Alates esmaspäevast, 13. septembrist pakub noor koolitaja Martin Mark (fotol) võimalust osaleda oma kümnenädalasel edu saavutaja kursusel.
Edu saavutaja kursusel saab selgust oma eesmärkides ja unistustes ning hakata neid teoks tegema; mõista, millised uskumused aitavad edasi ja millised hoiavad tagasi; kujundada endas positiivseid ja kasulikke harjumusi ning õppida loobuma halbadest; õppida oma raha haldama ja kuludel-tuludel silma peal hoidma; saada teada, mida teha rahalise vabaduse saavutamiseks; saada inspiratsiooni ja motivatsiooni tegutsemiseks ning edu saavutamiseks
Edu saavutaja kursus hakkab toimuma alates 13. septembrist esmaspäeviti kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kohtumiste kuupäevad on 13., 20. ja 27. september, 04. ja 11. oktoober, 1., 8., 15., 22. ja 29. november. Algus kell 19 Rõuge noortekeskuses. Kui kõik kuupäevad ei sobi, saab osaleda ikka. Investeering iseendasse on sümboolne 25 krooni kohtumise kohta.
Kursusel osalemise soovist palutakse teada, registreerides ennast aadressil http://revolutsioon.ee.
8. septembril kell 12 toimub Põlva keskraamatukogu saalis Enn Esko raamatu “Põlvamaa aladelt kadunud koolid 1700-2010 ehk Raamat Põlvamaa aladel kunagi olnud koolidest” esitlus. Huvilised on oodatud!
Maaleht kirjutab, et autori sõnul võttis raamatu koostamine aega oma pooltosinat aastat, sest oli soov leida andmeid iga kadunud kooli kohta ja kooli lugu ka lühidalt jäädvustada. Raamatu sünnile aitas kokkuvõttes kaasa rohkem kui poolsada huvilist.
Raamatu esitlusele on oodatud kõik kaasautorid, kelle lood moodustavad poole raamatu kogumahust. Samuti on oodatud kõik maakonnas tegutsevad kodu-uurijad, endised ja praegused õpetajad, kes koostajale vajalikku teavet jagasid, kõik teised abilised, kes raamatu ilmumist toetasid ning mõistagi kõik, kellele selline teema huvi pakub.
Teisipäeval 14. septembril kell 19 salvestatakse Rakvere teatri kohvikus Eesti Raadio populaarse saatesarja „Raadio Ööülikool“ loeng teemal „Vasakpoolsus / Parempoolsus“. Loengut peab Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.
Avalikul loeng-salvestusel arutletakse üheskoos maailmavaadete tähenduse ja olemuse üle, samuti tuuakse paralleele tänapäeva Eesti ja kogu meid ümbritseva maailmaga, kus ühiskonnas toimuvaid erinevaid protsesse sildistakse tihtilugu kergekäeliselt märksõnadega vasakpoolne/parempoolne, süvenemata vastandliku sõnapaari põhiolemuslikule tähendusele.
Peagi Rakvere Teatris esietenduva lavastuse „Tuulte pöörises“ näitetrupp ja lavastaja Andres Noormets kutsuvad „kuulama, kaasa mõtlema ja iseendas selgusele jõudma …
„Tuulte pöörises“ on August Kitzbergi 104 aastat tagasi kirja pandud lugu, mis on endiselt värske ja kõnekas materjal ka tänapäevases Eestis, sest tegeleb meid kõiki igapäevases elus jälitava dilemmaga: kas võtta suund paremale, kas võtta suund vasakule või jääda üldse elu ristteele paigale seisma? Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?
Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatav saatesari, mis alates aastast 2000 on raadioeetri vahendusel pakkunud üle saja kohtumise erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Omapärane Ööülikool sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast, kes kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda nende „koolis“ tavaliselt kuulata ei ole võimalik. Ööülikooli temaatika hõlmab muusikat, teatrit, filmi, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada „inimene ja keskkond“
Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kes aastal 1980 kirjutas alla legendaarsele “40 kirjale”, olnud Eesti Kongressi liige, aastatel 1992-1994 täitnud Eesti Vabariigi sotsiaalministri kohustusi.
Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.
Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.
Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.
Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.
MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast, samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.
„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.
Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1) õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2) oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3) tunned praktilise säästmise nippe
4) oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5) oled keskkonnateadlikum.
Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.
Korraldajad: Viljandi Lions klubist Eve Hinrikus, kirjastusest Petrone Print Epp Petrone ja koreograaf Maido Saar, kes ise lastekodust pärit ja kes noortele autasud kätte andis.
Lõppenud nädala pühapäeval, 5. septembril jagas kirjastus Petrone Print koostöös heategevusfondiga Dharma Viljandis Kondase keskuses kümnele lastekodust ellu astunud noorele stipendiumid.
Toetusraha said kampaania “Toetame hästi õppivaid lastekodunoori” tulemusel kümme stipendiaati, kellest pooled lõpetasid sel kevadel põhikooli ja pooled keskkooli. Noored pidid konkursil osalemiseks kirjutama enda tulevikuplaanidest ning võtma iseloomustused nii koolist kui ka lastekodust.
Alates eelmisest aastast on kirjastus Petrone Print suunanud osa oma tulust heategevuslikeks stipendiumiteks, mis on mõeldud tublidele lastekodunoortele.
“Soovime aidata neid elluastujaid, kellel puudub ema-isa toetus,” ütles kirjastuse juht Epp Petrone, juhtides tähelepanu: “Kõik inimesed, kes on ostnud minu kirjutatud lasteraamatuid “Marta varbad”, “Kust tuli pilv?” ja “Siis, kui seened veel rääkisid”, on olnud osalised. Iga raamatu ostusummast on läinud kümme krooni fondi, millega me nüüd neid noori toetame. Võib tunduda, et 2000 krooni stipendiumiks pole suur raha, aga kooliteed jätkavale ilma vanemate rahakotita noorele inimesele on see kindlasti suureks abiks.”
Lastekodunoortele esinesid kontserdiga Viljandi noored muusikud: Eva-Lotta Vunder, Merlyn Tiit, Eva Kuum.
Pühapäeval, 12. septembril kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Kolkjasse Peipsimaa külastuskeskusesse suurele sibulapeole.
Aime Güsson ja Kairi Villemson MTÜst Piiri Peal soovitavad kohale tulla oma sibulate, sibulapatsi või sibulatoiduga. Viimast võib valmistada ka koha peal, kuid sel juhul tuleks oma tulekust teada anda hiljemalt 9. septembriks, eriti kui vajatakse lõkketuld, elektrit vms.
Peipsi sibul õitseb. Foto: www.peipsimaa.blogspot.com
Peol valitakse „Sibul 2010“ – kandidaatide puhul hinnatakse maitset ja sibulapatsi väljanägemist. Veel vestetakse mitmes keeles sibulamuinasjutte ja loetakse sibulaluuletusi, tehakse koos erinevate rahvaste sibularoogasid ja maitstakse kohalikke hõrgutisi, räägitakse sibulast maailma kultuuriloos, vaadatakse Cipollino multikaid, avatakse kunstinäitus „Meie – sibulad“. MTÜ Piiri Peal tutvustab Peipsimaa meistrite projekti. Pidu saab teoks iga ilmaga.
Peo korraldab Kolkja külaselts ja see on projekti “Saame koos Peipsimaa meistriteks!” avaüritus. Projekti käigus koolitatakse Peipsi piirkonna vabaühenduste (MTÜde) huvilisi ja liikmeid. Algust tehakse giidide koolitusega eesmärgiga aidata kohalikel inimestel töötada omakandi giidina ja seeläbi elatist teenida.
2011. aastal algavad käsitööhuvilistele tootearenduskoolitused, kus õpetatakse oma töödega eristuma ning tegema piirkondlikku (nt Torma, Kodavere, Iisaku, vanausuliste jne) traditsioonilist käsitööd tänapäevases võtmes.
Projektis on oodatud osalema Peipsimaa inimesed, kes tahavad õppida juurde uusi teadmisi ja neid rakendada tulu teenimiseks. Ühineda võivad eestlased, venelased, ukrainlased, juudid, setud, valgevenelased, lätlased, poolakad, soomlased, hispaanlased ja kõik teised, kes Peipsimaal elavad. Usu- ja vanusepiiranguid pole. Eriti on oodatud inimesed, kes ei oma Eesti kodaniku passi. Kõik koolitused ja tegevused on osalejatele tasuta.
Lisainfot jagavad Aime Güsson, tel 5690 2502 ja Kairi Villemson, tel 5662 9329. Projekti rahastab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, toetavad kultuuriministeerium ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu. Projekti tegevused hõlmavad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaad ja kestavad 2011. aasta juunini. Projekt lõpeb Pliinipeoga 2011 kevadel.
Esmaspäevast kuni neljapäevani on Uue-Antsla liikluslinn suletud. Linn on siseliikluseks avatud reedeti kell 14-18 ja laupäeviti-pühapäeviti kell 12-18.
Ettetellimisel avatakse linn peredele ja gruppidele kõigil nädalapäevadel.
Uue-Antsla liikluslinn on maailma kõige väiksem siseliikluslinna, kus saavad nii väiksed kui suured õppida liiklust, sõita põrkeautodega ja nautida kõike, mis ühe linna juurde kuulub. Nii ei puudu sealt näiteks diskoteek, autokino, politseijaoskond, bensiinijaam, kohvik, kaubandustänav ja veel palju muud meie igapäevasest elust.
See linn ei kuulu ainult lastele, vaid seal on omad võimalused ka suurtel. Liikluslinn pakub võimalust korraldada seminare, koolitusi ja koosolekuid.
Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.
Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.
Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab tublidele kodanikeühendustele suvekooli “Kuidas öelda ei?”, et aidata teha häid valikuid paremini oma igapäevast tööd korraldada. Suurkoolitus toimub 10.-11. septembril Tartumaa Tervisespordikeskuses Elvas.
EMSLi suvekoolis vastatakse olulistele küsimustele, mis organisatsiooni arendamisel ette tulevad: kuidas seada töötavat missiooni, kuidas teha toimivat tegevuskava, kuidas igapäevaselt oma tööd tõhustada?
„Me usume, et keegi ei käi ennustaja juures neid valikuid tegemas – ikka püütakse omast tarkusest õigete lahendusteni jõuda,“ selgitas EMSLi koolitusjuht Elina Kivinukk. „Kas neid valikuid tehakse kõige õigemini, sellest kahepäevases suvekoolis räägimegi.“
EMSLi suvekooli on oodatud mittetulundusühingute juures tegutsevad aktiivsed inimesed üle Eesti. Koolitajatena astuvad üles strateegilise planeerimise konsultant Indrek Maripuu, kodanikeühenduste juhtimiskoolitaja Kaidi Holm, video vahendusel EMSLi nõukogu liige Kristina Mänd, suhtlemispsühholoogia nippe jagab Aeternum Koolitus. Peale koolituste on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi praktilises simulatsioonis.
EMSLi suvekool toimub juba kaheteistkümnendat korda mõnel aktuaalsel teemal Eesti kodanikuühiskonnas, pakkudes praktilisi nõuandeid oma organisatsiooni tugevdamiseks. Seekord toimub see esmakordselt Lõuna-Eestis Elvas.
Programmi ja muu lisainfo leiab aadressilt www.ngo.ee/suvekool. Registreerimine kestab veel poolteist päeva.
Lisainfo: Elina Kivinukk, tel 664 5069 ja 513 3607, elina@ngo.ee
OÜ Mobiiliringlus ostab esimese Eesti firmana kokku kasutatud ja katkiseid mobiiltelefone ning taaskasutab kõik telefonid keskkonnasäästlikust põhimõttest lähtuvalt.
OÜ Mobiiliringlus on rohelist mõtteviisi propageerivate eraisikute poolt loodud firma, mis võimaldab inimestel vabaneda kasututest mobiiltelefonidest ning saada selle eest rahalist hüvitust. Mobiiltelefonide eest tasumine toimub kliendi jaoks mugavalt ja kiiresti: kõikide kasutus- või parandamiskõlblike telefonide eest laekub raha kliendi kontole alates vastuvõtmishetkest 24 tunni jooksul.
Mobiiltelefonide kogumiseks kasutatav süsteem on kliendi jaoks mugav: kliendile saadetakse koju ringluspakett, milles sisalduvasse pehmendustega tagastusümbrikusse saab panna kasutatud või katkise mobiiltelefoni. Kuna tagastusümbriku postikulud on juba tasutud, saab klient oma mobiiltelefoni ära saata tasuta. Ringluspaketi tellimise ja mobiiltelefonide hinnakirjaga on võimalik lähemalt tutvuda Mobiiliringlus OÜ koduleheküljel www.mobiiliringlus.ee.
Mobiiliringlus OÜ teeb ka koostööd Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Eesti Loomakaitse Seltsi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondiga ning klientidel on võimalik taaskasutatud mobiiltelefonide eest saadud raha annetada heategevuseks. Keskkonnasäästlik mobiilide taaskasutamine on mitmetes Euroopa riikides levinud, sest sellega vähendatakse ohtlike jäätmete hulka prügimäel.
Täna kell 15 korraldab Haanja vald Haanja spordi- ja puhkekeskuses mittetulundusühingutele ümarlaua, kus räägitakse MTÜde toetamise võimalustest valla eelarvest.
Ümarlaual räägib Võrumaa Arenguagentuuri konsultant arenguagentuuri poolt pakutavatest võimalustest. Ümarlaua lõpetuseks oodatakse MTÜdelt ettepanekuid ootuste kohta omavalitsuselt – Haanja vallalt.
Haanja vald alustab järgmisel aastal valla arengukava tegevuskava aastaks 2012 – 2014 koostamist. Teretulnud on kõik ettepanekud kolmandalt sektorilt valla arengukava tegevuskava koostamiseks.
Lisainfo: Juri Gotmans, Haanja vallavanem, tel 517 4584
Sel sügisel avab taas uksed Mooste mõisa viinavabrik, kuid mitte viina tootmise eesmärgil. Renoveeritud hoonetekompleks saab koduks Eesti Fototurismi Keskusele, mis kuulutas välja fotokonkursi viinavabriku loo jäädvustamiseks.
Fototurismi Keskus kuulutas välja fotokonkursi “Mooste viinavabriku lugu piltides”, et koos kõigi inimestega taastada viinavabriku ajalugu läbi fotode. Konkursile oodatakse kõiki pilte, mis on üles võetud Mooste viinavabriku sees, peal, aknaorvas või lävepakul, samuti fotosid, mis on tehtud mõisaajal, nõukogude perioodil või uue vabariigi ajal. Koos pildiga palutakse saata ka jäädvustatud hetke lühikirjeldus.
Pilte oodatakse kuni 3. oktoobrini. Fotole tuleks lisada kindlasti oma nimi ja kontaktandmed. Piltide saatjate vahel loositakse välja auhindu. Originaalpildid tagastatakse soovi korral omanikele.
Pildid palutakse tuua Mooste vallasekretäri kätte või saata digitaalselt e-posti aadressile siim@viinavabrik.ee. Lisainfo aadressil www.fototurism.ee
Võru Linnateater alustab oma uut hooaega täpselt kuu aja pärast 6. oktoobril, kui Võru kutuurimaja Kannel teatrisaalis esietendub Samuel Becketti “Lõppmäng”. Võru publik saab lavastust näha ainult ühel korral!
“Lõppmängu” lavastab Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets. Kuulsa iiri näitekirjaniku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Samuel Becketti “Lõppmäng” on lugu sentimentaalusest ja küünilisusest. Peategelased Hamm (Janek Joost) ja Clov (Marianne Kütt) on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Neid äraminekuähvardusi lausudes imiteerib Clov jalgadega põrandat kaapides lahkuvaid samme. Peale Joosti ja Küti astuvad lavastuses üles ka Mart Kampus ja Silvi Jansons.
Oktoobris mängib Võru Linnateater viiel korral (12., 13., 20., 21. ja 30. okt) ka menukat lastelavastust “Bibigon, Punamütsike ja naljakas argpüks.” Nukulavastus räägib vahva loo pöialpoisist Bibigonist, kes peab päästma oma õe Cincinella kurja kalkuni Torulotti käest.
Lohkva lasteia avamisel istutati aia õuealale pihlakas. Foto: Luunja vald
Augustikuu viimasel päeval avati Luunja vallas pidulikult pihlaka istutamisega uus Lohkva lasteaed.
Lasteaia nelja rühma mahub 70 last. Asutuses hakkab tööle 18 inimest.
Koos õueala ja sisustusega kujunes neljarühmalise lasteaia maksumuseks 10,6 miljonit krooni, sellest 7,8 miljonit kaeti Euroopa Liidu tõukefondide abil, ülejäänud 2,8 miljoni krooniga finantseeris ehitust Luunja vald. Ehitustöid alustati eelmise aasta oktoobris. Vallavalitsus võttis valminud ehitise koos õueala mänguvahenditega ehitajalt üle juuli keskel.
Lasteaed rajati Lohkvas asuvasse vallale kuuluvasse hoonesse, kus varem tegutses raamatukogu. Olemasolevale hoonele tehti lisaks ühekorruseline juurdeehitis. Ehitustööd sisaldasid ka haljastuse, spordiplatsi, mänguväljaku, välisvalgustuse ning autoparkla rajamist.
Hoone esimesel korrusel paiknevad kahe rühma ruumid, samuti juhataja ning majandusjuhi tööruumid, köök, pesuruumid ja laod. Teisel korrusel hakkavad lisaks rühmaruumidele paiknema muusikasaal, eripedagoogide kabinetid, personali olmeruumid ning tehnilised ruumid.
Lasteaial on kavas välja arendada kunstikallak, mille eesmärgiks on laste loomingulisuse esile toomine ja kujundamine.
Koos Luunja lasteaiaga Midrimaa ja Kavastu algkool-lasteaiaga on algaval õppeaastal Luunja vallas kokku ligi 200 lasteaiakohta.
Lisainfo: Tea Pendla, Lohkva Lasteaia juhataja, tel 51988835,, lohkva.lasteaed@luunja.ee
Aare Anderson, Luunja vallavanem, tel 7417100 ja5200794, aare@luunja.ee
Lavastus "Caligula" saabub festivalile väliskülalisena. Foto: draama2010.festival.ee
Täna kell 16.00 avatakse Tartus Raekoja platsis teatrifestival Draama 2010, mis on seekord korraldatud kuraatorfestivalina.
Põhiprogrammi on valinud kaheksa lavastust Madis Kolk, kes on oma valiku põhimõtteks kirjutanud: mööndusteta teater. Autoriteatriprogrammi, kuhu kuulub 18 lavastust, on kokku pannud Ivar Põllu koos festivali loomenõukoguga, kuhu kuuluvad sel aastal lisaks Madis Kolgile Luule Epner, Aare Pilv, Madli Pesti, Andres Noormets. Festivali väliskülaliseks on Iraani trupp Mungu Theatre Group lavastusega “Caligula”, mille etendused toimuvad 9. septembril kell 19 Tallinnas Eesti Draamateatris ning 12. septembril kell 18 Tartus Vanemuise väikses majas. Lisaks teatraalsele avamisrituaalile 6. septembril on kõigi huviliste meeleheaks kohal ka kõik tähtsad asjaosalised – festivali põhiprogrammi kuraator Madis Kolk, autoriteatriprogrammi kuraator Ivar Põllu, peakorraldaja Margus Kasterpalu.
Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.
Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.
Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.
Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.
Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.
Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!
Rõuges toimub reedel, 10. septembril algusega kell 11.00 renoveeritud lasteaia pidulik avamine, millega tähistatakse ühtlasi lasteaia 40. aastapäeva.
Renoveerimisprojekti maksumus ulatus 15 834 970 krooni, millest valla omaosalus on veidi üle 5 miljoni krooni. Projekti rahastas EAS läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi, kohalike avalike teenuste arendamise KOV investeeringutoetuste kava.
Praeguseks on teostatud Rõuge lasteaia renoveerimistööde I etapp, mis algas 2009. aasta septembris. Ehitustööde käigus said lasteaia rühmad magamis – ja mängutoad, suurenes saal, ehitati juurde laste bassein ning sisustatud on kaasaegne köök. Lisaks soetati kõikidesse ruumidesse kaasaegne sisustus. Samuti uuendati mänguala. I etapi ehitustöödega lisandus 810 m² kasulikku pinda.
Projekti teises etapis, lõpptähtajaga 31. august 2011, ehitatakse lasteaiale juurde neljas rühm, millega lisandub 144 m² kasulikku pinda. See suurendab lasteaia kohtade arvu 80-ni.
Hetkel käib Rõuge lasteaia kolmes rühmas 63 last, lisaks tegutseb Viitinas lasteaiarühm 15 mudilasega. Investeeringu tegemiseks andis kindluse kõrge sündide arv. 2007. aastal sündis vallas 23 last, 2008. aastal 33 last, 2009. aastal 26 last. Käesoleval aastal on sündinud juba 17 last. Eelmisel aastal kasvas rahvaarv Võrumaa omavalitsustest ainsana Rõuge vallas, kus elab 2284 inimest (seisuga 01.01.2010).
Lasteaia avamisel osaleb haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kohale on lubanud tulla ka Europarlamendi liige Ivari Padar, riigikogulased Kalvi Kõva, Kaia Iva, Võru maavanem Andres Kõiv ja paljud teised.
Uuel nädalavahetusel, 11. ja 12. septembril võivad kõik huvilised Tallinna Lillepaviljonis osa saada lõhnakunstnik Riina Tartu 20. juubelinäitusest ja huvitavast lõhnamuusika projektist.
Mõlemal päeval kõlab ka lõhnadest inspireeritud vahetu elav lõhnamuusika. Vahendajaiks häälel ja ülemhelipillidel Eve Lukk, Silva Valdt ja Kaili Lass, kes musitseerivad torukelladel, kõlakaussidel, tsakrofonidel, gongidel ja häälel.
Riina Tartu unikaalsed lõhnad on disainitud Eestimaa taimedest. Näitusel saab igaüks ka endale luua isikliku parfüümi, testida oma lõhna ja saada head nõu lõhna kasutamisest. Näitus on avatud mõlemal päeval kell 11.00-18.00.
18. septembril tähistab Kuusalus tegutsev Veljo Tormise kultuuriselts Harjumaal Kolga mõisa valitsejamajas Kuusalu kihelkonnast pärit teeneka loodusteadlase Gustav Vilbaste 125. sünniaastapäeva teemakohalise seminari ning näitusega.
Seminarile järgneb loodus- ja kultuurilooline retk Vilbaste huvirändamise vaimus Tsitre külas ja mõisapargis. Päevale paneb punkti meestelaulude õhtu Tsitres. Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 14. septembril telefonil 607 7177 ja 5333 2299 või e-posti teel kolga.muuseum@kuusalu.ee. Ettevõtmist toetab LEADER-i programm.
Tartu Ülikooli Türi Kolledž pakub projekti raames õpet eakamatele inimestele ja töötutele noortele. Türi Kolledži projekt “Teadmised avavad uksi” sai toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.
Projektiga loodetakse aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis. Projekti raames pakutakse vanemaealistele (50-74 aastased) ja töötutele noortele (16-24 aastased) võimalust õppida sotsiaalseid oskusi, arvutiõpetuse algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust või osaleda klienditeenindus/etikett, koduõpetaja/abiõpetaja, lapsehoidja/koduabiline kursustel.
Koolitustele saab kirja panna kuni 15. septembrini e-posti aadressil Kristina.Gudinas@ut.ee või telefonil 384 9163 (384 9164). Osavõtjate arv on piiratud.
Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.
Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.
Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.
Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee
Sel nädalal alustab uut hooaega Eesti esimene keelepesa – võrokeelne laste päevahoid, mille eestvedajateks on Haanimiihhi nõvvokoda ja Võro Instituut.
2009. aasta sügisel tegevust alustanud ainulaadse omakeelse keelepesa eesmärk on pakkuda lastele võrukeelset päevahoiu võimalust. Kuna enamik keelepesalisi on pärit Haanimaalt, kõneldakse keelepesas haani mõjutustega võro keelt.
Põliskeele edasiandmine lastele käib keelepesas nõnda, et nendega kõneldakse kogu päev vaid omas keeles. Nii õpivad lapsed põliskeelt kõigi tegemiste juures, millega nad päeva jooksul kokku puutuvad (mäng, laul, söömine, riidessepanek jne).
Keelepesa on regulaarselt tegutsenud juba terve ühe hooaja ning pärast suvepuhkust tullakse taas kokku, et jätkata omakeelse lastehoiuga. Seni on lapsed koos käinud ühe korra nädalas. Keelepesa igapäevaseks muutmine on jäänud rahaliste võimaluste taha, keelepesa eestvedajad otsivad ainulaadse omakeelse lastehoiu rahastamiseks uusi võimalusi.
Keelepesalised alustavad uut hooaega sel neljapäeval, 9. septembril. Kõik, kes soovivad oma last või lapsi keelepessa tuua, võiksid ühendust võtta keelepesa juhendajatega. Samuti on võimalik lihtsalt toetada keelepesa tegevust.
Lähipäevil on Tartu ja Elva kandis tulemas mitu huvipäeva seeneriigi saladuste avastamiseks. Seenemetsa saab minna koos juhendajatega.
TÜ loodusmuuseumi seente huvipäev on 8. septembril. Metsas ei õpita seeni mitte ainult tundma, vaid kogutakse neid ka seenenäituse tarbeks. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest. Juhendavad Külli Kalamees ja Kadri Pärtel. Üritus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee,: Info 737 6076 (loodusmuuseumi administraator).
Kahel järgmisel päeval, 9.-10. septembril korraldatakse seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. 9. septembril on see lahti 10-19, 10. septembril 10-17.30; konsultatsioonid on kell 11 ja 16. Juhendavad Kuulo Kalamees (09.09 kell 16) ja Külli Kalamees.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse korraldatav tasuta seeneõppepäev on Elva-Vitipalu maastikukaitsealal laupäeval, 11. septembril algusega kell 10. Kogunetakse 9.45 Elvas nn Mahlamäe teeristis, kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Retk kestab umbes neli tundi. Osalejate arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine: 525 4172 või triinu@vvvs.ee. Seeneõpet toetab KIK.
Kodanikeühenduste liit EMSL korraldab kodanikeühendustele suvekooli, et aidata paremini oma igapäevast tööd korraldada. Kodanikeühenduste suvekool „Kuidas öelda ei?“ toimub 10.-11. septembril Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses.
EMSLi info kohaselt on suvekooli temaatika praktiline ja seotud kodanikeühenduste igapäevaste tegemistega. Iga aasta, iga hooaeg, iga päev seisavad kodanikeühendused oluliste valikute ees: kas meie missioon töötab endiselt või on meil vaja see üldkoosolekul uuesti üle vaadata; kes otsustab, millised on algava sügise kõige olulisemad tegevused; leidsime huvitava projektikonkursi – miks mitte kandideerida? Kuidas selliseid valikuid teha? Kindlasti on igal organisatsioonil kujunenud välja omad võtted, kuidas olulist ebaolulisest eristada. Suvekoolis uuritakse, kas need on kõige tõhusamad võtted.
Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.
Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.
Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.
Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.
võimalust osaleda oma kümnenädalasel edu saavutaja kursusel.
