Neljapäevast reedeni, 21.-22. oktoobril toimub Tallinnas rahvusvaheline NATURA metsanduskonverents “Ökosüsteemide taastamise väärtus ja tulu”.
Konverentsi eesmärk on tutvustada erinevaid võimalusi ning mõõtmistulemusi, et aidata kaasa metsade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele. Ürituse korraldab Eesti Erametsaliit koostöös Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooniga.
Konverentsi programmi leiab siit.
Teisipäeval, 19. oktoobril kell 11-13.30 on tulemas Tallinnas Maleva 1 “kohvikus” laadapäev. Seda korraldab MTÜ Tegudeks.
Tee oma kapp mittevajalikest asjadest vabaks, võta need kaasa, laota laadapäeval laudadele ja laadal pane kotid uusi asju täis. Tulla võid ka tühja kotiga, et see laadal sulle vajalikku kraami täis laduda.
Täna kell 15.00 toimub Tartu Tähtvere tennisehallis tantsuüritus Zumbafestival, mille tarbeks suletakse hall pallimängijatele ning tenniseväljakud muutuvad avaraks tantsusaaliks.
Kahetunnist zumbatreeningut Tähtvere Tennisekeskuse 2000 ruutmeetrises tennisehallis viivad korraga läbi kolm zumbatreenerit ning ürituse eesmärgiks on pakkuda kõikidele osalejatele lõbus ja tervislik pärastlõuna, mille käigus saab tutvuda erinevate zumba-stiilis tantsudega ning ammutada üheskoos aktiivsest tantsutrennist hulgaliselt positiivset energiat.
Zumba on tantsuline fitnessprogramm, mis sisaldab endas ladina-ameerika, hiphopi, kantri, kõhutantsu ja paljude muude stiilide tantsuliigutusi ning muusikat. Kuna tegu on lihtsa ja lõbusa treeningviisiga, siis on see toonud tantsusaali ka need, kes pole varem tantsimise ega aeroobikaga tegelenud. Samas on treeningud nauditavad ka kogenud tantsuhuvilistele, nii meestele kui ka naistele.
Zumba treeninguid pakuvad Tartus mitmed spordiklubid ning tantsustiil on kiirelt vallandanud ennenägematu zumbavaimustuse. Tähtvere tennisehalli kolmele tenniseväljakule mahub palju tantsusõpru ning üheks ürituse eesmärgiks on püstitada ka Eesti rekord zumbatantsus.
Üritust korraldab Tähtvere Tantsukeskus, mis on uus ja moodne kolme saali ning laia stiilidevalikuga tantsukeskus Tartus. Keskuses treenib igapäevaselt üle 300 tantsusõbra, kelle hulka kuuluvad lisaks zumbahuvilistele veel tänava-, show- ja vabatantsuhuvilised mudilastest keskealisteni.
Allikas: Tähtvere Tantsukeskuse, www.tartutants.ee
Parimad lähteained kosmeetikumide valmistamiseks on Harmoonikumi info kohaselt Eesti taimede ürditõmmised ja meile tuttavad toiduained: piim, jogurt, kohupiim, kaer ja kama. Lisaks tasub muidugi kasutada ka peenemat kraami, näiteks mesilasvaha, mett, taimeõlisid, kakaovõid, eeterlikke õlisid.
Nahk on inimese suurim organ – kõik, mis sellele satub, imendub ning mõjutab mitte ainult välimust, vaid ka tervist. Õpitoa korraldajad ütlevad, et poekreemid sisaldavad pahatihti minimaalselt toimeaineid, see-eest aga rohkesti mürgiseid säilitusaineid. Need aga võivad teha kasu asemel kahju. Kreemi, milles oleks piisavalt toimeained ning mis oleksid värsked ja tõhusad, kauplused müüa ei saa. See oleks liiga kallis ning rikneks kiiresti.
Mahekosmeetika teemaline koolitus on tasuline. Loe täpsemat infot siit.
Allikas: Harmoonikum
Maavalla koda ootab porikuu lõpuni ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks isikule, kes on paistnud silma hiiesõbralike tegudega.
Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, ühendusele või asutusele, kelle tegevuse läbi on käesoleval või eelnevatel aastatel hiis, püha allikas, puu, kivi või mõni teine ajalooline looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
„Võibolla elab teie vallas või külas vanainimene, kes takistas nõukogude ajal maaparandusel ohvrikivi ära vedamast või hiidepuud langetamast. Võibolla teate kodukohas inimest, kes hoiab vana hiiepaika puutumatuna või on selle isegi aiaga ümbritsenud. Ootame teavet kõikidest sellistest inimestest või asutustest, et kõige teenekam neist austavalt Hiie sõbraks kuulutada,” ütles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 20.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.
Maavalla koda korraldab Hiie sõbra tunnustamist kolmandat korda koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.
Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.
Hiie sõbrast loe pikemalt siit.
Allikas: Maavalla koda
Täna tähistab Eesti Draamateater 90 aasta möödumist teatri sünnist. Draamateatri suurel laval etendub sel puhul Priit Pedajase lavastatud pidukava, mis elustab Eesti Draamateatri ajaloo alates teatri eelkäija, Paul Sepa era-draamastuudio loomisest 1920. aastal kuni tänaseni välja.
Laval liigutakse läbi üheksa kümnendi, tuues esile olulisi lavastusi ja teatrielu sündmusi ning meenutades inimesi, kes on Eesti Draamateatri kujundanud selliseks, nagu me seda täna tunneme. Pidukava lõpetab Ardo Ran Varrese juubeliks kirjutatud kantaat „Vastsest templist“, mille kannab laval ette kogu tänane Draamateatri näitetrupp.
Eesti Televisioon teeb pidukavast salvestuse ning näitab seda samuti laupäeval algusega keel 21.40.
Õhtul kell 21.15 muutub aga Draamateatri fassaad üheks suureks kinoekraaniks. Maja esiküljel linastub siis Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare spetsiaalselt teatri juubeliks loodud 10-minutiline videoinstallatsioon, mis räägib teatrist ja ajast, tärkamisest ja hääbumisest. Videoinstallatsioon jääb jooksval lindil korduma kuni kl 22.15-ni.
Allikas: Eesti Draamateater
Lahemaa Tervisekool korraldab järgmisel nädalalõpul Tallinnas taimetoidu kursuse „Elus toit, päikestoit, parim toit“.
Koolituse läbiviijad Janne ja Sven Suurmaa tõstatavad koolitust tutvustades mitmeid küsimusi, mis puudutavad paljusid: Kas oled mõelnud, miks väikelastel on nii palju energiat ja kuhu energia kaob vanemaks saades? Mis on igavese nooruse, ilu ja elujõu saladus ning kuidas seda saavutada? Mil määral on kõik see seotud toitumisega ja mis on parim toit kehale, hingele ja vaimule? Kuidas saavutada läbi toitumise füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist?
Taimetoidu kursusel õpitakse koos valmistama tervislikke ja maitsvaid taimseid toite. Retseptid on lihtsad ja valdavalt kodumaisest toorainest. Kursusele on oodatud kõik, keda huvitab toitumine ning kes soovivad oma toidulauda muuta tervislikumaks ja mitmekesisemaks.
Koolitus toimub Tallinnas aadressil Tondi 8 A (II k), osalemine tasuline. Täpsem info kursuse kohta tel 55615810 või e-postiga info@valguskehas.ee
Esmaspäeval, 18. oktoobril kell 18.00 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu “Leena lätetel ja deltas”. Räägivad-laulavad Riho Västrik ja Jaan Sööt.
Leena on Venemaa suurim jõgi. Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Nagu iga hiiglane, saab ka tema alguse piskust – pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks võib uhkustada unikaalse loodusega. Viimased 30 aastat on seda inimeste sissetungi eest ka rangelt kaitstud. Seal elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Loodusõhtul vaadatakse filmi „Reis Leena lättele“ (režissöör Vasili Šarana, operaatorid Arvo Vilu, Vasili Šarana, Joosep Matjus, Riho Västrik, produtsent Riho Västrik) ning Riho Västriku fotoprogrammi sellesuvisest ekspeditsioonist Leena deltasse. Laulab Jaan Sööt. Osavõtt tasuline.
Otseülekannet näed www.looduseomnibuss.ee/otse
Info www.looduseomnibuss.ee
14. novembril tähistatakse taas isadepäeva. Seoses sellega kuulutab Võru maavalitsus välja konkursi aasta isa tiitlile.
Aasta isa tiitlile võib üles seada võrumaalase, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last ja kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel, olles ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
Esmakordselt anti aasta Iisa tiitel Võrumaal välja 2005. aastal. Aasta isa tiitlid on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo ja Mart Timmi.
Aasta isa 2010 tiitlikandja kuulutatakse välja novembrikuu teisel pühapäeval korraldataval isadepäeva pidulikul kontsertaktusel.
Võru maavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid ja toetuskirju tiitli kandidaatide kohta 1. novembrini aadressil Jüri 12, Võru 65620.
Allikas: Võru maavalitsus
Täna kell 12 peab Rakvere teatrirahvas koos vabatahtlikega Rakvere turuplatsi ääres asuvas endises pangahoones talguid. Rakvere kultuurielu elavdamiseks on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja linnarahva abiga ühiselt korrastada ja muuta sobilikumaks etendusteks, kontsertideks jm.
Täna panevad teatrirahvas ja kontserdikorraldajad selga tööriided, toovad kohale töövahendid ja asuvad koos abivalmis virumaalastega pangamaja publikuruumides parandustöid tegema – kõik on oodatud värvima, pahteldama, seina- ja põrandaliiste paigaldama ning kardinaid siduma. Ruumid on kujundanud teatri dekoraator-butafoor Helen Padu. Uues lahenduses domineerivad punane ja must värv.
Laupäevakulisi ootavad pangamajas töövahendid ja juhendajad, samuti hoolitsetakse nii suupistete kui meelelahutuse eest.
Rakvere kesklinnas asuva 1930. aastatest pärinev arhitektuuri- ja miljööväärtusliku pangamaja teise korruse saal avati pärast mõningast pausi linnarahvale 2009. aasta suvel Rakvere Teatri lavastusega “Toatüdrukud”.
2010. aasta jaanuaris Rakvere linnaga ruumilepingut pikendades tegi teatrirahvas ettepaneku, et peale etenduste andmise võiks suurepärase akustikaga saali kasutada ka klassikalise muusika kontserdipaigana. Ideest kasvas peagi välja Rakvere linna, Eesti Kontserdi ja Rakvere teatri koostöö, mille käigus tuuakse pangamajas Lääne-Virumaa publikuni klassikalise muusika parimaid pärle. Selle hooaja esimene kontsert on kavas 29. oktoobril, kui saab kuulda klassikalist kvartetimuusikat, seal hulgas Mozarti “Väikest öömuusikat”.
Pangamaja edasine saatus ja tulevik on teadmata. Rakvere linn teeb omapoolseid pingutusi, et käivitada Arvo Pärdi kontserdimaja ehitust. Rakvere teatri ehitustegevuse järgmise etapina on linnarahvale juba teada kinomaja kerkimine Teatrimäele. Kõik need protsessid võtavad aga aega ja et seni mitte käed rüpes istuda, vaid siiski Rakvere kultuurielu elavdada, on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja ühiselt korrastada ja muuta kontsertideks sobilikumaks.
Allikad: Rakvere teater, Kuulutaja
Sel nädalavahetusel räägivad Põhjamaade parimad pead Von Krahli Akadeemias kõige olulisematel teemadel – sünd, surm, seks.
Von Krahli Akadeemia 2010 toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab Von Krahli Akadeemias 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.
Laupäev, 16. oktoober
kell 15:00 Loeng-etendus: Elsa Almås ja Esben Esther Pirelli Benestad (Norra) „Gender Euphoria“
kell 17:00 Loeng: Prof Alain Giami “Seksitööstus, pornograafia ja rahva tervis”
Pühapäev, 17. oktoober
kell 12:30 Loeng: Lars Gösta Dahlöf (Rootsi) “Aseksuaalsuse hämar mõiste – kliinilised aspektid ja millest kõnelevad teadusuuringud”
kell 13:45 Loeng: Märt Läänemets (Eesti) „Isiksuse ja tegelikkuse mõistmise kolm taset budismis”
kell 15:30 – 16:45 Loeng: Olev Poolamets (Eesti) „ Mõtteid peentunnetusest sünnis, surmas ja seksuaalsuses”
kell 17:00 – 18:15 Loeng: Peeter Hõrak (Eesti) “ Suguline valik inimesel”
Loengud toimuvad Von Krahli Teatris (Rataskaevu 10, Tallinn).
Täna kell 11-18 on Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30) avatud veel ka Stine Cathrine Kühle-Hanseni (Norra) näitus “TOUCH” (“PUUDUTUS”). Lisainfo: www.tervishoiumuuseum.ee
Rohkem infot loengute kohta: vonkrahl.ee
Sel nädalavahetusel, 16.-17. oktoobril toimuvad Tallinnas Sikupilli Keskkoolis (Kivimurru 9) “Sisemise Tarkuse Päevad 2010”.
“Sisemise Tarkuse Päevad” on enese- ja vaimse arengu ning loodusteraapiate mess, kust kõik osalejad saavad leida ja avastada oma sisemist tarkust, väge ja hingejõudu, ning tutvuda erinevate loodusteraapiatega.
Kahe sisutiheda päeva jooksul on messil võimalik osa võtta erinevatest töötubadest, kuulata põnevaid loenguid vaimsetel teemadel ja tutvuda erinevate teenuste ja toodetega alates esoteerikatoodetest kuni ökokaupadeni. Lastele oma Loovustuba, kuhu on oodatud igas vanuses lapsed.
Ettevõtmise korraldab MTÜ Sisemise Tarrkuse Keskus. Tegemist on Tallinnas tegutseva vaimse keskusega, kust inimesed saavad abi erinevatelt alternatiiv- ja loodusravi spetsialistidelt, osaleda vaimsetel praktikatel, kuulata loenguid, osaleda kursustel, seminaridel ja teraapiates. Lisaks saab laenutada vaimset kirjandust, soetada erinevaid CD plaate, raamatuid ning muid abivahendeid, mis aitavad jõuda omaenda Sisemise Tarkuseni.
Loe lähemalt “Sisemise Tarkuse Päevade” kava.
Allikas: www.siseminetarkus.ee
Ülemaailmse toidupäeva toetuseks jagavad Eesti Toidupanga vabatahtlikud täna Tallinnas Kristiine keskuses ja Ülemiste keskuses kõigile ilusaid sügisesi õunu.
16. oktoobril tähistatakse üle maailma toidupäeva, mille ühendavaks teemaks sel aastal on “Ühiselt nälja vastu” (United Against Hunger). Päeva kandvaks mõtteks on teadvustamine, et meie keskel elab tänaseks rekordilisel hulgal puuduses elavaid inimesi, kes on hädas endale igapäevase toidu muretsemisega. Sellele olukorrale lahenduse leidmine vajab terve ühiskonna – meie kõigi tähelepanu ja koostegutsemist.
Eesti Toidupanga vabatahtlikud jagavad laupäeval Kristiine keskuses (kl 11.00 – 13.00) ning Ülemiste keskuses (kl 12.00 – 14.00) toidupäeva sõnumi toetuseks kõigile inimestele ilusaid sügisõunu. Väljas on ka alanud Toidupanga annetuskampaania kogumiskastid, kuhu igaüks saab Eesti puudustkannatavate inimeste toidulaua katmise heaks kroonimünte annetada.
Toidupank võtab kauplustelt, hulgiladudelt, tootjatelt ning eraisikutelt annetusena vastu üle jäänud toitu, komplekteerib vabatahtlike abiga iganädalaselt toidukastid, ning toimetab need koostööpartneritest MTÜ-de ning sotsiaalosakondade toel puudustkannatavate inimesteni. Praegusel hetkel abistab Toidupank igal nädalal sadu peresid Tallinnas ja Tartus, kuid abi vajab erinevatel hinnangutel ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last üle Eesti.
Toidupanga tegevuse laienemise toetuseks korraldatakse Eesti Pangaliidu, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liidu ning kodanikuliikumise Teeme Ära kaasabil Toidupanga toetuskampaania, mille raames saavad inimesed üle Eesti annetada kauplustes, pangakontorites ja teistes avalikes kohtades asuvatesse Toidupanga mündikampaania kogumiskastidesse kroonimünte. Et Eestis oleks üha vähem inimesi, kes peavad tühja kõhtu kannatama.
Allikas: www.toidupank.ee
Kylauudis.ee plaanib nüüd ja edaspidi avaldada sõnumeid ka mujalt maailmast. Järgnevalt teeme juttu Horvaatias toimuvast.
Piimatoodete müüginõuete karmistamine Zagrebi turgudel alates 4. oktoobrist tekitas protestilaine pika ajaloolise traditsiooniga juustumüüjate seas.
Maal väikemajapidamistes kohupiima ja juustu valmistavad talunaised ehk kumicad, keda armastavad ühtviisi nii kohalikud perenaised kui linna külastavad turistid, on Zagrebi turgude lahutamatuks osaks. Kohupiima ja värsket kohupiimajuustu müüvad valgetes põlledes külanaised traditsiooniliselt lahtistel lettidel, mõne kohupiimakausi ja juustukera kaupa. Linna toiduameti nõudmisel tuleb aga alates oktoobri algusest kõiki piimatooteid müüa külmletist.
21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010” võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.
Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.
Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.
Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja
Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa soomeugri liikumise aktivistid kutsuvad üles: tegutseme, et hõimupäevast saaks nii Eestis, Soomes kui ka Ungaris riiklik püha. Heiskame selleks juba täna – hõimupäeval – meie kõigi hõimurahvaste auks ja toetuseks lipud.
1931. aastal Helsingis toimunud Soome-Ugri IV Kultuurikongressil võeti vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel Eestis, Soomes ja Ungaris üheaegselt. Helsingis 2000. aastal toimunud Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongress võttis vastu resolutsiooni, mille IX punkt ütleb otsesõnu: „Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev hõimupäevaks.”
Hõimupäevade traditsioon taastati Eestis Jaak Prozese initsiatiivil 1988. aastal. Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud ligi nädala vältav, Eesti paljudes paikades toimuvate ürituste sari – hõimupäevad –, kuhu lisaks Soome ja Ungari esindajatele on saabunud ka Venemaa soome-ugri rahvaste kultuuritegelased, poliitikud, teadlased, samuti nende folklooriansamblid. 1991. aastast tähistatakse hõimupäevi ka Venemaa soome-ugri rahvaste seas, mõneti ka Soomes ja Ungaris.
Täna ja homme on ligi 70 Võrumaa linnalähedaste koolide õpilast laagris Haanjas, kus nad
omandavad eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.
“Igapäevaelus on tihti vaja midagi siduda, sellepärast õpime laagris alati sõlmede tegemist,” ütles Eve Täht, kes on Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor.
Täna õhtul näevad noored peotantsu ja saavad tantsijatelt selle kohta rohkem teada.
Laupäeval ollakse palju õues.
“Õpime sissitelgi püstitamist, käime Vällamäe matkarajal ja sooritame järgukatseid,” loetles Täht olulisemaid tegemisi.
Erinevate oskuste omandamise kõrval arendab laager ka laste suhtlemisoskust ning nad leiavad omale laagrist uusi tuttavaid. Seekordses laagris on Haanja, Kääpa, Pikakannu ja Osula põhikooli lapsed.
Tuleval kuul toimub üks laager Antsla-Varstu, teine Vastseliina piirkonna koolide kodutütardele ja noorkotkastele. Võrumaa malev korraldab aastas keskmiselt kümme laagrit.
Mari-Anne Leht
Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki Setomaal, Karjalas ja Mordvas.
Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi
Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid. 18 ekspeditsiooni vältel salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse. Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.
Täna toimuval üleilmsel blogimispäeval on üle 4500 blogija 134lt maalt kirjutanud veest ja sellega seonduvast.
Juba neljandat aastat kirjutavad blogijad 15. oktoobril ühiselt kokkulepitud teemal. Eesmärgiks on juhtida inimeste tähelepanu globaalsetele probleemidele ning otsida neile üheskoos lahendusi. Ühisest arutelust kasvavad välja värsked ideed, nõuanded, plaanid ja reaalsed teod. 2007. aastal oli ühiseks teemaks keskkond ja ajaveebidest sai lugeda teemaga seotud eksperimentide, innovaatiliste ideede ja jätkusuutlike praktikate kohta. 2008. aastal keskendusid blogijate mõtted vaesusele ning eelmisel aastal keerles arutelu kliimamuutuste ümber.
Aktsiooni korraldajate sõnul on tänavune veeteema oluline, ehkki just ülemäära sageli sellele tähelepanu ei pöörata.
Kella 17 oli vee teemal bloginuid 4670 ja nende arvamusi lugenud üle 35 miljoni inimese.
Peipsi kutselised kalurid leppisid täna keskkonnaministeeriumis kokku, et seoses ahvena kvoodi lõppemisega jääb kalapüügikeeld Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel kehtima selle aasta lõpuni. Püügikvootide ületamise vältimiseks suleti Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõikide kutselise kalapüügivahenditega juba 1. oktoobril.
„Tänasel kohtumisel kaluritega lepiti kokku, et seoses ahvenakvoodi täitumisega ja teiste kalaliikide väikeste kvoodijääkidega tänavu töönduslikku püüki Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel enam ei tehta,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Väljapüüdmata osa jääb järve alles, mistõttu järgmistel aastal saab püüda selle võrra rohkem kala.
15.-19. novembrini toimuvad järjekordsed läbirääkimised Venemaaga, kus lepitakse kokku järgmise aasta püügikvoodid. „Et kokkulepitud kvoodi ületust ei oleks, on Eesti Vene poole pöördunud, et juurde saada veidi ahvenakvooti ja loodame, et see laheneb positiivselt, sest Vene poolel on püügikvootides kasutamata jääki,“ täpsustas Soome. „Mõlemale poolele kasuliku kvoodivahetuse tegemiseks peab Eesti andma Vene poolele omalt poolt tõenäoliselt järgmise aasta kvootidest midagi ka vastu.“
Ungari mittetulundusühing Tomatiklubi on korraldanud mitmesuguseid üritusi, kaasamaks pimedaid ja nägemispuudega inimesi aktiivsesse kehalisse tegevusse – kuni osaluseni jalgrattamatkadel.
Sel otstarbel on klubi hankinud tosin tandemit. Kuna tehases valmistatud tandemid on kallid – üle 2000 euro –, on enamik kahemeherattaid kohalike meistrite valmistatud. Niiviisi saab teha ka lausa kindla inimese füüsisele sobivaid sõiduriistu. Igal tandemil sõidab üks nägija ja üks pime inimene; osaletud on koguni Viini-Budapesti maratonil.
Igal osalejal tuleb tasuda ka teatud summa, aga see on pigem psühholoogilist laadi kui kulusid kattev: enamik raha tuleb toetustest. Kümne tegevusaasta jooksul on Tomatiklubi saanud jõukohast tegevust pakkuda sadadele inimestele.
Allikas ELTIS
Võrus asuva Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik, kes on sellele ametil töötanud juba 15 aastat. Ettepaneku määrata sellele ametikohale Toomik järgnevaks kaheks aastaks tegi kultuuriministrile konkursikomisjon, kes oli kaalunud konkursile laekunud avaldusi.
Toomik on töötanud Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis alates 1979. aastast ning alates 1995. aastast on ta töötanud direktori ametikohal. Siiri Toomik on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi hallata on ka Võrumaa muuseum ning Mõniste muuseum.
Pärnu linna Noortekogu ettevõtmisel värvisid Pärnu Kunstikooli õpilased terve nädala kestel linna 
tänavate ja parkide prügikaste. Kokku said värvilisema ja rõõmsama ilme 19 prügiurni.
Kevadel korraldati Pärnu koolides prügikastide disainikonkurss, millele laekus kokku üle saja töö. Suvel valitud võidutööde kavandite järgi alustati prügikastide värvimisega eelmisel nädalal ja viimased prügikastid said uue välimuse sel nädalal. Pärnu Noortekogu esindab kõiki linna koole ja noorteorganisatsioone.
Allikas: Maaleht
Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.
Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.
Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.
Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.
Tutvu näitusega „Muuseum näitab keelt“ www.erm.ee/n2itabkeelt ning teiste näituse õpitubadega http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1815
Allikas: Eesti Rahva Muuseumi, www.erm.ee
Mikitamäel sai valmis valla üldplaneeringut täpsustav miljööväärtuslike alade teemaplaneering “Setomaa kultuuripärand”. Planeeringu koostamise raames määratleti täpsemalt miljööväärtuslike alade arv, täpsustati nende piirid ning määratleti täpsemalt nende planeerimis- ja hoonestamistingimused.
Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on miljööväärtuslike alade väärtuse teadvustamine kohalike elanike seas. Teemaplaneering on aluseks ja abiks vallavalitsusele miljööväärtuslike alade arendamisel, Põhja-Setomaa omapära säilitamisel ning selle tutvustamisel külalistele. Käesolevale teemaplaneeringule toetudes on võimalik taotleda ka toetusi külade hoidmiseks ja hooldamiseks vastavatest fondidest.
Mikitamäe vald on ajaloolise Setomaa kõige põhjapoolsem vald. Mikitamäe valla põhjaosas on juba vene vanausuliste külad ja kultuur. Sellest tulenevalt on suhteliselt väikese valla erinevatel aladel erinev ajalugu, kultuuritaust ja kombed, samuti erinev elustiil ja ehitustavad.
Planeeringuga saab tutvuda Mikitamäe valla kodulehel www.mikitamae.ee.
