festival

Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

5. aprillil toimus rohke osavõtuga pidu “Kümme aastat võimlemist Sindis”.

Sindi ANK X VP 19 — Sindi Avatud Noortekeskuse kümnes võimlemispidu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuses alustati iluvõimlemisega treener Margit Schmidti juhendamisel 10 aastat tagasi. Igal kevadel on peetud Sindi seltsimajas võimlemispidu koos teiste Pärnumaa sarnaste rühmadega. Tänavu osales Sindist, Pärnust, Paikuse, Saarde ja Tahkuranna vallast kokku tosin rühma 104 osalejaga: Githa vilistlased, neiud ja kolmas kuni viies klass; Rüht neiud, Paikuse lasterühm ja Sipsikud; Ainula Vikerkaarepiigad, Piisake ja Tibud; Laine Mägi tantsukooli Uulu diskotantsijad; Sindi Täheratas ja Stella.

Loe edasi: Galerii: Kümme aastat iluvõimlemist Sindis

Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Foto (Põlva Maavalitsus): Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näiteringi lavastus “Tsirkus Barcelona”

Teisipäeval, 24. märtsil toimus Värska kultuurikeskuses traditsiooniline Põlvamaa kooliteatrite festival, kus osales seitse näitetruppi.

Juba teist aastat olid esindatud ainult alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetrupid. Festivali korraldas Marija Jurtin. Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii, kuhu kuulusid üleriigilise erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased Egle Adams ja Liisa Ojakõiv.

Žürii andis välja järgmised auhinnad:

1.-4. klassi õpilaste truppide vanuseaste: Parim näitetrupp, kes esindab Põlva maakonda 8.-9. mai 2015 Jõgeval toimuval kooliteatrite alglasside riigifestivalil, on Mammaste Lasteaed ja Kooli 1.-2. klasside näitering lavastusega “Tsirkus Barcelona”. Näiteringi juhendaja Diana Pehk. Loe edasi: Särasilmsed teatrihuvilised kohtusid Põlvamaa kooliteatrite festivalil Värskas

Mooste folgi avab Curly Strings

24-25. aprillil toimuva järjekorras juba XVI rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avab ansambel Curly Strings.

Reede, 24. aprilli õhtul veel enne Curly Strings esinemist vallutavad Folgikoja lavalauad UMA PIDO koorid ligi 250 lauljaga.

Lisaks kontsertidele saab iga piduline reede õhtul osaleda päikeselooja laulmisel, Alice Porossoni mälestuspingi avamisel Folgikoja ees ja nautida põnevat muusikat öises silotornis, kus astuvad üles festivali külalisesinejad.

Laupäeva hommikul võetakse ette loodusmatk Laho järve äärde ning mõisa hoovi täidab taaskasutuskoja kirbuturg.

Südapäeval on Veskiteatri vabalava kontsertide ja etenduste päralt. Lisaks mitmetele ansamblitele saab näha Mooste külateatri etendust “Ulguv mölder”.

Laupäeva õhtu lööb muusikast helisema kell 18 algav XVI Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontsert. Seekord astub võistlustulle 17 esinejat ligi 100 muusikuga Eestist, Rootsist ja Inglismaalt. Võitjate valimisel ja hääletamisel saab kaasa lüüa ka publik.

Aastaid žürii töös osalenud muusik Peeter Rebane astub seekordsel kontserdil üles oma uue muusikalise projektiga Möirakannel ning kogu õhtut ohjab näitleja ja laulja Marko Matvere.

Tule kindlasti festivalist osa saama ja osta pilet juba täna.

Maret Reinumägi

Laupäeval toimub Nõmmel kalafestival

Sel laupäeval, 21. veebruaril on Nõmme spordikeskuses (Külmallika 15a) suur perepäev «Nõmme kala 2015», kus tegevust jagub kõigile, toimub kontserte ja põnevaid võistlusi. Sissepääs üritusele on tasuta.

