Tallinna Magdaleena lasteaed. Foto: Ellen Rudi / Tallinna strateegiakeskus
Päevatoimetaja
Täna avati pidulikult Tallinna Magdaleena lasteaia (Asula 16) uus hoone, mille ehituse käigus uuendati põhjalikult nii sise- kui väliskeskkonda. Lastele on lisaks rühmaruumidele loodud huviklass kunsti- ja kokandustundideks ning saalid liikumise- ja muusikatundide läbiviimiseks. Projekti kogumaksumus oli 6 miljonit eurot.
Tunnel Pärnu–Uulu 2+2 teelõigul Raeküla linnaosas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Kolmapäeval, 17. juulil avati liikluseks Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 Pärnu–Uulu 2+2 teelõik. Teelõigul suurendati liiklusohutust, parandati sõidumugavust ja maantee läbilaskvust. Liiklusuuringu põhjal on sellel lõigul oodata üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osakaal ületab 20 protsenti.
Uuendatud Koidula pargi avamise päeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Uuenenud Lydia Koidula pargi avamine algas Eesti ja Pärnu lippudega kaunistatud Koidulauliku monumendi juures pasunakoori Õnn Tuli Õuele helides, jätkus linnapea Romek Kosenkraniuse ja abilinnapea Irina Talviste sõnavõttudega ning Ann Eichhorsti, Pärnu Linnakodaniku Maja perenaise ja linna giidi ajaloominutitega.
Estonia kaevanduse aheraine mäel asuv elamuspark. Foto: MTÜ Estonia Elamuspark
Laupäeval, 25. mail, algusega 12.00 kutsutakse osalema MTÜ Estonia Elamuspark poolt korraldatavale perepäevale, mis toimub ca. 120 meetri kõrgusel merepinnast Estonia kaevanduse aheraine mäel, Alutaguse vallas Ida-Virumaal.
Täna pärastlõunal avati piduliku lindilõikamise ja tänukõnede saatel rekonstrueeritud Võrumaa Keskraamatukogu hoone. Enam kui aasta kestnud ehitustööde käigus on nägusa ilme omandanud nii hoone fassaad kui ka siseruumid. Linnarahvale avab raamatukogu uksed 1. veebruaril.
See oli juuni keskpaigas kümme aastat tagasi, kui Pärnumaal Reiu jõe suudmekohal avati ajaloohuviliste osavõtul tule ja loitsudega Paikuse kiviaja õpperada. Nüüd võib Reiu silda ületades ja Pärnu jõe poole kiigates silmanurgast märgata midagi väga huviäratavat.
Võru lasteaia siseruumide renoveerimist toetati USA kaitseministeeriumi ning USA Euroopa väejuhatuse humanitaarabi programmi vahenditest kokku enam kui poole miljoni dollari ulatuses. Projekti haldas USA saatkond, järelevalvet teostas USA Armee Insenerikorpus ja töid teostas Mapri Ehitus OÜ.
Uus Tori sild on olnud küll nii jalakäijate kui sõidukite kasutuses juba möödunud aasta 28. novembrist, kuid päris valmimist ja pidulikku avamist pidi veel kaheksa kuud ootama.
23. juuni hommikul toimus Viljandi Vabaduse platsil Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine, pärgade asetamine, tulede tseremoonia.
Pärnu linnavalitsuse liige ja Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valter ning Paikuse osavallakogu esimees Eero Rändla heiskasid täna Paikuse uut lipuväljakut avades mastilipu, millega ühtlasi tähistati mõne päeva pärast saabuvat Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Sündmusel viibis peaminister Kaja Kallas, kes lausus, et lipp on kõige püham sümbol, mis ühel rahval või riigil üldse on.
Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra ja Julius Friedrich Seljamaa monumendiga samal platsil avati täna kolme tosina meetri pikkuse lipumastiga lipuväljak, kus heisati Eesti, Tori valla ja Sindi gümnaasiumi lipud.
Täna avati kauni väikese kontserdiga SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimestele ilusa kujundusega suveaed, mille loomise eesmärgiks on hoolekande teenusel viibivate inimeste turvalisus.
Täna avati Pärnus liikluseks Suur-Jõe tänava Lao ja Papiniidu tänava vaheline 340 meetri pikkune lõik, mille ehitamist rahastasid Lidl Eesti OÜ ja Pärnu linn.
Oktoobri alguses allkirjastati rendileping, millega pandi paika LHV panga kolmanda kliendikontori asukoht. LHV uus kontor tuleb Pärnu südalinna Graf Zeppelini Majja ning hakkab teenindama kõiki piirkonna kliente.
Käesoleva nädala laupäeval, 19. septembril, algusega kell 15.00 toimub Läänemaal Puise rannas neljakümne neljanda aasta paadipõgenike lõplikult valminud mälestusmärgi avamine.
Esmaspäeval, 31. augustil avatakse Pärnus Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu, mis koosneb kümmet rühma majutavast päikesekujulisest lasteaiahoonest, staadionist, välilavast, mänguväljakutest, ujulast ja nende juurde kuuluvatest parklatest.
Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.
[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.
Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.
Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.
[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.
Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”
Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).
Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.
[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.
Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.
Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.
Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.
[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.
Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.
4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.
Välikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).
Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.
Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →