Eesti-Läti programmi infopäev Tartus

Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.

Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.

Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril  veebiaadressil:
http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/
Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu

Pealinna botaanikaaias pidutsevad laupäeval aiasõbrad

11. septembril toimub Tallinna botaanikaaias aiasõprade pidu, kus saab ülevaate uue hooaja aiandustrendidest ning osta istikuid, tulbisibulaid, seemneid ja aiandustarvikuid.

Peale selle korraldatakse ekskursioonid Urmas Laansoo ja Aleksei Turovski juhendamisel. Peo lõpetab Tanja Mihhailova ja Uku Suviste kontsert. Tegevusi jagub ka lastele – kohal on ponid, batuut, karaoketelk ja korraldatakse erinevaid maastikumänge.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

Ruusmäe kutsub laupäeval Rogosi laadale

Laupäeval, 11. Septembril kell 11 on oodatud kõik, kes soovivad osta, müüa või vahetada, Võrumaale Rogosi laadale.

Laat toimub Rogosi mõisa õuel.

Peale kaubitsemise saab näha Ruusmäe noorte teatripala „Noorteq sooviq“. Pillimängu, laulu ja tantsu pakub ansambel Rogosi.

Avatud on Rogosi mõisa kohvik, veinikelder, moonakelder ja muuseum.

Lisainfo laada kohta: 5566 0658, Jane.

Sõrves avastati iidne rauasulatuskoht

Arheoloogiliste leidude rohkel Saaremaal tehti jälle uus avastus: Sõrves Mõisaküla ja Iide küla vahelisel alal arvatakse olevat olnud rauasulatuskoht. Arheoloog Jüri Peets on avastust kinnitanud, võib lugeda veebilehelt Saaremaa.ee.

„Panime sellele nimeks Iide rauasulatuskoht ja järgmisel aastal tahame seal arheoloogilisi väljakaevamisi alustada. Olen Saaremaal aastakümneid väljakaevamistel käinud ja seni vaid Tuiult rauasulatust leidnud. See Iide on nüüd täiesti ootamatu avastus,” lausus Peets.

Kuna Mõisakülasid on palju, leppisid teadusmehed kohe kokku, et hakkavad Sõrve leiupaika Iide rauasulatuskoha järgi kutsuma.

Põlvkondi ühendav päev maanteemuuseumis

Maanteemuuseumi Põlvamaal Varbusel oodatakse 12. septembril vanavanemaid koos lastelastega mõnusasti aega veetma. Päev kestab kella 12-15.

Ajaloolises teeruumis rännatakse muinasajast tänapäeva, teekonna teevad põnevamaks mitmest ajastust pärit tegelased. Avatud on töötoad „Kanalt munale” ja „Munalt kanale”. Esimeses tutvustatakse vana viltimistehnikat, teises meisterdatakse sügispimedusele mõeldes helkureid ja helkurehteid.

Avatud on ka liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega. 

Vanavanemate päeva eestvõtjatel on plaanis avada ka külaturg. Müüjatel palutakse võtta ühendust telefonil 518 6684.

Kes asutab end vanavanemate päevale minema Põlvast, saab proovida vana Saureri bussi võlusid. Buss väljub Põlva kaubamaja parklast kell 11.20 ja toob pärast programmi lõppu kell 15.30 tagasi. Sellele sõidule on soovitatav registreeruda (tel 518 6684), sest bussis on vaid 28 kohta.

Vanavanemate päeval osalemine maksab muuseumipileti hinna.

Samal päeval tehakse muuseumis kokkuvõte ka Põlva linna ja maakonna väljakuulutatud pärimusaasta jutukonkursist. Huvitavamad jutud loetakse ette ja nende autorid saavad auhinna. Jutukonkursile oodatakse lugusid vanaemadest ja vanaisadest ning nende juhtumistest veel 9. septembrini.

Päevakava:
12-13 jalutuskäik ajaloolises teeruumis. Tee kulgeb muinasajast tänapäeva, teele satuvad tegelased mitmest ajastust.
13-14 töötuba „Kanalt munale” ehk ajaloolist viltimistehnikat tutvustab Valkla kõrtsi ees Inga Talvis, kelle juhendamisel valmivad lõbusad ja isikupärased võtmehoidjad. Meisterdamisele aitab muusikaliselt kaasa laulu- ja pillimees Ülar Kõrge Kanepi lauluseltsist.
14-15 töötuba „Munalt kanale”: helkurite ja helkurehete meisterdamine piknikuplatsil.
14-15 avatud on liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega.

Saarlasi rõõmustab kena räimesaak

Viimastel päevadel on Nasva kalurid tulnud merelt korraliku räimesaagiga. Võrguräim meelitab sadamasse ka rohkesti kalasõpru, nii et enamik saagist on sealsamas kaubaks tehtud, hinnaks 15 krooni kilo.

Veebilehe Saaremaa.ee andmetel ostetakse kala lausa vannide ja ämbrite kaupa. Üks ostjatest ütles, et soolab kala tünni – on talvel hea kartuli kõrvale võtta.

Kalurite tuju rikub ainult teadmine, et sügiseks on neil limiiti vaid 40 tonni räime püüdmiseks. 
Saare uudistes nimetatakse kaluritele sadamasse vastu tulnud ostjaid kalavastalisteks. Mandriinimestes tekitab see küll segadust: miks inimesed randa räime vastu protestima kogunevad?!

Pärnus toimub Euroopa ökoturismi konverents

Septembri viimasel nädalal toimub Pärnus Euroopa ökoturismi konverents, mille peakorraldajad on Eesti Ökoturismi Ühendus koos EASi turismiarenduskeskuse ja Rahvusvahelise Ökoturismi ühinguga.

Konverentsi eesmärgiks on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku väljakutsetest ja võimalustest.

Pärnusse on oodatatud teadliku ja jätkusuutliku turismi eksperdid ning huvilised nii meilt kui ka mujalt. Ettekannetega astuvad üles oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist ja Ungarist.

Peale ettekannete kuulamise saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja  lüüa kaasa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Konverents koosneb kahest osast: eel- ja järeltuuridest ning konverentsist. Eel- ja järelkonverentsi tuurid toimuvad 26.-27. ja 30. septembril. Selle jooksul saavad osavõtjad proovida Eesti oma ökoturismi tooteid.

Põhikonverents toimub spaa- ja konverentsihotellis Strand 28.-29. septembril. Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjatel, ametnikel, tudengitel ja õppejõududel on võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.

Aivar Ruukel, Eesti Ökoturismi Ühenduse esimees

Meenutus Vastseliina naiskodukaitsjate suvepäevalt

Kuumust trotsides kogunes grupp Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna liikmeid kuumal juulikuu 16. päeval, et nautida koos lastega sooje suvepäevi.

Üritus oli planeeritud kahepäevaseks ja koos telkimisega. Valitud sai looduskaunis koht Piusa jõe ääres, meie oma liikme Maire Puutka küllakutsel. Nautisime loodust, päikest,  jõe puhast ja jahedat vett.  Kaasa võetud söögid-joogid andsid mõnusat äraolemist ja mõttelendu pikkadeks öötundideks. Lapsed tegelesid pallimängu, reketite ja niisama hullamisega.

Plaane peeti  jaoskonna edasiseks tegevuseks. Naised on hakkamist täis ja see teeb ainult rõõmu. Jaoskonna esinaisena tunnen suurt uhkust oma liikmete üle.  Väikese jaoskonna kohta on tõsiselt tegutsevad liikmed puhas rõõm. Saan olla kindel ürituste läbiviimisel ja kordaminekul. Hea on, kui saad loota kellegile. Siinkohal suur aitäh, Marina, Hele, Maire, Tiiu, Külli.

20. augustil toimus kiigeplatsil Naiskodukaitse Ringkondlik üritus, mis pühendatud taasiseseisvumis päevale.

Tule tutvu  meie tegevusega ja löö kaasa seiklusmatkal. Järgnevalt planeerime välioskuste- ja relvaõppe laagrit septembri lõpus. Kel soov meiega liituda, võtke julgelt ühendust. Tegevust leidub kõikidele.

Autor: Anu Jõgeva, Vastseliina jaoskonna esinaine, tel 555 38262, e-post anujogeva@hotmail.com

Ülehomme saab hankida rariteete
Tallinna keskraamatukogu raamatutäikalt

Tallinna keskraamatukogu müüb reedel, 10. septembril kell 11 – 18 raamatutäikal ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures eksemplaarsuses või millest on välja antud uusi trükke.

Raamatute hinnad on vahemikus 2-25 krooni.

Müügis olevate raamatute nimekirjaga saab tutvuda aadressil: www.keskraamatukogu.ee/raamatumyyk?&ram_id=43 . Raamatutäikal müüakse eestikeelse kirjanduse osakonna nimekirjas olevaid raamatuid. Nimekirja täiendatakse jooksvalt.

Ilusa ilma korral müüakse raamatuid keskraamatukogu esisel tänaval (Estonia pst 8), vihma korral raamatukogu saalis.

Iga 150kroonise ostuga tass kohvi Hr Mauruse pubist pealekauba!

Täna lindistab VAT Teater Athena pööningul lavastuse

Täna kell 22 esietendub Tartus Athena keskuse pööningul lavastuse “…viimane lint/Saare esimene lint”. Tegemist on vormiliselt avaliku lindistusega, aga sisuliselt teatrilavastusega.

Lavastuse raamiks on Samuel Becketti “Krappi viimane lint”, kus vana Krapp kuulab nooruses räägitud ja lindistatud sisevestlusi. Lavastusgrupp üritab olla autoritruu:  noore Krappiga samaealine näitleja Tanel Saar loeb linti selle, mis Beckettil lindilt kostab. Vana Krapp kuulab neid lindistusi 30 aastat hiljem. Seega esietendub “Krappi viimane lint” VAT Teatri ja Tanel Saare esituses sügisel 2040.

Avalikke salvestusi on planeeritud mitmeid. Paremini õnnestunud helisalvestus deponeeritakse aastani 2040 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Näitejuhtideks-konsultantideks on ka siis Aare Toikka ja Rait Avestik.

Pühapäeval kuulutatakse välja Eesti parim mahetoode

Augustis kuulutas Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus välja konkursi „Parim mahetoode 2010“. Sel laupäeval, 12. septembril teatatakse Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis võitjad.

Laupäeval kell 11-17 toimub vabaõhumuuseumis suur leiva- ja kartulipäev.

Sassi-Jaani talu õuest saab maheõu, kus pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima- ja lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Sassi-Jaani talu rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.

Kell 15.45 kuulutatakse Kolu kõrtsi ees välja konkursside „Parim mahetootja 2010″, „Parim mahetoode 2010″ ja „Külastajate lemmikmahetoode” võitjad. Parimate toodete väljaselgitamiseks tehakse koostööd Eesti tippkokkadega – Dimitri Demjanovi ja teiste ekspertidega Eesti Kulinaaria Instituudist.

Konkurss praktiliste lahenduste leidmiseks,
et vähendada kliimamuutusi

Kui sul on pakkuda praktilisi lahendusi kliimamuutuste vähendamiseks, millest saaksid kasu ka kohalikud omavalitsused, siis saada oma lahendusettepanekud konkursile.

Sinu lahendus võib olla päris uus või veel rakendamisjärgus tava, ärimudel või tehnoloogia, mis aitab vähendada kliimamuutusi. Osale sellega rahvusvahelisel konkursil, mille võitjad saavad avalikku tähelepanu, uusi kliendikontakte ja turundustuge.

Osaleval organisatsioonil peaks olema lahendus, mis vähendab vähendab kliimamuutusi; toetab kohalikku ja regionaalset majandust, tööhõivet ja üldist heaolu; toob kaasa konkreetseid muutusi kohalike omavalitsuste ja nende elanike tavadesse ja on edukalt rakendatav ka mujal.

