Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.

Põllumajandusettevõtjate keskmine vanus on Eestis aasta-aastalt tõusnud, noorte osakaal vähenenud. “Et elu maal jätkuks ning maanoortel oleks huvi ja paremaid võimalusi põllumajandustootmisega tegelda ning ka vanemate majapidamist üle võtta, selleks pakubki abi maaelu arengukava toetus põllumajandusega alustavatele noortele ettevõtjatele,” selgitas PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.

Vähemalt pool soovitud toetusest tuleb investeerida ettevõtte põhivarasse (seadmed, masinad, ehitised jmt), muus osas on raha kasutamise võimalused avarad. Põllumajanduslikuks tootmiseks võib valida põllukultuuride kasvatamise ja loomapidamise, mesinduse, puuvilja- ja marjaistanduste rajamise, aianduse, omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemise jmt. Noortaluniku toetuse abil on aga edendatud ka näiteks jaanalinnufarmi, seenekasvatust, lilli ja dekoratiivtaimi tootvat aiandit.

Toetuse soovija peab olema kuni 40 aastane, põllumajandusliku eriharidusega (või omandab selle 36 kuu jooksul), kaheaastase põllumajandusliku töökogemusega. Samas ei tohi ta olla ise põllumajandusettevõtjana tegutsenud kauem kui 18 kuud.

9.-29. augustini 2011 kestev taotlusperiood on maaelu arengukava sellel programmperioodil juba viies. Varasemad neli taotlusvooru näitavad, et see toetusmeede on väga populaarne: kokku esitati 817 taotlust, 301 noortalunikule on välja makstud kokku 11,45 miljonit eurot toetust. Loe edasi: Noori põllumehi oodatakse toetust taotlema

Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida

Veel viimased jõupingutused reede pärastlõunal, sest juba sel esmaspäeval, 8. augustil on meie uhiuus Rõuge automaattankla valmis tankijad tervitama.

Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.

Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.

Tiit Toots

Kuressaare merepäevad tipnesid Raiekivi säärel merepeoga

Lätlaste purjelaev Libava Saaremaa merepäevadel.

Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega. Saaremaa suurim merepidu toimub juba 15. korda!
Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakusid külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks korraldasid kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets ning kirjanik Jüri Tuulik merepäevadel räimeroogade koolituse. Paaritunnise šõuga võeti ette parimad kalaretseptid ja hõrgutisi pakuti ka publikule.
Ka muusikagurmaanidele pakutakse tänavu eriilmelisi elamusi.
Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral käsitöölaat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuvad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.
Merepäevadeks saabus Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve.Vahest ehk väärikaimat pilti pakub aga merepäevadele saabuv lätlaste purjelaev Libava, ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.
Silver Saluri

Maanteemuuseum pakub Põlva ökofestivali ajal eriprogramme

16.-20. augustil toimuvad maanteemuuseumis ökofestivali eriprogrammid ”Roheline tee”.

Ökofestivali eriprogrammi eesmärk on heita pilk erinevatele liikumisviisidele minevikust ning tutvustada rohelisi alternatiive tänases liikluses.
Mida pakume:
•Ringkäik Teeajas – arutleme ja vaatame, milliseid liikumisviise ja liikumisvahendeid on inimene läbi aja kasutanud. Milliseid materjale kasutati teedeehituses ja liiklusmärkide valmistamiseks? Miks ja kuidas asendus keskonnasäästlik hobune raudruuna ja autoga? Millal võidutsesid jalgrattad? Kõike seda näeb ja kuuleb liikudes koos giidiga mööda unikaalset ajaloolist teeruumi, mis kulgeb muinasajast tänapäeva.
•Elektriauto tutvustus. Vaatamiseks on väljas Eestis toodetud elektrikabriolett ZEV Seven. Kuuleme, millised on elektriauto eelised sisepõlemismootori ees ning kuidas aitab elektriauto kasutamine keskkonda säästa.
•Keskkonnateemaline viktoriin.
Viktoriini võitja saab preemiasõidu elektriautoga ZEV Seven (autojuhi kõrval).
Programmis saab osaleda muuseumipiletiga
Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Algasid Eesti Rahva Muuseumi välitööd Jõhvi kihelkonnas Toila vallas

Suvi on Eesti Rahva Muuseumile kiire ja põnev välitööde aeg, mil muuseumitöötajad liiguvad mitmes Eestis vallas, kogudes esemeid, intervjueerides, filmides ja pildistades kaasaega. Saja aasta jooksul on materjalidest kujunenud muuseumi rikkalikud kogud, kust igaüks võib leida midagi oma suguvõsa, kodukandi või kodutalu kohta. Jäädvustatud on erinevad ajad, inimesed ja aset leidnud muutused.

