Foto: Uma Leht«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.
9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.
Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…
Kert Keskpaik (ees keskel) finišeerimas Danila Ruusu ja Indrek Tobrelutsu (stardi nr 2) ees SEB 4. Tartu Rulluisumaratonil augustis 2010. Foto: Kaimo PunisteTartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.
Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.
Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis
Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.
Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.
Augusti keskpaigas jõuab taas kätte aeg, mil tähistatakse Võru linna sünnipäeva. 19. augustil algavate Võru Linnapäevadega öeldakse Võrule „palju õnne“ juba 227-ndat korda.
Reedel, 19. augustil alates kella 11-st kutsume kõiki aktiivseid ja hakkajaid üksikesinejaid ning kollektiive üles astuma Võru Linnapäevade vabalaval, mis toimub sünnipäevalaada kõrval kesklinna pargis. Oodatud on kõik, kes soovivad esineda ning näidata oma talenti, oskusi ja elurõõmu teistele kaaslinlastele ja külalistele.
Kui kellelgi on juba ammu peas mõni idee või valmis kava, mida soovite ka teistega jagada, olgu selleks siis tants, laul, rattatrikk, luuletus või ükskõik mis, siis vabalava on just teie võimalus selle esitamiseks. Linna sünnipäev on parim aeg näitamaks, kui toredad inimesed siinkandis tegutsevad. Seega tule üksi, perega, sõprade või oma kollektiiviga ning tee rõõmu nii endale kui ka kõigile teistele.
Registreeri ennast telefonil 7828741 või saada oma esinemissoov aadressile katlin.hoop@vorukannel.ee hiljemalt 12. augustiks.
Täpsem: Kätlin Hoop, Võru kultuurimaja Kannel, tel 7828741 või 56639661, www.vorukannel.ee
Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.
MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat
Laupäeval kell 10 algavad Jõgevamaal Tabivere vallas Kurepesa talu õuel Maarja-Magdaleena XVI kodukandipäevad ja ühtlasi VII Tabivere valla külade päevad. Traditsiooniliste sündmuste tänavuseks märgusõnaks on vigursaagimine . Saetakse küladesse esindusskulptuure ja ühtlasi valmib puukuju rahvatantsijast või -lauljast, millest saab kaasalane mõned aastad tagasi valminud puust Pillimehele.
Praegu pole veel täpselt teada, kas uue kujuna valmib rahvalaulja või -tantsija ning milline on tema väljanägemine. „See oleneb paljuski meisterdajate inspiratsioonist ja kujutlusvõimest. Kuju paigaldatakse aga puust Pillimehe kõrvale, mis püsitati 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks. Hoone valmis 1912. aastal ja hävis 1944. aastal Teises maailmasõjas,” ütles Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestvedaja Tiia Pärtelpoeg. Kodukandipäeval on võimalik teha teisigi puukujusid. Nii saava külad teha ka endale esindusskulptuurid. Tööd juhendab tuntud vigursaagija Martti Kalamees.
Õhtupoolikul kogunetakse Maarja-Magdaleena puhkealale, kus avatakse ka Leader programmi toetusel valminud uus tantsupõrand. Koos Maarja-Magdaleena kodukandipäevaga saab teoks ka Tabivere valla VII külade päev.
Eile selgusid konkursi „Märka Leaderit” parimad projektid viies erinevas kategoorias. Valiti parim Leaderi põllumajandusprojekt, ettevõtlusprojekt, keskkonnaprojekt, noorteprojekt ja koostööprojekt.
“Leader on olnud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 üks edukamaid meetmeid, sest võimaldab maapiirkondades toetusi taotleda väga erinevate ettevõtmiste arendamiseks. Konkursi võitnud projekte vaadates võib rõõmuga tõdeda, et eestlased on õppinud eurotoetustega oma unistusi teoks tegema,” kommenteeris konkursi tulemusi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Konkursile esitati kokku 64 Leader meetme projekti viies kategoorias.
Parima põllumajandusprojekti tiitli võitis OÜ Taali Mesila Lääne-Virumaalt, sest paistis silma innovaatilise vahasulataja–mee-eraldaja rakendamisega, mille abil on võimalik kärjest suurem kogus mett kätte saada.
Parima maaettevõtlusprojekti auhind läks OÜ-le Matogard Randivälja külast, Tori vallast biokomposti tootmise arendamise eest. Matogard toodab taimemullasegusid, mille valmistamisel kasutatakse Tori hobuste komposteeritud sõnnikut ning tootmisel rakendatakse kaasaegset tehnoloogiat ja teaduspõhist tootearendust.
Parima keskkonnaprojekti auhinna sai MTÜ Kalaküla Rohelised Läänemaalt Kiideva looduskeskuse linnutorni rajamise eest. Projekt on piirkonnas oluline loodushariduse toetamise seisukohast.
Parima noorteprojekti esitas MTÜ Unistuste Vabrik Läänemaalt, kes korraldab loovlaagrit „Bändkamp”.
Parima koostööprojekti eest tunnustati Lahemaa piirkonnas ühisturundust ja koostöövõrgustikku arendanud MTÜd Koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal.
Räägitakse, et inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal parajasti on, ikka tahab ta muud. Nii on ka ilmaga. Saanud natuke nautida talverõõme, muuhulgas ka lumerookimist, unistame juba soojast suvepäevast rannas. Ja nüüd, kui väljas on pidevalt üle 30 kraadi sooja, otsin vähemalt mina varju jahedamates kohtades ja vaatan nukralt suuski aidanurgas. Seda enam, et ühel päeval (kui registreeriti kõrgeim UV-indeks) püüdsin päikesega sõbraks saada ja tulemuseks oli mitu päeva valutav tagumine pool (esimene pool õnneks kannatada ei saanud). Nüüd on minu sõbrad järvevesi ja T-särk. Pool suve on läbi, milline tuleb teine pool? Otsustasin pöörduda asjatundjate poole.
Ilmategija internetis ehk www.ilm.ee väidab hooajaprognoosis Norra ilmateenistusele toetudes, et august, september ja oktoober tulevad meil keskmisest kraadi võrra soojemad. Keskmise aluseks on võetud õhutemperatuur aastatel 1961-1990 (täpseid kraade kahjuks lisatud polnud). Prognoosis märgitakse sedagi, et kuna tegemist on kolme kuu kokkuvõttega, siis ei saa kinnitada, et iga kuu eraldi ühepalju keskmisest soojem tuleb. Võib olla ka näiteks nii, et üks kuu tuleb keskmisest tunduvalt soojem, teine jahedam ja kolmas normaalne. Kõlab samamoodi, nagu vahelduva pilvisusega päikesepaisteline ilm. Olgu veel lisatud, et Venemaa ilmateenistus prognoosis meile suveks enam-vähem normile vastava temperatuuriga ilma. Loe edasi: Ilmast, millest siis veel!
Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.
Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Puuinfo korraldatud arhitektuuri välkkonkursi võitis Siim Tiisvelti, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kurusti ideekavand „Lipp lipi peal“. Töö kavandi juures mängis rolli Eesti vanasõna ning sellest inspireerituna ei kasutatud augustis Rotermanni kvartalisse püstitatava võidutöö ehitusel ühtegi naela.
„Vanade eestlaste rõhtpalk hoonete eeskuju järgides, kuid kaasaegses võtmes lahendatud tapisüsteem hoiab kogu ehitist koos, pakkudes samaaegselt silmailu oma lihtsuses ja loogilisuses. Ilma naela, liimi või mõne muu abivahendita on puidule antud ainuõigus esindada väärikalt Eesti metsa- ja puidutööstust,“ märkisid autorid ideekavandi seletuskirjas.
EMPLi tegevjuht Ott Otsmanni sõnul näitas võidu pälvinud kavand puitdetailide korduvkasutuse tegelikke võimalusi meie elus ning kajastab sümboolselt puitmaterjali taastuvust metsas.
Žüriiliikme arhitekt Peeter Pere arvates on võidutöö uusasjalik. “See on lihtne, põhjamaisest esteetikast lähtuv ning samas ka funktsionaalne, lihtsalt demonteeritav, inspireeriv ning materjalide osas hetke laoseisuga lihtsalt kohandatav,” ütles Pere.
AS UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tegevjuhi ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehele Ando Jukkile meenutas võidutöö puidust konstruktorit, mis on lihtne ja praktiliselt teostatav.
Seoses mitme “meesmadruse” äralangemisega on vabanenud kaks kohta ELFi talguregati teisele etapile. Laev väljub juba homme õhtul Virtsust.
Teisel etapil tehakse Kesselaiul aiaposte ning aidatakse taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.
Talguregatt sai ELFi ja Puulaevaseltsi Vikan poolt ellu kutsutud 2010. aastal. Selleks, et minna oma silma ja töökätega väikesaartega tutvust tegema, uurida kuidas saartel ja sealsel loodusel läheb ning lüüa ka oma abikäed külge.
Talguregatil sündivast peetakse ühiselt ka blogi, seega palutakse talgulistel kaamerad ja sulepead kaasa võtta.
Huvilistel palutakse kiiresti helistada Tarmole telefonil 53 411 020
Täna toimuvad Olustvere mõisas Viljandimaal Baltimaade XII lahtised savitreimise võistlused, kuhu kogunevad Eesti, Läti ja Leedu parimad meistrid.
Võisteldakse kõrgema savipoti treimises, laiema vaagna treimises meeste ja naiste klassis ning vabastiilis, mis on fantaasia ja leidlikkuse proov. Osavust kiirtreimisel näitab tänavune erikülaline Taanist pärit Priscilla Mouritzen. Võistlejatele annab hoogu juurde bänd “Pärnu poisid”.
Savitreimisvõistlused algasid 1998 Hiiumaal Eesti keraamikute algatusel ja jätkusid igal aastal erineval maal: Eestis, Lätis või Leedus. Korra ka Soomes.
Savipäevade loomulik osa on ka saviesemete väljapanek ja oksjon. Kohapeal saavad soovijad ka ise näpud saviseks teha ja meelepärast voolida. Sooja pannakse ka Raku keraamika põletusahi , kuhu saab kiirkorras valmima panna ripatseid.
Kümned vabatahtlikud aitasid eile keskpäeval Tallinna Raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida järgmisel nädalal algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.
Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile. „Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg.
Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused.
Eile pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda. Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas,“ märkis Noormaa.
Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.
Kuni septembrini on Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa) avatud näitus „UKU ja Mulgi Ukuvakk“. Väljapanekus on autorite valik ERMi kogudes olevatest UKU tekstiilidest ning Mulgi Ukuvakas tehtud töödest.
„UKU ja Mulgi Ukuvakk“ sai teoks koostöös ERMiga ja on tagasivaade rahvakunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvaka nägemusele rahvusliku käsitööpärandi kasutamisest tänapäeval. Näitus õpetab omakultuuri pärandis nägema esivanemate esemelise kultuuri ilu ja otstarbekust.
Näitus tunnistati parimaks 2010. aastal avalikul hääletusel „Oma näituse“ konkursi Eesti Rahva Muuseumi esemeid kaasava näituseidee kategoorias.
25. juulil kell 16-18 kutsub Dream Foundation Eesti kõiki huvilisi Clarion Hotel Euroopas toimuvale Taanis õppimise infoseminarile. Seminar on praktiline ning keskendub kõrghariduse omandamisele Taanis, sealsele üliõpilaselule ning riigi iseärasustele.
Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa sõnul on üritusele oodatud nii need, kes juba sel sügisel lähevad Taani õppima, kui ka need, kes ei ole veel otsustanud või teevad alles plaane järgmisteks aastateks. “Juba varakult välismaale õppima mineku planeerimine annab pikema ettevalmistusaja ja aega mõttega harjumiseks,” märgib Visamaa. Oma kogemusi tulevad infseminarile jagama noored, kes on läinud Taani õppima ja seal praegugi tudengipõlve naudivad. Lisaks on kohaletulijatel hea võimalus küsida üliõpilastelt otse Taani-keskseid küsimusi, mis siiani pole ehk vastust saanud.
Seminarile on oodatud kõik, kellel on huvi Taanis pakutava kõrghariduse vastu. Üritus on tasuta. Eelregistreerimine toimub siin.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel.
Jaapani kroonprints kohtumas delegatsioonide juhtidega
Kaksteist Eesti noort viibisid Jaapani Valitsuskabineti kutsel Jaapanis. Visiidi üheks oluliseks sündmuseks oli ka kohtumine kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eesti noortele osalesid noortevahetusel noortegrupid Dominikaani Vabariigist, Laosest ja Jordaaniast.
Noortevahetuse programmi esimene osa toimus Tokios, kus osaleti rahvusvahelisel noorte konverentsil, külastati erinevaid institutsioone ning kohtuti kroonprintsiga. Programmi teine osa leidis aset Hiroshima ja Tottori prefektuuris, kus Dominikaani Vabariigi, Eesti ja Jaapani noored arutlesid kultuuri, hariduse ja keskkonna teemadel ning jagasid kogemusi.
Tallinna Ülikooli klassiõpetaja eriala üliõpilane Jane Peets, kes oli üks 85 noore seast välja valitud osaleja, avaldas heameelt, et tal õnnestus külastada Setagaya ja Kaitahigashi põhikooli ning näha, kuidas Jaapanis õppetöö käib. Kuigi väga suuri erinevusi Peets Eesti ja Jaapani haridussüsteemis ei täheldanud, tõi ta siiski välja immigrantidele mõeldud amigo klassid, kus on õpetajad, kes aitavad last eraldi matemaatika ja jaapani keelega.
Noortevahetuse eesmärk on arendada sõprust ja paremat mõistmist Jaapani ja osalevate riikide noorte ning kultuuride vahel. Noortel on võimalus paremini tundma õppida erinevate riikide ühiskondi osaledes ühistes diskussioonides ja külastades erinevaid institutsioone. Jaapani kultuuri paremaks tundmaõppimiseks paigutati noortevahetuses osalejad osaliseks ajaks elama Jaapani peredesse. Loe edasi: Eesti noored kohtusid Tokios Jaapani kroonprintsi Naruhitoga
Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.
Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.
Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.
Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.
Raplamaa Järvakandi lasteaed Pesamuna saab vabatahtlike abiga sel suvel uue lastesõbraliku ilme . Lasteaed osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida – lihtne aidata“. Viiekümnest taotlusest valiti välja kümme, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Üks väljavalitutest on Pesamuna lasteaed. Sisekujundus saab rõõmsad, lastesõbralikud värvid. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.
Kogu ettevalmistav töö – pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.
Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi.Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!
Lasteaed ootab lisaks vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.
Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).
Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:
– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?
– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?
– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?
– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?
Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.
Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.
Tartus toimub sel nädalal Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Tartus on ligi 3000 muusikut ja lauljat üle Euroopa. Nelja päeva jooksul esitavad oma kultuuri ja traditsioone 140 gruppi 27 erinevast riigist.
Täna kell 19 algab Tartu Lauluväljakul Europeade avakontsert “Flamenkost Kaerajaanini” esitlevad oma kultuuri Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Poola, Portugali, Saksamaa, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa ja Leedu rahvatantsijad ja -muusikud. Kell 21 toimub Raekoja platsil osalejate ja külaliste ühine pidu, pärast seda alustavad tegevust aga Europeade klubid erinevates paikades.
Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toob suvisesse Tartusse kokku ligi 3000 osalejat üle kogu Euroopa. Lisaks Tartule jõuab pidu erinevatesse Eestimaa paikadesse, sest Europeadel osalevad grupid sõidavad välja Pisieuropeadedele, mis leiavad aset maakondades üle kogu Eesti. Kokku külastatakse üle 50 paiga ning kõige kaugemaks sihtkohaks on Muhumaa.
Eesti Europeade Komitee juhatuse liikme Valdo Rebase sõnul on Pisieuropeadede ehk Maapäevade eesmärgiks olla sillaks südamest südamesse: „Poolsada gruppi sõidavad erinevatesse Eestimaa paikadesse, kus neile tutvustatakse omakandi elu-olu, tehakse matku Eesti rikkalikus looduses ja korraldatakse kohtumisi kohalike elanikega,“ ütles Rebane. Ta lisas, et välisgrupid esitavad omakorda tantsu või muusikaprogrammi. Valdo Rebase sõnul on need meeldejäävad päevad ja mälestustena parimad kingid. „Jääb vaid loota, et niimoodi kasvavad välja pikemad omavahelised kontaktid ja vastastikused külaskäimised,” sõnas Rebane.
Festivali lõppkontsert „Tarantellast masurkani” on pühapäeval kell 19. Esinevad Belgia, Eesti, Saksamaa, Rootsi, Küprose, Leedu, Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa), Venemaa, Norra, Soome, Šveitsi, Hispaania, Taani, Läti, Türgi ja Tšehhi muusikud ja tantsijad. Lõppkontserdil annab Tartu Europeade 2012 korraldamisõiguse üle Padova (Itaalia) linnale.
Europeade ava- ja lõppkontserdid on jälgitavad reaalajas aadressil http://veeb.tv/
Europeade 2011 ja Tantsivad Tartu hansapäevad toimuvad 20.-24. juulil, mil Tartusse saabuvad rahvatantsijad, lauljad ja pillimängijad üle kogu Euroopa. Ees ootab viis päeva laulu, tantsu ja pillilugusid linna platsidel, parkides ja laululaval.
Laupäeval tähistatakse Kurgjal Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva konverentsiga “C. R. Jakobsoni õpetus läbi aegade“. Päev algab kell 11 mälestushetkega Jakobsoni perekonnakalmistul.
Päeva algab kell 11.00 mälestushetkega C. R. Jakobsoni perekonnakalmistul. Sellele järgneval konverentsil on kõigil võimalus kuulata ettekandeid oma alal tunnustatud inimestelt. Loodusemees Hendrik Relve räägib teemal “C. R. Jakobson ja loodus”, AJaloodoktor Ago Pajuri ettekanne kannab pealkirja “1881 /1917: rahvuslik kubermang, kõikseisuslik omavalitsus, autonoomia“, haridusfilosoof Kalle Küttis arutleb ettekandes „Harima, harida, haridus“ haridusteemade üle.
Samal päeval kell 14.45 kuulutab C. R. Jakobsoni Sihtasutus välja järjekordsed Pärnumaa parima põllumehe ning kultuuri- ja haridustöötaja laureaadid. Seda preemiat on välja antud juba alates 1989. aastast. Päeva lõpul esinevad pärimusmuusikud Pärnu Muusikakambrist.
Täna avatakse Tartu kesklinnas Küüni tänaval (Küüni 7) tõuke- ja jalgrataste laenutus.
MTÜ Eesti Tõukespordi Liit koostöös SA Tartumaa Turismi, Tartu Külastuskeskuse, OÜ Rattaringi ja Ylim OÜ-ga on alustanud Tartu linnas tõuke- ja jalgrataste laenutusega. Eesmärk on pakkuda nii turistidele kui ka linnakodanikele täiendavaid võimalusi tervislikuks ja säästlikumaks liikumiseks ning luua külalistele uus võimalus linnaga tutvumiseks. Tänaseni selline võimalus Tartu kesklinnas puudus.
Laenutatakse ka tõukerattaid. Tegemist on nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud suurte kaasaegsete tõukeratastega.
Rattalaenutus on avatud iga päev kl 11-20. Rattaid saab laenutada dokumendi alusel. Ühe tunni rattarendi hind on 4 eurot, ühe päeva rendimaksumus on 12 eurot.
Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.
Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.
Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.
Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.
Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.
Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.
Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.
Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.
Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?
Muidugi. Muidugi mitte (naerab).
Mis siis veel on vaja teha?
Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.
Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?
Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?
MTÜ Tahe Teha ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus kutsuvad vähemalt 18aastaseid noori kandideerima rahvusvahelisse vabatahtlikke laagrisse Järvamaal. Laager toimub 8.-21. augustini, kandideerimise tähtaeg on 1. august.
Juba viiendat korda peetavas laagris osaleb traditsiooniliselt 20 inimest, kellest pooled tulevad laiast maailmast. Varem on laagris osalenud noori Hispaaniast, Itaaliast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Tšehhist, Poolast, Jaapanist, Koreast, Teksasest, Karjalast jne. Noori vahendab Eestisse MTÜ Noortevahetuse ArenguÕhing EstYES.
Laagris tõstetakse au sisse vabatahtlik töö, mida tehakse enamasti avalikus kasutuses olevatel objektidel. Sel aastal pakuvad laagris vabatahtlikele tegevust MTÜ Jalametsa Külaselts, Retla Põhikool, OÜ Estonia, Imavere Vallavalitsus ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing (Oisu Perekodu).
Vabatahtliku panuse eest pakutakse laagrilistele võimalust osaleda vahvatel lõbusõitudel, ekskursioonidel, kanuutamist, õhtuseid piknikke ja palju muud vahvat. Laager pakub head võimalust tutvuda teiste maade kultuuriga ning harjutada võõrkeeli. Majutuse ja toitlustuse pärast laagrilised muretsema ei pea.
