ettevõtlus

Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osalesid kümned tuhanded huvilised ning 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet külastati üle 120 000 korra.

Avatud talude päev C R Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal Foto Urmas Saard — Avatud talude päev C. R. Jakobsoni talumuuseumis Kurgjal. Foto: Urmas Saard

“Kõik talud, kes oma uksed avasid, väärivad suurimat tunnustust ja tänu, sest te aitate Eesti maaelu edasi kanda,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Kasvav huvi avatud talude päeva vastu näitab, et Eesti inimene hoolib maaelust ning ehedast Eesti toidust. Loodan, et inimesed kannavad seda ülimalt positiivset kogemust kaasas kogu aasta ning külastavad talusid ka muul ajal, et sealt värsket eestimaist toitu osta.”

“Soovin isiklikult tänada neid sadu vabatahtlikke, kes selle päeva korraldamisele kaasa aitasid ja kõiki toredaid Eesti inimesi, kes talusid külastasid,” lisas Tamm.

Esialgsete andmete järgi tehti pühapäeval, 23. juulil toimunud avatud talude päeval ettevõtetesse üle 120 000 külastuse. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust.

Loe edasi: Avatud talude päeval püstitati külastusrekord

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard — Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Loe edasi: Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis Foto Urmas Saard — Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard

Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.

Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.

Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.

Loe edasi: Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 23. juulil toimuvaks üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mille käigus sõidutatakse 450 huvilist Pärnust, Viljandist, Rakverest, Tartust ja Tallinnast taludesse ilma piletiraha küsimata.

Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus Foto Urmas Saard — Avatud talude päev Pärnumaal Panga talus 2016. aastal. Foto: Urmas Saard

“Tasuta bussireisidega kutsume avatud talude päevale inimesi, kellel muidu ei oleks võimalik üritusest osa saada,” ütles Vahur Tõnissoo Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast. “Huvi bussireiside vastu on suur, mistõttu sellel aastal oleme suurendanud bussireiside arvu üheksani.”

“Bussireiside programmid on paika pandud selliselt, et näidata, kui mitmekülgne Eesti põllumajandus on,” ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kalle Liebert. “Külastame nii suuremaid kui ka väiksemaid talusid ning väga erinevate tegevusalade esindajaid.”

23. juulil väljuvad viiest linnast üheksa bussi, ühtekokku 450 inimesele. Registreerumine bussidele on avatud.

Kolmandal üleriigilisel avatud talude päeval osaleb üle 270 talu ja põllumajandustootmise. Külastajad näevad nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, kaasaegset põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

Loe edasi: Avatud talude päevale saab sõita põllumeeste tasuta bussiga

Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.

Pärnu Ühisgümnaasium Foto Urmas Saard — Pärnu Ühisgümnaasium. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.

„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.

Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.

Loe edasi: Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut

Inspireeriv kohtumine Sindi gümnaasiumi gümnasistidega

Täna kohtus Sindi gümnaasiumi gümnasistidega projekti Tagasi Kooli raames ettevõtja Diana Sooväli. Kõneldes oma tegemistest rääkis lektor sellest, kuidas ta läbi kümnete erinevate ametite ja projektide on leidnud lõpuks tõeliselt nauditava tegevuse.

Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup Foto Kristi Suppi — Diana Sooväli gümnasistide keskel, temast paremal Eliria Kaup. Foto: Kristi Suppi

Sooväli õhutas noori leidma oma teemat, mis neile südamelähedane. Ta pakkus ennast mentoriks ja abistajaks, kui keegi seda vajab. Lektoril on suur hulk kogemusi loendamatutes valdkondades: pangandusest, ettevõtlusest, vabatahtliku tööst kuni motoklubis osalemiseni välja.

Eliria Kaup, 10. klassi õpilane, võttis kuuldu kokku sõnadega: “Diana on naine, kes saavutanud oma elu jooksul palju, viinud täide oma unistusi ja kogenud kannatusi, alustades juba varajasest east! Ma mõistan teda, sest jutu järgi ei alustanud ta ka tõelist elu alles siis kui oli 18, vaid juba varem, ja see on nii võimas, et … miks oodata …?”

