Homme peetakse Kõue vallas Johan Pitka 140. sünniaastapäeva

Johan Pitka 140. sünniaastapäeva peetakse 26.veebruaril 2012 Kõue vallas Alansi külas mitmete erinevate üritustega. Kavas:

Kell 11 mälestustalitus Alansil Pitka memoriaalis:

  • Esineb Kose Pasunakoor.
  • Sõnavõtud (Kaitseliidu esindajad; Andres Õis – Kõue vallavolikogu liige, endine vallavanem; Kaitseliidu vaimulik).

Kell 11.45-12.00 antakse stardid12 km suusavõistlusel osalejatele.
Kell 12 antakse ühisstart 6,5 km suusamatka rahvasportlastele.
Kell 12.15 toimub Harmi kooli õuel Kose KL üksuse masinate tutvustus.
Kell 12.45 Pitka näitusega tutvumine ja temaatiline viktoriin.
Kell 14 EV 94. sünniaastapäevale ja Johan Pitka 140. sünniaastapäevale pühendatud aktus:

  • Avasõnad Kõue vallavanem Ott Valdma ja Kaitseliidu esindaja.
  • Kaitseväe segakoor, dirigent Veronika Portsmuth.
  • Merendusajaloolase ja värske Pitka teemalise raamatu autori Reet Naberi ettekanne.
  • Kaiu valla aktiivse kaitseliitlase ja riigikaitseõpetaja Kalev Kiviste lühiettekanne.
  • Harmi kooli laste ja vilistlase lühiprogramm.
  • Võistlejate autasustamine.

Kell 15.30 (15.45) aktusejärgne vastuvõtt ja raamatuesitlus.

Korraldajad: Alansi-Kirivalla-Lutsu Külaselts koostöös Kaitseliidu, Kõue Päästeseltsi, Kõue Vallavalitsuse, Harmi Põhikooli ja Alansi Offroad Klubiga. Teatud osa üritustega kaasnevatest kulutustest kaetakse kohaliku omaalgatuse programmist.

Allikas: Kõue valla Alansi, Kirivalla ja Lutsu külade ühisleht

Kuusalu vallas toimub vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel. On võimalus esitada küsimusi.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Arutletakse moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorum on üks meie projekti “Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse” tegevustest ja seda toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

NB! Palun teatada oma tulekust hiljemalt 27. veebruariks.

Kaisa Linno, MTÜ Kolgaküla Selts
Tel +372 523 9239

Veebruari lõpuni on Rütmani galeriis Vladimir Baciu maalinäitus

Veel viimased päevad veebruari lõpuni on Rütmani galeriis võimalus vaadata Vladimir Baciu maale.

Rütmani galerii on suurepärase asukohaga Rapla südames, Rapla Kultuurikeskuse ja Postimaja vahel tegutsenud juba aastast 2006. Ruum on ühendatud “GALERII” kohvikuga, seega kunsti nautimise kõrval saab kohvi juua ja einet võtta.

Galerii on avatud
E-R 9.00-20.00
L-P 11.00-17.00

Olete oodatud kunsti nautima!

 

Uuesti õppima kursus Haapsalus julgustab inimesi haridusteed jätkama

Haapsalu Rahvaülikoolis (Lihula mnt 12, III korrus) toimub 5. märtsist – 30. aprillini 2012 kursus inimestele, kes hetkel ei õpi, kuid soovivad jätkata oma haridusteed (v.a. kõrgharidusega inimesed). Kursus julgustab taas koolipinki asuma (jätkama tulevikus võimaluse korral täiskasvanute gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses, gümnaasiumis jne).

Kursus keskendub enesearengu ja suhtluse osale, karjääri- ja õppimise planeerimisele, puudutame ka veidi “päris kooli aineid” – emakeel, arvuti. Sekka ka käsitöö- ja loovusetunde. Muidugi koolitusasutuste külastused!
Tutvume Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumiga, Haapsalu Kutsehariduskeskusega ning Lääne Maakonna Keskraamatukoguga. Info, tunniplaan ja registreerimine!

Tule õppima, sest õppida pole kunagi hilja!

Sina, kes sa tead ja tunned enda kõrval inimesi, kes võiksid ja tahaksid sellele kursusele tulla, edasta palun neile see informatsioon. Aita ja julgusta sina seda noort inimest alustamaks uuesti oma õppimise teed. Las su tuttav võtab kontakti meiega või tee seda ise. Rahvaülikoolis õppimine on tõeline nauding!

Põlvas toimus Eesti-Läti koostööprojekti esimene ametlik kohtumine

Esmaspäeval, 20.veebruaril kohtusid projekti “Vital Communities by Promotion of Youth Skills and Involvement” (lühidalt “Young Active Creative”) meeskonna liikmed Põlvas esimesel ametlikul koosolekul.

Kohtumisel allkirjastati partnerleping ning kinnitati projekti ajakava.

Esimese sisutegevusena leiab aset noorte festivali korraldamise treening 24.-25. märtsil 2012 Ogres.

Projekti toetatakse osaliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist – projekti 137 731 euro suurusest kogumaksumusest moodustab Euroopa Liidu toetus 117 071,35 eurot.

Kogu projekti on kaasatud 5 osapoolt – Põlva ja Ogre kohalikud omavalitsused, noorteorganisatsioonid MTÜ Munalinn Eestist ja Project Workshop ning Ogre Rotary klubi Lätist.

Allikas: www.polva.ee

Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi

Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.

Allikas: meiemaa.ee

Täna toimub 40. Haanja maraton

Fotomeenutus eelmisest Haanja maratonist
Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton on ühtlasi EMV pikamaasuusatamise Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.

Kava Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m  (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Kell 14.30 – autasustamine.
Kell 17.00 – finiš suletakse.

Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja
www.haanjamaraton.ee

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Näitus mõisakoolidest toob esile väärtusliku osa kultuuripärandist

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.

Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused. 

 Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.

 Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.

 Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist.  MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub kolmandasse tundi

Nukurahvas. Foto: Terve Pere Kool
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00-14.00 toimub Võru Loovuskooli ruumes (Lembitu tn 2, II k) Terve Pere Kooli kolmas koolipäev, kuhu on oodatud kõik inimesed, kellel huvi lapse tasakaaluka arengu ja peresuhete kohta.

Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Loengusarja EELKOOLIEALINE LAPS kolmas loeng-vestlusring keskendub teemale: “Matkimine ja õppimine.” Teler ning arvuti – tänased lapsehoidjad?
– Lapse areng läbi matkimise – eeskuju hädavajalikkus. Mida omandab laps jäljendades. “Hundilapsed”
– Kaudne õppimine eelkoolieas. Kuidas väikelaps õpib. Lapsevanema roll väikelapse arengu toetajana
– Kuidas mõjutavad televisioon ja arvuti väikelapse vaimset ning füüsilist arengut.
Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub kolmandasse tundi

Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Täna, 24. veebruaril kogunes Mustvees Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp hindamaks maratoni rada ja jääolusid. Ilma soojenemisega on Peipsi järve jääle kogunenenud kuni 10 cm paksune veekiht, seetõttu otsustati uisumaraton ilmastikutingimuste tõttu edasi lükata.

“Viimase ööpäeva jooksul on kogunenud maratoni rajale vihma ja lumesula vesi, mis takistab võistluste läbiviimist. Jää paksus on endine ja kvaliteet korralik. Korralduskomitee ühine otsus on, et maraton lükkub ilmade paranemiseni edasi”, lausus korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Kõigil soovijail on 25. veebruaril aga tasuta võimalus sõita Adavere uisurajal. Rada on huvilistele avatud kella 11-st, kohale tulnudi ootavad ka auhinnad. Loe edasi: Kalevipoja IV uisumaraton lükkub edasi

Antslas saab end täiendada keskkonnasõbraliku majandamise alal

Põllumajandusuuringute keskus korraldab 1. märtsil Antsla kultuuri- ja spordikeskuse suures saalis keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) täienduskoolituse.

Koolitus algab kell 10 ja lõpeb kella 16. Koolitus on tasuta ja koolituse läbinud saavad vastava tunnistuse.

Eelregistreerimine on kohustuslik! Ainult eelregistreerunud osalejatele tagatakse koolituse materjalid ning toitlustus. Registreerimine lõpetatakse kaks tööpäeva enne koolitust. Eelregistreerida saab telefonil: 6729 143 või e-posti aadressil: sirje.reintam@pmk.agri.ee

Meeldetuletus: vabariigi aastapäeval terviseradadele!

Täna toimub üle Eesti terviseradadel rekordiüritus „Eesti terviseradadel ümber maailma“. Ürituse eesmärk on kutsuda eestimaalasi vabariigi aastapäeva tervislikult tähistama ja tutvustada inimestele nende kodukandi terviseradade võimalusi.

Kõigis Eesti maakondades toimuvad terviseradadel põnevad ettevõtmised kogu perele – matkad, suusavõistlused, koolitused, talimängud. Terviseradadel toimuvate tegevuste info leiad Eesti terviseradade koduleheküljelt: http://www.terviserajad.ee/maakera/

Tervisesportlasi ootavad täna enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada. Omapoolse panuse andmiseks rekordi
püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee või Eesti terviseradade
Facebook´i kontol. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäevale järgneval päeval.