Otsitakse omavalitsustele ja teistele regionaalsetele tegutsejatele uusi või veel rakendamisjärgus tehnoloogiaid, ärikontseptsioone ja -tavasid kliimamuutuste vähendamiseks. Eesmärgiks on omavahel kokku viia lahendustepakkujad ning potentsiaalsed uued kliendid Läänemere piirkonnast ja Põhjamaadest. 

Lahendusettepanekud tuleb konkursile saata internetiaadressil  www.solutions2011.fi/contest paikneva konkursivormi kaudu hiljemalt 30. septembriks soome, rootsi või inglise keeles. Samalt internetilehelt leiab ka täpsemad konkursijuhised, -reeglid ja -kriteeriumid.

Konkursi kohta loe lähemalt: www.solutions2011.fi ja http://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contesthttp://www.solutions2011.fi/index.php/keke:contest

Konkursi võitjad selguvad Soomes Turus 31.jaanuaril –2. veebruaril 2011. aastal korraldataval Põhjamaade säästva arengu konverentsil „Solutions local, together“.

Konkursi korraldavad Soome, Rootsi ja Norra omavalitsusliidud ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti partneriteks on veel Sitra (Soome Iseseisvuse Juubelifond), Tekes (Soome Tehnoloogia ja Innovatsiooni Finantseerimise Agentuur), Motiva (Soome energiasäästu ja materjalikasutuse asjatundja-agentuur), NICe (Põhjamaade Innovatsioonikeskus), NIB (Põhjamaade Investeerimispank), NEFCO (Põhjamaade Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon), Soome töö- ja majandusministeerium, Soome keskkonnaministeerium ning Eesti Linnade Liit.

Lisainfo:

Jonas Rorarius, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2368, jonas.rorarius@kuntaliitto.fi

Maija Hakanen, Soome Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit (Suomen Kuntaliitto), tel. +358 (0)9 771 2106, maija.hakanen@kuntaliitto.fi

Nädalavahetusel Vilusis šamaani tee algkursused

Sel nädalavahetusel, 11. – 12. septembril toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km kaugusel Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsaskäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, s.o oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast. Kursus algab laupäeva hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on pühapäeva pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursuse kohta saab lisa lugeda osalenud ajakirjanike artiklitest:

Pärnu Postimees: Andres Adamson http://helios.kolhoos.ee/discuss/msgReader$151 (ilmunud 2001-03-21) ja Postimees: Margus Haav http://www.postimees.ee/200608/esileht/ak/335504.php (ilmunud 2008-06-07)

Kursusetasu on 1400 krooni (sisaldab käibemaksu), see tuleb kanda arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, tel 5557 7795, maa@ilm.ee või tel 528 6357.

Vello Paluoja portreed kultuuritegelastest
Pärnu keskraamatukogus

Foto: Pärnu Postimees

Täna kell 17 avatakse Pärnu keskraamatukogu I korruse galeriis kunstnik Vello Paluoja (fotol) sel aastal valminud kultuuri- ja kirjandustegelaste pastelltehnikas portreede näitus. See on tema autorisarja “Inimesi Eesti kultuuriloos” jätkunäitus.
Tänavune portreenäitus, kus on väljas 11 tööd, on pühendatud ülemöödunud sajandi kirjanduslikele suurkujudele.
Kõnealune väljapanek on teine kultuuri- ja kirjandustegelaste portreede sarjast, mille kunstnik pühendab Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Kavandatult järgneb veel kaheksa näitust kuni 2018. aastani.
Pastellmaalide autor, kirjakunstnikuna tuntud Vello Paluoja on portreteerinud peamiselt neid 19. sajandi kirjandus- ja keeleinimesi, keda on vähem maalitud, kuid kes on jätnud olulise jälje Eesti kultuurilukku. Näiteks on kujutatud proosakirjanik Elisabeth Aspet, poetess Anna Haavat, koolikirjanik Mihkel Kampmaad, kirjanik Andres Saali, Jaan Oksa jt.
Pärnu Keskraamatukogu bibliograaf Heda Piiriste on täiendanud portreenäitust kirjanduslike tekstide ja trükistega.
Väljapanek jääb huvilistele vaadata 9. oktoobrini.

Allikas: Pärnu keskraamatukogu

Head lapsed, need kasvavad metsaga

Alanud on registreerimine osavõtuks RMK sügiskampaaniast, mille käigus pakutakse lasteaia- ja koolilastele seitsme nädala jooksul tasuta loodusõpet.

Harivaid ja põnevaid käike loodusesse korraldatakse alates 13. septembrist 17 looduskeskuses üle Eesti. Valida saab ligi 70 erineva programmi vahel, mis käsitlevad sügisese looduse saladusi, looduses liikumist, metsade majandamist ja looduskaitse temaatikat.

“Nii mõneski kohas on vastavalt aastaajale rohkem juttu korilusest ja loodusandidest, seentest, ravimtaimedest ja metsamarjadest,” sõnas RMK loodushariduse peaspetsialist Helen Luks. “Jätkub ka juba kevadel kavas olnud programm “Loodusega koos”, millega tähistame Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva.

RMK korraldab tasuta loodusõppeprogramme koolidele ja lasteaedadele kevad-, sügis- ning talvekampaania raames.

“Need, kes korra osa on võtnud, teevad seda ikka ja jälle, sest loodus annab võimaluse koolis õpitut kinnistada ning lastele kogemusterohkeid avastusi pakkuda,” kommenteeris Helen Luks, kutsudes loodusretkedest osa saama ka neid, kes veel mingil põhjusel RMK kampaaniaprogrammidel käinud pole.

Loodusõppeprogrammidest osa saamiseks peavad koolid ja lasteaiad end registreerima RMK veebilehel www.rmk.ee. Sealsamas on olemas ka kõikide programmide kirjeldused ja lisainfo, mis näitab ära seose õppekavaga ning selle, millisele vanuserühmale programm kõige enam sobib.

2009. aastal viis RMK läbi 1868 loodusprogrammi enam kui 39 000 inimesele, nende seas olid nii tasuta kui tasulised programmid. Aasta-aastalt on huvi loodushariduse vastu jõudsalt kasvanud ning aina enam soovivad end lasteaia- ja koolilaste kõrval harida ka sõpruskonnad ja töökollektiivid.

RMK jagab looduses liikumise teavet ja loodusharidust oma teabepunktides, looduskeskustes, loodusmajades ning Sagadi looduskoolis. Sel ja järgmisel nädalal tutvustavad RMK looduskeskused omi tegemisi keskkonnahariduse maakondlike võimaluste infopäevadel, mille põhikorraldaja on Keskkonnaamet (täpne kava http://www.keskkonnaamet.ee/public/Infopaevad2010.pdf).

“Head lapsed, need kasvavad metsaga” on üks kolmest peapreemia saanud lausungist, mis saabus Eesti looduskaitse 100. juubeli puhul korraldatud konkursile “100 soovi ja palvet”. Lausungi autoriks on Teet Raudsepp.

Lisainfo: Helen Luks, RMK loodushoiuosakonna loodushariduse peaspetsialist, tel 502 4492, helen.luks@rmk.ee

Allikas: RMK

Haapsalus sel nädalavahetusel VI nostalgiapäevad

Foto: nostalgiapaevad.wordpress.com

10.-12. septembril toimuvad Haapsalus juba kuuendad nostalgiapäevad, mis pakuvad mitmekesist programmi väga erinevale maitsele.

Nostalgiapäevade üheks tippsündmuseks on kindlasti laupäeval toimuv endisaegsete sõidukite paraad mööda Haapsalu peatänavat, millele järgneb Krahviaias väljanäitus koos laada ja täikaga. Paraadist osavõtvate sõidukite arv on aasta aastalt kasvanud.

Kuursaalis on kontserdid „Näitleja laulab“, mis sisaldab Sirje Kaasiku loodud laule lavastustele ja „Ho-ho-horoskoop“, mille kava spetsiaalselt Nostalgiapäevadeks koostab Ulrika Grauberg. Samas on ka pärastlõunane kohtumine Enn Eesmaaga, kus jutuks tuleb Eesti Televisiooni (tähistatakse ju ETV 55. aastapäeva) ja Reklaamiklubi ajalugu ning perepäev Raivo Järviga, kus ei puudu ka „Jutupliiats“.

SEE Teatris näidatakse endisaegseid filme, toimuvad temaatilised puhkeõhtud nii elava muusika, kui ka videodisko ja makimuusika saatel. Siin saavad selgeks endisaegsed tantsud ning esinevad tantsutüdrukud.  Käredama muusika austajatele on spetsiaalselt nostalgiapäevade puhuks projekt-kontsert „Sex Pistols Tribute“ ja palju muud.

Vaata VI nostalgiapäevade kava aadressil http://nostalgiapaevad.wordpress.com/np-2010-ajakava/

Allikas: Läänemaa portaal, www.seeteater.ee

Kanepis tuleb ümarlaud elukeskkonna edendamiseks

Kanepi Seltsimajas toimub 14. septembril kell 18.00 ümarlaud „Ühtne Kanepi vald“, kuhu on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate seltside, seltsingute ja MTÜ-de esindajad.

Ümarlaua kokkukutsumise eesmärk on teada saada, mida erinevad organisatsioonid ja üksikisikud teevad ning kuidas oleks võimalik tegevusi ühitada – sooviks leida ühiseid jooni ja tegevusi Kanepi valla edasises arengus.

Tegevus on planeeritud läbi viia kolmes etapis: esimesel kokkusaamisel kaardistatakse tegevused, probleemid ja ideed. Teine kokkusaamine on oktoobrikuus, kuupäeva lepitakse kohapeal kokku, kolmas etapp on novembris, siis on läbitöötatud materjali kokkuvõtmine ja tegevuskava kinnitamine.

Kokkusaamisele on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate organisatsioonide esindajad ja ka need ärksad kodanikud, kes tunnevad, et tahavad kaasa rääkida Kanepi vallas seltsielu ja miljööväärtusliku elukeskkonna edendamisel. Ümarlauda juhib Haimar Sokk.

Info telefonil 556 12427 ja e-postiga: seltsimaja@kanepi.ee

Hummuli kool sai uued tuletõkkeuksed

Ära maksa maksuLõpule on jõudnud projekt “Hummuli Põhikooli tuletõkkeuste paigaldamine”, mille tulemusena on koolis paigaldatud kolm korrustevahelist tuletõkkeust.

Hummuli vallavalitsuse teatel kujunes projekti koguamaksumuseks 88 176 krooni. Projekti rahastas Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm. Vald sai programmist selle projekti jaoks toetust 57 544 krooni ja valla omafinantseering oli 30 632 krooni.

Rõuge seenepäevad peibutavad seenegurmaane

6.-12. septembrini Võrumaal Rõuges toimuvatel seenepäevadel leiavad aset seenematkad, seenenäitus, seenehoidiste konkurss, Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert ning pärlina meisterkokk Dimitri Demjanovi Seenepada.

“Sügisene seenehooaeg on väga hästi alanud – metsad on seeni täis,” kutsub Viitina Loodushariduskeskuse juhataja ja seenenädala korraldaja Toivo Tuberik huvilisi matkadest ja teistest seenepäevade sündmustest osa võtma. “Seenenädala üks eesmärk ongi inimeste teadlikkust tõsta, et kahetsusväärsed juhtumid, kus mürgiseid seeni müüakse turul söödavate pähe, ei korduks.”

Tavavahelik. Foto: Mats Kangur

Esmaspäevast neljapäevani toimuvaid seenematku Rõuge ja Varstu metsadesse juhendavad seeneteadlased Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Seente makropildistamist õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Ainuüksi esimesel päeval leiti metsast 125 erinevat liiki seeni ning neid saab kuni pühapäevani Rõuge Rahvamajas paikneval näitusel uudistada.

Reedel kell 14 hakkab kõigi seenegurmaanide silme all podisema restoran Gloria peakoka Dimitri Demjanovi seenepada. Laupäeval kell 12 valitakse koduste kokandusgeeniuste valminud hapendatud, marineeritud või mõnel muul kombel purki pandud seenehoidiste seast parim.

Muusikalist naudingut pakuvad Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam, kes esitavad oma vanu ja uusi laule reedel kell 19 Rõuge Rahvamajas. Kogu nädala vältel saab rahvamajas jälgida loodusfotograafide Mats Kanguri, Urmas Tartese ja Aigar Kulli fotoprogramme.

Kolmandate Rõuge Seenepäevade peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus. Täpse ajakava ja muu informatsiooni leiab aadressilt
www.viitinalhk.ee.

Lisainfo: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskuse juhataja, tel 507 6214

Türi vald kutsub ettevõtteid õunapuude alleed looma

Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.

Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.

Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.

Vastseliinas kohtusid suusapõlvkonnad

Suusapõlvkonna kokkutulek Kirikumäel. Foto: Vastseliina Spordiklubi
Kirikumäel kogunes lõppenud suvel seltskond, kes on nakatunud spordipisikuga. Täpsemalt toimus Vastseliina suusapõlvkondade III kokkutulek.

Üritus algas rongkäigu ja lipu heiskamisega. Ilmataat lisas omaltpoolt veel uhke ,,ilutulestiku“ ja valas osalised üle värskendava ,,duššiga“. Praegune spordiklubi treener Üllar Tähe eestvedamisel toimus ühine vestlusring, kus eri ajastu spordimehed meenutasid oma teed suusaspordi juurde ning andsid kindlasti innustust praegusele suusapõlvkonnale.

Üheskoos peeti maha rida toredaid võistlusi: ühissuusatamine, ,,immikas“ (kes asjaga tegelenud, saab aru millest jutt käib), erialavõistlus treenerite tiimile (suuskade, määrdekohvri ja suusapuki pakkimist ning nn bussi transportimist said proovida sel päeval küll kõik soovijad), ,,seanaha“ heitmine, seiklusorienteerumine, maahoki ja võistkondlik rõnga ajamine. Päev oli väga meeleolukas, sportlik ning täis toredaid kohtumisi.

Vastseliina spordiklubi tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes päeva õnnestumisele oma jõu ning nõuga kaasa aitasid. Taaskohtumiseni IV suusapõlvkondade kokkutulekul!

Allikas: Vastseliina Spordiklubi

Ülekaehus täämbädsest Umast Lehest

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, et mi kandi vanno ja tervüseviaga inemiisi huuldaja’ nakkasõ’ ammõtit opma Võro haigõmaja man, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Seo süküs saava’ kooli’ hindäle kimmämbät umma näko kujonda’: panda vahtsõhe opikavva umakandi jaos tähtsämbit asjo. Et näütüses Põlva koolilatsõ’ võinu umast suurmehest Hurda Jakobist inämb teedä’, tuuga omma’ peri kõik Põlva kandi koolijuhi’. Kuis Hurda perädüsuurõst perimüskogost latsilõ põnõvat teedüst otsi, tuud seletäs Eesti rahvaluulõ arhiivi tiidjämiis Kalkuna Andreas.

Eelä’ naas’ Rõugõn seenenätäl ja tetti vallalõ seenenäütüs.

Seost kuust nakkasõ’ Rõugõ valla noorõ’ tegemä Internetin Rõugõ TVd: filmvä’ egäsugutsit ettevõtmiisi, kõnõlõsõ’ uma kodokandi inemiisiga ja pandva’ videolõigu kodolehe pääle üles. Edimäst saadõt saa nätä’ 20. süküskuu pääväl.

Eloküle pääl oppas Süvähavva luudustalost peri Tobrelutsu Peep, et vanna rossitama lännüt pata massa-i kõrraga minemä pildu, tuu saa ilosahe kõrda tetä’.

Kae perrä: www.umaleht.ee