Nagu ütleb ürituse nimigi «Nõmme kala 2015», on perepäeva keskmes kalad ja kõik selle teemaga seonduv. Kohale tuleb mitu põnevate kalaroogade valmistajat, nende seas ka Kaarel ja Vladislav Koržets oma eksklusiivse kalakõrtsiga.

Perepäeva keskmes on kell 12 algav suur kalagrillimise võistlus-show, kus võistlustulle astuvad kõigile tuntud näod – nende seas Silver Laas, Rosanna Lints, Allar Levandi, Marilyn Jurman jt. Korraldajate sõnul on tegemist tõsise, aga humoorika võistlusega. Kalad võetakse otse basseinist. Karmi, kuid õiglase žürii silma all peavad võistkonnad sellest kalast valmistama maitsva roa.

Lisaks toimub terve päev põnevaid mitmevõistlusi, kohal on saunabuss, keha saab jahutada jääaugus. Muusikalise poole eest kannavad hoolt ansambel Kukerpillid ja Hit FMi DJd. Ka lastele on erinevaid võistlusi. Mart Poomi eestvedamisel korraldab Nõmme United lastejalgpalli, samuti saab proovida hokit, taldrikugolfi ja muud põnevat.

„Nõmme kala 2015“ ajakava:

10.00 hommikukohv, maitsvad kalaroad, köetud saunad ja uksed avab Koržetsite kalakõrts
11.00 „Nõmme kala 2015“ ametlik avapauk
11.15 talisuplejad, mitmevõistluste start
11.25 Paf-i bingo
12.00 grillimise võistlus-show
14.00 „Vanad Kalad“ – Kukerpillid
14.30 mitmevõistlused – osaleda võivad kõik! Toimuvad erinevad teatevõistlused, kalaküpsetamine, augupuurimine jne
15.00 Kukerpillid
15.30 autasustamine
16.00 Hit Fm-i DJ mängib muusikat

Lisaks toimub lasteprogramm. Rohkem infot ürituse „Nõmme kala 2015“ Facebooki lehelt https://www.facebook.com/events/705985656185933/.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Uue aasta 1.-7. jaanuarini toimub IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival. Traditsioonilise ja suurejoonelise muusikafestivaliga võtab Tallinna linn vastu uut aastat juba neljandat korda järjest.

“See on suur rõõm ja õnn, et tohime alustada uut 2015. aastat niivõrd eriliselt,” sõnas professor, organist ning helilooja Andres Uibo. “1. jaanuaril algab Tallinna Bachi nimeline muusikafestival, mis on ühtlasi ka aasta esimene suur muusikaüritus. Aga tuleva festivali teeb eriliseks see, et avakontserdil esineb meie tunnustatud ooperi laulja Ain Anger. Tänapäeval on väga raske leida teist Eesti artisti, kes oleks nii edukas nagu tema.”

Ain Anger on esinenud mitmetel tähtsatel ooperifestivalidel (nt Bayreuthis, Helsingis, Bergenis, Lutzernis jm) ning suurtel kontsertlavadel kõikjal maailmas (USAs, Austrias, Saksamaal, Itaalias jt). 2013. aastal esines ta ühes tähtsamas ooperiteatris – Milano La Scalas. Ain Anger on teinud koostööd selliste mainekate dirigentidega nagu Lorin Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin Mehta, Riccardo Muti jt. Ain Anger on Eesti teatri aastaauhinna laureaat ning Valgetähe III klassi ordeni kavaler. Täna on Ain Anger Viini Rahvusooperi solist.

BachFest Tallinn pakub ainulaadset võimalust nautida uue aasta esimesel päeval Ain Angeri võrratut häält. Kokku toimub festivali raames 16 kontserti, mis pakuvad unustamatu ja haruldase muusikalise elamuse kõikidele kuulajatele – kavades leidub Johann Sebastian Bachi oreli-, orkestri- ja koorimuusikat ning suurejoonelisi jõulu ja uusaasta kantaate. Loe edasi: Peagi algab IV Tallinna Bachi nimeline muusikafestival

Sleepwalkersi festival viib parimad lühifilmid üle Eesti

Täna algava Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali Sleepwalkers lühifilmid linastuvad esimest korda lisaks Balti Filmi-ja Meediakoolile Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Valga Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis ja Jõgeva Gümnaasiumis.

“Meil on hea meel, et Eestis leidub nii mitmeid koole, kes meiega sarnaselt mõtlevad ning soovivad häid lühifilme ka oma õpilastele tutvustada,” sõnasSleepwalkersi festivali juht Martin Ruus. Ta lisas: “Meile kui uneskõndijatele, meeldib mõelda, et lühifilmid on unenäod, mis kestavad minutist kuni paarikümneni ja võivad sisult väga erinevad olla, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate ja ebareaalsete patoloogiliste seisunditeni.”

15. Sleepwalkersi festivali kavas on Oscari laureaat ning Veneetsia, Toronto, Edinburgh´i ja Encounters festivalide võitjad. Lisaks tuleb ekraanile palju tudengifilme ja esilinastub Kadri Kõusaare “Auster” ning Martti Helde “Superbia”.

18.-22.11 toimuv Sleepwalkers on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival, mis tunnustab ja teeb sügava kummarduse kõikidele lühifilmitegijatele, kes on oma “unenäod” suurele ekraanile toonud.

Festivali keskus on Tallinna Ülikooli linnakus paiknev BFMi maja Nova ja kino SuperNova. Tule festivalile ja saa osa 200 erinevast rahvusvahelisest “unenäost”, millest valib rahvusvaheline zürii festivali lõpuks välja parima. Kõik koolide linastused on tasuta.

Lisainfo www.swff.ee, http://www.swff.ee/sundmused/sleepwalkers-ttu-kinos/

Allikas: Rahvusvaheline Lühifilmide Festival Sleepwalkers

Sellel nädalavahetusel toimub esimene Tõrva Dokfest

17.-19. oktoobrini toimub I Tõrva Dokfest, mille eesmärgiks on tõsta dokumentaalfilmide vaadatavust, inspireerida inimesi huvitavate eeskujude kaudu ning suurendada arutelu ühiskondlikel teemadel.

Linateoste hulgast võivad leida endale põnevat vaatamist nii väiksemad kui ka suuremad filmisõbrad. Lisaks filmiseanssidele on võimalik külastada joonistusnäitust Millest teha dokumentaalfilmi?” ning osaleda töötubades, kus saab tutvuda foorumteatri ja
visualiseerimiskunstiga.

Mõlemad festivaliõhtud saab veeta omanäolises Tõrva pubis Juudas, kus on dokfilmifestivali auks eriprogrammid. Reedel astub Juudases lavale ansambel Vennaskond ning 18. oktoobri õhtul toimub sealsamas PööLoY GLääNZ albumiesitlus, mille puhkepausidel esineb Contra.

Tõrva Dokfesti korraldajaks on MTÜ Rabarebased, mille kõik liikmed õpivad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal. Festival toimub koostöös Tõrva Linnavalitsususe, mittetulundusühingu Mondo ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Dokumentaalfilmi festivali keskseks toimumiskohaks on Tõrva kesklinnas paiknev kinohoone, mis on üks kolmest ainulaadsest kinomajast Eestis. Stalinistlikku arhitektuurijoont jälgiv hoone avati 1953. aastal. Kinomaja omanikuks on alates
2013. aastast Tõrva Linnavalitsus.

Allikas: Tõrva Dokfest

Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Kuhjavere teatrifestival. Rome Mukk avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts — Rome Mukk Kuhjavere teatrifestivali avamisel. Foto: Kuhjavere külaselts

Jaan Lukas

Viljandimaal Suure-Jaani vallas Kuhjaveres toimunud X Külateatrite festivalil pakkusid publikule kõige ehedamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja külateatrites sündinud algupärandid. Auhinnaks olid publiku preemiad ja tunnustusmeeneid jagas ka sündmuse korraldaja MTÜ Kuhjavere Külaselts.

Alustuseks läks püünele Väikese Muki kostüümis Kuhjavere külavanem Rome Mukk, kes meenutas traditsiooniks kujunenud festivali algusaastaid. Külaliikumise Kodukant esindaja Külli Vollmer toonitas, et ega teistel küladel polegi ette näidata sellist kümneaastast teatritraditsiooni. Samuti tõstis ta esile kohaliku rahva panustamist. Sõna võttis ka hiljuti ametisse astunud Suure-Jaani valla kultuuri- ja haridusnõunik Ain Saviauk.

Kuhjavere Külaseltsi eestvedaja Urve Muki sõnul pakkusid festivalil kõige eredamaid elamusi head naljad, kuraasikad karakterid ja sündinud algupärandid, mida õhkus Läsna teatri, Tääksi kooli õpilaste, Sulbi külateatri, Avinurme suveteatri, Krabi külateatri, Võhma Rassijate ülesastumistest. “Just sellist siirast ja julget huumorit, huvitavaid lahendusi, äratuntavaid karaktereid, ka head lavakujundust ja maitsekaid kostüüme ning loo pikkust. Tundub, et seekordne kuni 45 minutiline piirang oli päris sobiv, keegi ei jõudnud igavust tunda, ” rääkis ta. Loe edasi: Tagasivaade: Kuhjavere Külateatrite Festival läheb järgmisesse aastakümnesse

Vormsil kuuleb iidse talharpa kõla

20.-24. augustini toimub Vormsi saarel Hiiu kandle festival, mille raames toimuvad kontserdid ning viiakse läbi neljapäevane laager hiiu kandle ehk talharpa mängijatele.

Vähestele tuntud hiiu kannel (Vormsil tuntud kui talharpa) on poogenpill, mille keeled on punutud hobuse sabajõhvidest. Talharpa mängimise traditsioonid ulatuvad Vormsil ja Lääne-Eesti rannikualadel sajandite taha, ent 20. sajandil need praktiliselt hääbusid. Suuresti tänu erinevate rahvamuusikute ja rahvamuusika uurijate tööle on hiiu kandle populaarsus viimase viieteist aasta jooksul kasvanud.

Hiiu kandle festivali korraldaja Marko Veissoni sõnul on suur osa traditsioonilisest hiiu kandle repertuaarist salvestatud Vormsi pillimeestelt ning Vormsil kokkusaamine on olulise sümboolse tähendusega. “Teisalt toob festival Vormsile hiiu kandle ja selle sugulaspillide (näiteks Karjala jouhikko) parimaid esitajaid ning aitab pilli saarel veelgi enam populariseerida,” lisas Veisson.

Festivali raames toimuvates õpitubades tegeldakse pillimängu tehnika arendamisega, hiiu kandle traditsioonilise repertuaari ning hiiu kandlele seatud muude pillilugude õppimisega. Õpitubadele lisaks toimuvad hiiu kannelt tutvustavad kontserdid, koosmängimised ja tantsuõhtu.

Täpsema info ja kava leiab siit.

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Täna algab Tallinnas rahvusvaheline orelipidu

31. juuli hilisõhtul algab 28. Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, 1987. aastast alates toimuv Eesti vanim järjepidevalt tegutsev muusikafestival.

Orelifestivali avalöögiks on juba traditsiooniliselt „Suur oreliöö” Nigulistes. Päikeseloojangust päikesetõusuni, ehk 31. juulil kell 21.59 algaval orelimaratonil astuvad igal täistunnil seitsmel kontserdil publiku ette Andres Uibo ja Edouard Oganessian (kell 22, peaorel), Guy Bovet (kell 23, Šveits, kooriorel), Piret Aidulo ja Kadri Ploompuu (südaöösel, peaorel), Peter van Dijk (kell 01, Holland, kooriorel), Denis Kasparovitch ja Kristina Vilotševa (kell 02, peaorel), Ines Maidre (kell 03, Eesti/Norra, kooriorel) ning Tiit Kiik ja Pille Metsson (kell 04, peaorel).
Käesoleva aasta teeb eriliseks professor Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäev. Seetõttu on festivali fookuses ainulaadne, professor Lepnurme poolt 40 aastat tagasi alustatud plaadisari “Eesti orelid”, mis on tänaseni maailmas ainulaadne ja ulatuslikeim orelimuusika plaadisari oma 33 väljaantud LP-ga. Orelifestivali raames toimuvad mitmed kontserdid täpselt samades kirikutes, täpselt samade kavadega, mis kunagi 70-ndatel plaatidele sai jäädvustatud. „Eesti orelid” 40. sarja kontserdid toimuvad Tallinna, Pärnu, Taagepera, Torma, Kodavere, Kadrina, Rapla, Rõuge, Kullamaa, Põltsamaa, Iisaku ja Valga kirikutes.
Lisaks tähistab tänavune orelifestival maailmamainega ja ühe hinnatuima romantilist tüüpi oreli, Tallinna Toomkiriku Ladegast-Saueri oreli ning Tallinna Jaani kiriku Normann-Terkmanni oreli juubeleid, mille mõlema ehitamisest möödub tänavu 100 aastat.
Festivali kunstiline juht Andres Uibo kinnitab, et põnevat on festivalil väga palju ja enam kui 30 kontserdi hulgast peaksid omale meelepärase leidma nii kohalikud elanikud kui ka festivali külalised, kes juba aastaid sõidavad Tallinna selleks, et osa saada ühest kolmest tähtsamast ja suurimast orelipeost kogu maailmas.
Lauri Aav
Eesti Kontsert

Täna esitletakse maanteemuuseumis maanteekunsti festivalil valminud töid

Täna esitlevad kunstnikud Eesti maanteemuuseumis toimuval rahvusvahelisel maanteekunstifestivalil nädala jooksul valminud töid, mis on inspireeritud teedest.

Teisipäevast homseni kestval festivalil käsitletakse teed nii uurimisobjekti kui ka inspiratsiooniallikana, kohaspetsiifilise kunsti tegemise ja toimumise asukohana.

“Festival on loonud võimaluse teedega lähemaks kohtumiseks, nende teistsuguseks kogemiseks ja mõtestamiseks, uurimiseks ja kirjeldamiseks,” ütles maanteemuuseumi programmijuht ja festivali eestvedaja Tuuli Tubin.

Täna kell 15 esitlevad kunstnikud juba oma valminud töid ka muuseumikülalistele. Tööd on kavandatud maanteemuuseumisse ja muuseumit ümbritsevatele teedele. Kunstnik Triin Rebane eksponeerib maastikufotot maastikul endal, et korduste kaudu rõhutada maastiku kordumatust. Näha saab skulptori ja maalikunstniku Toomas Altnurme nägemust teest kui sillast reaalsuse ja teiste dimensioonide vahel. Fotorühmitus Kuime pakub oma käsitlust teest kui ühenduslülist kahe punkti vahel. Koosluse Mariliin Kindsiko-Singh ja Udeya Vir Singh töö on inspireeritud teega seonduvatest juttudest Eestis ning tuhande ja ühe öö sünnimaal Indias.

Lisaks kunstnike tegutsemise jälgimisele on saanud festivali külalised ka ise maanteekunstiga tegeleda. Veel täna toimub ühine graffitijoonistamine kunstnik Sänki juhendamisel. Toimub ka asfaldijoonistuste töötuba lastele. Maanteemuuseumis saab näha lühiajalist näitust maanteekunstist ja tänavast kui lõuendist.

Festival lõpeb homme.

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

XX Võru Folkloorifestival „Lugu“ viib külalised jutujalutuskäikudele

16.-20. juulini peetav XX Võru Folkloorifestival tutvustab eri maade tantsukultuure ning räägib lugusid maast ja ilmast ning maailmast.

Kahe nädala pärast algava festivali programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Iisraelist, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Festivali läbiv teema „Lugu“ tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner.

Lisaks festivalikülaliste lugudele räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Näiteks veavad juturinge põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp. Kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised.

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astuvad Katariina kirikus üles Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali passid, päevapiletid ning 17. juuli avakontserdi piletid on müügis Piletilevis ning Kandle kassas.

Allikas: www.vorufolkloor.ee

Tartu on neil päevil heade mõtete päralt

19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.

Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.

Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .

31. mail taaselustatakse Tõrva ajaloolises kinohoones Tõrva Loits 2013

Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!

Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.

Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.

Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.

Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.

Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!

Allikas: Tõrva Loits

Setomala peetava Ostrova festivali esinejad selgunud

Tänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.

Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.

“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.

Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.

Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee

Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

Eile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Loe edasi: Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

XX Võru Folkloorifestivali „Lugu“ passid jõudsid müüki

Sellest nädalast saab soetada 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali passe ja päevapileteid.

Festivaliprogramm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust. Festivali kodulehelt www.vorufolkloor.ee saab informatsiooni nii esinemispaikade kui toimumisaegade kohta.

Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mehhikost,Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.

„Meie festivali vastu on praegu nii suur huvi, et saame vastu võtta vaid iga kaheksanda folkloorirühma, kes on siia avaldanud soovi tulla,“ tõdes festivali tegevjuht Kadri Valner

Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astub Katariina kirikus üles trio Anu Taul – Tarmo Noorma – Andre Maaker. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.

Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda.

XX Võru Folkloorifestival kannab sel korral nime „Lugu“, sest lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Festivalipassid ja päevapiletid on müügil Piletilevis soodushinnaga 25 eurot kuni 31. maini. Päevapileti hind on 10 eurot.

XX Võru Folkloorifestival avab pühapäeval hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.

17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.

Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”

Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.

”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.

Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

800px-Mooste_mõisa_peahoone1 — Mooste mõisa peahoone. Foto: Vikipeedia

Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.

Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.

Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.

Loe edasi: Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Tulekul vabaühenduste üleriigiline ühisnädal

25. novembrist 1. detsembrini toimub üle Eesti ühisnädal “Põnevad vabakonna ühistegevused üle Eesti ja Sinu kodukohas!”.

Võrumaal on nädala õnnestumisse panustamas tervelt 13 maakonna vabaühendust: MTÜ Südamest, noorsooühing Rõuge Noorteklubi, MTÜ Kodukotus Parksepa, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Võluvõru, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Looduskool, MTÜ Revolutsioon, MTÜ Tule Maale, Vana-Võromaa kultuurikoda, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Piiriveere Liider, Võrumaa Arenguagentuur SA.

Põnevaid tegemisi jagub üle maakonna. Ürituste seast leiab näiteks traditsioonilise mittetulundusühenduste sügiskonverentsi, silmapaistvamate ühenduste tunnustamise, tänavakunstnike- ja joonistusvõistluse näituse, leadergrupi strateegiapäeva, võimaluse jälgida Rõuge TV otsesaadet, võtta osa traadi- ja pärlitööde õpiringist, osaleda seltskonnalaulupäeval, arutleda noortega tegutsemise või mittetegutsemise üle, osaleda harjumuste õpitoas, Peruu kultuuriõhtul, matkata Meenikunno rabas. Koolidesse on meie ühendused suunanud samuti üritusi, näiteks toimub MTÜ Südamest eestvedamisel Meremäe koolis ja lasteaias teatraalses võtmes üritus tervislikust toitumisest, liikumisest ja mõttelaadist, Puiga, Sõmerpalu ja Osula põhikoolis arutelu kooliõpilastega teemal, kuidas võtta aktiivselt osa ja luua midagi uut meie ühtses elukeskkonnas.

Ühisnädala eesmärgiks on väärtustada inimeste koosloomist, algatusvõimet, vastutusjulgust ning teadlikkust. Meie riik ja kõik, mis meie ümber on, on meie ühine asi. See on meie vastutada – valida, arvamust avaldada ning ise ära teha.

Ootame Ühisnädala sündmustest aktiivset osavõttu, programm on leitav: www.uhisnadal.ee
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur