, seoses olukorraga maailmas saab festival aastase hilinemisega teoks alles tänavu.
Loe edasi: EESTLASED OSALEVAD MAAILMA ESINDUSLIKUIMAL FOLKLOORIFESTIVALIL BAŠKIIRIAS
Võru folkloorifestival “Teljed” toimub 11.- 15. juulini. Seekordne, juba 19. festival toob kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmad Nepaalist kuni Puerto Riconi. Sõbralikult segunevad kaugelt tulijad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos enam kui 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.
Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.
Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub täna õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida osalevate maade rahvatantse originaaleeskujude järgi.
Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ning palju muud huvitavat.
3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.
Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.
Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.
Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.
Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee
Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.
16. veebruaril toimub Tartus Tiigi Seltsimajas Tartumaa Trallami talvepidu, mis on ühtlasi rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival.
Trallami talvepeol lustivad Tartu linna ja maakonna folkloorirühmad ja rahvamuusikud. Tartlastele toovad külakosti Järvamaa, Viljandimaa ja Virumaa folkloorirühmad. Talvepeole on registreerunud üle 300 laulja, tantsija, pillimehe ja jutuvestja.
Trallami talvepeo piduline kogeb seda, mida pakub suvel toimuv XXVI rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2013. Suvine festival toimub 3.-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas.
Festival avatakse Tartus. Kesklinn täitub festivalil osalejate ja külastajatega ning lisaks avapeole Vanemuise Kontserdimajas toimuvad X Tartumaa Trallami raames kontserdid ja õpitoad erinevates festivalipesades.
Baltica eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”.
Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Sel aastal Eestis toimuvale Balticale on oodata tantsijaid, lauljaid ja pillimehi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Soomest, Sloveeniast, Lätist ja Leedust.
Tartumaa Trallami talvepidu algab keskpäeval kell 12 ja kestab õhtuni. Keldrisaalis on avatud kohvik. Tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali toetusele on sissepääs kõigile prii.
20. jaanuaril toimub Haljala Rahvamajas Rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica esimene eelfestival – maakondlik folklooripidu, mis toob kokku pea 200 Lääne-Virumaa pärimuse- ja omakultuuriga tegelejat.
Sel suvel toimuv Baltica festival on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat ja kvaliteetset programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Nii on suvel Balticale oodata külalisi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Sloveeniast, Lätist ja Leedust. Koos Eesti rühmadega saavad Baltical kokku ligi 2000 pidulist.
Baltica festival toimub 3-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas. Selle kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavune Baltica on järjekorras XXVI, esimene festival toimus Leedus 1987. aastal.
Täna alanud Viljandi Pärimusmuusika Festivalil pööratakse rõhku kohalikule kodumaisele toidule. Selleks tarbeks on loodud eraldi rahulikum piknikuala talu- ja mahetoidu pakkujatele. Folgi külastaja saab esimesel Kirsimäel aja mõnusalt maha võtta ning lasta kosutaval ja tervislikul einel hea maitsta.
Menüüs on muuhulgas mahevõikud oapasteedi või lepasuitsu singiga, värske salat kitsejuustuga, tomati toorsupp värske kartuliga ning kamamaius maasika toormoosiga. Lisaks pakutakse värskehapukurki, meesepikut ning porgandiampsu. Jookidest turgutavad toitlustajad folgilisi värske piparmündi tee, mahekohvi ning kodumaise mahe õluga. Valdav osa toorainest on pärit kohalikelt väiketootjatelt.
Ahto Vegmann
OÜ Loodusvägi
XVIII Võru Folkloorifestival jätkab täna oma hooaega ungari tantsutoaga Puigal.
Juba teises festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuppa on palutud kõik, kel huvi nii eesti kui meie sugulasrahva, ungarlaste, seltskonnatantsude vastu. Tantse õpetab ning muusikat mängib ansambel Cürrentõ Ungarist.
Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime „Päivgi tands tsõõrin“. „Sellega rõhutame koostantsimise ja – musitseerimise võlu,“ ütleb festivali tegevjuht Kadri Valner. „Loodame festivali eel ja ajal toimuvates tantsutubades esinejaid ning publikut koostantsimise ja musitseerimise abil senisest veelgi tugevamalt siduda,“ lisab ta.
Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Loe edasi: Võru folkloorifestivalil tantsitakse täna ungarlaste pilli järgi
Eile algas Märjamaal folgipidu, mis kestab nädala lõpuni.
VI Märjamaa Folgil astuvad üles folkloorirühmad Gruusiast, Tšehhist, Venemaalt jm. Külaliste kontserte jagub ka Märjamaalt kaugemale. Festivalipäevad lõpetab klubiõhtu.
Täna ja homme kell 13 saab osaleda lõõtspilli õpitoas, kus pillimänguõpetust annab Enrik Visla.
Peakontserdi juhatab laupäeval, 6. augustil sisse rongkäik rahvamaja juurest laululavale. Kontserdile järgneb simman ansambliga Audru Jõelaevanduse Punt.
Festivalipäevadesse mahuvad veel lauluklubi, käsitöölaat, vanade autode näitus jne.
Rohkem infot: www.marjamaafolk.ee.
Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.
Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:
Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.
Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”
Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.
Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.
Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.
Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.
Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte. Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!
14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.
Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.
Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.
Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!
14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.
Tänavusel peol võib:
– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!
Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule ning koos ülesvõetud ühislaulud, simmanid ja öökino.
Festivali kava: www.vorufolkloor.ee.