Magistrant kutsub võru keele kõnelejaid
küsimustikku täitma

Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!

Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro

Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.

Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.

Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.

Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.

Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.

Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas

Eestimaa looduse fondil on suur rõõm trummide põrinal välja hõigata selle aasta esimesed talgud:

Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas 16.-18. märtsil.

Uuritakse, milline on Palupõhja küla natuke enne seda, kui suurvesi ta oma piiramisrõngasse haarab ning milliseid saladusi peidavad endas siinsed metsad. Talgutöid tehakse Palupõhja looduskooli hüvanguks. Tegemist vajavaid töid jagub igale eale. Talgud kestavad reede õhtust pühapäeva lõunani.

Talgujuhid: Indrek Kuuben ja ettearvamatu ilmataat
Kohti grupis: 15

Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1

Elva linna teenetemärk omistatakse
silmapaistvale linnasekretärile Maia Kukele

Elva linna teenetemärgi pälvis kauaaegne linnasekretär Maia Kukk. Kultuuripreemia Elva täht pälvivad Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja ja harrastusnäitleja Aire Pajur ning Elva võrkpallitreener Enn Kangur. Elva aukodaniku tiitlit sel aastal välja ei antud.

Maia Kukk on olnud palju aastaid Elva linnavalitsuse jurist, linnasekretär ja andnud suure panuse Elva naisseltsi tegevustele ning
nõustanud mitmeid piirkonna mittetulundusühinguid.

Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja Aire Pajur on viimasel ajal näitlejatöö, kirjutamise ja lavastamisega silma paistnud ning mitmeid auhindu pälvinud. Tuntum on tema enda kirjutatud mononäidend “Halb ema?”.

Enn Kangur on pikki aastaid Elvas ja Elva ümbruses võrkpallitreenerina töötanud ja suuri saavutusi kogunud. Ta on panustanud spordielu edendamisse, juhendades ja õpetades nii noori kui täisealisi.

Elva teenetemärk ja kultuuripreemia Elva täht antakse üle 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Elva gümnaasiumi aulas.

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Minevä nätäl saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Risto Kööts Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Laura Eiche sama kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti novvembrin veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõgõ suurõmba’ punktisumma’ saanu’ opilasõ’. 11. klassist saiva’ kutsõ 20 ja 8. klassist 25 nuurt.

Olümpiaadilõ tull’ mõõtu võtma 11. klassist 14 ja 8. klassist 20 opilast. Vanõmba vannusõrühmä võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Lauri Kasak (Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 52 punktiga ja Sander Erik (Vahtsõliina gümnaasium) 51 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Elis Tiivoja (Rõugõ põhikuul) 57 punktiga ja kolmanda kotussõ Kristiina Kiidma (Vahtsõliina gümnaasium) 54 punktiga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll’ nigu varrambagi keeleülesandit (tull’ tõlki võro keelest eesti kiilde ja vastapiten). Viil pututiva’ olümpiaadiküsümüse’ Rõugõ kihlkunda ja kiränik Kauksi Üllet, kinkal om timahavva 50. hällüpäiv.

Muu hulgan küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil alalõ jäässi. Nii põhikooliopilasõ’ ku ka gümnasisti’ löüdse’, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla. Kõrrati ka tuud vanna tiidmist, et kiil ei häö’, ku taad pruuki’. Arvati, et võro kiilt om kõgõ parõmb oppi umilt vanavanõmbilt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi’ esi’ arvutist otsi ja uuri võro keele kotsilõ,” kirot näütüses 11. klassi arvõstusõn tõsõ kotussõ saanu Lauri Kasak Võro Kreutzwaldi gümnaasiumist. Nimmati viil võro keelen lugõmisõ, niisamatõ võrokiilside saatidõ kullõmisõ-kaemisõ tähtsüst jm.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro Instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kabuna Kaile

Elva piirkonnas tulekul põnev õppepäev “Loomade jäljed”

3. märtsil alustab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA Elva piirkonna retkejuhtidele ja huvilistele mõeldud loodusteemaliste koolituste sarja õppepäevaga „Loomade jäljed“. Koolitust viib läbi Mare Linnamägi.

Koolitus on praktilist laadi ja toimub õues. Ootame osalema ja meiega ühinema ka uusi retkejuhte! Kogunemine kell 10.45 Ala-Looga teeristis (Elva-Vitipalu maastikukaitseala infotahvli juures), kust sõidame koos edasi. Selga soe riietus ja kaasa tee. Teekõrvane korraldajate poolt.

Koolitus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Palume kindlasti koolitusele eelnevalt registreerida tel. 5254172 või triinu@vvvs.ee VVV 2012 aasta koolituste ja õppepäevade sarja toetavad Leader Eesti programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Allikas: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, www.vvvs.ee