3.–10. augustini toimuvad Eesti Rahva Muuseumi välitööd Toila vallas. Seal kogutakse materjale kaasaja argielust, salvestatakse inimeste arvamusi, mõtteid ja tähelepanekuid, filmitakse ja pildistatakse kõige igapäevasemaid tegemisi.
ERMi jaoks on oluline kaasata inimesi tänapäevaelu jäädvustamisse ja anda neile sel moel võimalus otsustada, milliseks kujuneb muuseumikogudes säilitatav 21. sajandi alguse elu kajastav materjal.

Lisaks kaasaja dokumenteerimisele kogutakse täiendavaid selgitusi ja legende varasematel aegadel ERMi kogusse üle antud fotoseeriatele.

Välitööd saavad teoks koostöös ülikoolide ning teadusinstituutidega. Välitööde toetajaks on Eesti Kultuurkapital ja Toila vallavalitsus ning paljud ettevõtted: Regio AS, Toila SPA hotell, OÜ Luha AV Näpsid, Karja Pagariäri OÜ, Grüne Fee Eesti AS, Budget OÜ mysli.ee, PÜ E-piim, AS Viru Rand.

Välitööde juht on Eesti Rahva Muuseumi teadussekretär Agnes Aljas.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Doonoritelgid jõuavad Haapsallu

Viiendat aastat toimuv doonoritelkide ringreis jõuab 8.-9. augustil Haapsallu, kus telgid ootavad doonoreid lossi esisel väljakul.

„Haapsalus doonoritelkides käis aasta tagasi kahe päeva jooksul verd andmas 277 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 30. Tänu nendele heatahtlikele ja lahketele Haapsalu inimestele kogusime 105 liitrit verd, mis on abivajajate jaoks hindamatu väärtusega,“ ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. „Kõige rõõmustavam on see, et lisaks tuhandetele püsidoonoritele tuleb doonoritelkidesse igal aastal ka sadu esmaseid vereloovutajaid. Nii tegid möödunud suvel oma esimese vereloovutuse 470 inimest just doonoritelkides.” „Doonoritelkide projekt, mis kannab üldnimetust „Ka doonor on riigikaitsja“, on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub eelkõige selle inimestest. Doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmisel. Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust, abivajajate märkamist ning vabatahtlikku abistamist,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, kelle sõnul on doonoritelkide eesmärk vere kogumise kõrval tutvustada veredoonorlust laiemalt.

Lisainfo www.verekeskus.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Matsi ja Kabli rannas vormitakse täna liivast loomaaeda

RMK Varbla ja Kabli looduskeskused kutsuvad peresid ja sõpruskondi  täna, 6. augustil kell 13 Pärnumaale Matsi ja Kabli randa valmistama liivakujusid teemal „Liivast loomaaed“.
Võta kaasa labidas, ämber ja muu vajalik inventar. Liivakujude valmistamiseks tuleb moodustada kuni viieliikmeline võistkond. Parimatele auhinnad!

Süvahavval saab näha ja õppida lõnga taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:
* mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts
www.syvahavva.ee

Mellistes toimub traditsiooniline vanavaralaat

Pühapäeval, 7. augustil algusega kell 9 toimub Mellistes Käbitare platsil XIII vanavara ja varuosade laat „Sulle-mulle”.

Laadal on ka Mäksa valla telk, kus pakutakse valla ettevõtjate tooteid (sh talutooteid), samuti lasteala, kus lapsed saavad meisterdada. Laval esinevad valla laulunoored ja näitavad jõudu rammumehed.

Vald paneb kõige omanäolisemale eksponaadile välja Jaan Tatika eriauhinna. Kõik on oodatud ostma-müüma-vahetama ja nautima laadapäeva koos atraktsioonidega.

Laata korraldavad vanatehnikaklubi Levatek ja Mäksa vald. Lisainfo tel 511 1971, www.maksavald.ee.

Kärdlast saab taas kohvikute linn

Laupäeval, 6. augustil avatakse Kärdlas taas üheks päevaks 15 kohvikut, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal. Et kohvikute päev liiga tormiliselt ei algaks ega lõppeks, tegutsevad ka eel- ja järelkohvikud.

Reedel kell 17 avatakse Soera talumuuseumis Talu Rahwa Kahwe. Seal pakutakse lisaks igapäevatoitudele ka saksikumaid suupisteid. Kohale on kutsutud ka lastekantseldaja ja muusikud.

Kohvikute päeva sissejuhatus tehakse aga Ave Vita! majas. Hommikukohvik Kohvilähker on avatud laupäeval kella 9st keskpäevani. „Alates eelmisest kohvikute päevast nimetame end kuueteistkümnendaks kohvikuks,” ütles poetess Ave Alavainu, kes on ka kohvikute päeva idee autor.

Kohvikute päeval tegutsevad kohvilähkrite linnas Ei Meil Pole Silgusedelit, Balkon, Bella Rosa, Café Orientale, Tsaarikordoni Köök, Pann & Kook, Meistrite Vinoteek, MÖKK, Baabade Puhvet, Elu Tamme All, Johannes Pääsukese nimeline kinokohvik, Muhu Pätid, Maa & Ilm, Tõrvatilk Kohvilähkris ja Lilleline Pagari Õu.

Et kohvirajalt mahatulek liiga järsk ei tunduks, on avatud ka järelkohvikud. Pühapäeval tasub minna Valgu seltsimajas avatavasse Muhvi kohvikusse. Naksitrallide-teemalises järelkohvikus teenindavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe koos abilistega.

Pätakavallameeste kohvik on pühapäeval avatud Heltermaa käsitöömajas. Pakutakse oma vallast pärit ja omade tehtud sööke ja jooke. Ei puudu otse kohviku õuel suitsutatud kala, lambaliha, kodune kali ega koogid.

Motopäev toob Mõnistesse külalisi üle Euroopa

Laupäeval, 6. augustil kell 11 algab Mõniste vallas kolmas ekstreemmotopäev.

Traditsiooniliselt saab kaasa elada unimotode võistlustele. Sel aastal oodatakse külalisi-võistlejaid üle Euroopa.

Toimuvad tänavarataste, jalgrataste, aiakärude ja paljude teiste liikumisvahendite kiirendusvõistlused. Auhindadele saavad võistelda ka pealtvaatajad ja lapsed.  Olemas traditsiooniline Eesti toit ja jook.

Järelpidu toimub Wildhogsi Seapesas Tiitsal. Muusikat pakub Spaiks. Avatud on saun ja traditsiooniliste söökide-jookidega baar.

Lisainfo: www.wildhogsmc.ee.

Mesipuus toimub talupäev „Rehepapi seitse ametit”

Mesipuu talus Põlvamaal toimub eeloleval nädalavahetusel, 6. augustil  juba seitsmes põlise maaelu võlu ja köögipoolt tutvustav päev „Rehepapi seitse ametit”.

Tasuta perepäeval saavad külalised vaadata, kuidas vurritatakse mett, küpsetatakse maa sees lammast, pekstakse reht, värgitakse hobusel kapju ja tehakse teisi vanaaegseid talutöid.

Kuna tänavune aasta on puuaasta, siis näidatakse kuidas männikändudest tõrva aetakse, kuusepakkudest katuselaaste lüüakse, laastukorvi punutakse, palkmaja ehitatakse.

Lastele ja peredele korraldatakse selgi aastal põnevaid võistlusi ja osavust nõudvaid sportmänge. Pere noorimad saavad lähemat tutvust teha koduloomadega, sõita hobuvankril ja kaeda, kuidas lammas oma kasukast ilma jääb.

Pakutakse maitsta talutoite ja -jooke. Meelt lahutavad nii kohalikud kui ka külalisesinejad. Simman külaplatsil kestab õhtupimedani. Kohapeal levib traadita internet ning soovi korral saab jääda telkima.

Rohkem infot: www.mesipuu.ee.

Kose vallas peetakse külade päeva

Kose valla külade päev toimub 6. augustil algusega kell 12 Karla külas.
Kavas:

Retk läbi Karla küla (soovitatavalt jalgratastel või autodega) algusega kell 12.

Külade ja alevike esindustele: mõõduvõtmised osavust (ka näpuosavust), täpsust, jõudu, taiplikkust ja mõtteerksust ning võistlusõnne nõudvates tegevustes algusega kell 14 külaplatsil. Võistlus ka küla – ja alevikuvanematele.

Ekskursioon Roogoja  aiandustalus.

Alates kella 20st simman ansambliga Rahvastepall. Avatud puhvet. Kõik on oodatud võistlejatele kaasa elama, Karla külaga tutvuma, simmanil pidutsema.

Vaata lisaks: www.karlakyla.wordpress.com!

 

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Puiga küla kutsub omad kokku

Reedel, 5. augustil peetakse Võru vallas Puigal külapäeva, õigupoolest küll külaõhtut.

Kell 17 etendab KA-teater Puiga põhikooli saalis lavalugu „Tulemängud” (Eduard Vilde ja Friedebert Tuglase „kirjsõda”).

Kogunemine on kavandatud alates kella 17.30st. Külapäev avatakse kell 19.30. Omal tuleks kaasa võtta piknikukorv, pakutakse grillimisvõimalust. Lastele on kavandatud võistlused ja mängud.

Simmanil tantsutab rahvast ansambel Mesipuu. Keskööl ilutulestik.

Oodatud on ka endised Puiga küla elanikud.

Otepääl toimub traditsiooniline käsitöölaat

7. augustil toimub Otepääl kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat.

Laadal esinevad Otepää rahvatantsukollektiivid, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Lille Tali juhendusel, ansambel Relami jt. Pühajärve puhkpilliorkester. Päeva juhib Alar Haak.

Kavas on ka näitused ja õpitoad ning traditsiooniliselt ka Põltsamaa roosiaia näitusmüük. Laadakaubaks on käsitöö, istikud ja toidukaup. Lapsed saavad osaleda võistlusmängudes. Lisaks ootavad neid mitmed üllatused.

Korraldajate teatel on selleaastane käsitöölaat pühendatud ehetele, nii et laadal on võimalik näha rohkem ehetega seonduvat. Laadalistel on võimalik külastada ka näitust „Kodukandilood”, kus astuvad üles kohalikud meistrid.

NB! Seoses üritusega on 7. augustil kella 7-18 liikluseks suletud Otepää linnas Pargi ja Kevade tänava ristmik ning Kevade tänava Pargi tänava poolne lõik.

Lisainfo: Riita Aader, tel 5332 6679.

 

Luke mõisas tuleb meisterdamispäev

Pühapäeval, 7. augustil kell 12-16 toimub Luke mõisas meisterdamise perepäev. Osa võtta võib kogu perega päeva jooksul endale sobival ajal.

Meisterdatakse pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut ja taimepilti, proovitakse ka viltimist ja klaasimaali. Meisterdamisvahendid on korraldajatelt, valmivad asjad saab igaüks kaasa võtta. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.

Perepäev on tasuta, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Lisainfo telefonil 508 8359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Eestis kerkivad uued hoolekandekülad

Eile, 3. augustil pandi Viljandimaal Saarepeedi vallas nurgakivi ASi Hoolekandeteenused Karula Kodu kahele uuele peremajale.

Karula Kodu kahe uue peremaja ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude projektist, mida juhib AS Hoolekandeteenused. Karula Kodu peremajad esimesed, mida projekti raames ehitama on hakatud. Kokku rajab Hoolekandeteenused Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.

Viljandi lähistel asuv Karula Kodu on keskendunud sügava liitpuudega inimeste teenindamisele. Karula Kodu uued peremajad ehitab AS Eston Ehitus ning need valmivad 2012. aasta veebruari lõpuks. Ehitustööde hinnaks kujuneb veidi enam kui 761 000 eurot.

Uued hoolekandekülad kerkivad veel Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse ning Viljandimaal Viljandisse. Kokku ehitatakse 55 kümnekohalist peremaja, rajatakse uusi tegelusmaju ning rekonstrueeritakse seniseid. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Ettevõtmist rahastab 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänu on Eesti riigi panus.

 

Juuksur, kes teab, mida juustega teha

Kaili Kuusiku soeng, Kadri Pille meik, stiilipeole minev klient

Kord juuksurisse minnes kohtasin trepil pisarates tüdrukut, kes kurtis oma kaaslasele, kui kole soeng talle tehti ja et nii ei julge ta enam kuhugi minna. Pöörasin käigupealt ümber ja sel päeval jäi mul juuksuris käimata. Hiljem leidsin endale käärivälgutaja, kelle juurde lähen alati kindla südame ja meelega. Suvel maal suvitades polnud mul aga oma „isiklikku“ juuksurit käepärast. Teadsin, et meie hea naaber Roosisaarel Kaili Kuusik omab juuksurisalongi ja nii ma temaga aja kokku leppisin. Lisaks juuste triibutamisele ja lõikamisele oli Kaili lahkelt nõus ka oma tööst lähemalt rääkima.

„Ma lõikasin oma nukkudel kodus juukseid nii, et kõik minu nukud olid kiilad,“ vastab Kaili küsimusele, kust tema kihk juukseid lõigata alguse sai. Inimkatsetusteni jõudis Kaili kooli ajal, mil tema juures hakkas juukseid lõikamas käima kindel seltskond. Esimesed soengud olid puhas omalooming, mis polnud üldsegi paha, sest punk oli sel ajal popp. Kaili tahtis kohe pärast kooli lõpetamist minna juuksuriks õppima, kuid ta ei saanud kooli sisse. Mitte sellepärast, et ta poleks osanud juukseid lõigata, vaid sellepärast, et ta polnud komsomoli liige. Olid sellised ajad. Paremaid aegu oodates tegeles Kaili müümisega, see amet sobis nõukogude aega paremini. „Siis oli defitsiidiaeg ja keegi perekonnast pidi ka kaubanduses töötama,“ märkis Kaili. Aja (olude) muutudes sai Kaili siiski aru, et ta pole müüjaks sündinud ja otsustas teist korda juuksuriameti õppimisega õnne proovida. Komsomolipiletit enam ei nõutud ja Kaili sai alustada õpinguid oma unistuste erialal, mida ta siiani kahetsenud pole. Loe edasi: Juuksur, kes teab, mida juustega teha

Süvahavval saab näha ja õppida taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil kell 11 algab Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev, annab teada talu edendusnõunik Peep Tobreluts.

Nagu varemgi, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõngaga seonduv: lõnga värvimine taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks toimetavad taluõuel sepp ja vanade padade taastaja.

Süvahavva külas tegutsev Süvahavva loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:

* mai keskel Süvahavva villavabriku-muuseumi suvehooaja avamine (piletivaba päev ehk muuseumiöö);

* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus;

* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga „Vill”;

* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga „Lõng” (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisanduvad tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21. augustil.

Selle suve käsitööpäevadest osavõtjad saavad osaleda ka arvamusküsitluses, kuidas edaspidi käsitööpäevi korraldada. Ühisel nõul ja jõul kujuneb järgmiste käsitööpäevade ilme.

Osalemine on prii (annetuspõhine). Kontakt: www.syvahavva.ee.

Torupillitalus võõrustatakse mulgi kultuuri huvilisi

Nädala lõpul tutvustatakse Valgamaal Riidaja lähistel Ants Tauli torupillitalus mulkide tavasid, annab teada Valgamaa infoportaal.

Omandada saab nii teadmisi torupilli hingehädade kohta, käsitööoskusi kui ka mulgi keelt. Kokkusaamisel «Mulkide pärimus 2011» saavad huvilised muu hulgas õppida mulkide käsitööd tegema, katuselaaste valmistama, Eesti lõõtsa ja torupilli mängima, aga ka suitsusaunamõnudest lugu pidama.

Kokkutulek algab reedel, 5. augustil. Pärast lõunasööki asutakse teadmisi ammutama. Tegevust alustavad torupilli, lõõtsa ja rahvalaulu õpituba, keeletuba, käsitöö- ja savitöökoda ning Mulgi toidutare. Pärast õhtusööki lükatakse käima ehtne Mulgi simman.

Laupäeval lülituvad tegevusse laastukoda ning suitsusauna õpituba. Saab nautida saunamõnusid ning videvikus lõkketule ääres tantsu keerutada.

Pühapäeval jätkub Mulgimaa pärimuse õppimine ja uute oskuste lihvimine.