Päästekorraldajad õpivad politsei hädaabikõnesid menetlema

Algaval õppeaastal asusid 20 Sisekaitseakadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekooli päästekorraldajat õppima uue laiendatud õppekava alusel, kus esmakordselt lisaks pääste ja kiirabi hädaabiteadete menetlemisele õpitakse töötlema ka politsei valdkonna hädaabikõnesid.

Häirekeskuse direktori Janek Laeva sõnul tingis päästekorraldajate riikliku õppekava laiendamise vajadus valmistada ette kõigi hädaabiteadete menetlejaid kutseõppe tasemel, sõltumata nende liigist. „Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 112. Ülemineku järel, 2014. Aasta lõpust alates peavad Häirekeskuse päästekorraldaja oskama nõuetekohaselt töödelda kõiki hädaabiteateid“, selgitas Laev kutseõppeprogrammi täiendamise vajadust.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur nendib, et 2010. aasta sügistalvel täiendati senist päästekorraldajate õppekava korrakaitsevaldkonna hädaabiteadete menetlemise õppemooduliga selleks, et alustada käesoleva aasta sügisest ka antud valdkonna hädaabiteadete menetlemise õpet. „Hetkeks, kui Eesti läheb üle ühtsele 112 hädaabinumbrile, on meie poolt hea ettevalmistuse saanud juba esimesed 60 universaalset päästekorraldajat“ kinnitas Tabur.

Praegustele hädaabikõnedele vastajatele korraldatakse neile vajalik täiendõpe töökohtadel.

Sisekaitseakadeemia päästekolledžis õpetatakse pääste- ja kiirabi valdkonna ehk siis hädaabinumbrile 112 saabuvate hädaabiteadete töötlemist juba viis aastat. Tulenevalt Siseministeeriumi plaanist minna alates 2014 aastast üle riigi ühtsele hädaabinumbrile 112, hakatakse akadeemias koolitama universaalseid päästekorraldajaid, kes suudaksid hätta sattunuid abistada praktiliselt kõigis ettetulevates probleemides, sh politseilist sekkumist vajavates.

Täpsemalt loe ühtsele hädaabinumbrile üleminekust: www.siseministeerium.ee/public/yleminek_112.pdf

Edvi Freiberg

Disainerite Liit kutsub rahvast vanalinna täiustama

Eesti Disainerite Liit taotleb Tallinna linnavalitsuselt nõusolekut Vabaduse väljakul avaliku ürituse korraldamiseks. Taotluse kohaselt soovib Eesti Disainerite Liit esitleda 19. septembril Vabaduse väljakul interaktiivset vanalinna kaarti – Gulliver Mapi.
Disainiöö ürituste raames soovitakse paigaldada Vabaduse väljakule 40 ruutmeetri suurune ligikaudu poole-meetristel kõrgustel poodiumitel paiknev teisaldatav kaart, mis on tükeldatud erinevateks Tallinna vanalinna tsoonideks. Möödujail avaneb võimalus kaarditükkide vahel liikuda ja kaarti etteantud märgisüsteemi abil oma ettepanekute ja soovidega täiendada. Disainiöö lõppedes analüüsitakse kogukonna poolt planeeritud linnaruumi ning võrreldakse kaardil kujutatud olukorda tegelikkusega. Vanalinna ümberkujundamisele on võimalik kõigil huvilistel sõna sekka öelda kella 9-21.

Tuleval kolmapäeval toimub seenehuviliste retk Elva-Vitipalu kaitsealal

10. septembril algusega kell 10 toimub Elva-Vitipalu maastikukaitsealal VVV õppepäev seentest. Kogunemine kell 9.45 Elva-Hellenurme tee Vitipalu karjääri teeristis. Sealt sõidame koos edasi matka alguspunkti. Juhendab mükoloog Teele Jairus. Retk kestab arvatavalt neli tundi.
Selga panna ilmale vastavad riided ja jalanõud ning kaasa võtta korv ning seenenuga. Jalga soovitame panna kummikud. Soovi korral tuleks kaasa võtta oma jook.
Vajalik on eelregistreerimine tel 525 4172 (Triinu) või e-posti aadressil: triinu@vvvs.ee.
Õppepäev on tasuta. Õppepäeva läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Triinu Pertels,
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Volontariat familial

Chantier Famille. Foto: Jérémie Jung

Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.

À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.

Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.

En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.

Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.

Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…

Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.

Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.

