Silt: ehitus

Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi

Regionaalminister Jaak Aab, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja Nordecon AS-i hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann panid eile, 9. juulil Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele nurgakivi. Ajakapslisse asetati tavapäraselt sama päeva lehed, kehtivad rahatähed ja erinevad meened.

Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto Tatajana Samsonova
Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto: Tatajana Samsonova
Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto Tatajana Samsonova
Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto: Tatajana Samsonova

[pullquote]Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema[/pullquote]„Kohtla-Järve jaoks on spordikeskuse esimese etapi valmimine ühe pika ettevalmistuse väärikas tulemus. Ma usun, et linnarahvale pakuvad keskuse võimalused edaspidi palju rõõmu. Meie jaoks on ka oluline, et nii suured hooned oleksid ehitatud tänaste teadmiste ja standardite järgi,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

„Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema. Spordi- kui tervisekeskus hakkab mahutama ujulat, tennisehalli, kohvikuid, galeriisid, saunu ja muud,“ sõnas Nordecon ASi hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann. „Kohtla-Järve jaoks on oluline, et valmiv spordi- ja tervisekeskus oleks optimaalne ja energiasäästlik, võimalikult madalate ülalpidamiskuludega omanikule, aga samas mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale.“

Loe edasi: Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

Pärnu kesklinna kavandatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Martin McLean, kelle võistlustöö „Sisse“ loob Pärnu kesklinna uue kaasaegse maamärgi.

Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö
Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võidutöö

„Hoone vorm on selge ja konkreetne, samas õhuline, maja põhiplaan on ratsionaalne ja igavaid koridorisüsteeme lõhkuv. Tulevane kunstihoone on ilmakaarte suhtes hästi paigutatud, mis võimaldab rajada hoone peasissepääsu juurde õhtupäikesesse avaneva terrassi. Hoonel on äratuntav sissepääs nii Port Artur 2 ette rajatava linnaväljaku kui Martensi maja juurest algava piki endist raudteetammi kulgeva jalakäijate tee poolt, kohvik ja kunstigaleriid saavad oma tegevust väljaku poole laiendada,“ iseloomustas linnaarhitekt Henri Eessalu võidutööd.

Üks võitjatest, arhitekt Ralf Lõoke pidas kõige olulisemaks seda, et kunstihoone ehitatakse kesklinna. „Loodan, et ehitate selle tõesti valmis,“ lausus ta.

Loe edasi: Pärnu kunstihoone arhitektuurivõistluse võitsid Salto AB arhitektid

ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

Transpordi- ja logistikaettevõte ACE Logistics saab 2020. aasta alguses Rae valda Lehmja külla uue, praegusest 2,5 korda suurema 5 miljonilise logistikakeskuse, mille paneb püsti Mapri Ehitus.

ACE Logistics uus hoone
ACE Logistics uus hoone

[pullquote]Büroo osa fassaadile ja katusele tulevad hoone energiatõhusust tõstvad päikesepaneelid[/pullquote]Andres Matkur, ACE Logistics Grupi tegevjuht ütleb, et Tallinna Lennujaama juurest, kus on tegutsetud nüüdseks juba 20 aastat, paneb ettevõtte Rae valda kolima ruumipuudus ja vajadus laieneda. Uus hoone on projekteeritud ettevõtte kasvavatest vajadustest lähtuvalt. “Meie uus logistikakeskus saab olema 2,5 korda suurem, saame kindluse, et tuleme toime tänasega võrreldes vähemalt viis korda suuremate kaubamahtudega. Täna ei ole meil piisavalt üheaegseid laadimisvõimalusi, laadimissildade arv on piiratud, veokitega on seetõttu raskevõitu opereerida. See kõik tähendab omakorda ebaefektiivseid tööprotsesse, mida saab uue hoone lahendustega oluliselt parandada,” räägib Andres Matkur.

Loe edasi: ACE Logistics saab uue üle 6000 ruutmeetrise lao- ja terminalihoone koos kontoripinnaga

30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.

Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto Urmas Saard
Nurgakivi kapsel asetatakse oma kohale. Foto: Urmas Saard

Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”

Loe edasi: 30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi

Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Kesknädalal, 29. mail pannakse Pärnus nurgakivi Raja tänav 7 kerkivale lasteaed-ujulale, millest saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu.

Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto Pärnu linnavalitsus
Eesti ühele kaasaegsemale lasteaiale pannakse Pärnus nurgakivi. Foto: Pärnu linnavalitsus

[pullquote]Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula[/pullquote]„Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ ütles Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. „ Lasteaiaga ühes kompleksis saab olema kaasaegne ujula, mis hakkab tulevikus asendama amortiseerunud Koidula kooliujulat ning pakkuma koolidele, sportlastele ja ujumishuvilistele paremaid treeninguvõimalusi.“

10,6 miljonit eurot maksev ehitis valmib 2020. aasta juunis. 4 039 200 euroga toetab ettevõtmist Euroopa Regionaalarengu Fond, ülejäänu tasuvad Pärnu linn ning Tori ja Häädemeeste vald.

Loe edasi: Riigi üks kaasaegsemaid lasteaedasid saab nurgakivi

Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Pärnu linnavolikogu andis nõusoleku koormata osa senise vibustaadioni kõrvalkinnistust MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis kasuks 30 aasta pikkuse hoonestusõigusega, sest vibusportlased peavad senisest asukohast ära kolima.

Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni, rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto Urmas Saard
„Selleks, et meil võrsuks uusi Reena Pärnateid, kes nii Pärnule kui Eestile tuntust ja kuulsust tooksid, on vaja uut vibustaadioni,“ rääkis abilinnapea Marko Šorin (pildil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]hinnanguliselt katab raietöödest saadava puidu realiseerimisel tekkiv tulu olulise osa vibustaadioni ehitamise maksumuses[/pullquote]Tammiste tee 6a maatükk, kus on vibusporti harrastatud ligikaudu 50 aastat, tagastati õigustatud isikule MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas. Spordiselts kavatseb sinna rajada 24 krundiga elamurajooni.

Selleks, et vibusportlased saaksid oma tegevusega jätkata, annab linnavalitsus MTÜ Pärnu Vibuklubi Meelis käsutusse ligi kolm neljandikku (ca 21652 ruutmeetrit) naaberkinnistust, et ehitada sinna uus vibustaadion. Kinnisasja osal asub aiamaja ja kasvuhoone, mis on püstitatud ilma õigusliku aluseta ja mille omanikku on informeeritud selle lammutamiskohustusest hiljemalt 1. oktoobriks 2019.

Loe edasi: Pärnu linn leidis vibustaadionile uue sobiva asukoha

Kohila gümnaasiumi algklasside maja avamine

Täna kell 14.00 toimub haridus- ja teadusministri Mailis Repsi osalusel Kohila gümnaasiumi juurdeehituse – algklasside maja – pidulik avamine.

Kohila gümnaasium
Kohila gümnaasium

Möödunud on aasta nurgakivi paigaldusest ja ehitustööd on valmis. Ehitustööd hõlmasid olemasoleva koolimaja korpuseid ühendava garderoobiploki lammutust ja selle asemele kolmekorruselise vaheehituse ning kahekorruselise algklasside maja rajamist. Algklasside uues majas on 16 klassiruumi, 2 väikeklassi, kogu koolimaja teenindavad garderoobid, õpetajate kabinetid ja abiruumid. Vaheosas on puhkeala, saal, administratsiooni tööruumid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks, samuti lift, et koolimaja saaksid kasutada ka liikumispuudega inimesed.

„Kohila vald on kasvav vald ja nii on ka meie gümnaasiumis õpilaste arv pidevalt kasvanud, Kohilas on alati olnud haridus prioriteetne valdkond ja kaasaegne õpikeskkond loob selleks paremad tingimused,“ sõnas Kohila vallavanema asendaja Argo Luik.

Loe edasi: Kohila gümnaasiumi algklasside maja avamine

Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ja saatis avalikustamisele Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu silla ja sillakoridori asukoha ulatuses.

Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto Urmas Saard Pealmisel pildil silla 3D-mudel möödunud aastast. Foto Pärnu linnavalitsus
Suuremal pildil Pärnu linnas Pärnu jõge ületava tulevase kolmanda silla ligilähedane asukoht. Foto: Urmas Saard. Pealmisel pildil silla 3D-mudel eelmisest aastast. Foto: Pärnu linnavalitsus

Planeering näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Lai 28 elumaja muinsuskaitseamet lammutada ei luba, samuti jääb endisesse asukohta AS Pärnu Vesi peahoone. Silla laius ja sillalt maha ja pealesõitude liikluslahendus otsustatakse projekteerimisel.

Loe edasi: Pärnu volikogu kiitis heaks uue autosilla sillakoridori

Kohtla-Järve riigigümnaasium saab nurgakivi

Kolmapäeval, 17. aprillil toimub Kohtla-Järve riigigümnaasiumile nurgakivi asetamine ja sarikapidu.

Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand
Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ideekavand

Tähtsal sündmusel osalevad Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mait Laidmets, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Loe edasi: Kohtla-Järve riigigümnaasium saab nurgakivi

Osa Pärnu Rannapargist saab uue ilme

Juuni alguseks saab uue ilme osa Pärnu Rannapargist, mis jääb Supeluse, Suvituse ja Pärna tänava ning Estonia spaakeskuse termide vahele.

2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto Urmas Saard
2016. aastal istutasid Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja proua Ieva Ilves punase tamme Pärnu Rannaparki. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta detsembris paigaldas Leonhard Weiss Energy pargiosa teede äärde 14 valgustit, mis läksid maksma 31 460 eurot. Äsja lõppes uus riigihange, mille võitja TL Lõiked asendab senised asfaldist pargiteed kiviparketist teega ning paigaldab teede äärde pingid ja prügikastid. Tööd peavad olema lõppenud 31. maiks ja lähevad maksma 81 990 eurot.

Uued betoonkivid on musta värvi. Kümme pargipinki on seljatoega, kolm ilma selleta. Prügikaste pannakse kuus.

Seljatoega pargipingid kingib linnale Pärnu Rotary klubi, kes on viis aastat tagasi pargiosa Supeluse tänava poolsele küljele vahtra istutanud. Samas asuvad ka Sloveenia presidendi Milan Kucani 28. novembril 1998 istutatud rumeelia mänd, Poola presidendi Aleksander Kwasnievski 24. augustil 1999 istutatud rumeelia mänd, kaks Eesti presidendi Arnold Rüütli ja tema kaasa Ingrid Rüütli 2003. ja 2016. aastal istutatud puud, Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja proua Ieva Ilvese 2016. aastal istutatud punane tamm ning olümpiamängude pronksimeeskonna Tõnu Endreksoni, Andrei Jämsä, Kaspar Taimsoo ja Allar Raja 26. septembril 2016 istutatud püramiidtamm.

Sillad maailmas ja Pärnus

Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast
Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu Maailma ja Pärnu sillad eest. Foto Urmas Saard
Malle Erend tänab Britt Vaherit huvitava loengu “Maailma ja Pärnu sillad” eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid[/pullquote]Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.

Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.

Loe edasi: Sillad maailmas ja Pärnus

Audru kooli juurde ehitatakse uus bussiootepaviljon

Pärnu linnavalitsus otsustas välja anda ehitusloa Audru kooli juurde kaasaegse bussiootepaviljoni rajamiseks, kus reisijad saaksid köetavas ruumis bussi oodata.

Pärnu maakonna bussiootepaviljon Foto AB Luhse&Tuhal OÜ
Pärnu maakonna bussiootepaviljon. Foto: AB Luhse&Tuhal OÜ

[pullquote]uutes ühekorruselistes minibussijaamades 24,5 ruutmeetri suurune köetav ootesaal[/pullquote]Pärnumaa Ühistranspordikeskus kavatseb uued minibussijaamad ehitada Audrusse, Kilingi-Nõmme, Torisse, Tootsi, Koongasse, Lihulasse ja Aresse. Vändra bussijaam on kavas kaasajastada ulatuses, mis selgub täpsemalt pärast uute minibussijaamade ehitushinna selgumist. Ettevõtmiseks on kokku planeeritud 592 000 eurot, millest 503 200 annab riigi tugikeskus. Täpne ehitushind pole veel teada, sest riigihankeid pole välja kuulutatud.

„Teeme kõik endast oleneva, et viis esimesena nimetatud minibussijaama saaksid sel aastal valmis. Projekt peab olema ellu viidud 2020. aasta septembriks,“ ütles ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Loe edasi: Audru kooli juurde ehitatakse uus bussiootepaviljon

Tori-Selja kergliiklustee teise etapi ehitusega on algust tehtud

Pärnumaal Tori vallas alustati kergliiklustee ehituse ettevalmistavate töödega, et ühendada Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere maantee äärne kergliiklustee.

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul Foto Urmas Saard

Rajatav 2,5 kilomeetri pikkune tee tõstab jalakäijate ja jalgratturite liiklemise ohutust Selja küla ja Tori aleviku vahelisel lõigul. Tori vald on sõlminud ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga. Alustatud tööde lõpetamise tähtaeg on käesoleva aasta augusti lõpp. Tööde kogumaksumus on ilma käibemaksuta 381 915,45 eurot. Tori-Selja kergliiklustee teine etapp valmib valla enda vahenditest.

Urmas Saard

 

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul. Foto: Urmas Saard →

Tamula rannapromenaadil algasid rekonstrueerimistööd

Täna alustas RMC Ehitus Tamula rannapromenaadil puitosade rekonstrueerimistöödega.

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto Võru linnavalitsus
Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto: Võru linnavalitsus

Esimese etapina vahetatakse välja tribüünid, laudtee ja pingid. Puitosade väljanägemine olemasolevast suuresti ei muutu, küll aga pannakse pigem rõhku puitosade pikaealisusele ning hilisematele hooldusmugavusele ja -kuludele.

„Näiteks kasutatakse kõikide istumisosadel varasema saare asemel termotöödeldud saart, mille eluiga on umbes kaks korda pikem. Laudteede aluste taladena kasutatakse varasemate töötlemata prusside asemel kvaliteetsemaid, mis on sobivad kasutamiseks ka pinnases. Tribüünide eesmised lauad paigaldatakse hingedele, et tribüünide alust oleks edaspidi võimalik koristada,“ kommenteeris linnapea Anti Allas.

Lisaks korrastatakse varem läbi viidud teehoiutööde raamhanke baasil hädapärased kohad kõnnitee betoonkivisillutises. Neid töid teostab Gartner Grupp OÜ.

Valgustuse uuendamise töid hakkab teostama Kagu Elekter OÜ. „Tartu tänava ja Vee tn 6 vaheliselt alalt likvideeritakse olemasolevad madalad pollarvalgustid ning nende asemele paigaldatakse uued nelja meetri pikkuste mastidega valgustid. Betoonääriste sees olevate süvistatud valgustite valgusallikad vahetatakse tänapäevaste LED-ide vastu. Lisaks paigaldatakse kogu valgustusele ka uus kaabeldus,“ kirjeldas Allas.

Käesoleval aastal on plaanis rannas täiendada laste vabaajaveetmise võimalusi. Randa paigaldatakse kaks uut mänguatraktsiooni. Eemaldamisele läheb olemasolev amortiseerunud jõulinnak, kuna eelmisel aastal valmis uus jõulinnak ranna vahetus läheduses asuva skate-pargi kõrval.

Marianne Mett
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard
Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.

Pärnu kesklinna sillal. Foto Urmas Saard
Pärnu kesklinna sillal. Foto: Urmas Saard

Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.

Loe edasi: Pärnu kesklinna sild laieneb kolmerealiseks

Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Pärnu linnavalitsus soovib kesklinna ehitada uue esindushoone, kus oleks võimalik näitusi vaadata, kontserte kuulata ja volikogu istungeid pidada.

Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto Urmas Saard
Praegu poolitab tulevase Pärnu kunstihoone asukohta kunagine raudteetamm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]maja alt läbi minev diagonaalne tänav kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa[/pullquote]Täna välja kuulutatud Pärnu kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võistlusjuhendi järgi kavandatakse kesklinna kuni viiekorruselist hoonet, kus asuks kolm näitusesaali, kaks vajadusel ühendatavat kontserdi- ja muude ürituste saali, kunstikool, loomemajanduse rendipinnad ja muud ruumid. Hoone suletud netopind oleks kuni 4500 ruutmeetrit, praeguse eelarvestrateegia kohaselt valmiks see 2021. aastal.

Uus esindushoone asuks Martensi maja, Port Artur 2, tulevase Aia tänava pikenduse ja Pika tänava vahel, teisele poole Pikka tänavat jääb bussijaam. Praegu poolitab hoone asukohta kunagine raudteetamm, mida mööda detailplaneeringu järgi peaks tulevikus kulgema jalakäijate tänav. Kas maja alt läbi minev diagonaalne tänav (kunstipromenaad) kulgeb hoonemahtude vahelt või on hoone siselahenduse osa, selgub pärast arhitektuurivõistlust.

Loe edasi: Pärnu linn kavandab uut esindushoonet

Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Eesti Rahvusraamatukogu, Riigi Kinnisvara AS ning Haridus- ja Teadusministeerium allkirjastasid lepingu, millega pandi alus Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise planeerimisele. Lepinguga pannakse paika hoone tehniliste vajaduste kirjeldamise ja neile järgnevate projekteerimistööde tellimise korraldus.

Rahvusraamatukogu Tallinnas Foto Urmas Saard
Rahvusraamatukogu Tallinnas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rahvusraamatukogu on rahvuskultuuri sümbol[/pullquote]Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise alustamiseks on riigieelarvest ette nähtud 1,3 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu vajab investeeringuid, kuna muidu võivad ohtu sattuda nii hoones töötavad inimesed, külastajad kui ka seal hoitav kirjalik kultuuripärand.

Hoonesse on planeeritud paigutada ka Rahvusarhiivi Tallinnas paiknevad üksused. Tänu investeeringutele muutub hoone tulevikus turvaliseks, ökonoomseks, otstarbekohaseks ning tekib võimalus pakkuda uusi teenuseid.

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine annab suurepärase võimaluse muuta linna südames paiknev hoone lisaks raamatukogule ka põnevaks kultuuritempliks, kus pidevalt toimub midagi ja külastajatel on huvitav aega veeta.

Loe edasi: Kavandatakse Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimist

Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Paari nädala pärast alustab OÜ Nordlin Ehitus ettevalmistustöödega, et ehitada Pärnusse 2020. aasta suveks uus lasteaed ja ujula.

Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto Urmas Saard
Marko Šorin, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud.[/pullquote]„Viimati valmis täiesti uus lasteaed Pärnus 35 aastat tagasi. See oli Kastani lasteaed 1984. aastal, pärast seda on vanu maju üksnes renoveeritud. Ka uut ujulat on pärnakad pikisilmi oodanud,“ ütles abilinnapea Marko Šorin.

18 kuu jooksul valmivad Mai elamurajoonis lasteaed, ujula ja osa Raja tänavast. Päikest meenutav lasteaiahoone mahutab kaheksa aia- ja kaks sõimerühma. Ujula hoones on laste-, eel- ja põhibassein. Põhibassein on 25 meetrit pikk, seal saab ujuda kaheksal rajal.

Raja tänaval asuvast busside ümberpööramisplatsist kesklinna poole ehitatavad kaks hoonet on omavahel ühendatud. Mõlemad hooned on ühekorruselised, nende katusele paigaldatakse ligi 500 päikesepaneeli.

Loe edasi: Lähinädalatel algab Pärnus lasteaia ja ujula ehitus

Ülempreester Andreas pühitses Suure-Jaani kiriku nelitise torni taastatud risti

Täiendatud video lisamisega. Autor: Rauno Kuusemets

Raimo Snellmani firma poolt kullatud Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni rist on uuesti Soomest tagasi ja täna paigaldasid Katuseabi OÜ restauraatorid selle oma kohale.

Kullatud rist tõuseb Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni. Foto Urmas Saard
Kullatud rist tõuseb Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kiriku nelitise torni. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Aastaid tagasi sai seda asja siin alustatud, üle kivide ja kändude, aga nüüd läheb kõik hästi,” ütles ülempreester.[/pullquote]Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku tellimusel saadeti mullu septembris rist põhjanaabrite juurde tunnustatud kuldamisfirmasse, kus on varem sama tööd tehtud ka näiteks Kihnu ja Sindi kirikutele. Risti pühitsemist ja paigaldamist tuli kohapeale vaatama kümneid inimesi. Teiste hulgas jälgis olulist sündmust eesti õigeusu vaimulik Roland Tõnisson.

Vaimuliku pühitsemise talituse viis läbi ülempreester Andreas Põld, kes on Suure-Jaani Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kogudust teeninud alates 2014. a 1. septembrist. „Aastaid tagasi sai seda asja siin alustatud, üle kivide ja kändude, aga nüüd läheb kõik hästi,” ütles ülempreester.

Arhitekt Jaan Jõgi kiitis Katuseabi OÜ tööd. Katuseabi projektijuht on Robert Üts.

Loe edasi: Ülempreester Andreas pühitses Suure-Jaani kiriku nelitise torni taastatud risti

Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

13. detsembril tegi Riigi Tugiteenuste Keskus positiivse otsuse Võru linna esmatasandi tervisekeskuse investeeringutaotluse osas, eraldades projektile toetust summas 1 607 100 eurot.

Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt
Võru tervisekeskuse ideekavandi vaade Tartu tn suunalt

[pullquote]perearstide omavahelise koostöö paranedes peaksid lühenema ka eriarstide ravijärjekorrad[/pullquote]Saadav toetus avab võimaluse pakkuda Võrus esmatasandi tervishoiuteenuseid uues hoones ja ühtsel pinnal ning muuta teenused elanikele kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks. Projekti viib ellu Võru linn koostöös Võru ja Rõuge vallaga.

Projekti käigus ehitatakse esmatasandi tervisekeskuse tarbeks vajalik hoone, kus asuvad oma nimistutega tööle 11 perearsti ja 22 pereõde, lisaks koduõed, füsioterapeut, ämmaemand, psühholoogiline nõustaja ja sotsiaalnõustaja. Keskusse on kavandatud ka apteek, röntgen ja laboriteenused. Tervisekeskus hakkab teenindama Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke.

Loe edasi: Võru tervisekeskuse ehitus sai rahastusotsuse

Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Käesoleva nädala kolmel päeval toimetasid mitmed firmad Sindi gümnaasiumi esisel väljakul, kuhu paigaldati üks betoonist ja kaks graniitkivist moodulit. Oma kohale asetamist jääb ootama veel üksnes kujur Ülo Kirdi loodud Seljamaa pronksist büst.

Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa monumendi graniitkivist osa on paigaldatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Punane graniit sulandub hästi taustal asuva punastest tellistest koolihoonega ja muidugi sambale tõstetava pronksist büstiga[/pullquote]Enne kaevetööde juurde asumist uuris Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust meeterhaaval ehituse alla minevat maapinda raadiodetektoriga, et lisaks plaanidel näidatud kaablitele tuvastada sedagi, millest olemasolev dokumentatsioon võiks vaikida. Vaatamata kohati ilmnenud hoiatavatele piiksumistele sai kopamees lõpuks loa kopp maasse lüüa.

Tori vallavalitsus tellis vundamendi Põhja-Pärnumaa ehitusfirmalt Revdeco OÜ, kes kaasas tööde teostamisele Maden Grupp OÜ ja Pärnu Graniit OÜ. Kuna miinuskraadidesse langenud temperatuuri puhul polnud mõttekas kohapealset betoonivalu teha, siis valmistati vundamendi moodul tehasetingimustes. Teisipäeval kaevati eelnevalt märgistatud asukohta vundamendi süvend, mille põhi tasandati tihendatud killustikuga.

Loe edasi: Julius Friedrich Seljamaa monument on peatselt valmis

Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…

Käesoleval nädalal parandati Sindis Pärnu maantee ääres paikneva väga viletsas seisundis maja katust. Kunstiteadlase Leele Välja hinnangul on tegemist Eesti puitarhitektuuri ajaloos tähelepanuväärsel kohal oleva hoonega, mille analooge pole mujalt linnadest teada.

Sindis Pänu mnt 51 maja lapitud katus. Foto Urmas Saard
Sindis Pänu mnt 51 maja lapitud katus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Jääb üle vaid imetleda, mis hoiab näiliselt kivihunnikut meenutavat moodustist veel katuse harjal[/pullquote]„Põhja-Pärnumaa valla Revdeco OÜ ehitusmehed vahetasid mitmed lagunenud eterniittahvlid Pärnu mnt 51 maja katusel uute vastu välja, et peatada hoone jätkuvat vettimist,” teatas Külauudistele Jüri Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja. 1840. aastal ehitatud hoonel oli algselt kivikatus. Stilistiliselt selgelt klassitsismi-sugemetaga hoone tunnistati 1998. aastal kultuurimälestiseks. Praegu kuulub hoone Tori vallale. Varem on Sindi linnavalitsus üritanud maja müüa. City 24.ee andmetel küsiti selle eest 51 000 eurot. Kahekorruselises hoones on 15 tuba ja 418.1 m² põrandapinda. Krundi suurus on 1403 m². Täiesti mahajäetud ilmega tühjalt seisev maja ei paku ostjatele huvi ja rikub linna ilmet.

Loe edasi: Sindis Harmonie hoonega samastuv orginaal püsib veel püsti, aga kui kaua…