Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Pühapäeval peetakse Otepääl saunamaraton

Foto: Margus Ansu, Postimees.
Sel pühapäeval, 13. veebruaril peetakse Otepääl saunamaraton. Start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-14.00, finiš avatud samas kohas kella 16.00-18.00. Saunad, mida läbitakse, asuvad Otepää piirkonnas.

Võistkonnad võivad olla kuni 4-liikmelised. Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida e-posti aadressil: sirje.ginter@otepaa.ee.

Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunast viibimise kohta. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga enim arvu piirkonna saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad.

Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 13.02.2011 kell 18.30 Pühajärve Pubis.

Saunamaraton toimub Euroopa 2011 kultuuripealinna raames “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”. Korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa & Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää vald.

Täiendav info: Sirje Ginter, tel 7655212, 5097795

Võrumaa toidupank ootab appi aktiivseid inimesi

Grupp aktiivseid inimesi on juba mitu nädalat teinud usinat eeltööd, et ka Võrumaal saaks käivitada üle-eestilise toidupanga sõsara ja maakonna puudust kannatajatele tulevikus toiduabi jagada.

Praegu pole veel teada, milliseid ruume Võru linnas toidupank kauba hoiustamiseks kasutada saab. Eelmisel nädalal käis panga esindus Võru linnavalitsuses ja linn andis põhimõttelise nõusoleku üks munitsipaalruum ettevõtmisele eraldada.

Selleks, et tulevases toidupanga laos kaupa saaks hoida, läheb vaja külmikuid. Kellel on üle mõni sobiv külmik, andke teada mõnel all oleval e-posti aadressil või helistage Katrin Tambergile.

Et pank pole veel juriidiliselt käivitatud, ei ole praegu võimalik raha ega toidukaupa annetajatelt vastu võtta. Inimestel, kes soovivad edaspidi toidupanga vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa, palutakse endast teada anda.

Kontaktid: Katrin Tamberg, katrin.tamberg@gmail.com, telefon 5816 0304 begin_of_the_skype_highlighting              5816 0304      end_of_the_skype_highlighting

Britt Vahter, bvahter@hotmail.com

Tiit Toome, tiit.toome@gmail.com

Elina Kononenko, elinaallas@gmail.com

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Foto: Uma Leht
Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Foto: juured.ee
Lõuna eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel Põlvamaal Mooste mõisa meistrite hoovis praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Õpetatakse põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all.

12. veebruar – KERGSAVIST EHITAMINE. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. Juhendaja Marko Kikas, Saviukumaja oü

19. veebruar – PÕHUMAJA EHITUSTEHNIKAD. Tutvume põhuseinte ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Ehitame kandva ja karkass põhuseina. Õpime vältima senitehtud vigu. Juhendaja Knut Klais, Savikodu mtü Loe edasi: Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Tulekul uus taotlusvoor vabaühendustele

KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.

Allikas: KÜSK

Joogaõhtu Sänna Kultuurimõisas avab hatha-jooga treeningtunnid

Kolmapäeval, 9. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas joogaõhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Tema käe all hakkavad hatha jooga tunnid toimuma ülekolmapäeviti. Et siis nõnda: ühel kolmapäeval Sännas ja teisel kolmapäeval Tallinnas koolis, et siis kolmandal kolmapäeval jälle Sännas olla. Järgmine joogatund on 23. veebruaril. Joogatunni osalustasu on 2.50 eurot.

Joogatund kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Kaasa tasub võtta sobiva pehmusega matt või tekk, mis ei libise ega veni. Vahtkummist matkamati peale on hea panna puuvillane tekk. Hea on riietuda mugavalt ja kihiliselt, et vajadusel kehasoojust reguleerida.

Hatha-jooga oluline osa – füüsilised harjutused-asendid, asanad, on ajanud oma juured mitme tuhande aasta jooksul pea igasse kehalise tegevusega seotud valdkonda. Meenutame kasvõi kehalise kasvatuse tunde koolis või tippspordi taastusravi meetodeid. Jooga tee järgi sõltub inimese heaolu 70% ulatuses mõtlemisest, 10% ulatuses toitumisest, 10% ulatuses hingamisest ja veel 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Jooga on hea algus edasiviiva liikumisharjumuse tekitamiseks. Legend, justkui joogaga tegelemise eelduseks on imehea kehaline painduvus, on veidi ennatlik, kuna see on just jooga eesmärk. Seega alustamiseks piisab täiesti sisemisest selgest soovist.

Rohkem infot saab tel 528 7044 või taistouuslail@gmail.com

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Kaheksa riigi eripedagoogid Comeniuse projekti raames Võru Järve koolis. Foto: Gaida Vassin.

Sel nädalal, 2. veebruarist kuni tänaseni külastasid Võru linnas asuvat Järve kooli  seoses Comeniuse projektiga „The European Food Passport Project“ pedagoogid seitsmest Euroopa riigist – Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis.

Järve kool on raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool. Et tema partnerkoolide õpilased on samuti erivajadustega, siis nimetatud projekti raames reisivad ainult õpetajad. Õpilased suhtlevad omavahel interneti kaudu. Kõikidest õpilastele suunatud projektitegevustest saavad osa võtta erineval arengutasemel õpilased.

Projekti käigus õpivad erivajadustega lapsed tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Neil on olnud võimalus kogeda, kuidas toitu kasvatatakse ja toodetakse, kuidas see maitseb. Nad on õppinud ise aedvilju kasvatama. Neid on viidud kurssi nii ausa kaubanduse (Fair Trade), mahepõllumajanduse kui ka tervisliku toitumise põhimõtetega. Projekti lõpus valmib sümbolitest ja sõnadest kokaraamat, kus on esindatud kõikide projektis osalevate maade  traditsioonilised toidud, raamatuga kaasnevad DVD ja CD.

Sel nädalal viibis Võru Järve koolis ka projekti koordinaator Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist ja spordikolledžist. Southren on töötanud erihariduse valdkonnas 40 aastat ja kuninganna Elizabeth tunnustas teda 2010. aastal MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. Ühtlasi on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. Loe edasi: Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Tere, Kylauudiste lugeja!

Kait Tamra.

Eesti meediakanalitest kuuleb iga päev, kuidas erinevate linnade tänavad on libedad, kui palju inimesi satub erakorralise meditsiini vastuvõttu ja kes selles kõiges süüdi on. Maainimesed ukerdavad samuti mööda libedaid teid, lapsed ei saa kord kooli, kord koolist koju, õpilasbussid kas ei tule üldse või vajuvad liivatamata teedel kraavi… Aga see jääb ainult hädaliste endi teada. Eriti koomiline on lugeda maanteeameti teadaandeid, kus soovitatakse mitte kasutada kõrvalteid (mille ääres me ju elame), sest need on kas tuisuvaaludes või eluohtlikult libedad!

Lumised talved teevadki teed libedaks ja läbimatuks. Tore, et talv ometi talve moodi on…
Seekord soovin aga lugejaid lõbustada looga Võrumaa mehest Kait Tamrast, kes osaleb tänavu Eesti laulu poolfinaalis lauluga “Lubadus”. Olles eile õhtul helistanud oma 80-aastasele emale ja manitsenud teda mitte libedaid tänavaid pidi poodi piima-leiva järele minema, kukkus ta ise veerand tundi hiljem oma koduõuel maha. Jalg paistes ja valutab. Aga täna on Tallinnas poolfinaali proov. Üritas mees telefoni teel end küll välja vabandada, aga arusaadavalt anti mõista, et ainus vabandatav puudumise põhjus olnuks surmatunnistus… Keeldudes hoolitseva Võru arsti tungivast soovitusest hüppeliiges kipsiga fikseerida, laenas Kait sõbra käest kargu ja ronib täna kangelaslikult telemaja treppidest üles.  Süüdistada pole kedagi peale kauni talve, muutliku ilma ja helilooja hajameelsuse.
Laulu “Lubadus” saab aga kuulata ja lugeda ka laulu sünniloost www.tamra.ee
Lugupidamisega

Tammiku Tatsuja

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.

Rakveres avati uus politsei- ja päästeteenistusmaja

majaEile, 4. veebruaril avatati pidulikult Rakveres uus politsei ja pääste ühishoone. Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule rajatud hoones on politsei- ja päästeametnikele vajalikud tööruumid, ajutise kinnipidamise ruumid, kainestusruumid ja päästeautode garaaž.

Rakvere linnas Kreutzwaldi tänaval asuva uue politsei ja pääste ühishoone projekteeris AS Amhold, vastutav arhitekt on Triinu Nurmik. AS-i Oma Ehitaja rajatud hoonet rendib Riigi Kinnisvara 15 aastaks sõlmitud lepingu alusel.
Esimene politsei ja pääste ühishoone avati Virumaal 26. novembril 2003. aastal Tapal ja teine samalaadne 14. novembril 2008 Iisakus. Rakvere hoone on Virumaal hetkel suurim.

Täna, 5. veebruaril on majas lahtiste uste päev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Sel päeval on kohal ka Lõvi Leo ja päästekoer Nublu, kes tutvustavad noorematele külalistele turvalisuse põhitõdesid. Ekskursioonid hoones toimuvad igal täistunnil kella 11-15.

Allikas: siseministeerium.ee

Võru noortekeskuses on täna infopäev

Täna,  5. veebruaril kell 15 algab Võru noortekeskuses infopäev  „Töö või Mina või Kool?”. Kõik noored on oodatud osalema. Koos otsitakse vastust küsimustele:

Mis on minu, kui noore õigused ja kohustused tööturul?

Kui vanalt ja kui palju võib töötada?

Mis on minu võimalused siis, kui mul on jäänud kool pooleli?

Kelle käest ja kuidas on võimalik saada juriidilist abi?

Mis vahe on töövõtu-, töö- või käsunduslepingul?

Praktika. Noor ja töötu.  Kui palju palka küsida?

Kool, töö või mõlemad?

Kõigil noortel on võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, kogemusi jagada, küsida.
Üritust aitavad korraldada Eesti Töötukassa, OÜ Karjääripõld.

Einike Mõttus
Võru Noortekeskuse juhataja
info@vorunoortekeskus.ee

Tartu Tähetornis toimuvad vaatlusõhtud

Esmaspäeval, 7. veebruaril ja teisipäeval, 8. veebruaril kella 18-20 saab Tartu tähetornis vastresteureeritud Zeissi teleskoobiga vaadata Kuud ja Jupiteri. Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis, etendused algavad kell 18.30 ja 19.30.
Korraldajad on Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring. Vaatlusõhtuid toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Täna peetakse Iloni Imedemaal sünnipäevapidu

pidu
Iloni Imedemaa.

Laupäeval, 5. veebruaril kell 11-16 peetakse Haapsalus Iloni Imedemaal Iloni sünnipäevapidu – ILON 81. Imedemaal on planeeritud mitmeid tähtsaid tegemisi:

• teeme lastega sünnipäevatorti
• meisterdame koos kaardi Ilonile
• Karlsson mängib ja möllab lastega
• vaatame kinosaalis pilte ja filmi Ilonist ning tema lapsepõlvest
• näha on laste joonistused Karlssonist

Kõikide külastajate vahel loositakse toredaid auhindasid: pere-aastapääse, raamatud, pusled, suveniirid, kalendrid, postkaardid jm.

Luke mõisas õpitakse sõbrapäevakingitusi valmistama

6. veebruaril kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale kingitus sõbrapäevaks. Mis saab olla veel toredam ja soojem oma kätega valmistatud kingitusest.
Teeme viltimise tehnikas südameid ja prosse, valmistame südamega südameseepi, teeme südamega pilti ja tassi.
Kingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub kingituseks minevast materjali kogusest.
Kuna kärnerimaja on väike, siis on vajalik ette registreerimine meilile info@lukemois.ee või telefonil 5088359.
Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.

Rõuge Hockey Cup 2011

12. veebruaril toimub Rõuges hokiturniir “RÕUGE HOCKEY CUP 2011”.

Turniiri eesmärk on tutvustada ja elavdada jäähokimängu Võru maakonnas ja
tuua noori jäähoki juurde. Rõuge hokiklubi on võtnud missiooniks jätkata
jäähokivõistluste traditsiooni Rõuge piirkonnas ja Võru maakonnas tervikuna.

Jäähoki võistlus “RÕUGE HOCKEY CUP 2011” toimub laupäeval 12. veebruaril
Rõuge Põhikooli uisuplatsil algusega kl 11.00. Väljaku mõõdud on 15m x 25m,
ääristatud 20 cm kõrguste puidust poordidega.

Juhend nähtav siin:
http://www.facebook.com/topic.php?uid=283572081967&topic=15363

Urge külakeskuses fotonäitus “Pulmafotod läbi aegade”

Näituse mõte tekkis novembrikuisel Urge Naisseltsi kokkusaamisel, kus kõik olid kaasa toonud vanu fotosid kodukandi inimestest, majadest, koolidest, pidudest, üritustest, töötegemistest jms. Naisseltsi raudvaral ja mitmekülgsel kollektsionääril Loreida Raadikul olid kaasas inimeste ja talude fotod, kõik kenasti talude või teemade järgi ümbrikutesse pandud, ühesõnaga suur sorteerimis- ja salvestamistöö ära tehtud! Peale selle näitas ta ka antikvariaatidest ostetud pulmafotosid. Seepeale otsustasimegi näituse teha.

Fotosid on kuue meetri jagu ja need on jaotatud kas perede või aastakümnete kaupa. Peaaegu kõigil piltidel, v.a. antikvariaatidest
ostetuil, on taga kirjas pealolijate nimed, kuupäevad jms. Enamus neist inimestest on kahjuks juba seal, kus muresid enam pole. Pulmapilte on ka teised kohalikud juurde toonud, eriti viimaste aastakümnete omi.

Näitus on avatud veebruari lõpuni.

Lähemalt saab uurida http://www.sauga.ee/Urge-Raamatukogu.37.0.html ja http://kodukylam6tted.blogspot.com

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Rebala muuseumi arendaja

Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.

Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.

Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma

ERM esitleb venekeelset raamatut etnilisuse võidukäigust Venemaal

Täna kell 16 esitletakse Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) venekeelset teadusartiklite kogumikku rahvuse diskursuse sisseimbumisest ja tarvituselevõtust Venemaal ja Nõukogude Liidus alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Raamatut tutvustavad selle toimetajad Indrek Jääts ja Erki Tammiksaar.

Kogumikus avaldatud artiklite esialgsed variandid arutati läbi 2009. aasta juunis Tartus toimunud rahvusvahelisel teadusseminaril „Tatištševist Narkomnatsini: Etnilisuse edulugu Venemaal 18. sajandist 20. sajandi I pooleni“. Nii seminari toimumist kui ka kogumiku ilmumist toetas Eesti Teadusfond (grant nr 7010 „Rahvusluse tulek: Etnilisus, teadus ja poliitika Vene impeeriumi siseperifeerias 19. sajandi algusest 1920. aastateni“).

Lisainfo www.erm.ee