RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel. 

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Kadrioru päev ühes raamatute ja gurmeega

Laupäeval, 18.septembril saab Kadriorus osa raamatulaadast ja selle kõrvale head-paremat mekkida.

Algusega kell 11 toimub söögikoha NOP hoovis juba neljandat korda gurmeeturg. Kord hooajas toimuv turg toob kokku väiketootjaid üle Eesti ning sedapuhku on fookuses sügis.

Gurmeeturule tulevad Itaalia ja Kreeka rahvusköök. Kohal on ka NOP oma uute toodetega. Tulevad hooajasaadusi pakkuvad talud: Orava, Argo Agro jne, toredad väiketootjad nagu Mustjala Mustard, toorvorstide tegijad, maasuitsusingi ja vorstitootjad. Kohal on ka koduleiva ning magusamate palade meistrid. Ei puudu hea tee ja kohv.

Üllatusena osalevad seekord mõned ökoloogiliselt puhaste kosmeetikatoodete tootjad nii Eestist kui ka Lätist. Korraldajad lubavad midagi põnevat ka lastele välja mõelda.

Samal ajal toimub Eduard Vilde muuseumi juures raamatulaat ja kavas on kohtumised kirjanikega. Avatud on raamatupesa lastele jm.

Kadrioru seltsi majas on samuti korraldatud raamatuvahetus, avatud on puhvet ja keraamikaväljapanek.

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.

Viljandi külje all võisteldakse laupäeval kiikingus

Viljandi külje all Viiratsi vallas Tusti külaplatsil peetakse laupäeval, 18. septembril Viljandimaa meistrivõistlused ülevõlli kiikumises ehk kiikingus.

Võitjaks tuleb see võistleja, kes suudab kõige pikemate aistega kiigel end üle võlli lennutada.

Võistlusklasse on neli: mehed, naised ning kuni 16aastased noormehed ja neiud. Võistluse korraldab Viljandimaa spordiliit koostöös spordiklubiga Vabariigi Võllimees.

Kiikingu maailmarekord on 2004. aastast tulemusega 7.02 tallinlase Andrus Aasamäe nimel.

Sügislaat ja nunnunäitus Märjamaal

Laupäeval, 18. septembril peetakse Rapla maakonnas Märjamaal sügislaata ja valitakse nunnusid.

Müügilettide taha Märjamaa rahvamaja õuel oodatakse kõiki, kel on pakkuda kartuleid, kapsaid, peete, kaalikaid, porgandeid; mett  ja mesindussaadusi; kodumaiseid õunu, pirne, ploome jms; metsamarju ja seeni; istikuid; maitsetaimi, ilupuid ja -põõsaid; püsililli ja lillesibulaid.

Märjamaa valla kolmas nunnukonkurss vältab kaks päeva. Nunnunäituse hoidiste, küpsetiste, sügisandide, vaimukate seadete ja retseptide vastuvõttu alustatakse Märjamaa rahvamajas juba reedel, 17. septembril (kella 10–17) ja see jätkub laupäeval.

Väljajapanek avatakse laupäeva lõunaajal ja sellega saab tutvuda pühapäeval kella 17ni.

Laupäeva pärastlõunal saavad asjahuvilised osaleda veel töötubades, mida juhendavad Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskooli õppejõud Inge Rego, Katrin Rand ja Helle Pool.

Pühapäeva ennelõunasse on kavandatud aga küpsetiste ja hoidiste degusteerimine. Konkursile paneb punkti sügiskontsert.

Haanja suusaradade korrastamise talgud

Haanja suusaklubi kutsub kõiki talvel suusarõõme nautida tahtvaid spordisõpru laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 Haanja suusaradade korrastamise hoogtööpäevale. Kogunemine on Haanja suusakeskuse juures. Kaasa soovitatakse võtta töökindad, võimalusel saag, labidas või reha ja loomulikult rõõmus meel ja pealehakkamislust! Rõõmsameelsele töisele rassimisele vastutasuks pakutakse maitsvat suppi ja kringlit.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.
 
„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.
 
Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.
 
Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.
 
Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse ja Paide turismiinfokeskuse väljakuulutatud konkursile„Järvamaa suveniir 2010” on laekunud kaheksa tööd, mille hulgast valitakse parimad rahvahääletuse teel.

Töödega saab tutvuda septembrikuu jooksul Järvamaa muuseumis ja ka veebilehel www.jarva.ee, kuhu on riputatud kõigi kaheksa konkursitöö fotod. Meeneteks on pakutute hulgas on näiteks magustoidukauss-vaas „Amblas vanaema juures” ja sepistatud küünlapiik, aga ka pusle ja lauamäng.

Oma lemmiku poolt saab veebilehel www.jarva.ee hääletada kuni 31. oktoobrini. Võitja kuulutatakse välja Järvamaa ettevõtlusnädalal.

Vaata lisa!

Matka- ja muusikapäev Lahemaa rahvuspargis

Laupäeval, 18. septembril toimub Lahemaal matka- ja muusikapäev.

Kogunetakse Oandu looduskeskuses, kus saab tutvuda ka näitustega ning vaadata filme loodusest ja endisaja metsatööst. Looduskeskuse hoonetes, aga ilusa ilma korral ka õues on avatud töötoad, kus jagub tegemist lastelegi.

Mõisaaegses jääkeldris on avatud Metsarahva kohvik, pakutakse taimeteed ja metsajooke, juurde saab osta kohalike perenaiste küpsetisi, metsamaiguga suupisteid ja mett.

Õhtusel kontserdil Oandu looduskeskuse õuel astuvad üles Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal), külalisena Bonzo.

Seekordsel looduspäeval osalejatel on võimalik valida mitme jalgsi- ja bussimatka vahel, eraldi on mõeldud seenesõpradele ja lastele.
Kuna bussikohad on piiratud, tuleks enne huvipakkuv retk välja valida ja registreerimisel ära märkida. Ka tasuta lõunasööki saavad vaid need, kes on enne registreerinud. Registreerumata on võimalik osaleda jalgsimatkadel.

Lahemaa looduspäevale väljuvad laupäeva hommikul eribussid Rakverest, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Kohalesõit eribussiga on tasuta.

Registreerumine ja rohkem infot: www.rmk.ee.

Läänemaa külavanemad seavad koos sihte

23. septembril toimub Ridala vallas Altmõisa koolimajas Läänemaa külavanemate päev. Külavanematele tutvustatakse nende tegevusala puudutavaid seadusesätteid. Juttu tuleb ka tuleohutuse tagamisest. Samuti on osalejatel võimalik arutleda Läänemaa külade hetkeolukorra ja tuleviku, külavanemate vajalikkuse ja vajaduste üle.

Päeva korraldavad liikumine Kodukant ja Kodukant Läänemaa.

Venemaa balalaikavirtuoos leiab taas tee Eestisse

Eesti publikut lummanud meisterlik Venemaa balalaikamängija Aleksei Arhipovski (pildil) tuleb taas Eestisse ning annab kontserdi Tallinnas, Tartus ja Viljandis, annab teada pärimusmuusika keskus.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg ütles, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise pärimusmuusika lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa maailmamuusika festivalide foorumi delegaadid. „Tahame neile oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” lausus ta.

Venemaa üks tuntumaid balalaikavirtuoose Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena keskuses 1. oktoobril. Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Arhipovski puhul on tegu pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni, justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida paljud tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest. Suur osa Eesti inimestest sai Arhipovskiga tuttavaks tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi teleülekande kaudu.

Vaata lisa!

Emajõe-Suursoo looduskeskus korraldab talgud

Riigimetsa Majandamise Keskuse Emajõe-Suursoo looduskeskus ootab huvilisi madisepäeval, 21. septembril talgutele, et üheskoos korrastada suurvee kahjustatud Emajõe-äärset õpperada.

Kogunetakse kell 9 RMK Emajõe-Suursoo looduskeskuse ees. Tööd tehakse kella 13ni, pärast pakuvad talgutekorraldajad lõunat.
Oma tulekust paluvad korraldajad teada anda 16. septembriks e-postil emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee

Rõuge lähedal tuleb kapsapäev

2. oktoobril kell 11 korraldab Rõuge lähedal asuv Alt-Lauri ökotalu koos teiste toiduringi taludega kapsapäeva.

Kapsapäeval on plaanis suur kapsaste suur maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada. Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga. Täpsem info pakutavatest toodetest koos hindadega tuleb järgmisel nädalal. Küsimusi, tagasisidet ja tellimusi ootab talu perenaine Kaja Kesküla e-posti aadressil mae.lauri@gmail.com.

Juhend Alt-Lauri tallu jõudmiseks: www.hot.ee/kajakes

Saaremaale Roomassaarde kavandatakse motokompleksi

Kuressaare linn on saanud avalduse, et alustataks Roomassaare motokompleksi detailplaneeringut, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

„See on veel selline plaan,” kõlas detailplaneeringu algataja Raul Singi napisõnaline kommentaar. Esialgu uuritakse, kas kõik plaanitav kavandatavasse asukohta ikka ära mahub.

Kuressaare linnavalitsuse planeerimisosakond on juba koostanud detailplaneeringu võimaliku eskiisi. Sellelt võib näha, et Roomassaarde planeeritakse motokrossirada, supermotorada, kiirendusrada ja ka libedusrada ning mitut hoonet.

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.


Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Teine „Uma pido” on nüüd kättesaadav DVDna

Valminud on teise „Uma pido” DVD ja selle esitluspidu toimub 24. septembril kell 19 Räpina rahvamajas, annab peo korraldajate nimel teada Triinu Ojar.

Piiriveere Liidri ja PRIA toetusel jagatakse 300 DVD-d peol osalenud kooridele ja toetajatele, Võru ja Põlva maakonna omavalitsustele, raamatukogudele, muuseumidele ja turismiettevõtjatele tasuta.

Kel veel huvi pidu üle vaadata või meelde tuletada, saab DVD soetada endale esitluspeol või Võru instituudis tööpäeviti kella 9–17.

DVD-komplekt maksab sada krooni ja sisaldab kahte plaati. Neist ühele on jäädvustatud päevaprogramm ja rongkäik ning teisele peakontsert.

Tartu Ülikoolis saab võru keelt õppida

Tartu Ülikoolis on alanud lõunaeesti keele kursus, mis on mõeldud nii algajatele, kellel pole enne lõunaeesti keelega kokkupuuteid olnud, kui ka neile, kes tahaksid oma oskusi parandada.

Tunnid toimuvad reedeti kella 10.15-11.45 (Lossi 3-406). Esimene kokkusaamine on juba toimunud, aga huvilistel ei ole veel hilja liituda.
Õppetööd korraldab Sulev Iva.

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Vinni spordikompleksis uuendati liivafiltreid

Eelmise nädala lõpus uuendati Vinni spordikompleksis liivafiltreid, mis eelpuhastavad hoonesse tulevat vett. Liivafiltrid kujutavad endast kolmeastmelist puhastussüsteemi, kus igas filtripaagis on kolm kihti eri suuruses liivafraktsioone.
 
Hoonesse tulev vesi eelpuhastatakse surve all, piltlikult öeldes surutakse vesi läbi erineva suurusega liivaterade. Vett liivaterade vahelt läbi surudes eralduvad sealt rooste ja hõljuvad osakesed. Igas filtripaagis on 425 kilo liiva, kokku on kolmes paagis seega 1275 kilo eri suuruses liivafraktsioone.

Pärast eelpuhastusfiltrite läbimist suunatakse vesi basseinifiltritesse.
 
Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert põhjendas töid sooviga pakkuda inimestele kvaliteetsemat teenust. „Väga tähtis on, et spordikompleksis oleks puhas vesi. Tänu uuendatud filtritele eelmaldatakse veest rooste ja teised hõljuvad osakesed, mis satuvad sinna malmtorudest ehitatud vanadest torustikest,” lausus Nummert.

Järvakandi neiu uuendas Lätis Eesti rekordeid

Järvakandi neiu Reena Pärnat (16, pildil) krooniti eile Jurmala lähistel Läti meistriks vibulaskmises, võistluse käigus uuendas ta kolmel korral Eesti noorterekordeid.

FITA-2 ringis oli Pärnati võidutulemus 2530 silma. 60 meetri distantsil lasi Pärnat uueks Eesti kadettide ja ka juunioride rekordiks 331 silma. Uueks kadettide rekordiks oli ka 50 meetri distantsilt lastud 317 silma.

Teise koha saavutas võistlusel Anneli Preimann ning kolmanda koha Siret Luik. Meeste arvestuses tuli Jaan Lott teiseks.

Puust mulkide pere sai täiendust

Karksi-Nuias valla kultuurikeskuse kõrval oleval haljasalal avati laupäeval puuskulptuur „Tantsivad mulgid”. Kaheosalise skulptuuri valmistas kunstnik Martti Kalamees osaühingust Alius Lux.

Karksi on neljas Mulgimaa vald, kes mulgimaise taiese püstitas. Abja-Paluojal avati 2006. aastal tammepuust Mulgi mehe skulptuur ja aasta hiljem Helmes ordulinnuse lähistel teepervel Helme kihelkonna rahvarõivaid kandva tammepuust Mulgi naise kuju. Mõlemad skulptuuri autorid on Olustvere kunstnikud Ly ja Raul Teder.

Paistus tervitab 2008. aastast teelisi suur istuv Mulgi mehe skulptuur. Kuju kunstnikud on Hedi Roots ja Lea Armväärt ning arhitekt Jaak Adam Looveer.

Mulgi mees Abja-Paluojal.