Jérémie Jung

Täna toimub Väga Väga Vaba Turu raamatueri

1. septembril kell 15.00-18.00 korraldab A-raamatukogu tarkusepäeva „Targaks Tartus!“ raames Väga Väga Vaba Turu raamatueri, kus on võimalik ära anda, vahetada ja leida erinevat kirjandust.

Raamatuturg toimub Tartu Kaubamaja ees suure õpitubade telgi juures. Sinna võib tuua raamatuid, mida ise enam ei vajata, ning leida raamatuid, mis on veel lugemata.

Väga Väga Vaba Turg on kõigile avatud ajutine rahatu turg, mil asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Tavaliselt saab raamatute kõrval vahetada ja ära kinkida ka kõike muud: riideid, tehnikat, kodutarbeid jne. Ainukeseks tingimuseks on, et esemedoleksid veel kasutuskõlblikud.

Turu eesmärgiks on levitada kinkemajanduse, taaskasutuse ja kodanikualgatuse põhimõtteid, et vähendada ületarbimist ja sellega kaasnevat keskkonna saastamist. Lisaks saab turul suhelda erinevate inimestega, vahetada mõtteid ja leida uusi tutvusi.

Lõppes keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes”

Publiku lemmikvõistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast. Pilt: Rec Estonia

Ülemaailmsel veepäeval, märtsikuus käivitus keskkonnahariduslik võistlus “Läänemeri muutustes” 16-18 aastastele noortele Eestist, Lätist ja Soomest. Osavõtjad valisid vaatluspunkti Läänemere kaldal või vesikonnas ja pildistasid viie nädala jooksul valitud asukohal toimunud muutusi. Nähtud muutusi tuli kirjeldada lühikeses inglisekeelses tekstis. Tulemusena valmis viiest pildist koosnev fotoseeria ja seda toetav essee.
Võistlusele laekus 21 tööd. Võistluse võitis “Welly Team” Soomest, Langinkoski koolist. Võistlustöös “Coastline and Reeds” kirjeldati kiirelt kasvava linnaosa mõju merele. Läti Liepaja Rainise keskkooli võistkond “Amber” võttis vaatluse alla Liepaja ranna ja muuli, vaadeldes sellele lainetest kantud mereorganisme ja olmeprügi.
Nõmme Noorte Loodusmaja rühm “Rabalased” jälgisid kahe erineva veekogu – puhta allika ja Männiku asulast lähtuva oja – ühist kulgemist kevadise suurvee ajal. Publiku lemmikuks sai võistkond “Hans ja Mikk” Saue Gümnaasiunist, kes esitas pildiseeria kevadisest Keila-Joast.
Iga riigi parim võistkond kutsuti loodusfoto töötuppa “Kunst ja keskkond”, mis toimus 9.-11. augustini Eestis, Aegna saarel. Tähelepanu keskmes oli Läänemeri ja seda ümbritsev elukeskkond. Elukutseliste fotograafide juhendamisel õpiti, kuidas teha head loodusfotot. Osavõtjatele tutvustati erinevaid pildistamise tehnikaid, pilte tehti nii päeval, öösel kui päikesetõusul.
Kõikide võistlustööde ja töötoa valitud piltidega saab tutvuda kodulehel http://bsc.recestonia.ee.

Mõnistes tuleb mihklipäeva laat

Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.

Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.

Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.

Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.

Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.

Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.

Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.

Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.


Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Loe edasi: Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda

Tihemetsas tuleb septembris seenefestival

MTÜ Tihemetsa Vilistlane korraldab 14.–18. septembrini Pärnumaal Saarde vallas seenefestivali.

Festivalil saab seenenäitust uudistada, koos spetsialistiga seenel käia, toimuvad 23 käsitöötuba, kuus loengut, seenepidu ja seente degusteerimine. Õpitakse seentest toite tegema, demonstreeritakse ja maitstakse koduseid hoidiseid ja toite. Saab vaadata näitust „Sahvririiul –  perenaiste seenehoidised”.

Seenenäituse avamise eel on seeneretked:e esmaspäeval, 12. septembril kell 14 retk juhendajaga „Metsa seenele!” (eelregistreerimine); teisipäeval, 13. septembril kell 12 retk juhendajaga „Metsa seenele!” (eelregistreerimine).

Lisainfo: Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus, projektijuht Marika Kose marika.kose@mail.ee.

Linamuuseumis õpetatakse kangastelgedel kuduma

Eelseisval sügisel käivitub Tsiistre linamuuseumis kangastelgedel kudumise õpituba.

Kursusega „Kangastelgedel kudumine – algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” algab linamuuseumi õpitubade sari. Sari koosneb kuuest kahepäevasest tsüklist ja õpitoad toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011.

Õpetatakse erinevaid kangakudumise tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned eri tehnikates kangaproovid.

Õpitubade mõte on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, samuti algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle nüüdisajastamine.Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, kangakudumise õppematerjalide autor, käsitöönäituste kuraator jne.

Õpitubadesse registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.

Alt-Lauri talu korraldab mahepäeva

Homme. 30. augustil on kõik mahetoidu ja keskkonnahoidliku põllumajanduse huvilised oodatud osalema Alt-Lauri talu mahepäeval.

Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus on avatud uste päev, mille raames  toimub õpitubasid kõigile huvilistele. Märgusõnadeks on mahetoit ja ökosüsteemid.

Toidutegemise koolitusel õpivad osalejad kokk Silver Silmere eestvedamisel valmistama kukeseene-porgandi-cappuccino-suppi, mopikastmega barbecueliha ja talujuustu lisandeid ehk juustumoosi. Mahetoidust toiduvalmistamine toimub kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30, II grupp kella 15.30-17. Koolitusele tuli ette registreerida.

Oluline osa ökosüsteemis on putukatel. Putukateadlane Ants-Johannes Martin otsib koos huvilistega talu juures põnevaid putukakohti ning pajatab sealsete asukate elust. Putukate elu teeb paremaks ka sepp Heikki Põldma, kes õpetab kimalasepesade ehitamist. Meistri käe all saab iga osaleja ka päris oma kimalasepesa valmis teha. Õpituba toimub samuti kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30 ja II grupp kella 15.30-17. Osalejatel tuleb ennast ette registreerida!

Osalemine avatud uste päeval ja õpitubades on kõigile tasuta. Kui tekib vabu kohti, saavad kohalviibijad ka meelepärastes õpitubades osaleda.

Rohkem infot: http://www.elfond.ee/et/demofarm/mahepaeev-alt-lauri-talus

Kapsasalatimeistreid oodatakse konkursile

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub nii amatööre kui ka meistreid osalema kapsasalatikonkursil.

„Olgu su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist,”  innustavad korraldajad.

Salatid on oodatud 3. septembril Eesti põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritustele  „Tartu sügisnäitus” ja „Tõuloom 2011”. Maitsvaima ja meelepäraseima salati valivad külastajad.

Tõelisi salatimeistreid premeeritakse auhindadega! Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest  leiab samal päeval avatavast uuelt näituselt „Kasulik kapsas”.

Konkursi sujuvamaks toimimiseks palutakse osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Uue jahiseaduse ettevalmistamine on murdepunktis. Maaomanikel ja jahindusorganisatsioonidel on jätkuvalt erinev käsitlus euroopalikust jahindusest.

Pärast Eesti Erametsaliidu (EEML) pöördumist mitme valitsusliikme poole on keskkonnaministeeriumi juhtimisel augustis toimunud intensiivsed läbirääkimised juba kaks aastat ette valmistatud jahiseaduse eelnõu „värskendamiseks“. EEML on pidanud vajalikuks viia jahindus kooskõlla euroopalike õigusprintsiipidega, andes maaomanikele suurema rolli jahinduse korraldamiseks omal maal. Läbirääkimiste teine osapool, Eesti Jahimeeste Selts, on samas pidanud sobivaks ENSV ajast üle tulnud jahinduskorralduse säilimist.

„Maaomanike soovide arvestamine jahinduse korraldamisel on elementaarne kõigile demokraatlikele õigusriikidele,“ selgitas EEML-i juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Omanikud soovivad, et nende maale jahti pidama tuleval isikul oleks selleks omanikuga eelnev kokkulepe. Ootus on, et jahinduse eesmärgil suureks aetud ulukipopulatsioonidega kaasnevate kahjude kandmises osaleksid ka jahindusorganisatsioonid ning kahjud hüvitataks õiglaselt.“ Loe edasi: Jahikeelu hoiatusaktsiooni toimumine selgub kolmapäeval

Peagi on tulekul Eesti esimene taimetoidumess

1. oktoobril kell 12-18 leiab Tallinnas Solarise keskuse aatriumis aset Eesti esimene taimetoidumess, mida korraldab Eesti Loomakaitse Selts.

Taimetoidumessi eesmärk on tutvustada taimetoitluse võimalusi ja retsepte, tuua messile kokku taimetoitu propageerivad ning tooteid ja toorainet müüvad ettevõtted ja organisatsioonid. Lisaks tutvustatakse toitumise mõjusid inimese tervisele, loomade heaolule, loodusele, kliimale ja kogu ühiskonnale.

Mess toimub ülemaailmse taimetoidu päeva egiidi all.

Messile oodatakse oma tooteid ja teenuseid tutvustama taimetoitude tootjaid, maaletoojaid, taimetoitlust propageerivaid organisatsioone ja taimetoite pakkuvaid toitlustusasutusi.

Messil osalemine on nii osalejatele kui ka külastajatele tasuta.

Lisateave kodulehelt: http://www.loomakaitse.ee/taimetoidumess

Estonian Champions 2011 in Stroke Play are sorted now

Champions: Eero Sikka and Merlin Palm. Photo: Mats Soomre

The Estonian National Championship in Golf was held by Estonian Golf Association and hosted by Estonian Golf & Country Club at Manniva Village, Jõelähtme over the last weekend. Actually it was the  first time in 18 years when Championship was not held by Tallinn Golf Club.

Three great days sorted out the Champions who are Eero Sikka from Saare GC and Merlin Palm from Tallinn GC. Scores via GolfBox. The best mens team was EGCC: Mait Schmidt, Janar Toomesso and Jan Larsson. And the best ladies were from TGC: Merlin Palm, Annika Meos & Anastasia Kharchenko.

There were 117 golfers registered for the Championship in total, including players from Russia and Sweden.

EGCC golf course was and still is in a superb condition after Omega Mission Hills European Qualifier.

Photos of the Championship were taken by Estonian Golf Photographer Mats Soomre.

More golf news from Estonia and abroad  by Estonian Golf Blog.

Leo Siemann

Muinastulede ööl võis mere ääres viibida tuhandeid inimesi

Muinastulede öö veebikaardile oli eile kella 23ks kantud 657 lõkkekohta. Kaardile märkijad lubasid süüdata 950 lõket ja sellega lubas mere äärde tulla 34 000 osalejat.

The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu
The Night of Ancient Bonfires 2011. ancientlights.eu

Eestist saabus 450 teadet koos lubadusega süüdata 530 lõket ja kutsuda 13 700 inimest mere äärde. Tegelikult võis Eestis traditsioonist osa võtta vähemalt 50 000 kaasmaalast.
Soomes 163 lõkketeadet, 350 lõkkega ja 15800 inimesega, aga tegelikult võis olla 4-5 korda rohkem.

Allikas: www.mereblog.com

Kuu pärast tähistab Paide oma 720. sünnipäeva

1. oktoobril tähistab Paide linn oma 720. sünnipäeva. Juubelikontserdil esinevad Koit Toome, Ivo Linna, Gerli Padar, Lauri Lugu, Anti Kammiste ansambel ja Sirje Graubergi Laulukooli lapsed. Esinevad mitmed artistid, kellel on Paide linnaga oma lugu.
Ivo Linnal oli Paides esimene kontsert juba 43 aastat tagasi ning Koit Toome mäletab lapsepõlve talvesid Vallimäel ning suvesid tehisjärves ujudes. Juubelikontserdil esitatakse Hando Runneli ja Priit Aimla sõnadele kirjutatud viise, ka need kaks eestlastele olulist
kirjameest, on pärit Paidest. Ivo Linna ütles, et tema jaoks on Hando Runneli laule lauldes avastamisrõõm alati suur, need sõnad on eestlastele armsaks saanud. 

Kontserdil saavad külalised kuulda Paide linna tekkeloost ja tähtsatest hetkedest. Linn tähistab oma sünnipäeva 1. oktoobril Paide Spordihallis, kuhu on oodatud nii Paide linna elanikud kui ka inimesed teistest Eestimaa paikadest, kes tunnevad huvi selle armsa linna vastu, mida kodumaa südameks kutsutakse. Piletid on juba müügil.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Algavad taas Maarja-Magdaleena gildi luuleõhtud

Foto: Pärnu Postimees

10. septembril kell 18-20 oodatakse luulehuvilisi taas Pärnusse Maarja-Magdaleena gildi muusikakambri luuleõhtule.

Uue hooaja avaürituse avapaugu annavad Orelipoiss Jaan Pehk ja Contra. Veel esinevad

Terje Heinmets ( Pärnu)
Ando Riiman (Tallinn)
Auli Lehola (Tallinn)

Fil (Pärnu)
Punkbänd M.A.A. (Pärnu). M.A.A. astub lavale ka oma n-n hittlooga, millega alles hiljuti võideti merelaulude konkurss.

Esinejate nimekiri veel täie

neb. Pilet kaks eurot.

Kelle veel huvi esineda, siis on mõned vabad kohad!
Lisainfo: Margit Peterson, tel 5904 3234.

Plaanil saab õppida maakivitöid

MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.

Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.

Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3

Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Perimüslaagrist vaibaga kodo

Latsõ perimüslaagrin. Foto: Uma Leht
8.–10. põimukuu pääväni Räpinäl peetüst Võro instituudi suvitsõst perimüslaagrist lätsi latsõ kodo esitettü hainast vaiba kangli all.

Perimüslaagrin sai viil pakutrükkü tetä, lõõdsamuusikat kullõlda, lavavõigõlust oppi.Võro kiilt ni kirändüst opati muidoki kah. Üte pääteema andsõ Räpinä uhkus – park. Tutvas saiva puiõ-puhmõ nime, a ka pargiviinamarju mekk.
Koolilatsõ kävevä viil Räpinä paprõvabrikun, näile tetti paisjärve veeren viist pästmise oppust ja tsukõlda sai kah.

Laagri lõpõtus oll’ Zerna talon Võukülän, kon kasvatõdas terävillä kihvtildä (mahhelt). Latsõ saiva maitsa õkva massinast tulnuid lämmit kaarahelbit, mekki tatrõjahust pannkuukõ, mängi sõbraliidsi pinnega, kaia tsiko ja tsiapõrssit.

Allasõ Tiia, Uma Leht

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Hassi Maanus. Foto: Uma Leht

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

 

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Muinastulede öö kutsub laupäeva õhtul mere äärde

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki täna, 27. augusti õhtul mere äärde. Lihtsalt randa või sadamasse, et iidetulesid süüdates osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst. Tuletame endile ja teistele meelde, et meri on meie jaoks oluline.

Peale sinu on vee äärde kutsutud veel tuhanded inimesed, et koos endale ja teistele meelde tuletada, et oleme mererahvas ja meri on osa meie elust. Mõelgem ka Läänemerele, et see on kõigi selle kallastel asuvate rahvaste meri ja me peame seda ühiselt hoidma. Tule mere äärde ja tee sellest oma õhtu!

Muinastulede ööl süüdatakse lõkked päikseloojangul, Eestis kell 21.30.

Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Kui Sul on võimalus, süüta ka enda küünal, tõrvik või lõke, et teistele endast märku anda. Tule ise, kutsu lähedased ja sõbrad kaasa, kutsu naabrid ja terve küla.

Tule lihtsalt mere äärde, uskuge see on võimas tunne, kui näete rannikul mitmeid tulesid süttimas.

Muinastulede öö ühine loits: “Põle Muinastuli, põle! Põle puhtamale Läänemerele. Põle selle elujõulistele rannaküladele ja saartele. Põle Läänemere kultuuri mineviku ja tuleviku rikkusele. Põle ajaloolisele ühtekuuluvusele ning vastutusele Läänemere tuleviku eest”

Vaata lisa: www.muinastuled.ee

Allikas: Bioneer.ee

Haapsalus põrutas mosse otse elumajja

Foto: laanlane.ee
Haapsalus sõitis laupäeval kl 15 ja 16 vahel sõiduauto Moskvitš Lahe ja Suur-Liiva tänava nurgal sisse puust elumajja, kirjutab www.laanlane.ee. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada, samuti oli suuri purustusi majal, inimesed kannatada ei saanud.

Kohal käis politsei, kes palus autojuhil alkomeetrisse puhuda. Praegu pole teada, kas juht oli joobes või mitte.

Õnnetuse hetkel juhi kõrval istunud mees rääkis sündmuskohal, et ei tea, miks õnnetus juhtus. Ta pakkus, et oma osa võis olla päikesel, mis Vasikaholmi poolt liikunud auto juhile näkku võis paista. Kiirus oli kõrvalsõitja hinnangul 40-50 km/h.

Moskvitšil oli küljes järjelkäru, millega mehed olid teel küttepuude järele. Sama maja, mida auto rammis, olevat varemgi sel moel kannatada saanud, sest asub laugja kurve peal. Vaata fotogaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee