Pärnumaal Tori vallas valmis Selja laudakompleks, kuhu Estoveriga seotud omanikud investeerisid 1,8 miljonit eurot. Uuendatud farmis on kohti 1200 lüpsilehmale. Laudakompleksi ehitas Mapri Ehitus, projekteerija oli Pekko Projekt.
Sindi tekstiilivabrikus väga pikka aega erinevates ametites töötanud põline sintlane Aleksander Kask tunneb muret jätkuvalt lagunevate vanade tööstushoonete lagunemise pärast.
„Märkasin mõni aeg tagasi lammutatava Sindi paisu poole jalutades, et vabriku kanali ääres on omaaegse laivärvi tšehhi välisest seinast suur osa maha langenud. Millal suur auk seina tekkis, seda ma täpselt ei tea, kas kuu, kaks või rohkem aega tagasi,” rääkis Kask Külauudistele ja kutsus täna lagunevaid hooneid lähemalt vaatama. Vabriku kanali võsast puhastamise järel on seina tekkinud ava tähelepanelikule vaatajale suurel teel liikudes hästi näha. Kaldakindlustuseks kasutatud graniitkivide vahel kasvavad kõrged kased, mille juured teevad rajatisele hävitavat kahju.
Omaaegse Sindi kalevivabriku hooned on muinsuskaitselise väärtusega. „Konkreetselt need hoonejupid ei ole muinsuskaitse all. Et omanikud, eraomanikud ja KOV, oma omandit ei korrasta ja varaga midagi ette võtta ei oska ega taha on kurb ja keeruline teema. Protsesside käivitamine võtab lihtsalt rohkem aega kui seda kodanikena tahaksime,” ütles Nele Rent, Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor.
Tori Vallavalitsus on võtnud eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud, et pakkuda oma valla inimestele elamiskõlblikke sotsiaalpindasid.
[pullquote]Pärnu maantee 27a hoone projekti põhieesmärkideks on hoone mahu vähendamine[/pullquote]Selleks koostati Sindi linnas Supluse 2 ja 4 ning Pärnu maantee 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojektid, et oleks võimalik taotleda KredExist elamufondi arendamise investeeringutoetust. Hea meel on teatada, et Sihtasutuse KredEx juhataja kinnitas oma 31.10.2018.a käskkirjaga nr 135 hindamiskomisjoni ettepanekul toetuse saaja Tori Vallavalitsuse taotluste rahuldamise.
Pärast taotluste esitamist korraldas vallavalitsus kaks kohtumist: esmalt Supluse tänav 2 ja 4 elanikega ning seejärel Pärnu maantee 27a inimestega, kus informeeriti elanikke kavandavatest muudatustest ning arutati erinevate tulevikuvõimaluste üle. “Kellelegi ei olnud üllatuseks, et olemasolev olukord ühiselamutes ei ole elanikele meelepärane ning parandamisruumi on siin kõvasti,” kommenteeris kohtumisi abivallavanem Priit Ruut.
Loe edasi: Sindi ühiselamute renoveerimisprojektid said Kredexilt positiivse otsuse
Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.
[pullquote]Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega[/pullquote]Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.
Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.
Loe edasi: Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda
Järgides 2015. a mais siseministri käskkirjaga kinnitatud „Linnapiirkondade tegevuskavade koostamise protseduurid“ projektiettepanekut esitas Sindi linnavalitsus vähem kui kuu aega hiljem viis taotlust: uute kergliiklusteede rajamiseks ja vanade renoveerimiseks, lasteaiakohtade lisandumiseks, lastehoiu avamiseks ning koolimaja esise väljaku välja ehitamiseks.
[pullquote]Kripeldama jäi vaid Raudtee tänava tee[/pullquote]Projektitaotluste läbi vaatamiseks moodustatud kohalike omavalitsuste esindajatest koosnevasse komisjoni kuulusid tookord Audru, Paikuse, Sauga, Tahkuranna vald ning Pärnu ja Sindi linn. Sindi viiest taotlusest ei pääsenud Pärnust edasi lastehoid ja kooli esine väljak. Lasteaiakohtade taotluses peeti silmas Pärnus Raja lasteaia ehitamises osalemist. Pärnu linna ehitatav lasteaed peaks plaanide kohaselt valmis olema 2020. a juulis. Kokku osaleb Tori vald rajatava lasteaia rahastamises 50 koha jagu.
Sintlased pidid leppima koolimaja esise väljaku projektitaotlusest välja jäämisega, sest väikelinnal tuli eelistuste järjestuses võistelda Pärnu Rüütli platsiga, mis riigi sünnilinnas tänavu suvel uuenduskuuri läbis.
Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.
[pullquote]Meie alustame tootmist alles spoonilehest[/pullquote]Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.
Eile asetas Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel oma esialgsele kohale tagasi Soomes taastatud ja kullatud risti. Enne üles tõstmist pühitses risti EAÕK Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.
[pullquote]Viljo Vetik: kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks[/pullquote]Risti restaureeris Soomes Raimo Snellmani firma. Tegemist on väga pikaajalise ja tunnustatud kuldamisfirmaga. „Raimo Snellman on Soomes üks selliseid kunstnikke, kes saab riigilt stipendiumi. Hinnatud kuldaja tegi ka Sindi kiriku peatorni risti kuldamise. Varem on ta kullaga katnud Kihnu kiriku ja Pärnu katedraali riste. Järgmisena läheb kuldamisele Suure-Jaani kiriku rist,” rääkis tööde teostamise esindaja Viljo Vetik. Eile oli ka Raimo Snellman ise risti paigaldamise juures koos oma töölise Mikko Snellmaniga. Mehed ei ole omavahel siiski mitte lähedased sugulased.
„Sindi kiriku teise etapi remondiga tuli välja, et kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks. Seepärast ei suuda me käesoleval aastal teist etappi täielikult lõpetada. Asjad on läinud kallimaks ja kulukamaks. Kirjutame jälle muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks, et saaksime sammaskoja remondi ära lõpetada,” andis Vetik hetke seisust ülevaadet.
Loe edasi: Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist
Alates juuni teisest nädalast käib Sindi linna kergliiklusteede renoveerimine ja päris uute lõikude ehitamine, millega peaks oktoobri lõpuks valmis saama.
Tori vallavalitsuse tellitud tööde teostaja on Yit Infra Eesti AS ja omandijärelvalvet peab OÜ Tarindiprof.
„Kui rääkida ainult Sindi kergliiklusteedest, siis koosneb see mahukas projekt seitsmest erinevast etapist. Praegu on neist käsil kuus. Seitsmes etapp lükkub tulevikku, võibolla siis järgmisse aastasse,” rääkis Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust. Seitsmes etapp puudutab Sindi sillatee ristist Viira vahele suunduvat kergliiklusteed, mis on ka kõige kallim osa. Selle osa välja jätmise põhjuseks on projekti valmimine 2012. aastal ja kooskõlastuste aegumine. Nüüd tuleb teha uued kooskõlastused.
Viira poolne Pärnu jõe suunas kulgev kergliiklustee ületab enne silda maantee ja viiakse kokku teise teega, mis suundub Sindi keskuse poole. Päris uus kergliiklustee ehitatakse ka Paide maanteega paralleelselt kulgeva Pärna tänava otsast alates kuni ühineb järsu pöördega Pärnu maanteega. See tee saab päris uue valgustuse.
Loe edasi: Sindis on käsil ulatuslik kergliiklusteede ehitamine
Nordecon AS lõpetas Pärnus Kase tänav 17 Metsä Woodi vineeritehase ehitustööd tähtaegselt. Ehitustöödega alustati aprillis 2017, Nordecon on hoone tellijale üle andnud ning tehas alustanud tööd.
[pullquote]Metsä Woodi Pärnu vineeritehase hoone koosneb tootmishallist koos olmeruumidega, lisaks bürooplokk – kokku 29277 m2.[/pullquote]„Metsä Woodi tehase ehitamine oli Nordeconile väga huvitav projekt: Eestis ei ehitata uusi tehasehooneid just väga tihti ning Metsä Woodi tehas on Eesti mõistes väga suur – hoone kogupindala on kokku üle 29000 ruutmeetri,“ ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller. „Keeruliseks ja samas ka huvitavaks tegi objekti tehnoloogiliste iseärasuste jälgimine: kuna ehitis on rajatud just tootmisele tuginedes, siis oli määravaks teguriks ka seadmete paigaldus ning nende töö. Kogu ehitusperioodi vältel oli meil suurepärane koostöö tellijaga, kes oli äärmiselt professionaalne: kogu tehnoloogiline pool oli peensusteni läbi mõeldud ning töötatud.“
Loe edasi: Nordeconil valmis Pärnus Metsä Woodi tehase ehitus
„2000. aastal asuti laguneva katuse kallale, toimus suurem renoveerimine. Nüüd tekib küsimus, mis seal katusel laguneb? Väljapoolt vaadates ei lagune suurt midagi, väljaarvatud mõned kivid. Halvem asi on tegelikult see, et aegade jooksul said niiskuskahjustusi laetalad ja sarikad,” alustas Andres Riivits selgitustega, mis andis paarikümne minutiga ülevaatliku pildi Pärnu Eliisabeti kiriku katuse konstruktsioonide praegusest seisust.
[pullquote]Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb[/pullquote]Riivits on valitud kolmandat aega koguduse juhatuse esimeheks. Ta tegeleb selle pühakoja põhjalike remondivajadustega juba kümmekond aastat. Tema hääl kõlab sama selgelt nagu kogu selgitav jutt, milles valitseb lihtsalt mõistetav arusaadavus, täpsus ja nõudlikkus ette võetud ülesannete täitmisel.
„All on laetalad, katus seisab sarikate peal. Aga sarikate ja laetalade konstruktsiooni kokkupuute kohad on pehastunud.” Erinevatel aegadel on neid proteesitud, jätkatud. Sarika konstruktsioon peab toetuma müürilati peale. Katuse eendi osa on suurelt jaolt toetunud müüri peale. Müürilatt on ka pehastunud. Müürile toetudes ei juhtu veel midagi väga hullu. Aga eendudes karniisile, mis ei ole väga kandev, hakkab karniis lagunema. Karniis ei pea seda survet vastu ja tükid tulevad lahti.”
Sindi linna Vahtra bussipeatuse lähedalt alustatud ja kuni Kurina kurvide lõpuni kulgeva 6,15 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine on üldises plaanis lõppenud ja Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidti sõnul käivad vastuvõtu toimingud.
[pullquote]Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus.[/pullquote]Möödunud aasta kevadel Maanteeameti tellimusel Projekt OÜ tööna valminud projekti kohaselt rajati uuendatud muldkehale tasandatud alus, millele laotati kahekihiline asfaltbetoon. Ehituse käigus muutusid ristmikud ja mahasõidud ohutumaks, samuti ohutussaartega varustatud teeületuskohad ja bussipeatused. Kurina sillale paigaldati nõuetele vastavad piirded. Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus. Kogu tee on joonitud ja ülekäigukohad ka asfaltkattel tähistatud, kas sebramärgistuse või punkteerimisega. Viimase puhul peavad jalakäijad arvestama sellega, et vastupidiselt sebramärgistusele pole autojuhtidel teed ületavate inimeste suhtes peatumise kohustust.
Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas uuendati üle kuue kilomeetri riigimaanteed
Misso vabatahtlike päästjate depoo ehitus on jõudnud etappi, kus eile oli põhjust pidada sarikapidu.
Misso depoo valmimist on oodatud juba vähemalt viis aastat ja tänavu oktoobri lõpuks saab hoone valmis. Tegu on vana katlamaja asemele ehitatud uue hoonega, ehitajaks Kagukatus OÜ.
Kaasaegses ja kõikidele vajadustele vastavas depoos hakkab tegutsema MTÜ Misso Vabatahtlikud, mille meeskonnas on 22 liiget. Misso vabatahtlike päästjate põhiauto on 1960. aastal toodetud tuletõrjeauto Mercedes-Benz. Tänavu saadi riigilt ka uuem masin, mis enne kasutuselevõttu vajab mõningast remonti. Misso peagi valmivas depoos hakkab koos käima ka Misso noorte tehnikaring.
Depoo valmimine on oluline ja hädavajalik samm piirkonna turvalisuse suurendamiseks.
Misso depoo sarikapidu. Foto: MTÜ Misso vabatahtlikud
Sindi Tervisekeskuses köeti hoonet üle 80 aasta vanuse katlaga, millele leiaks sobilikuma koha näiteks muuseumi vaatamisväärsuste keskel.
[pullquote]Allan Aas ütles, et tema hinnangul pidanuks selle katla kasutamise lõpetama juba kümmekond aastat tagasi[/pullquote]Täna tegi Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust koos vastava valdkonna asjatundjatega reidi Sindi katlamajadesse, et enne kütteperioodi algust hinnata nende tehnilist seisukorda.
Ringkäiku alustati Sindi Tervieskeskuse (Jaama 1) keldrikorrusel asuvast madala laega keskkütte katlaruumist, kus ukse avas keskuse juhataja Anne Järvsaar. Sütt põletava katla küttekolde uksel on selgelt loetav kiri: A. S. Franz Krull Tallinn. Dokumentatsiooni põhjal teatakse, et sama katel on sooja andnud hoone valmimisest saadik, seega aastast 1936. Nüüd on katel lõhki ja tuleb otsustada, kas remont oleks otstarbekas? Naljatlemisi või koguni päris tõsiselt arutleti, kas mõni mäluasutus võiks nõnda kaua töös olnud ilmaimest huvitatud olla. Terve hulk AS Franz Krulliga seotud objekte ongi juba tunnistatud kultuurimälestisteks, samuti enne neljakümnendat valmistatud Tallinna laternapostid. Miks mitte siis too katelgi?
Loe edasi: Sindis saadetakse Franz Krulli katel välja teenitud puhkusele
Seoses Fahle Pargi ärikvartali ehitusega on Tallinnas endise tselluloositehase fassaadist ajutiselt välja lammutatud kunagine Tselluloosi tänav, kus juba aasta pärast saab asuma Fahle Pargi klaasgaleriidega esindussissepääs ja peamine äritänav.
[pullquote]juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav[/pullquote]Aastakümneid ühes tükis olnud Tartu maantee poolses tselluloositehase müüris on nüüd avaus ja sealt avaneb vaade Lastekodu tänava pikendusele, sest ära on lammutatud nõukaaegsed raudbetoonist vahelaed ja katused. Lammutustööde tulemusena eemaldati sealt umbes 1100 tonni betooni jm ehitusmaterjali.
Vaade Tartu maanteelt Lastekodu tänava poole ei jää nähtavaks kauaks, sest juba mõne aja pärast ehitatakse sinna Põhjamaade mõistes erandlik aastaringselt soe klaaskatusega passaaži tüüpi äritänav. Galerii kõrgus saab olema 11,5 meetrit ning pindala kokku 735 ruutmeetrit.
Täna allkirjastasid Keskkonnaagentuur ja konsortsium GRK Infra AS ning Graniittirakennus Kallio Oy lepingu, et alustada Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutustöödega.
[pullquote]Lepingu kohaselt kulub ehitustöödeks kaks suvist madalveeperioodi, millele järgneb kolmas aasta kudealade rajamiseks.[/pullquote]Nii anti pärast pikki ettevalmistustöid start kolm aastat kestvatele ehitustöödele, millega kõrvaldatakse Pärnu jõestikus olulisim rändetõke.
Keskkonnaagentuuri kodulehel selgitatakse, et Pärnumaal Sindi linnas paiknev pais asub Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel ning selle tõttu jääb 90% Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest kaladele ja muule vee elustikule kättesaamatuks. „Pärnu jõgikond hõlmab 6920 ruutkilomeetrit, selles on 270 jõge ja oja, pikkusega kokku üle 3300 km ja täna on need rändelolevatele kaladele praktiliselt suletud,“ kirjeldab Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala paisu avamise mõjuulatust. „Suurima potentsiaaliga lõhejõel kasutatakse täna vähem kui 1% võimalikust potentsiaalist – merre tagasi jõuab alla 100 noore lõhe aastas. Meie ülesanne on see olukord lahendada,“ sõnab Ala.
Loe edasi: Sindi paisu lammutamiseks sõlmitud leping avab Pärnu jõe vee-elustikule
Pärnus asuv firma Straw Building OÜ viis eelmisel nädalal Soome mainekale messile põhuplaadist, puidust ja tselluvillast valmistatud majakese, mis ei vaja üldisest elektrivõrgust toidet.
[pullquote]Tänu päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus[/pullquote]Firma juhataja Germo Karro sõnul on majake ühe tema ammuse idee teostus. Karro sõnul saab seda lihtsalt transportida ning majake ei vaja tugevat vundamenti ega elektrivõrguga ühendamist. Tänu katuse osaks olevatele Viljandi firma Solarstone OÜ valmistatud päikesepaneelidele ja nendega ühendatud akupangale on majal tõhus elektrivarustus olemas. Maja saab kasutada igal aastaajal.
Maja aknad ja uksed valmistati Ysse OÜ meistrite käe läbi. Energiatõhususe järgi on majake A++ kategoorias.
Näidisena kaasas olnud KÄRG müüdi ühe külastaja palvel ning nüüd rõõmustab see juba uusi omanikke.
Loe edasi: Pärnus valmistatud majake KÄRG oli Soomes OKRA messil üliedukas
Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.
Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.
Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.
Mai alguses ümberehitusele läinud Tori kaupluse juures askeldavad Tartu ülikooli osteoarheoloog Martin Malve juhendamisel kuus vajaliku ettevalmistusega abilist, kellest pooled on üliõpilased.
[pullquote]Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli[/pullquote]Omaaegse kihelkonnakalmistu kohale ehitati 1962. a hoone, kus alguses tegutses Tori sovhoosi söökla ja hiljem asus samale pinnale kauplus, mida nüüd on asunud uuendama ja laiendama Vändra tarbijate ühistu.
Matuste arheoloogiliste eeluuringutega alustati 2016. a suvel, kui oli otsustatud asuda kultuurimäelstiste kaitsevööndis poe juurdeehituse projekteerimisele. Planeeringuala on 3294 ruutmeetrit. Malve ütles, et väljakaevamised jätkuvad nüüd juba kolmandat aastat ja selle käigus on avatud 120 matust. Praegu on maantee servas avatud 5 x 10 meetri suurune ala, kus leiti 20 matmist. Valdavas enamuses on inimesed maetud kirstudega, pead lääne suunas, nagu tollel ajal kombeks oli. Kalmistu võis olla kasutusel umbes kolm sajandit, täpsemalt 16. kuni 18. sajand, arvab Malve. Seepärast ka üksteise peale matmised ja paiguti luustike segamini asetus.
Loe edasi: Tori kaupluse ehitusel toimuvad arheoloogilised väljakaevamised
Maanteeamet alustas tänavu aprillis riigitee nr 59 Pärnu-Tori lõigu uuendamistöödega vahemikus 5,9 kuni 12,1 kilomeetrit.
Maanteeamet on sõlminud rekonstrueerimistööde teostamise firmaga YIT Infra Eesti. Ehitamisega alustati käesoleva aasta 09. aprilli ja tööd lõpevad tänavu oktoobris. Ehitusperioodil võib olla häiritud liikluskorraldus ja ligipääs elamutele ning ettevõtetele. YIT Infra Eesti vabandab võimalike ebamugavuste pärast ning loodab liiklejate mõistvat suhtumist.
Pärnu-Tori maantee rekonstrueerimine Sindi linna piires. Foto: Urmas Saard →
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.
Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.
Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.
Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
Täna keskpäeval betoneeriti mitmesuguste meenetega täidetud kapsel ehk sümboolne nurgakivi Pärnu jõe suudme lähedale ehitatavale kortermajale.
Piduliku toimingu viisid läbi LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, Eventus Ehitus OÜ projektijuht Kaido Karula, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik ja Rannakivi residentsi arendaja Ringi Haldus OÜ-st Margus Kangur.
[pullquote]Margus Kangur: nüüd me tunnemegi, et on avanenud võimalus see objekt ära teha.[/pullquote]Eventus Ehitus alustas Ringi tänava lõpus Pärnu jõest mõnekümne meetri kaugusele jääva hoone ehitusega mullu sügisel. Maja peaks saama tellijale üle antud käesoleva aasta lõpul.
Mitme korpusega liigendatud ja kuni kuuekorruselise hoone pinnale on kavandatud 59 kahe- kuni neljatoalist korterit. Neist seitse suvitajatele mõeldud külaliskorterid. Valge elumaja avarust võimendavad läbimõeldud ruumilahendus ja suured klaaspinnad. Klaaspiiretega rõdudelt ja terrassidelt avanevad vaated jõele või merele. Maja all asuvad kohad autodele. Liftiga saab mugavalt ja kuiva jalaga tõusta autode juurest otse oma korterini.
Tori vallavalitsus asub koostama Sindi linnas Supluse tn 2 ja 4 ning Pärnu mnt 27a asuvate ühiselamute renoveerimisprojekte eesmärgiga taotleda Kredexist elamufondi arendamise investeeringutoetust.
[pullquote]Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab[/pullquote]Arvestades elamute olukorda ja üürnike vajadusi jagab vallavalitsus projekti kaheks osaks kujundades Supluse tn ühiselamutest korterelamud peredele ja liikuvale tööjõule ning Pärnu mnt 27a hoonest valdavalt väiksemat tüüpi sotsiaalkorterid.
Vallavanem, Lauri Luuri sõnul on minister Palo loodud toetusmeede just see mida Sindi linn oma arengutes hädasti vajab. “Sindi on ajalooline tööstuslinn, kus tänagi paiknevad mitmed Pärnumaa edumeelsemad ettevõtted ja suured tööandjad. Lisaks asub Sindi väga lähedal Pärnu teistele tootmisaladele, kuid piirkonna järgnevateks arenguteks vajab elamufond kriitiliselt investeeringuid, et tagada töötajatele normaalsed elamistingimused” selgitas Luur.
Loe edasi: Tori vallavalitsus võtab eesmärgiks renoveerida Sindis asuvad ühiselamud
Marko Šorin rääkis eilsel Sindi Ajalooklubi õhtul Konstantin Pätsile püstitatud ja püstitamata jäänud monumentaalsetest mälestusmärkidest.
[pullquote]Esmalt tegi linnavalitsus ettepaneku nimetada lähemas tulevikus raudteejaama kohale planeeritav plats Konstantin Pätsi platsiks[/pullquote]Päris palju teatakse Tahkuranda rajatud mälestusmärgist, aga väga vähe mäletatakse tänapäeval omaaegsest tõsisest kavatsusest püstitada Pätsile mälestusmärk ka Pärnusse Rüütli platsile. „Praegu käib Rüütli platsi uuendamine ja vastavalt Pärnu koalitsioonilepingule võib Rüütli plats saada peatselt ümbernimetatud Iseseisvuse väljakuks,“ teatas Šorin.
Ta rääkis oma huvist sirvida vanu ajalehti ja koguda huvipakkuvamate artiklite väljalõikeid. Innuka ajalooklubi liikmena jagab Šorin heal meelel huvitavamaid leida kiiresti ka oma lähemate ajaloohuvilistega, millest killuke lugejatenigi jõuab.
Loe edasi: Konstantin Pätsi platsile jäi Pätsi ausammas püstitamata
Eile, 29. märtsil tähistati Pärnumaal Tori valla Tammiste külas Linnapiiri elamurajooni sarikate alla saamist traditsioonilise sarikapeoga.
Tuleva aasta lõpuks valmib Linnapiiri elamurajoonis 28 ühekorruselist elamut. Ühepere majadel on pinda 124 ruutmeetrit ja need asuvad 1600 kuni 1700 ruutmeetri suurustel kruntidel. Elamud projekteeris Control AB ja ehitab Ardis Ehitus. Majad püstitatakse lintvundamentidele. Kande- ja siseseinte materjaliks kasutatakse fibot. Siseseinte ehitamiseks ka teraskarkassil kipsplaati. Energiatõhusad elamud varustatakse nüüdisaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Soojustuseks tarvitatakse vahtpolüstüreeni ja välisviimistlusel dryvit krohvi ning värvitud puitlaudist. Katused kaetakse profiilplekiga.
Kogu elamurajooni tervikliku väljaehitamise üldmaksumuseks kujuneb ligemale viis miljonit eurot. Elamurajooni arendab ja müüb LVM Kinnisvara. Hoonete hind jääb vahemikku 155 000-159 000 eurot.
Lisaks tavapärasele majade müügile võimaldab LVM Kinnisvara uudset koduvahetust Linnapiiri elamute soetajatele: omanikud saavad vana kodu uue elamu vastu vahetada.
Urmas Saard
Pärnu kesklinnas asuv Rüütli plats ümbritseti täna aiaga, et alustada platsile ja selle ümbrusele uue ilme andmist. jaanipäevaks uus ilme anda. Ehitus peaks valmima jaanipäevaks.
[pullquote]Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale[/pullquote]Esialgu häirib ehitusaed ainult jalakäijaid. SEB Panga ette jäeti läbikäik nii jalakäijate kui hoonet teenindavate sõidukite jaoks. Ringi tänava äärde paigaldati aedik puude juurest, et saaks kõnniteel käia. Rüütli tänava lõigul ei saa enam platsipoolsel kõnniteel käia, kuid autotee ja merepoolne kõnnitee jäid vabaks.
Rekonstrueerimistööd algavad uuringute ja ettevalmistustöödega. “Uuringutest selgub, kui palju on maapind läbi külmunud ja millal saab midagi teha,” selgitas Pärnu linnavalitsuse taristu- ja ehitusteenistuse juhataja Väino Kaur. Pärast aia paigaldamist asuti kohe istepinke lahti võtma.
Sõltuvalt ilmadest laieneb tööde piirkond hiljem edasi Rüütli, Aia ja Ringi tänavale, kus kavatsetakse autode liikumist ja parkimist piirata.