Sooja ja vahetu suhtlemisega pani Diana kõik õpilased rääkima, õhutades neid unistama ja tegutsema. Õpetajana olen seda meelt, et üks selline kohtumine annab õpilastele rohkem kui mitu teooriatundi kokku! Olen tänulik sellistele projektidele nagu Tagasi Kooli, mis aitab leida tõelisi talente, kes on ka ise huvitatud oma kogemuste jagamisest ning naudivad neid kohtumisi noorte lahedate inimestega.

Kristi Suppi, majandusõpetaja

Ralf Ramot küpsetab vanaaja retseptide järgi

Pärnus Tallinna maantee bussipeatuses seisjad ja möödujad aistavad juba kuu aega värske leiva ja saia lõhna, mida pärast lätlaste pagari-kondiitri äri sulgemist pole mullusest suvest saadik tunda olnud.

Ralf Ramot võtab ahjust päeva viimased rukkileiva pätsid Foto Urmas Saard — Ralf Ramot võtab ahjust päeva viimased rukkileiva pätsid. Foto: Urmas Saard

Sisenejale ei jää märkamata pikemat kasvu valges kitlis ja uhke pagarimütsiga mees, kes askeldab ahjude juures, tõstab värsket toodangut riiulitele ja vajadusel teenindab külastajaid. Tema tegevuse järgi ei teakski kohe arvata, et tegemist Leivaka kõige tähtsama mehega, kes annab mitmele inimesele tööd ja linnarahvale vanaaja retseptide järgi valmistatud leiba, saia, saiakesi, pirukaid ja kukleid.

Paljudele inimestele pole siiski Ralf Ramot üldsegi tundmatu nägu. Tema küpsetatud puhas rukkileib meenutab pärnakatele omaaegse Cibuse leivatehase vormileiva maitset ka välimust. Mõnda aega sai seda Sindis tegutsenud Krulli kohvikust kuni uste lõpliku sulgumiseni. Nüüd ei pea sintlased paljuks sõita leiva järele Pärnusse Ülejõele. Lisaks Sindile on Ramot tainast sõtkunud ja pätse ahju ladunud Türil, Paides, Keilas ja kuni Vändra Ökopagari pankrotistumiseni ka sealses moodsalt sisustatud tehases.

Loe edasi: Ralf Ramot küpsetab vanaaja retseptide järgi

EBS eripreemia toodi Pärnusse

Ülisuurelt esindatud rahvusvahelise osalusega üleriigilisel õpilasfirmade laadal jagati välja ligi 30 auhinda 15 kategoorias. Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasfirma WoodsUp võitis väärtusliku Estonian Business Schooli eripreemia.

Üleriigilisel õpilasfirmade laadal Tallinna Kristiine keskuses Foto Junior Achievement Eesti — Üleriigilisel õpilasfirmade laadal Tallinna Kristiine keskuses. Foto: Junior Achievement Eesti

Laupäeval, 11. veebruaril toimus Tallinnas, Kristiine ja Rocca al Mare keskustes kõiki seniseid osalusrekordeid purustanud Eesti õpilasfirmade laat 2017, mis ühtlasi kandis Euroopa õpilasfirmade laada Junior Achievement Marketplace 2017 Tallinn nimetust. Rekordlaadal osales 230 õpilasfirmat, kellest 30 saabusid välisriikidest.

Kristiine keskuses valiti kõige paremaks tooteks Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi noorte ÕF Lämp, kes toodab puidust valmistatud disainilampe. Rocca al Mare keskusest pälvis sama auhinna ÕF Festera Hugo Treffneri gümnaasiumist, kes pakub oma klientidele innovaatilisi biojäätmeid lagundavaid prügikaste.

Parima teenuse auhind läks Kristiine keskuses seekord õpilasfirmale Laps Kooli Tallinna Lilleküla gümnaasiumist, kes vähendab läbi iseloodud äpi lapsevanemate aega ja tipptunni ummikuid. Rocca al Mare keskuses tunnustati sama preemiaga ÕF Crufty Tallinna Reaalkoolist, kes toob kunsti läbi enda loodud veebipoe koju kätte rohkemate inimesteni.

Loe edasi: EBS eripreemia toodi Pärnusse

Pärnumaa noored osalesid enneolematult osavõtjate rohkel õpilaslaadal Tallinnas

Eilne Junior Achievement Eesti korraldatud õpilasfirmade laat oli rekordilise osalejate arvuga. Tallinna Kristiine ja Rocca al Mare keskustes müüsid üheaegselt 230 mini- ja õpilasfirmat, esimeses 142 ja teises 88 meeskonda.

Sindi gümnaasiumi ÕF KJC Disain müüjad Jaanika Raudvee, Carmen Kivistik ja Kristiina Sild Foto Kristi Suppi — Sindi gümnaasiumi ÕF KJC Disain müüjad Jaanika Raudvee, Carmen Kivistik ja Kristiina Sild. Foto: Kristi Suppi

Sindi gümnaasiumist osalesid Kristiine keskuses ÕF Your water in the bottle (aforismidega joogipudelid), ÕF KJC disain (disainitud puidust karbid) ja ÕF Kingik (kingikuller). Viimase eesmärk oli küll tutvustada pakutavat kullerteenust, aga kohe laada alguses osteti neilt näidiseks mõeldud kingipakk ära ja nii pidid nad käigupealt uue näidise valmistama.

Pärnu Raeküla koolist osales kaheksa minifirmat. MF Hellad Kellad tõid koju tagasi kahekümnest tootest vaid kaks. MF GÜÜNLAD (isetehtud lõhnaküünlad), MF Kuulsus Karbis (mängukaardid), MF Kõla (kõrvaklapid), MF Lustakad Seebid (isetehtud seebid), MF MiniKiri (vihikud), MF JAKAMI (limonaad) müüsid rahuldava hulga tooteid. MF Viie Mehe Audiol ei olnud just kõige parem müügipäev, aga see ongi nii, et alati ei lähe planeeritult. Ühes kohas võid oma müügilaua kohe tühjaks müüa ja teises kohas ei liigu vastavat sihtgruppi.

Pärnu ühisgümnaasiumist osalesid ÕF CarPo (auto seljatoe taskud), ÕF Dockwood (laadimisdokk), ÕF WoodsUp (akupank), ÕF Dilas (tahvelvärvidega disainitud tassid),
ÕF Trüfee (isetehtud trüflid), ÕF TESS (T-särgid).

Loe edasi: Pärnumaa noored osalesid enneolematult osavõtjate rohkel õpilaslaadal Tallinnas

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard — Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Loe edasi: Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard — Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.

MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.

Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.

Loe edasi: Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

“Jäärmark 2016” Pärnus

Laupäeval, 3. detsembril toimus üheksandat korda Pärnu Kaubamajakas õpilaste poolt korraldatud laat õpilastele. Tänavu oli osalemissoovi avaldanute hulk rekordiline: 55 meeskonda, kellest kohale jõudis 48.

Korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas Foto Kristi Suppi — Jäärmarki korraldajad Merilin ja Lisett üritust avamas. Foto: Kristi Suppi

Oleme võtnud eesmärgiks, et osalejad ei pea tasuma osalemistasu. Kõik vajalik saab korraldatud sponsorite ja toetajate abiga. See on korraldavale meeskonnale paras „pähkel“, aga seni on kõik sellega hakkama saanud. Igal aastal on erinev korraldusmeeskond, et anda võimalikult paljudele õpilastele kogemuse omandamise võimalust.

On olnud vaidlusi selle üle, et kuna majandusõpe on õpe, mis teadvustab, et „tasuta lõnaid ei ole“, peaks siiski jääma üks võimalus, kus saavad õppe-eesmärkidel osaleda ka need õpilased, kelle majanduslikud võimalused on kesisemad. Igal medalil on aga kaks külge. Kui ikka ise ei ole raha välja käidud, on ka lihtsam loobuda – otsustasin, lubasin, aga ei tule… Muidugi ei saa siinkohal vastu haigustele – kui gripp murrab, pole parata.

Niisiis olid kohal 48 meeskonda (ÕF, MF, töötoad) ja nende kogukäive laadal ulatus 2000 euro kanti. Fikseerisime summa 1884,57 eurot, aga kahjuks jäid sinna hulka arvestamata mõned tublid müüjad, kelle lõppsumma on veel meile teatamata.

Loe edasi: “Jäärmark 2016” Pärnus

„Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga alustanud õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“ on osavõtjate arvult lähenemas sajale.

Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht Foto Urmas Saard — Mari Suurväli, õpilaslaada Pärnumaa jõulud projektijuht. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuses Port Artur 2 traditsiooniline õpilaslaat „Pärnumaa jõulud“, mille järjekorranumbriks kirjutati 15.

Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin ütles, et paljud tänased laadal osalejad polnud veel sündinudki, kui Mari Suurväli Pärnus õpilaslaatade korraldamisega alustas. „Õpilasfirmade laada „Pärnumaa jõulud“ tõi Port Arturi aatriumisse Suurväli sel ajal, kui ta ise töötas Sindi gümnaasiumi direktorina. Koondades tegusaid õpetajaid juhendama maakonna esimesi õpilasfirmasid sai Sindist tervel Pärnumaal alguse midagi täiesti uut, mis nüüdseks on kasvanud õpilasosaluse arvukuselt kujundlikult öelduna sajakordseks,“ tõdes Šorin.

„Kui me esimest korda 2001. aastal Port Arturisse tulime, polnud selles hoones enamikku laatade pidamise ala olemaski. Õpilaslaat oli esindatud ainult viie Sindi gümnaasiumi õpilasfirmaga,“ meenutas laada „Pärnumaa jõulud“ projektijuht Mari Suurväli. „Aga tänaseks on enim õpilasfirmasid nende aastate jooksul jälle Sindi gümnaasium välja toonud. Eks see ettevõtlus oli ju mul oma laps ajast, kui töötasin Sindi gümnaasiumi direktorina.“ Suurväli pidas õnneks tookordseid õpetajad, kes seatud eesmärgiga hästi haakusid.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud“ on Mari Suurväli laps

Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Strand SPA & Konverentsihotellis toimunust andis ülevaate Merike Elmik, Junior Achievement (JA) Eesti koolitusjuht.

Mari Suurväli ja Merike Elmik Foto Urmas Saard — Mari Suurväli ja Merike Elmik. Foto: Urmas Saard

JA Eesti korraldas täna esmakordselt Pärnus koolituse õpilasfirmade liikmetele. Koolituspäeva kavas osalesid erinevates töötubades juhatuste esimehed, raamatupidajad, tootmis-, arendus- ja turundusjuhid. Ühiselt võeti osa müügikoolitusest.

Õpilasfirmade õppekava on koostatud JA Eesti ettevõtlusõppe programmi alusel, mida üldjuhul õpetatakse üldhariduskoolide majandus- ja ettevõtlusõppe raames. See programm läbitakse ühe õppeaastaga. Kõikide JA Eesti programmide metoodiline põhimõte on õppimine tegevuse kaudu. Õppeaasta alguses programmiga alustades mõeldakse välja ideed ja alustatakse ettevõtte loomisega. Eestis käib ettevõtte asutamine kiiresti. „Aga tegemist ei ole tavamõistes äriettevõttega. Programmi käigus tekivad väikesed meeskonnad, keda me nimetame õpilasfirmaks. Põhikooli astme noorematel õpilastel on ka minifirmad. Programmi üldnimetus on siiski õpilasfirma,“ selgitas Elmik.

Loe edasi: Õpilasfirmade koolitus laienes Pärnusse

Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Pärnu ajaloolise Eeslinna ärksa vaimuga naised Andra Kalda ja Liis Luik panid vähem kui kuu aega tagasi veerema mõtte, mis tõi täna Kalamehe pühapäevale kokku arvestatavalt suure hulga rahvast.

Andra Kalda ja Liis Luik Foto Urmas Saard — Andra Kalda ja Liis Luik. Foto: Urmas Saard

Muusikaline tervitus

Mind vedas tõsine uudishimu kohale tunnike pärast keskpäeva. Liis ja Andra olid selleks ajaks oma koduhoovil, aadressiga Riia mnt 32, parimad tervitussõnad nii osalistele kui külalistele juba paar tundi varem südamlikult välja öelnud ja pidupäevane pühapäev näis käivat päris täis tuuridel. Õu oli kauplemisest ja ostlemisest tulvil. Nii olevat see olnud kestvalt kohe algusest peale. Õue keskpaigas, suure puu vilus, musitseeris nelikute punt.

Keegi sõbralik naine teadis öelda, et ansambli nimi on Steps To Synapse. Palusin kirjutada noorte nimed selles järjekorras, kuidas nad pildistamise ajal peale jäid. Lisann Aljaste (vokaal), Ivo Leesaar (vokaal ja rütmikitarr), Siim Siimer (soolokitarr), Karl Birnbaum (basskitarr). Hiljem selgus, et viies pidanuks olema löökpillidel mängiv Johannes Eriste, keda siis ei märganud. Kuulsin, et Bänd on kahe aasta pikkuse tegevusaja jooksul andnud kontserte terves riigis ja võitnud Pärnumaa noortebändide konkursi Bändomaania 2015. Muusikat pidavat iseloomustama kaasakiskuv maagiliselt põimunud vokaalsus.

Loe edasi: Kalamehe pühapäev Kalamehe tänavast kuni Pärnu jõeni

Vajangu vabatahtlik päästekomando sai tagasi taastatud paakauto

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Iveri Marukašvili

Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Pool tundi enne eilset Pärnu linnavolikogu istungit kogunes raekoja juurde mõnikümmend inimest avaldama arvamust Pärnu Vanal turul ette võetavate ümberkorralduste suhtes, millest mõned seisukohad olid kantud plakatitele.

Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust Foto Urmas Saard — Piketeerijad otsivad Pärnu turule lahendust. Foto: Urmas Saard

Piketi peakorraldaja MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Helle Kullerkupp selgitas välja tulemise peamist põhjust. Ta ütles, et linnavalitsus on omal ajal turu erakätesse laskmisel teinud olulisi vigu, mille tagajärgedega tuleb praegusel valitsusel tegeleda. Uue turuhoone ehitamist nõudev plakat jätkas algselt Kullerkupu välja käidud idee hoidmist.

17. märtsi volikogu istungil tegi IRL-i fraktsiooni nimel Annely Akkermann ettepaneku linnaturu rajamiseks ja avaldas mõtet lisada 21. aprillil toimuva linnavolikogu istungi päevakorda punkt Pärnu Linnaturu rajamisest. „Tuleks määratleda turu asukoht, rajamiseks vajalike planeeringute, investeeringute ajakava ja maht,“ ütles ta tookord volikogule peetud sütitavas ja tugevalt argumenteeritud kõnes. Nüüd teame, et sellisel kujul ettepanek volikogusse ei jõudnud ja piirdus üksnes teema käsitlusega infotunnis.

Loe edasi: Pärnu Vana turu käekäik püsib endiselt teravdatud tähelepanu all

Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Varem Pärnu südalinnast pisut eemale jäävas asukohas tegutsenud Pärnumaa toiduvõrgustiku OTT ehk otse tootjalt tarbijale turg toimus eile kahe tunni kestel Martensi väljakul.

OTT Pärnus Martensi väljakul Foto Urmas Saard — OTT Pärnus Martensi väljakul. Foto: Urmas Saard

Pärnus alustas kodanikualgatuslik OTT rohkem kui paar aastat tagasi ja nüüd tegutsetakse koostöös Pärnu Keskusega, mille ees edaspidi hakkavadki kauplemise päevad igal neljapäeval neljast kuueni toimuma. Jätkuvalt jääb väiketootjate ja ostjate otsekontakti viimise mõtteks kohaliku toidu eelistamine. OTT võrgustikku kuuluvad tootjad saavad ennast registreerida facebookis ja sama lehe kaudu võivad ka ostjad teha soovitud kaubale tellimusi. Turule tulles võetakse kaupa ühes ka teatava varuga, et juhumöödujagi võiks midagi leida ilma ette tellimata.

Aastaid kitsepiima saadustega kauplev Tiivi Liibert ütles, et ostjate vähesuse tõttu ta vanas asukohas kauplemas ei käinud, aga nüüd tuli kaubanduskeskuste südamesse proovima. Üldse oli eilseks registreerunuid tosin kauplejat ja sagimist näis ringikujuliselt paigaldatud lettide ääres päris palju. Mitmete lettide juures tekkis aeg-ajalt koguni pikem järjekord. Seda vaatamata väga tugevale tuulele, mis äkitselt tõusis ja üsna segavaks muutus. Seepärast polnud võimalik ka riidevarjusid lettide kohale paigaldada.

Loe edasi: Pärnumaa OTT tuli Martensi väljakule

Sõnum lilleõiel

Hiidlanna Helena Kerstina Tintse, kes teinud vahepeatuse Tallinnas ja nüüdseks asunud elama Sinti, avas mõni aeg tagasi Pärnu Keskuse teise korruse pikas galeriis päris ainulaadse teenuse, mida mujal Eestis ei pakuta.

Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi Foto Urmas Saard — Helena Kerstina Tintse trükib lilleõiele kauni soovi. Foto: Urmas Saard

Tänane kevade esimene päev ei üllatanud mitte ainult miinuskraadide jaheduse, päikselise sinitaeva ja rõõmsate inimeste tervitustega. Pärast kohustuslike ülesannete täitmist jäi bussile astumiseks veidi aega ja seepärast takseerisin pisut sihitult uudistades mööda kaubanduskeskuse erinevaid korruseid kõndides. Korraga tabas silm paari punast roosiõit, aga mitte need kaunid lilled ei äratanud kõige suuremat huvi. Tükkis valge kiri punasel kroonlehel tekitas põnevat uudishimu ja hoobilt ärgitas mõttele valmistada naisele kevade sünnipäeval väikese üllatuse.

Leti taga askeldav noor müüja on Kingipesa OÜ ainuomanik, kes seni paar aastat pealinnas e-kaubanduses äri ajanud, aga nüüd esimesed paar nädalat toimetab päris nähtaval viisil sama äriartikliga Pärnus, kus õpib projektijuhtimist ja ettevõtlust.

Lilleõiele trükkimise kunst pole küll tema enda leiutis, aga ta on omandanud terves riigis selle teenuse pakkumise ainuõiguse. Meetod juurutati kasutusse Ameerika Ühendriikides 2008. aastal.

Loe edasi: Sõnum lilleõiel

Pärnu linnavalitsusele anti üle ligemale paartuhat allkirja Vana turu kaitseks

Täna hommikul viidi Pärnu linnavalitsusse ligemale 2000 alkirja, millega väljendatakse kodanikualgatuse korras vastuseisu praeguse tegevuse vastu Pärnu Vanal turul.

Pärnu linnavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Allkirjad andsid üle Heldur Paulson, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige, Helle Kullerkupp, linnakodanik, turusõber ja EKRE Pärnumaa piirkonna esimees, rentnike nimel Irina Viirmaa ja Svetlana Loginova. Kullerkupp ütles, et kõik nimetatud inimesed on aktiivselt allkirju kogunud. Tema sõnul pole sellega veel käsile võetud tegevus lõppenud. Ka allkirjade kogumisega jätkatakse endist viisi.

„Poolteist tundi kestnud kohtumine Romek Kosenkranikusega jättis linnapeast aruka ja sõbraliku inimese mulje. Arutasime, mida saaksime veel teha ja kuidas Pärnu turgu tulevikus säilitada. Palusin tal teha linnavalitsuse poolt kokkuvõtte praegusest seisust ja tuleviku võimalustest. Nüüd ootame turu omanike vastulauset: kas lükkavad renoveerimise sügisesse või siis peetakse kinni lepingust, et kuni 9. maini jääks turg avatuks,“ rääkis Kullerkupp pärast kohtumist linnapeaga, kelle sõnul on linn valmis andma rohelise tule turu tegijale, eraldades linnamaad, näiteks Decora taga, tingimusel, et maa jääks linnale ja ehitatavale hoonele rakenduks turu pidamise kohustus.

Vaata samuti teisi sellekohaseid lugusid.

Urmas Saard

Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Tänasel Pärnu volikogu istungil tegi Annely Akkermann IRL fraktsiooni nimel ettepaneku Pärnusse linnaturu rajamiseks.

Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta Foto Urmas Saard — Hääbuv Pärnu Vana turg vajab linnasüdames uut asukohta. Foto: Urmas Saard

Annely Akkermann nimetas volikogu ees peetud kõnes turgu ettevõtlusvabaduse sümboliks nii praktikas kui teoorias. Ta meenutas, et 18. sajandil lõi šoti filosoof Adam Smith kontseptsiooniga vabast turust kaasaegse majandusteaduse.

„Tänapäeval vajavad mikro- ja väikeettevõtjad, kes ei suuda oma mahtudega mitte kunagi sisse murda kaubanduskettidesse, just nimelt seda ühte meetrit pinda võib olla ühel hommikul nädalas.“ Ta leiab, et sedamööda kuidas kaubandusketid ja –keskused muutuvad suuremaks ning kaubad sarnasemaks nii Londonis, Tallinnas kui ka Pärnus, kasvab vajadus linnadel luua kauplemistingimusi kohalikele väikeettevõtetele.

Euroopa Liidul on ulatuslik väikeettevõtluspoliitika koos paljude erinevate toetustega eeskätt ettevõtluse mitmekesistamiseks. „Loodusteadlased ütlevad, et mitmekesisemad populatsioonid on elujõulisemad ning liikide kaitseks seatakse sisse Punane raamat ja ulatuslikud kaitsealad. Ühiskonnateadlased väldivad monofunktsionaalsete, üht liiki ettevõtetega asulate tekkimist, mille elujõulisus kahaneb kiiresti, kui maailmaturul tekivad hinnamuutused. Selle näiteks on viimaste kuude suurkoondamised Ida-Virumaal.“

Loe edasi: Annely Akkermann: Pärnu vajab kaasaegset halli ja galeriidega turgu

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard — Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Loe edasi: Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Rahvakoosolek Pärnu Vana turu kaitseks

MTÜ Aita Meie Inimest, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldavad tuleval esmaspäeval, 7. märtsil, algusega kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus Vana turu kaitseks rahvakoosoleku.

Korraldajad soovivad arutada Pärnu Vana turu säilitamise võimalusi, kaitsta väikeettevõtjaid suurmonopoli eest ja kuulata rahva arvamust ning ettepanekuid. Pärnakatega kohtumisele oodatakse turu juhtkonda, maavanemat, linnapead ja abilinnapeasid.

Eile, 29. veebruaril esitasid turul kauplejad küsimusi linnavalitsuse hoones, kus vastajateks olid turu uuendamisprojekti objektijuht Risto Abel, projekti juht Allan Kool, juhatuse liige osaühingust Hammerhead, samuti linnapea Romek Kosenkranius.

Mure turu tuleviku pärast sai alguse teatest, et suve saabudes suletakse Vana turg kuni üheksaks kuuks ja seejärel avatakse osal uuendatud pinnal ca 1200 ruutmeetri suurune Rimi pood.

Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Täna pärastlõunal külastas Sindit ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatis nõunik Mailis Alti. Kohaliku ettevõtte külastus toimus Fein-Elast Estonias, kus peale tootmisega tutvumise ringkäiku istuti ümarlauda arutamaks valdkonnaga seotud rõõme ja muresid.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias Foto Viktor Kaarneem — Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias. Foto: Viktor Kaarneem

Ümarlauas kohtusid veel Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase, Sindi linnapea Marko Šorin, PEAK-i juht Teet Kurs, Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu filiaalist Toomas Kuuda. Aga ka ettevõtjatest Estonia Spa nõukogu esimees Virve Pichen ja DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk.

Võõrustajaks oli Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi, kelle eestvedamisel võeti kohe jutuks riigi poolne Eesti tööstuspoliitika välja töötamine. Tööstusettevõtte juhina jätkus Mägil ministrile sellise alusdokumendi välja töötamise eest kiitust, kuid samas luges peale ka manitsussõnu, et tulemas ei oleks norme, mis bürokraatiat tööstusvaldkonnas veel suurendaks.

Teiseks aruteluteemaks tõstatus tööjõu ettevalmistamine Eesti haridussüsteemis. Muret tunti, et õppekavade väljatöötamisest vastuvõtmiseni võtab tavaliselt nii kaua aega, et ettevõtjad on pidanud selleks ajaks oma vajadused ise lahendama ja nii jääb riiklik haridussüsteem nende jaoks juba hiljaks.

Loe edasi: Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri